Oma ajaloolise romaani Prohvet Maldsveti kirjutamiseks sõitis Eduard Vilde 1904. aasta hilissügisel Krimmi Kaukaasiasse. Ta viibis sealsetes eesti asundustes, käis külast külla, talust tallu ja kirjutas üles vanemate inimeste, Eedikeste ja taadikeste jutustusi maalseti liikumisest. Eriti Krimmis, leidis ta üles üksikuid isikuid, kes olid osa võtnud kannatusrohkest väljarändamisest ja olid valgest valgesse näinud prohvet Maltzgeti selle liikumise algatajat ja juhti. Oma uurimisreisimuljetest avaldas Vilde kodumaale tagasi jõudes ulatusliku kirjutuse Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks milles leiame asjatundlikku ja huvitava ülevaate sealsetest asunike majanduslikust ja kultuurilisest elust. Pildi nimetatud rännakust on möödunud ligemale pool sajandit kuid pöördume jälle selle juurde tagasi. Ja kirjanikku meenutades meenutame ka meie hõimukaaslaste elu minevikus ja tänapäeva Kaukaasias. Selleks on põhjust järgmiseski asjaolus. Hiljuti pühitses Hummi lähedal asuv Estonia küla oma juubeleid. Oli möödunud 80 aastat küla rajamisest ja 32 aastat kolhoosi loomisest. Nendel juubelitel viibides õnnestus vanade Kaukaasia eestlaste jutuajamisi lindistada ja see vahetult mõju materjal võib mõningat huvi pakkuda. Estonia külasse tuleb sõita läbi Suhhumi, millest see Eesti asundus on üle 25 kilomeetri eemal. Nimetatud ruumist saigi Eduard Vilde oma esimesed muljed kaugAasiast kuid oli siia aurulaevaga saabunud Krimmi poolsaarelt. Tänapäevalgi võib korrata kirjaniku sõnu Eestimaa ja Kaukaasia looduse kontrastide kohta, kui viibida seal hilissügisel. Vilde kirjutas tookord. Ja kuna ma mõtlesin koduma talviste tuulde hallide äärmatiste ja Raitsaka sadude peale jalutasin masu hulgale rannapromenaadil haljendavate palmide all ja tõstsin silmad üles sügavroheliste mäenõlvade kübressidest peeniatest, oliivipuudest mustavate puistikude poole, samuti rannaterrassidel seisvate suvilate ning kaugel eemal sinaka udu sees looklevate mäe ajalikude poole. Ja soojamaa õhetav sära sisse sulav päike virvendas nagu tunde kirgedest kootud põlevlinik selle õnnistatud maa ja siniroheliselt naeratava mere kaugustel. Tõepoolest see looduse pilt ei ole poole sajandi jooksul muutunud. Kõik püsivad oma kohal lõunama eksootilised puud, mäed ja päike. Üsna ilusal piltpostkaardil. Kuid viibides lähedal asuvates eesti külades on nagu raske uskuda kirjeldusi selle kohta, kuidas need külad nägid välja esimeste asunikud siiasaabumise ajal. Vilde ütleb, maa oli põlise metsa ja läbi pääsemata tihnik kohal põld ja elumajad puudusid, neid oli alles verise vaevaga vaja soetada. Puust ja sõnajalast ehitasid eestlased enestele esialgsed häda hurtsikud. Kui käia ringi roheliseks aedlinnaks muutunud Estonia külas mille asfalteeritud peatänavalt hargnevad mitmed kõrvaltänavat siis näeme laste sõimi kultuurimaja ambulatooriumis, raamatukogu ja paljusid muusid, ühiskondlikke asutusi ja hooneid. Kolhoosnikud ise elavad ühe ja kahekordsetes valgetes elumajades rahetavate, palmide, presside ja loorberipuude salkades. Kolhoos on jõukas ja üks eesrindlikumaid üle kogu Gruusia NSV. Kuid Estonia küla kõige vanemate inimestega vesteldes selgub, et vanasti oli tõepoolest kõik