Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Algasid peaministri konsultatsioonid parlamendi toetuse leidmiseks roheliste ja rahvaliiduga. Andrus Ansipi sõnul on mõlemad erakonnad nõus vähemusvalitsust teatud tingimustel toetama. Reformierakond saab rahandusministri ning Isamaa ja Res Publica Liit siseministriportfellid. Nii leppisid erakondade juhid kokku. Eesti suurima arvete käsitleja ja Itella Information algatusel on loodud ettevõtete e-arvete konsortsium. See tähendab, et ettevõtete vaheline arveldus Eestis muutub paberivabaks. Arvutuste kohaselt säästaksid riik ja ettevõtted nii kuni 1,3 miljardit krooni aastas. Keskpäeval lasti Laaksaare sadamas Emajõkke parvlaev Koidula aktsiaselts, Kihnu veeteed hakkab sellega Piirissaare Laaksaarelt laevaliini teenindama. Pärnus algas rahvusvaheline Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkursi. Võitjad selguvad reedeõhtusel finaalkontserdil. Täiesti verekeskuse Kaitsevägi avasid Rakvere keskväljakul doonoritelgid. Telgid on osutunud populaarseks. Enam ei pea eriti kurtma verepuuduse pärast, ütles verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. Brasiilia õhujõud leidsid merest metallitükke ja lennuki istmeid. Esialgu pole kindel, et tegemist on kaduma läinud Air France'i lennukirusude. Ka Eesti välisministeerium sai kinnituse, et lennule oli registreeritud ka Eesti kodanik. Aga kokkuleppel lähedastega noormehe nime ei avalikustata. Ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades hoovihma. Ida-Eestis puhub põhja- ja kirdetuul, Lääne-Eestis põhja ja loodetuul. Sooja on 10 kuni 15 kraadi. Peaminister Andrus Ansip alustas konsultatsioone toetuse leidmiseks Riigikogus, jätkab Mall Mälberg. Peaminister kohtus roheliste juhi Marek Strandbergi ja rahvaliidu juhi Karel Rüütliga, ehkki kõik asjaosalised kinnitasid, et pigem arutati üldist koostegutsemist kui konkreetseid punkte, täpsustusid ka mõned konkreetsed asjad. Rohelised lubasid Marek Strandbergi sõnul peaministrile maksupoliitika osas järgmist. Tänasel päeval ei ole me valmis toetama ja käibemaksu ei tulumaksu tõusuguna paratamatult käibemaksu tõus ennekõike halvaks nii-öelda väikese sissetulekuga leibkondade heaolu. Selgitasime oma arusaama, mida tähendab ressursimaksude tõstmine, olgu siis põlevkivi kaevandustasud, olgu siis maavarade kaevandustasud, mida võib tõsta kordades ja see ei mõjuta vaesemaid leibkondi paid jagamisele koormuse oluliselt ühtlasemalt, et ühiskonnas ära. Me kinnitasime ka valmidust kaaluda kütuseaktsiiside tõstmist just nimelt selle tõttu, et nii ressursitasude kui kütuseaktsiisile kasvatamine tekib lisaks sellele, et ta tekitab riigi tulu ka teise olulise muutuseta, tekitab nii-öelda surve majandust ümber korraldada. Rahvaliidu juhi Karel Rüütli sõnul on tema erakonnal vähemusvalitsuse erakondadega ühisosa olemas ning kaikaid kodaraisse loopima ei hakata. Me leppisime kokku selles, et kui tulevad eelnõud saali ja kui rahvaliidule on need eelnõud vastuvõetavad, siis me oleme valmis vähemusvalitsust toetama, kui kui need eelnõud meile vastuvõetavad ei ole koos põhimõtetega, siis me ka ei toeta seda, aga igal juhul meie soov on see, et praegune vähemusvalitsus kindlasti juhiks riiki edasi võtaks kiiresti vastu need otsused, mis on riigi edasiseks eksisteerimiseks vajalikud ja rahvaliit kindlasti suuri takistusi tegema ei hakka ja kuidagi neid otsuseid blokeerima ei hakka. Meil väga paljudes küsimustes on ühisosa olemas. Vanglaküsimusi, milles ei ole, aga, aga ma arvan, see kõik kujuneb välja konkreetsemalt juba töö käigus. Peaminister Andrus Ansip andis kohtumistele soodsa hinnangu. Nii rohelised kui ka rahvaliit On teatud tingimustel valmis valitsuse eelnõusid toetama. Põhimõtteliselt on rohelist peale üks väga