Olen olnud nooremas eas ligi paarkümmend aastat kutseline ajakirjanik. Ilukirjanduslikus loominguks jäi sel perioodil vähe aega üle ja see minu juhuslik hõredavõitu produktsioon. Pääses avalikkuse ette, mu esimene komöödiakee mobiliseeritud perekonna isa. Siin peale olen ma nüüd läbistiku iga aasta näidendi kirjutanud viimase 23 aasta jooksul tervenisti kaks tosinat sealhulgas 20 suurt tervet õhtut täitva teost kutseliste teatrite repertuaari. Kui asi ainult kandideeris, seisaks näidendite arvuga, ületavad kõik teised näitekirjanikud kogu eesti kirjanduse loos. Olusid ja inimesi keskkooli pedagoogilises keskkonnas. Olen aastate pooled juba sellisesse ikka jõudnud kus inimene tahtmatult hakkab tagasivaateid ja kokkuvõtteid tegema möödunud elust ajajärkudes ja enda isikut kujunemisest ühiskondliku arengu taustal, nõnda sellest sisemisest tarbest aetuna kohe hakanud memuaare kirjutama. On kavatsetud, nii et memuaaride esimene köide kirjutaks mu laksu. Nii on mul Vaino tõlke käsikiri Novikov Bryboy suurest kaheköitelist teosest sushima mis kirjeldab seda järsku Vene-Jaapani sõjast, kus Läänemerele