nii olnud, nagu kirjutatakse raamatutes. Ja veel hullemgi. Aga kuulame seda nende endi suust. Mikrofoni ees on 89 aastane kühmu vajunud taat, Kustas kogudus. Ja temast ainult pisut krõbedam 78 aastane taat Robert Tomberg. Nendega vesteldes püüame nendele esitada umbes samasuguseid küsimusi nagu Vilde esitas oma vestluskaaslastele siis kui ta käis Kaukaasias. Kuidas nägi see koht välja, kui siia astus esimeste eestlaste jalg? Palju on igavene praagi Michelini teravikud, aga meil oli viinamari räiv, meil oli väga suur mets, oli ained. Te olete oma kätega Estonia küla rajanud ja oma silmaga kõigepealt näinud, kuidas hakati siin põlde rajama. Ei olnud maania, riigi kaevude labidaga tuline nen ja Kergaga mustaks saime seemne sisse visata kui plaasikese poolslažoy juuriti käändia kaaludenid, vägev kukkur kaasas, vägev. No kui sa ikka selle poole ekad leiad maha teha sul leiba küll. Headuliku koikalt kohe. Kõik kasvas vägevalt, buss kaevas ka, aga temaga kõndise olles Arg sahaga ise kooliaedade vahel ja naine hoidis ärksa siis kobe. Kas metsloomadega ka tuli võidelda? No metsale igavesi täis põllusaagi nendega oli raske võrsage, nendega aeti päeva, kui öövahi tingimata olema põllul, mis loovad, siin olid karud. Metssead õuarsiku, mõluli saagist täis, aprilli alul ei näinud ega hirmu täidis hommikul põllud kõik, kuidas seda hirmu tehti. Trummi löödi palad, nende plekk näoleriga, talude kastame siia sissegi. Hirmutas Venemaa, neid oli raskusi küll siin külarajal. Ei muidugi muidugi. Kuidas eestlased siinset kliimat talusid, niimoodi paha haigus. Mis haigusi? Jaan Maleriia, Oleri muleerija, kopsupõletik, vaevu noori mehi läks kopsupõletikku. Kõiks juulis räägin mina nüüd üksinda järeti ja koosi vöödiku. Kohrovoidliku jäi, läks neelal ars. Paikadest ja Eesti maakondadest need esimesed asunikud siia tulid. Isa oli Eestimaal, tuli küll trenni 10 aastat, olime kliendis, elasime aga teised. Vanad ruumine korponeil, kõik olid Krimmist või sealt eestimaalt, need tulid minu isaga ühe jõunerid. No kõigepealt kõik krimmi. Aprillis tuli politsei ja siis aga siiani need olid matsetlased. Tulid, tulid, tulid siia, palju läksid tagasi ja meeldinud. Ja Kaukaasiasse tuldi rongiga laevaga. Käruga, kes tuli käruga Andrahvus, kust ta pärit oli, mis Eesti maakonnast, seda ma küll ei tee. Pärnu lennuKaroliinat Linnart Sindi vallast käruga tema turni jala oma perega. Läbi püha Venemaa Novorossiiski. Vaat silla Padar, Bailot, lokk, kõik rohkem meil, aga nemad rohkem aru iraani müral. Nool terve nädal olidki truumitilisel noor sääski turu peal. Inimesed räägivad, vajavad, kees talu ei saa küsida, niukse küsinud, teine x dub leiba, teine kukkur peale söödab seal ikka. Et mitte nälga sured. Rändaja. Aga eks me lihtsalt meelde, et siin näiteks eesti õpetaja läinud, toonud selle oskavad eesti keelt, mis vahvisioonet midagi räägi. Õpetatud Sänna. Tegin neile paberid ja saatis neid laeva peal ja ja Pavel ühes, kes maa võtavaldate teatel reisijad on, seal ikka oli, alati ootas neid reisijaid ju kaua nad olid teel. Seda ma ei mäleta, palju, kuus, aga palju aega, palju aega. Ulaarsusel oli Poolast ja tänapäeva Pärnu mees võib sõita Kaukaasiasse kolme tunniga maha, Messon, rääkige