hea idee, mida me anname, asutab ka praegu juba rakendamas on elamute energiatõhususe suurendamine. Et meil on, mille üle läbirääkimisi pidada. Tänu sellele, et meil need kokkupuutepunktid on olemas, võib vähemusvalitsuses ka arvestada siis teatud tingimustel toetusega, mis tuleb rohetelt rahvaliiduga. Me oleme pidanud väga tõsiseid koalitsiooniläbirääkimisi ja põhimõtetes oleme me kokkuleppele jõudnud ja paljud nendest põhimõtetest, mis meil on ühised, et kindlasti pälvivad ka rahvaliidu toetuse ja mul on just arvestada seda toetusega. Küsisime peaministri käest ka, millal määrab vähemusvalitsus oma rahandus- ja siseministrilt. See sõltub juba vabariigi presidendiks, kuid ma loodan vabariigi presidendile teha ettepanek homme. Tahate ei saa nimetada enne seda, kui nad on nimetatud erakondade juhatuste poolt nii Isamaa ja Res Publica liidu kui ka Reformierakonna juhatuse poolt. Reformierakonna juhatus toimub homme kell 11. Portfellid jaotus on praegu kavandatud sellisena, et siseministri koha saab Isamaa ja Res Publica Liit ja põhjendus on väga lihtne. Ei ole hea, kui justiitsminister ja siseminister tulevad ühest ja sellestsamast osakonnas. Kui tegemist on koalitsioonivalitsusega, mitte ühe partei valitsusega ja seetõttu siis rahandusministri koht tuleb Reformierakonnale. Edasi välismaalt sõnumi ülevaate teeb Kai Vare. Brasiilia õhujõud leidsid merest metallitükke lennuki istmeid, kuid esialgu pole kindel, et tegemist on kaduma läinud Air France'i lennuki rusudega. Rusud leiti 650 kilomeetri kaugusel Fernando teranaaria kaarest põhja pool. Brasiilia õhujõudude esindaja ütles pressikonverentsil, et nüüd tuleb tükid kokku korjata ja teha kindlaks, kas need pärinevad Air France'i lennukilt. Lootus leida ellujäänuid on nullilähedane. Enne kaduma jäämist teatas lennuk elektririketest, kuid asjatundjate sõnul on teavet liiga vähe, et välja selgitada õnnetuse põhjusi. Prantsusmaa kaitseministri sõnul ei saa välistada terrorismiakti, aga praegu sellele miski ei viita. Air France'i esindaja sõnul võis õnnetuse põhjustada äike, aga lennundusekspertide kinnitusel on välgutabamused üsna tavapärased ja ainuüksi see ei põhjustanud lennuki hukkumist. Lennukis oli 216 reisijat 32-st rahvusest, sealhulgas oli reisile registreid kadunud ka üks eesti noormees. Tõnis ministeeriumis on saanud selle kohta kinnituse, kuid kokkuleppel lähedastega mehe nime ei avalikustata. Lennule registreeritud meesterahvas on sündinud 1983. aastal ja töötas ajutiselt välismaal. Põhja-Korea liider Kim Jong-il on määranud riigi järgmiseks liidriks oma noorema ja teatab Lõuna-Korea ajakirjandus. Eelmisel aastal oli Kim Jong Ili kinnitamata andmetel rabandus ja pärast seda on tema järglase teemadel palju arutletud. Analüütikute sõnul on Põhja-Korea viimase aja sõjaline elavnemine ja ka tuumakatsetuste eesmärk just see, et tugevdada diktaatori positsiooni et ta saaks riigile järgmise juhi nimetada. Väidetavalt on Põhja-Korea ametiisikutele tehtud korraldus toetada Kim Jong Ili nooremat poega kunnilt. Kymongunnist on teada vaid nii palju on sündinud 83. või 84. aastal hariduse saanud Šveitsis ning on luureallikate sõnul praeguse liidri kolmest pojast võimekaima. Autotootja General Motors teatas, et on saavutanud esialgse kokkuleppe Hummeri kaubamärgi müümiseks. Kokkuleppele viidates ei avalda firma ostja nimega tehingu pättust. General Motors esitas eile pankrotikaitse avalduse ning loodab veel aasta jooksul maha müüa ka SAABi ja Saturni. Järgmisel aastal loobutakse Pontiac-ist. General Motorsi kaubamärkideks jäävad Seurolee, Cadillac ja Buick. Euroopa komisjon avaldas valmisolekut toetada Poola Gdanski laevatehast. Ilmselt kiidetakse ümberkorralduste programm heaks veel enne suvepuhkust. Poola võimuliitu