Kell on kaheksa, uudistetoimetus räägib veel kord 15. juuni päeva sündmustest, stuudios on Uku toom. Afganistanis hukkus Eesti kaitseväelane. Allüksus sattus valitsusele. Riigikogu aseesimeesteks valiti Keit Pentus ja Jüri Ratase. Esimene kogus 51, teine 49 häält. Riigikogus oli täna lisaistungjärk ja arutlusel oli 12 seaduseni eelnõud. Riigikogu õiguskomisjon ei jõudnud aga töölepingu seadusemuudatusettepanekute arutamisega kuigi kaugele, koguneb taas homme varahommikul. Ametiühingute korraldatav üldstreik homme toimub, kinnitavad korraldajad. Ateena ümbruses möllavad metsapõlengud, mis on jõudnud eeslinnade piirile ning ähvardavad elumaju ja elektriliine. Taani pealinnas on kümned tuhanded praeguse presidendi vastased tulnud tänavatele, nõudes valimistulemuste ümbervaatamist. Mahukad uuringud näitavad, et konkurentsieelise saamiseks tuleb panna ka kultuur raha teenima. Nüüd on jutt siis juba Eestist ja Eesti juhtivatest ettevõtetest on kaks kolmandikku koondanud oma töötajaid üks kolmandik vähendanud palku Põltsamaal saiaga nurgakivi SOS lasteküla. Ilm püsib vahelduva pilvisusega hoovihmadega. Sooja on öösel seitse kuni 10, homme päeval 13 kuni 18 kraadi. Uudis siis Afganistanis täna hommikul langes seal NATO operatsioonil lahinguülesandeid täitnud Est kui kaheksa jaoülemveebel Alain TYCO. Tegemist oli granaadiheitjad tabamusega, kui allüksus sattus valitsusele umbes ühe kilomeetri kaugusel patrullbaasist. Piim on, mis asub siis Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis piirkonnas. Kolmekümneaastane Allandiku alustas kaitseväeteenistust 98. aastal ajateenijana ja ta on osalenud kolmel välisoperatsioonil. Riigikogu valis tänasel istungil riigikogu esimeheks esimeseks aseesimeheks reformierakondlase Keit Pentuse ja teiseks aseesimeheks keskerakondlase Jüri Ratase. Keit Pentus kogus 51, Jüri Ratas 49 häält. Hääletusel osales 100 riigikogu liiget. Kehtetuid sedeleid ei olnud. Kuna puudus roheliste esindaja Valdur lahkunud, siis oli see esimene kord, kus hääletamisel sai kaalukeeleks Jaan Kundla hääl. Riigikogu õiguskomisjonis olid arutusel töölepinguseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduseelnõule esitatud muudatusettepanekud. Istungil jõuti läbi vaadata üksnes valitsuse poolsed eelnõu täiendused. 206-st parandusettepanekust vaadati läbi 21 ja õiguskomisjon koguneb taas homme hommikul kell seitse ning riigikogu oli täna veel korra koos lisa. Istungil võeti vastu kuus, eelnõud käsitleti veel kuut. Ainus eelnõu, mis kutsus sellise tõsise vastuseisu välja, oli karistusseadustiku muutmine. See oli ainus, mis sai vastuhääli nimelt 30, ütleme arvukalt vastuhääli ning sotsiaaldemokraat Indrek Saar kinnitas, et muutused ei ole kooskõlas demokraatiaga, küll aga annab neid seostada homse päevaga. Kindlasti juhin tähelepanu paragrahvile, mis on suurepärane selle jaoks, et ametiühingud Eesti vabariigis korrale kutsuda, kes homme on ühtteist kavandanud. Kaks, kolm, kaheksa, massilise korratus organiseerimine ette valmistama ning üleskutse selles osalemisele, mis ütleb palju inimesi hõlmava korratuse, organiseerimise, ettevalmistamise või sellises korralduses osalemise üleskutsumise eest millega kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Teadupärast kui streik kuulutatakse ebaseaduslikuks, siis võib nimetada nimetada seda massiliseks korralduseks ja selle eest, kui sellega Kaasas rüüstamine purustamine või võis kaasneda rüüstamine. Purustamine võib kuni viieks aastaks kinni panna. Kui sellega kaasneb rüüstamine, purustamine karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega. Homme streik aga toimub nii, kinnitab ametiühingute juht Harri Taliga. Streigist võtavad osa ka viimaste teadete järgi transpordi ametiühingu liikmed. See on ühistranspordi liine, kus