lõpmata vahe. Aga imeasi, et nemad tee, leidsid, millal, nii et väga palju on vaeva nähtud, enne kui oi ja Estonia külaaladele? Ei, kuna vaeva näinud prot, silla kätteid rusid, tõuseb kui saksa mõisnike mõelda raskele elule, kui nal Salawopi personal andsid surra ei tohtinud ajakvandi täis, kuulate, hing on sees jälle uuesti, pihid jäid vakka, anti, et peale noh, alati elus ei elanud juba ka 100 või 150 või 30, kui on määratud, on see hirmus, mis selle aeg ja saksa paruni pitsal tuldigi ära siia. Kõrge sinises laotuses särab soe päike, mehed on kuubede naised kleitide väel. Veel novembrikuus on siin ilmad, mis meenutavad Eestimaa heinaaega. Peorahvas kuulab, pasun omaste lugusid ja vaatad tantsumuru poole, kus keerlevad paarid ja kostab naljatusi. Peorahvast kihab kogu suur väljak. Nüüd istub hulganisti suure valge kivimaja seina äärde asetatud pinkidel. Estonia küla juubelid kujunesid kõigi Kaukaasia eestlaste ühiseks peoks. Siia sõitis palmiokste ja roosidega ehitud autobussis Salme ja Sulevi külade. Kolhoosnike saabus inimesi Alam-Linda ja Ülem-Linda küladest Stavropoli krais asuvast all, mäe nimelisest eesti külast ning suguvendi ja õdesid paljudest teistest musta mereäärsetest linnadest. Huvitav oli jälgida, kuidas koguneti sellesse peopaika. Tänavatel kõlas tere. Tere. Ja kõigi silmades oli rõõm tuttavate ja sugulastega kokkusaamise üle. Tänavatel olid loosungid ja transpriendid, lehvisid punased lipud. Ühe loosungid olid sõnad. Au kommunistlikule parteile. Siin on koos väärikas rahvas. Paljud on sotsialistliku töö kangelased ja eesrindlased, kelle pildid on alatihti oma kolhooside autahvlitel. Nad on suures enamuses sündinud Kaukaasias temperamentsed mägirahvaste hulgas üles kasvanud. Kuid sellel peoplatsil torkab silma, et nende ülevalpidamine ja käitumine on jäänud põhjamaa rahvale omaselt tagasihoidlikuks ja tasakaalukaks. Tantsijaid on vähe. Suurem hulk armastab pealt vaadata oma naabritega mõtteid vahetada. Siin on valgete vuntsidega taat, kes on noorpõlves näinud Eduard Vildet. Sinul ka tumeda pearätiga vanatädi, kes on samuti näinud kirjanikku. Need on harukordsed kohtumised, sest pikkade aastate möödumise tõttu on järjest vähemaks jäänud neid inimesi, kes olid koos kirjanikuga. Ajame juttu ühe juubilari, ka 80 aastaseks saanud Jaan Kolnuga, kes elas tol ajal alamLindas, kui sinna ilmus Eduard Vilde. Kui vana te siis olite, kui nägite meest, kes on kirjutanud paksu ajaloolise romaani, prohvet maltsvetlus? Üheksateistkümnendal. Mis on teil jäänud meelde Eduard Vildest? Kas pärast oli, räägime ka sellest, kuidas kirjamees selle ratsasõidul mägedes välja kannatas? Eduard Vilde ütleb oma reisikirjeldustes, et surmakartus on talle tundmata ja ta ausalt tunnistab, et ta väga kartis hobust seljas sinimägedes olla. Teda rõõmustas see, et kohalik kooliõpetaja raudselt olevat veelgi rohkem karkusid olnud, näost täitsa lumivalge. Aga need mäed panevad ikka kartma küll. Ja eriti harjumatule ratsamehele on nad väga ohtlikud ja rasked. Kukkus ja ta alla ka üks eestlane, mis mulje jäi külaelanikel Vildest? Vildes jäigi külaelaniku teleäike igavese seisukohalt oodata, et kõikide jõule oleks läinud. Ruttas ei olnud aega