on juba süüdistatud suutmatuse sära hoida kahe laevatehase sulgemist ning Euroopa komisjon tahab toetada Poola paremtsentristlikku valitsust ja kommunismivastast liikudes liikumist. Komisjoni otsus tähendab, et 2000 seitsmendad sel aastal Ukraina Donbassigrupile müüdud Gdanski laevatehas ei pea tagasi maksma sadu miljoneid eurosid riigiabi. Riiklik abi on Euroopa Liidu liikmesriikides lubatud ainult väga karmidel tingimustel. Euroopa komisjon võib sellist abi lubada juhul, kui on olemas elujõuline ümberkorralduste kava. Eesti on e-riik meie ettevõtteid ja eraisikud eelistavad üha enam arveldada elektrooniliste kanalite vahendusel. 25 protsenti inimestest on paberarve asemel tellinud e-arve. Muutumas on ka ettevõtete vaheline e-postiga arvete saatmine, jätkab Margitta otsmaa. Itella eestvõttel on loodud e-arvete konsortsium, mis muudab sellega liitunud ettevõtete vahel arvete saatmise ja vastuvõtmise palju efektiivsemaks ehk et arveid vahetavad ettevõtete infosüsteemid. Arvutuste järgi väheneb nii ühe ettevõtte Ants kulu aastas kuni 20 protsenti. E-arve ei ole aga meile seni harjumuspärane elektronpostkasti laekuv PDF-dokument. Itella tegevjuht Ahti allikas selgitab. Meie mõistes on e-arve siis see arve, mis mitte kunagi oma elutsükli jooksul ei ole paberil, ei ole ta saatja juures paberil peale selle vastuvõtja juures paberil saatja infosüsteem saadab mingisuguse bitijada välja liigub ta läbi mingisuguste teenusepakkujate ja siis ta jõuab vastuvõtja infosüsteemi ja vastuvõtja infosüsteem oskab temaga midagi juba digitaalsel kujul teha. Kui mina tahan teile, saate nüüd e-arve, kas ma pean tegema mingeid täiendavaid investeeringuid, hankima mingisugused seadmed või programmidega? Enamik Eesti majandustarkvaradest võimaldavad tarveksporti täna peamiselt puudu seda, et mis ma siis selle failiga teen. Nüüd on võimalus laadida fail Swedbanki internetipanka, mis pärast välja tuleb ja siis liiguvadki nii-öelda arved osapoolte vahel ja arveid tellale või Estraveli meie hinnangul on 40 kuni 45 krooni tööjõu kokkuhoid ainuüksi selle pealt, et arve liigub massiliselt efektiivsemalt. Ei ole inimesi, kes nii palju füüsiliselt selle paberiga tegeleda. E-arvete vahendajaks ettevõte ja arvetöötleja Itella vahel võib olla näiteks pank. Eelmisel aastal väljastati ainuüksi Swedbanki vahendusel üle pooleteise miljoni e-arve, kuidas teenust kasutada. Eesti Swedbanki ettevõtete toodete divisjoni direktor Karin lamp. Kõigepealt saab internetipangast sõlmida e-arve saatmise lepingu pärast seda siis on võimalik oma faili saata meile panka ja pank siis ise saadab vastavalt siis kas teistesse pankadesse, kus on siis need ostjad põhisisid kellale ja Itella saadab siis edasi vastavalt, et kui ta tahab paberarvet saada, siis arvena ja kui ta tahab saada elektroonilisse elektroonilist edasi nii nagu maksega ei pea kartma, on samamoodi ka e-arvel oma kontrollimehhanismid, siis implementeeritud. Konsortsiumiga liitunud Estraveli tegevdirektor Anne Samlik tõdes, et hilisem kasum on kordades suurem kui algsed investeeringud IT-lahendustesse. Estravel on seni olnud peamiselt arvete vastuvõtja Anne Samlik. Ta on ääretult oluline ajaline kokkuhoid, mõnel juhul võib see olla 30 päeva, sellepärast et kui inimene on puhkusel ja vedeleb laua peal, siis siis ta seal lihtsalt on ja loomulikult korrektsust ei tule. Vigasid ei tule, topeltarveid töötlus toimub kõikid tellas, meie saame juba ta kõike failide kujul ja seal ta liigub automaatselt selle konto peale, kuhu ta liikuma veab. Keskpäeval lasti Laaksaare sadamas Emajõkke parvlaev Koidula aktsiaselts Kihnu veeteed hakkab sellega Piirissaare Laaksaare laevaliini teenindama. Lähemalt räägib Piret Eero. Vastvalminud aluse vettelaskmisel kirjutasid osapooled alla