töötajad korraldavad seisaku terve päeva ulatuses on sellised, kus katkestused on lühemaajalised. Ametiühingute soov teatavasti on, et uus töölepinguseadus jõustuks nii, et uuest seadusest tulevad hüvitised, kärbitakse nii tööandjatel, kuid võtjatel. Nüüd aga välisuudised. Indrek Kiisler. Iraani rahva tahet tuleb täielikult austada, teatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, lisades, et jälgib tähelepanelikult Iraanis presidendivalimiste järel kujunenud olukorda, vahendas BNS. Kümned tuhanded Iraani ekspeaminister Miroshein Musa VII toetajad kogunesid siseministeeriumi keelust hoolimata täna Teherani südalinna valimistulemuste vastu meelt avaldama. Sellel meeleavaldusel Teheranis oli kuulda õhtul laske ja näha, kuidas inimesed põgenevad, teatas Iraani riigitelevisioon. Tänavad on rahvast tulvil, teatas Reutersi esindaja. Praegune konservatiivne president Mahmoud Ahmadinejad saavutas valimistel lääneriikide tulemuseks ülekaaluka võidu. Kuid mu Savi pooldajad pole valimiskaotusega veel leppinud. Jeemeni põhjaosas leiti kolme hiljuti röövitud sakslanna kuulihaavadega surnukehad, teatas valitsus. Jeemeni islamimässulised võtsid eelmisel nädalal pantvangi üheksa välismaalast. Seitse sakslast, ühe Briti inseneri ja ühe Lõuna-Korea naisõpetaja. Võimude teatel on välismaalaste röövi taga üks sissirühmitus, kes pole aga vastutust röövi eest enda peale võtnud. Inimrööve tuleb Jeemenis ette sageli, sest hõimu liikmed kasutavad seda võtet kohalikest tülides valitsuse mõjutamiseks. Viimase 15 aasta jooksul on röövitud üle 200 välismaalase. Kõik peale kolme briti ühe austraallase on elusa ja tervena vabaks lastud. Ateena ümbruses möllavad metsapõlengud, mis on jõudnud eeslinnade piirile ja ähvardavad seal elumaju ja elektriliine. Tugeva tuule toel on põlengud kiiresti levinud üle Kreeka pealinna läheduses asuva mäe ja linna kohal on paks suitsupilv. Põlengud on jõudnud majade lähedusse, kuid praegu põleb vaid võsa ja prügi, teatas üks tuletõrjeametnik. Põlengutega võitleb üle 100 tuletõrjuja. Kustutustöödel osaleb kaheksa lennukit ja kaks helikopterit. Elanikud on oma kodudest evakueeritud. Tallinnas esitleti täna kahte uuringut, mis tutvustavad loomemajanduses peituvaid võimalusi. Sisuliselt tähendab see loomemajandusvõimalust panna kultuur raha teenima. Pikemalt Krister Parise vahendusel. Kui üldjuhul peetakse kultuuri millestki, mis on küll ilus ja esteetiline meente mitte tingimata praktiline siis tegelikult võime kunsti mõju majandusele olla sama võimas nagu edukal teadvus lahendusel. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhataja Ülari alamets leiab, et just hea disain või menukat kultuuriprogrammis võivad olla need, mis panevad inimesed otsustama Eesti toodangu kasuks. Et see kultuur või loomemajandus on, on, ma arvan, väga selgelt potentsiaal jätta, et Eesti tööstusettevõtete tooted või teenindusettevõtete teenused võiksid olla palju atraktiivsemad ja maksta rohkem. Ja teiselt poolt ikkagi see elukeskkonna või külastuskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, kontsert, festivali käsitöö, hästi eksponeeritud ekspositsioonid, muuseumides, need on ilmselge, et need asjad, mis võib-olla mitte kohe esimese sammuna, aga, aga teise kolmanda sammuna aga raha tähendab. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütleb suisa, ehtekunstnike pealt kokku hoida ei tohi mingil juhul. Et nii kaua, kui ma ikkagi pean lugema ettevõtja äriplaan ja kes ütleb, et tema toote lisandväärtus on see, et ta pole kasutanud disainerit, siis no nii kaua ma ei usu, et selle ettevõttel oleks mingisuguseid konkurentsieeliseid välisturule, et et vastupidi, et ettevõtja, kellel on hea äriplaan, madal lugeda seal seesteks, et ta on kasutanud disainerit, on kasutanud kunstniku tan, kasutanud mingit pärimuskultuurist olevaid ilusaid, mingisuguseid rahvakunsti treid. Et siis mul on usku. Praegu on kultuuri müüvad ettevõtted Eestis enamasti väga tillukesed ja seetõttu ka nõrgad tuleviku-uuringute Instituudi eksperte küllike tahvelviija ütleb, et nendevaheline koostöö peakski olema üks prioriteete, aga mitte ainult. Teine fookus on see, et me panustame keskkondade arendamisse ehk me panustame vanemate kvaliteetset avalikku ruumi, mille läbime, tõmbame siia rohkem inimesi ja muudame selle koha atraktiivseks. Kes peaksid olema see, kes teeb ja muudab. Kunstiinstituudi rektor Signe Kivi kurdab, et loomeinimesed teistest küll, kui riik hoiab end kaugele eemale Kui meil ei ole partnerid, kellega rääkida, siis noh, siis see jääb paraku lihtsalt me tammume paigal, et ma tahaksin väga, et me liiguksime selle teemaga, kus mõned riigid on saavutanud ikkagi väga suure läbimurre. Me liiguksime kiiremini edasi. Samas oligi loomemajanduse kaardistamine alles esimene samm, nüüd vähemalt mingigi suund, kuhu edasi minna. Ja nüüd jutuga Põltsamaale, seal sai nurgakivi SOS lasteküla sellest nüüd Olev Kenk. Eesti esimene SOS lasteküla tegutseb teatavasti Keilas ja nagu ütles SOS lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektor Margus Oro, sai Põltsamaa valikul määravaks päris mitu asjaolu. Et kohalik omavalitsus oli, oli huvitatud asjast ja oli väga hea koostööpartner aga mitte väheoluline on ka see fakt, et Jõgevamaal on neid riskiohus peresi, kus on võimalus, et laps oma pereringist välja langeb meie statistika järgi päris kõrge ja kolmas põhjus võib olla on see, et ega siin Kesk-Eestis ei ole ka selliseid perepõhiseid, asendushooldus, kodusi, ja me katsume seda Kesk-Eesti tühimikku hetkel täita. Põltsamaa SOS lastekülla ehitataks esialgu kolm peremaja 18-le lapsele. Küla laienemine sõltub aga välisdoonoritest, sest kogu ehituseks vajaminev raha saadi Norra, Liechtensteini ja Islandi riigilt. Põltsamaa SOS lastekülas hakatakse esimesena Eestis kasutama ka traditsioonilist peremudelit. Selle projekti puhul me tahame proovida täiesti uut lahendust, mida maailmas SOS lastekülad on proovinud ja me siia nendesse kolme majja otsime abielu paarisi, mis tähendab seda. Ta on ema ja isa, kes on valmis võtma töö sassis ja põlvkonna lapsi üles kasvatama. Täna on see päev, kus lõppes konkurss ja, ja me loodame, et me saame homme teada. Palju on neid inimesi, kes on sellest tööst huvitatud, aga ma loodan, et neid inimesi on päris päris palju. Norra riik toetab Põltsamaa SOS lasteküla 8,1 miljoni Eesti krooniga. Miks, selgitab Norra saatkonna programmi nõunik Piret Marvet? SOS lasteküla projekt mõistagi on see projekt, mis laste hoolekanne, et kõige paremini esindab maailma praktikas on näidatud ära ja välja toodud SOS lastekülade mudel. Mis on see selline keskne mudel annab kõige parema alusele nendele lastele ja noortele elus edaspidi kõige elu tervemaks, suhtumiseks ja edukamaks tulevikuks. 420000 krooni lisas omalt poolt eesti krooni isa ja Krediidipanga asutaja Rein Otsasoni fond. Veljo otsasson selgitab. Pere ja kodu on terve ühiskonna alustalad. Ja on ilus mõelda nendes majades, siin leiavad endale päriskodu ja päris pere. Paljud lapsed. Põltsamaa SOS lasteküla esimesed kolm peremaja avavad uksed selle aasta novembris Olev Kenk paidest. Ilm tuleb meil öösel vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihmasadu, saju võimalus on suurem Põhja-Eestis. Puhub edelatuul neli kuni 10, saartel ja põhjarannikul puhanguti 13 meetrit sekundis, sooja on seitse kuni 10 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, pärastlõunal võib kohati sadada hoovihma. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, sooja on 13 kuni 18 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.