rohkem üks öö voodis ja. Wilde'i kirjandusest, millest tuleb sellest juttu? Kas nad hakkasid ootama ka tema romaani, prohvet maltsvetlus? Aga pärast oli kõik juba jäätrass, oli hiljuti partiid olid jäetud igalt poolt. Ikka romaani pärast ta nägi väga palju vaeva. Andmete kogumisega Krimmis, Kaukaasias ta käis nite ainult Lindas, ta käis kõigis kõikides külades igalt poolt saiu, andmeid nii samale kirja pani. Täna on teil suur pidu, kõik raskused on kauge minevik. Kas vanaisa täna kanda keerutab? Piduliste hulgas on ka Alam-Linda asuniku peeteriorsi tütar Alide Ruul, kes on praegu 66 aastane seltsimees Ruul teie isa pool kirjamis peatuski, mis on teile meelde jäänut Vildest? Mis mujal maailmas laps siis, mis vahe on umbes seitsme kaheksa aastane? Minul jäi see meele, et kena, ilus noormees istus laua otsas, tume ülikond, selgas babas temaga juttu, käis tagasi tuba mööda maad rääkisid muidugi, lapsed ei mäleta enam meie isal olisi moodiks, ikka kui võõrad tulid, siis aeti meid tahatuppa. Et siis mitte võõraste ees nadi, ei segasel jutuajamises. Ja me siis vaatasime üks koiduiki elu ukse, mis nad siis seal nüüd räägivad. Rohkem uurisime, vaatasime võõrast meest ikka. Ema istus sängi ääre peal, kuulas ka muidugi ka jutusi, mis aast jutt üheskoos seal. Kui vana te siis olite, kui lugesite esimest korda prohvet Malzzleti? Umbes 20 aasta ümber olin vähe, on meelde jäänud, huvi oleks veel korra lugeda ja kas või kaks-kolm korda läbi ja sest see on hirmus huvitav. Niisugune eestlaste väljarändamise ajajärkude ja, ja lugupeetud raamat. Mis teil romaanist kõige rohkem meelde jäi ja mis kõige rohkem huvitas? Oh, väga huvitav on see, kuidas nad teed mööda reisivad vaeva nägime teeni, kes seal välja sõitsivad, lubasid, saevad ja Anti luba ja jälle ei antud luba ja nad nägid seal vaeva ja nälga ja ja kõik. Ja see, kui ettekujutamis inimesed, mis Toomsi ajasid siia nii kaugele, pidigi häda olema vist, et nii kaugele ajas see kõiki selle valu peale vaatamata, et saaks oma eesmärgile. See oli saksa parunite ike. No vot, see on praegu, meil ei ole sellist muret, ei oska ette kujutadagi, missugune elu siis, mis nüüd on nüüd sa nooret, midagi sellest, mis siis teadsivad? Oh, romaani lugedes on kohe-kohe vesi tuleb silma, kuidas nad tee peal surinat ja isegi võib ette, kujutage, mis moodigi matuseni oma omasid ära kaota, tee peal miskit murega sa veel edasi, siis lähed seal ja ei tea mõtetega, mismoodi missugune, mis nad isegi mõtlesid sel ajal missuguse meeleolukorrad siis tulid oma teatud kohale? Raske raske seisukord oli küll, aga nüüd on kõik, oleme igavesed seisukorras, elame need, nende lapsed ja lapselapsed, kõik. Ja mis te arvate Vildest kui kirjanikust, kas ta oskas seda rahva häda nii hästi romaanis kujutleda, kui see tegelikult oli? Tema oli kaastunde ja inimsüdamesse rahvale kaaselt Vildet hindan väga, et sellest, et temast paremat kirjanikku, ma ei teagi kohe, kui ongi mõned. No ega Rita on ikka, mina pean ikka kõige ette kes oli väga sõnarikas ja, ja ja tuumakat sõnad, mis temal olid. Alide Ruul ütles väga ilusasti Vilde kohta ja sellele midagi muud juurde lisada pole vaja. See on rahva tunnustus kirjanikule. Tema hinnang ja otsus. Eduard