Tere õhtust, võtame mõned tänased sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Rahvaliidu volikogu ei ole langetanud veel otsust, kas minna koalitsiooni või mitte. Rahvaliit kahtleb, kas see koalitsioon saaks olla edukas ja pikaajaline. Isamaa ja Res Publica liit pole samuti veel koalitsiooni suhtes otsust langetanud. Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas täna riigikogus arupärimisele vastates, et tööturukoolituse läbi läbinud töötuid ei jäeta oma pead vant. Nende tuleviku maetakse koostöövahetuskonsultandiga tänavad Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus, mille läbiv idee ja eesmärk kuna ta kunstnike end paljastama, olgu vaimses füüsilises, sotsiaalses või puht kunstilises tähenduses. Atlandi ookeani kohal kadunuks jäänud prantsuse reisilennukis oli enamik 80 inimest Brasiilia kodanikud. Homme tuleb enamasti pilves ilm, pärastlõunal sajab Lõuna-Eestis vihma, sooja on 18 kuni 23 kraadi. Tallinnas on koos Isamaa ja Res Publica Liidu ning rahvaliidu volikogud. Otsustada tuleb, kas moodustada uus koalitsioon. Rahvaliidu juhatus tegi volikogule ettepaneku mitte jätkata koalitsioonikõnelusi. Kas volikogu on otsustanud, küsisime seda rahvaliidu aseesimehelt. Kajar Lember-ilt. Rahvaliidu volikogu veel hetkel kestab ja arutelu käib, kuidas edasi minna. Aga selge on see, et see seis on meie jaoks keeruline ja me oleme praegusel tõsiselt arutama, kuidas sellega tänases olukorras edasi liikuda, sest et lihtsalt meie seisukoht on väga lihtne. Tänasest kriisist väljatulemisest väga tugevat valitsust. Kuid kui juba enne selle nii-öelda võimaliku koalitsiooni moodustamist hakatakse juba selle koostöö võimalikult kahtluse alla seadma, siis tõenäoliselt me ei näe võimalust olnud selline koalitsioon saaks olla edukas ja, ja pikaajaline. Isamaa ja Res Publica oli Res Publica liidu volikogu kestab samuti, sealt saime telefonile Mart Laari. Meil on olnud väga põhjalik arutelu Mis majandussest praegu valitseb ja millised on need sammud ette jõuda reaalse reaalse kokku tõmbamiseni ja saavutada see kulude ja tulude tasakaal, mida on Eestil möödapääsmatud selle aasta lõpuks vaja? See on olnud meie peamine peamine aruteluteema ja kõikide nende järgnevate seotud sammude astumine, nii et on olnud väga tõsine tõsine debatt. Aga täna pealsitega tege langetama otsuse koalitsiooni suhtes. No osaliselt mulle tundub, et rahvaliit tegi selle otsuse juba juba ise ära, nende juhatus, kes teatas, et noh, vajalikuks need läbirääkimised katkestada ka meie volikogu otsuses on siis ka punkt sees, et me seda rahvaliidu kaasamist IRL-i ja Reformierakonna valitsusse ei pidanud meie, meie volikogu mõttekaks. Minut tagasi rahvaliidu volikogu ei olnud veel otsust langetanud, ei olnud veel teatanud, kas ta võtab juhatuse ettepaneku vastu. No mulle tundub, et siin osad meie seast tegelevad mingisuguste poliitiliste mängude, millel ei ole eesti tulevikuga ega nende otsuste langetamisega, mis me peame tegema suuremat Eestis, meie seda mängu mängida ei taha. Meie eesmärk on saada eelarve korda eelarve tulud ja kulud tasakaalu ja meile tundub, et, et selleks tuleb langetada neid valusaid, aga ilmselt õigeid otsuseid võtta võimalikult kiiresti vastu töölepinguseadus, mis on Riigikogus juba esitatud, kärpida seda praegust eelarvet rohkem, kui see on riigikogus esitatud eelnõus ja mitte ka kuue miljardi ulatuses, vaid vähemalt 6,5 miljardi ulatuses, selleks et tõesti mitte aasta teisel poolel jälle selle kärpetegevusega pihta hakata. Ja tõdesime ka volikogus rahuldustundega roheliste avaldust, tänast, mis lubati avaldada, vähendati soomi, toetada vähemusvalitsus eelarve tasakaaluviimisele suunatud otsuseid. Et selles suhtes nii kõikides erinevates suundades. Neid konsultatsioone tuleb pidada, sest ma arvan, et järjest, mida aeg edasi, seda