viimased lepingud ning 24 miljonit krooni maksma läinud Koidula anti pidulikult üle Kihnu veeteedele. Laev hakkab Piirissaare ja Laaksaare vahel sõitma kolm korda nädalas üks kuni kolm korda päevas. Täna tehtud esimene proovireis sujus viperusteta. Laseme selle liini. Teenindaja oli Tartu sadam, kelle laevapark on aga amortiseerunud. Lisaks uuele laevale rõõmustab kohalikega kindlus, et reisid hakkavad stabiilsed olema, kuid mida arvavad proovisõitu kaasa teinud kohalikud laevast endast. Piirissaare elanik Endel Hango. Seal on, on tehtud teisele korrusele ja nüüd on siis niimoodi, et kui ikkagi mingisuguseid vanainimesi dokikese kepikesega lähetati muidu oma pakikesega, siis ta peab ronima nagu, ütleme kuskil üles ja sinna oleks pidanud nagu vastupidi, vähemalt osaliseltki lonkadi, muid alguskohalt saab see vanainimene istuda seal ära ratastooliga näiteks siin alguses olevat pidanud nagu tulema mingisugune lift sinna, see vist nagu likvideeriti, ära jällegi odavamaks tehti paar ja seda on meil vaja, ei ole pool tundi üle järve sõita, me saame selle lapsukese huvi all ära võtta, seal küll baaris istuda. Tartu maavalitsus loodab, et see suurendab ka Piirissaart külastavate inimeste hulka. Maavanem Esta Tamm. No kindlasti uus laev suurendab ka nende inimeste huvi, kes tahaks Piirissaarele külla minna ja turistide huvi teada küll. Need piirissaarlased ei ole väga nendest huvitatud, et küll väga tahaks ja tahaks näha ja loodaks, et Piirissaarlased oskaksid ka poole elu nagu saarel käivitada ja viia turistid nii kaugele, kui nad juba saare peal on, et nad ka vähe kraažinna jätaksid. Turistide eneste vastu pole kohalikel midagi, kuid nende käitumist kardetakse. Kuna rämpsu mahajätmine teeb saare elanikele koristamise näol ainult lisakulutusi, jätkab Piirissaare elanik kaljusak. Teostavad seal, aga noh, ega siis neil on selline ilus koht siin jäiga, et video on ilus koht ja siis tulevad turistid, siis on väga mõnus, kõik on hea, ainult et see peab olema organiseeritud, peab olema organiseeritud niimoodi, et ei lähe kuhugi, teadsipliktikud pilluvad pudeleid, täielik need õllepurgid laiali. Vot toda me ei taha. Laupäeval lastakse Tartus Emajõkke veel teinegi laev lodjakojas valminud 1000 aasta taguse tehnikaga ehitatud viikingilodi, mis hakkab Emajõel lõbusõite tegema. Pärnus algas rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss Pärnu ooperimuusika festivali promfest tähtsaim osa võitjad selguvad reede õhtul, finaalkontserdil jätkab Ülle Hallik. Pärast eileõhtust sülmas näe ooperit, hais. Viimast etendust kuulutati Endla teatris avatuks kuues Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss. Žürii karmi pilgu ees on tänasest võistu laulmas 28 noort solisti 16-st riigist. Osavõtjate ülemiseks vanusepiiriks on 33 aastat. Tänavune noorim osavõtja on 21 aastane konkursi president Toomas. Tere esimesse vooru laekus 85 sooviavaldust ja sealt valiti välja teise vooru, kes juba sõitsid Pärnusse 32 noort inimest, kellest 28 jõudis ka kohaletase, on kõrge, esindatud on 16 riiki. Täna toimub teine voor, kus valitakse välja 15 osavõtjat, kes pääsevad kolmandal juunil toimuvas kolmandasse. Ja see on üks huvitav voorse, kolmas suur sellepärast, et ta on ainulaadne maailmas, kuna seal kõlab meie kohustuslik ala, milleks on Franz Schuberti, Ave Maria ja mina soovitan küll kõikidel tulla kuulama, sest kuulata viiteteist erinevat Ave Maria interpretatsiooni. Nii mõnigi neist vallutab tulevikus mõne maailmalava. Kuigi Klaudia Taevi nimi on laias maailmas üsna tundmatu, on tema nime kandev konkurss muutunud iga aastaga üha populaarsemaks. Samuti võib rääkida juba mitmest varasematel konkurssidel edukalt osalenud noorest lauljast, keda praegu võib maailma ihaldatumatel lavadel