Vilde armastatakse Kaukaasias ja tänapäevani räägitakse temast kui omaste inimesest. Kuigi on tunduvalt kahanenud nende ring, kel oli juhus teda oma silmadega näha siis vanema põlve inimeste poolt jutustatud mälestused elavad edasi. Ja neid kordab noorte suu. Märksa rohkem leidub siin aga neid inimesi, kellede vanaisad või vanaemad olid Vilde romaani kangelased. Huvitavam kohata kolhoosnikuid. Kelledel on täpselt samasuguseid perekonnanimed nagu Vilde ajaloolise romaani prohvet maltsvetlus, tegelastel ja ka reisikirjelduses. Mainitud asunikel eesti külades viibides on seetõttu vahel tunne, justkui oleksid sattunud Vilde vabam muuseumil. Kõik jutud minevikust ja kolhoosnike esivanematest viivad ikka välja. Vildeni vahel räägib mõni kolhoosnik, et tema esivanemate välja rändamisel Eestist juhtus. Nendega järgneb põnev lugu. Ja ta avaldab siirus kohe kahetsust. Oleks Vilde sellest omal ajal kuulnud. Talle oleks hästi sobinud romaani. Pool sajandit pärast Vildet on läinud uutmoodi. Kuulates kolhoosnike jutustusi lähemast minevikust ja tänapäevast. Ei saa lahti mõttest, et kui keegi kirjanik kordaks Vilde marsruuti siis ta leiaks tohutul hulgal ainet uuteks romaanideks, novellideks ja juttudeks. Siin on peaaegu igal teisel inimesel huvitav elulugu ja värvirikas karakter. Need sotsialistliku töö kangelased ja kolhoosi eesrindlased on karmid ja mehised mehed keda on muutunud niisugusteks Kaukaasia ohtlikud mäed ja võitlus metsiku loodusega. Kas seegi pole jäädvustamise väärt? Kuidas suure oktoobrirevolutsiooni järgnevatel aastatel läksid Kaukaasia eestlased Teneetini valgete vägede eest pakku mägedesse, kus nad hakkasid partisanid, eks ehk rohelisteks. Nende asukohta ründas suur väeosad intini valgeid ohvitsere kuulipildujate ja vintpüssidega. Kuid eestlastel olid ainult jahipüssid ja karu tapmise bussid. Kuid lahingus tulid nemad välja võitjatena. Ja siis veel jahilood mitte need, mida nimetatakse vanadeks jahilugudeks jutumärkides tõelisest vaprusest ja mehisest tahtejõust kantud süvitsi seismine looduse ja loomadega. See Vilde rahvas siin Kaukaasias on silmapaistev. Oma tugeva iseloomuga oli elanud Punase Lageda asunduses kirglik jahimees poolo. Siis oli pool jäänud vanaks ja külarahvas arvas tulnud olevat. Ta viimase tunni. Kuid haigevoodis lamav poolo tõotas endale, et ta veel ei sure. Ta oli maha lasknud 99 karu. Puudus viimane karu. Ühel päeval oli poolo külast kadunud. Ta oli püssi najal komberdanud mägedesse. Sealt toodi ta külla tagasi koos maha lastud karuga. Vanamees oli pidanud endale antud sõna. Nüüd oli tal 100 karu. Ja mõne nädala pärast ta suri rahuliku meelega. Meeste suust võib tihti kuulda pildirikast ja värvikat keelt. Üks Sulevi külamees kirjeldas järgmiste sõnadega seda, kuidas ta oli mägedes näinud suurt madu. Ta rääkis. Läksin läksin äkki näen, suur madu läks mäest sirgelt alla nagu libe palk. Vaatan seal, kus ta oli läinud maas nagu veejäljed. Vaatan seal, kus ta oli olnud maas nagu lehma magamisase. Eduard Vilde rännumail ootab niipaljugi tänapäeva kirjaniku silma ja sulge. Loodame, et peagi jõutakse kirja panekuteni, mis nüüd kannavad aastaarvu 1960. Ja viimase arvu jätame selles saates veel lahtiseks.