rohkem saavad kõik Eesti poliitilised jõud aru, mis olukorras olema. Ja see on olukord, kus kus siis pidada mingeid punaseid joone ja esineda küll ühe, küll teise grupi või ühe või teise mingisuguse oma poliitilise märgi eest võitlejana, selleks lihtsalt enam võimalust ei ole, maja põleb ja siis ei ole aega, noh, nagu sellisteks tegevusteks. Atlandi ookeani kohal kadunuks jäänud prantsuse reisilennukis oli enamik 80 inimest Brasiilia kodanikud. Kolmandik lennukis olnud 228-st reisijad olid prantslased ja teiste seas oli ka 20 saksa turistilennuk, oli teel Brasiiliast Prantsusmaale, kui sattus tormi kätte. Side katkes neli tundi pärast õhkutõusmist. Enne seda sai Brasiilia lennukeskus teate lennukit tabanud tugevasti turbulentsis diaelektril ühisest. Ilmselt sai lennuk välgutabamuse ja kukkus. Ookeani. Otsinguid alustasid Brasiilia, Prantsusmaa lennu- ning õhuväealused, järgides lennuki arvatavat lennuteed riigikogus vastastena kahele tööjõuturu olukorda puudutavale arupärimisele. Sotsiaalminister Hanno Pevkur. Uku Toom räägib lähemalt. Rahvaliidu arupärimises nenditakse, et tööpuuduse kasvamisega on ilmnenud, et senine riiklik täiend- ja ümberõppe koolitus ei vasta reaalsetele vajadustele on kohmakas, aeglane ja kulukas. Samuti ei ole täpselt teada, kas ümberõppest ka kasu on, milline on võimalus pärast ümberõppimist. Tööd saadab. Sotsiaalminister ütleb, et tööandjatega on kokkulepe, et nad hakkavad regulaarselt ministeeriumile esitama oma nägemust, keda oleks tööturule vaja ja kohe varsti peaks valmima esimene taoline ülevaade. Mis puutub tööleid misse, siis ütles Hanno Pevkur. See, kui inimene lõpetab tööturukoolituse läbi töötukassa siis loomulikult see ei garanteeri talle kohe töökohta. Küll on iga töötuga tehtud individuaalne tööotsimiskava ja selle individuaalse tööotsimiskava järgi siis edasi minnakse, kui seal on kirjas, et ta vajab seda ühte või teist koolitust selle koolituse läbib, siis minnakse uuesti töövahenduskonsultandi juurde tagasi. Vaadatakse siis üle, et kas koolitus on olnud efektiivne. Kas selle koolituse tulemusel õnnestub töötajal leida töö ja kui ei õnnestu leida kohe tööd, siis arutatakse sellesama individuaalse tööotsimiskava alusel edasi, kas võtta jätkukoolitus, kas võtta uus koolitus või jäädakse nii-öelda passiivsesse seisu, ehk ootama, et selle koolituse tulemusel leitakse või vabaneb mõni töökoht? Keskerakonna poliitikute arupärimises tunti samuti muret töötute arvu kasvu ja töötukassa tulevikku, samuti töölepinguseaduse muudatuste pärast. Sotsiaalminister tuletas meelde tänasest on töötuskindlustusmakse määr kolm protsenti ja see peaks koostöölepinguseaduse muudatustega, mis juba Riigikokku on jõudnud, tänaste prognooside kohaselt töötukassa ära päästma, kuid lisas aga. Kui töötus tõuseb kõrgemale rahandusministeeriumile iski prognoosist sätestatust on vaja täiendavaid meetmeid, milleks eelkõige siis eeldatavalt on töötuskindlustuse maksimaalse maksumäära tõusmine. Tartu on endiselt kõige pikema lasteaiakohtade järjekorraga omavalitsus Eestis. Rohelised kutsusid täna õhtuks kokku ümarlaua, et asja arutada. Lähemalt, räägib Piret Eero. Tartus on hetkel puudu umbes 1100 lasteaiakohta. Tänases ümarlauas roheliste juhatuse liikme Jüri Ginteri sõnul riiklike lasteaedade vastu vaenu ei õhutada. Ihupalle jagata otsitakse hoopis võimalusi, kuidas lahendada lasteaiakohtade defitsiit Tartus. Üks võimalus on panustada Varasemast enam alternatiivsest lastehoiuvõrgustiku. MTÜ Tartu lastehoiu seltsi juhataja Pille Rivese sõnul tuleks kohalikul omavalitsusel toetada võrdselt nii munitsipaal lasteaedu kui ka eralastehoide raha kusagilt juurde ei voola. Tähendakse kas riiklike lasteaedade eelarve vähendamist või kokkuhoidu mujalt. Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas töötava Jüri Ginteri arvates ei tohiks kindlasti ühtedelt lastelt ära võtta ja teistele anda, vaid otsida muu võimalus. Tuleb vaadata, noh näiteks Tartu linn tahab siin jälle suuri sildasid ehitada, et võib-olla see ei ole nii tähtis, eks ju, et võib-olla saame ilma nendeta näiteks ja lapsed on ikkagi tähtsamad kui sillad ja, ja ma usun, et selliseid kohti on veel, kus tuleb nagu leida, mis on nagu esmatähtis ja mis ei ole nii tähtis. Munitsipaallasteaia ja eralastehoiu peamine erinevus on, et lastehoiul ei ole kohustust jälgida. Riikliku õppekava. Pille Rivese sõnul ei tasu aga karta, et laps hoius ei arene, kuna lapsevanemad ise saavad programmis suuresti kaasa rääkida. Nii on näiteks tartus waldorfpedagoogikaga ja rohelise eluviisiga rühmad. Jüri Ginter arvates tuleks siin aga rakendada kõigile üks ja sama kehtiva õppekava. Meil peaks olema üldse üldine alushariduse õppekava, mis, mis käsitlebki, seda, mismoodi väikesest lapsest saab suur inimene ja kas see toimub kodus, kas see toimub lastehoius või lasteaias, on juba järgmine küsimus. Kui laps on alles lasteaia koha järjekorras ning lapsehoidjaks ega lastehoiuks raha ei jätku, peab vanem paratamatult otsima alternatiive. Pille Rivese sõnul aitakski siinkohal just võrdne pearaha omavalitsuse poolt, mis tagaks võimaluse last lastehoius hoida. Nad pöörduvad meie poole, aga meil kohamaks on 1500 kuni 2600 krooni, nagu ma ütlesin, et paljudele see käib üle jõu ja siis otsitakse alternatiiv, et kas saab poole päeva kaupa hoida või mida, sest samas ma pean tunnistama, et meie hinnad on need odavamad linnas, et see on vanematele väga raske. Kunstihoones avati kunstnike liidu aastanäitus, mille idee on kunstnike vaimne, füüsiline ja sotsiaalne enesepaljastamine. Indrek Kiisler jalutas näituse kuraatori allsaluga enne näituse avamist läbi kunstihoone saalide. Et üllatusi on tegelikult päris palju, võib-olla kui me kõnnime ringi siin mööda saali, siis kui nüüd alustada ja niisuguseks nagu silmaga nähtavast enese paljastusest, kus, kus keha on paljas, siis kahtlemata üks selliseid rafineeritumaid töid Tseedeelia Signe rootsult kes tunnistas üles juba 13 aastat korjanud WC-paberi rulli südamlikke ja, ja ta ei tea isegi täpselt, miks. Ja nüüd ta siin kõrval hakkab meil käima video, kus ta räägib selle loo ära vaatajale aga olles seejuures ise ihualasti ja nii, et see teatud mõttes, see on nagu selline absoluutne suutne enesepaljastust, ta nagu ei, ei ei häbene enam midagi. Kuulajale vahel, et siin võib olla üks, viis, kuus 700 tühja rulli kindlasti. Jah, siin on, neid peaks olema vist ligi 1000, kui ma ei eksi. Ja, ja me näeme siin veel töid näiteks Pierre nurmelt kus kunstnik tõesti on läinud nagu tegelikult mitte kunstnikuna, vaid võiks öelda, ta on inimesena ennast lahti kiskunud ja need tööd on, on, on väga puudutavad. Aga tegelikult mitte vähem. Paljastus ei ole siin Rait Rosina video, kust, kust me näeme kuidas kunstnikke üritab teha niisugust rutiinset tööd, nagu olla Teabeliini operaatoriks, kes vastab kaheksa tundi päevas inimeste küsimustele. Ja niisugune päris kahkalik rahvalikud mõju on see tulemas, kuna tegemist on aastanäitusega ja inimene, kes ei ole igapäevaselt kunstieluga seotud ta tuleb seda näitust vaatama, kas ta saab hea pildi sellest, mis eesti kunstis toimub? Ma julgen öelda küll. Ma arvan, et seal kokkuvõttes ikkagi üks viljakas ja õige suund. Publikul kahtlemata on täielik õigus saada vähemalt kord aastas mingi pilt sellest, mis on, milline on Eesti kunst siin ja praegu. Ja saate lõpuks ülimast. Homme on meil vahelduva pilvisusega ilm, pärastlõunat sajab peamiselt Lõuna-Eestis hoovihma ja äikest. Puhub põhja- ja kirdetuul viis kuni 10, saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on homme 18 kuni 23, põhjarannikul 15 kuni 17 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.