kohata. Näiteks 2001. Aasta võitis Milla rannas Samuel Klaudia Taevi konkursi ülemöödunud hooajal toimustama debüüt New Yorgi Metropolitan operas, kus ta laulis Misetad, võtsin ooperis pohh. Monika on juba rollileping, Milano teatri kõlas skaala. Ta tegi sel aastal meil võrratu Daisy ja juba seitsmendal juunil laulata Mariinski teatris Peterburis Valeri ker kiirgus dirigeerib Aleppot nii et kõik nad teevad kena tähelendu. Žürii tööd juhib tänavu nimekas Poola, sopran Teresa selliskaarafiovi syyvadel artistik le Win viberichaaeff. Eks me näe, milline saab olema kunstiline tase, kuid tundub, et see tuleb kõrge. Meil tuleb anda endast parimat laureaadi tiitel, läheks neist parimale. Konkurss lõpeb koos promfestiga reedel kell seitse õhtul Pärnu kontserdimajas algava finaalkontserdiga, kus selguvad võitjad. Raadid kontserdi kannab otse-eetris üle klassikaraadio. Eesti televisioon näitab kontserdi salvestust kuuendal juunil. Põhja-Eesti verekeskus ja Kaitsevägi avasid Rakvere keskväljakul doonoritelgid, seda külastas Ago Gaškov. Rakveres on selle suve esimene doonor tõlki üles pandud, tõlgid on kaitsvalt ja verd võtavad Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse töötajad, doonorluse arendusjuht. Inimesed ei vaja kaitset mitte ainult sõjas ja katastroofides, doonorid on ju tegelikult need, kes hoolitsevad selle eest, et inimesed saaks kaitstud, saaks läbi viia keerukaid operatsioone, kannatanud liiklusõnnetustest saavad aidatud ja sellepärast kannavad ka meie telgid pealkirjaga doonor on riigikaitsja. Kui palju seal inimesi rohkem tuleb, kui näiteks tuleks mõnel päeval verekeskusesse Tallinnas. Kus need telgid on olnud jah, sellised väga edukad ja sellepärast ongi nad juba nüüd laienenud meil nüüd kolmandal aastal praktiliselt üle terve Eesti. Nüüd on meil juba 11 linna ja taha on tulnud ka kõik teised verekeskused Ida-Eesti Verekeskus, Pärnu verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus sest need telgid on millegipärast need kohad, kuhu tulevad taanlased meelsasti ja just eriti palju noori tuleb telkides verd loovutama, doonorlus on muutunud oluliselt populaarsemaks. Tahaks loota niimoodi, ja asjade seis on näidanud ka seda, et ilmselt on meie olukord paranenud, et meil ei ole enam väga palju seda, et me peaksime kurtma, et meil verd parasjagu napib ja telkida üks eesmärke on ka ikka kindlasti see propageerida. Donarlust julgeb tulla tõlkidega rahva sekka ja näidata, et me oleme olemas ja mida need Donaldas tegelikult teevad ja me püüame ka neid tõlki alati muuta veidi erilisemaks. Kaitsejõudude peastaap on meid väga kenasti aidanud, juba eelmisest aastast on meiega ühinenud Eesti politsei, päästeamet, maanteeamet, punane rist, kaitseväe värbamiskeskus, keele tõlk on ka siin, meie telginurgas püsti, kõik need institutsioonid ju hoolitsevad inimese tervise eest ja meie riigi eest tervikuna. Mis Tõdurituse tõlki esimest kard Läänemerd ja ma ei tea lihtsalt heast tahtest. Ei, ma arvan, see on hea mõte, sest mina näiteks ei viitsiks kuhugi Tallinnasse mäele sõita, veraldmiseks. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab paljudes kohtades hoovihma, Kagu-Eestis on sadu tugevam ja võib ka äikest olla. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni kaheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis, saartel ja läänerannikul võivad põhjatuule puhangud 14 meetrini sekundis ulatuda. Sooja on öösel üheksa kuni 14 kraadi. Päeval sajab ka paljudes kohtades hoovihma, Ida-Eestis puhub põhja- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa. Eestis põhja ja loodetuul viis kuni 12 meetrit sekundis, rannikul puhanguti 14, saartel kuni 18 meetrit sekundis. Püüan homme 10 kuni 15 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.