Sünnipäevalaps ise aga on tulvil energiat ja uusi loomingulisi plaane. Suur elutöö on tehtud, aga teha tahab. Kas veel palju? Külastame vanameistrit tema kodus Nõmme mändide all? Seltsimees, siis juba paljude aastakümnete eest ilmusid Eestis päevavalgele teie nime kandvat klaverid. Palun, ehk meenutame täna neid aegu, kuidas juhtus, et teist sai klaverimeister ja meie praeguse kuulsa kontsertklaveri Estonia looja Vaat Saksamaa Alam olid juba kus ma olin viis aastat õpilane ilma palgata. Ja see õppimise aeg oli väega raske. Tolleaegne õppimise aeg oli nii, et kell kuus hakkas vabrik tööle. Kell kaheksa lõppes palka, mitte kopikat ei makstud õpilasele viis aastat. Ainult söögiraha anti rubla 50 kop kannatali peale ja siis öötööd, et nüüd natuke raha teenitult öösi tööd ja siis tuli siis nii, ütleme kella 10-st kella kahe kolmeni hommiku Akelbu Kuustid ülevast sõba. Ja maksti ainult pooltasu, kuna olite õpilane ja õpilane sai ainult 50 protsenti tariifi järele, mina kogusi viis aastat tegin öösi iga ühike oma kakskolm, Tõnni Vilpäele vabrikute tööd et omale teenida kuluraha, nagu öeldakse, peaasi ma tekkinud, et kandlid nitsaid salaja tehtud. Ja mul oli siis esitajat, kõrtsmiku tol aegu. Tullagi ei ole midagi nii eriti mehhaniseeritud, kõik need lauamaterjal, mis tuli, pidi meie üles, staapetame üles kandma ja ja, ja tulivad välja, mar resonantsi, lauad. Nüüd pidime neljanda korra peale üles kantud saama. Ei olnud mingit mingit registreerimist, ei olnud tol aegu, ei olisi kelleltki valgust, tolle aeg veel. Poolteist aastat pärast siis vabrikust panti oma kenama käima. Ja siis peale õppimises sõitsin Leningradis tolleaegne Peterburg, kus astusin oma onu juurde, kes remontisid, tegi klaverite pääl endine ühe surev vabriku peainsener oli tema kauaaastad ja seal ma õppisin siis väga põhjalikult remondi tegemise ära. Ja siis Läksin ma sõjaväkke, tulin tagasi pääl sõjaväeteenistusse. Jälle sõitsin Leningradi ja astusin jälle selle Radke vabriku meistriks ja Bay juhatajaks. Hakkasin iseseisvalt töölija ehitasin esimassepp ja Niinu maailmakuulsa Pesdeni vormi järele nii-öelda ja väga õnnelikult tulise mõõdel välja, nii et ma tegin isegi kursalauljal Shaläpinilipia ninnu ja paljud teistele ka. Ja Kirovi teada praegune ostis minule oma orkestri mitu instrumentide doosed niiet instrumendid olivad korralikult. Ja siis ma tulin tartu asutasid Tartu klaverivabriku Aktsiaselts. Astron. Kui nüüd pöörduda veel tänapäeva, siis mida on vanameister hiisil meie Tallinna klaverivabriku rajajal veel meenutada meie vabriku ajaloost? Nii vabriku astumine tuli välja imelikus juus just selle läbi, et 44. aastal Eesti raadiomaja tellis minu käest ühe kontsertklaveri ja selle tellimisi vii viisima kromis edukalt läbi. Ja mul oli sisse klaver valmis, aga ei olnud kohta, kuhu panna 49. aasta alguses pantise klaver juba uuesti ehitatud raadiomajja Kreutzwaldi tänavasse aga see ei olnud ka päris valmis. Klaver jäi sinna kuuldemänguruumi. Kui hea andis siis selle tõuke, et asutada Tallinnas klaverivabrik. Ja 51. aasta algusel hakkasin mina organi Sermetsa Tallinna klaverivabrikut ja hakkasime siis tööle juba 40 50 aasta lõpul. Ja esimene klaver, tuli, sai valmis jaanuarikuus. Ja Sekla läks Estonia teatrile ja on praegus seal Estonia teatrist ja töötavad seal ümarikult nüüd 10 aastat. Ja kõik mudelid on minu modellid, Tanja Klaurcus tähendab pianiino kabinet ja suur, aga algasime mee peale suurest kontsertklaverist ja peab ütlema, et see on maailmas ainulaadne vabrik seal alaliselt, tema algas kontsertklaverist pääl, harilikult hakkavad väikses ehitav väiksest klaverit ja, ja siis juba palju-palju aastat hiljem pakatas riskeerivat suud. Aga me hakkasime ühe korraga suurest klaverist peale ja puumudeli järele varati kordne Assis 100 klaveriraami puumudeli järgi, mis lörtsi võimata loetakse. Aga vot meie vabriku valas 100 grammi ja 100 esimene laul juba mõttel. See valumise vormimise. Vormitakse ühe mudeli järgi kõige rohkem viis, seitsme korda, aga see pidas vastu saba kor. Kui nüüd seltsimees, siis veel kord tagasi tulla teie pärastsõjaaegse esimese klaveri juurde, mis paigutati raadiokomitee stuudiosse. Ega te ei mäleta, kes mängis esimesena sellel pillil? Selle esimese kontsertklaveri peale, mis valmis 1900 51. aasta Ja sügise oli dekaad. Eestis olivad kõik liidu mõisika Moskvast, möll, Järtsavataslawrniiter mängist 26. Beethoveni sonaadi. Minul on olemas üks võõraste ninna külalisteraamat millest see on sisse kantud õige palju otsusi, kuulsate Liidu klaverit, kunstnikutest ja sealhulgas ka ostala, kes otsekohe minu töö taas kirjutas mulle siis seal. Ja need, kes on ka esimene sisse kirjutas. Lauluõpetaja professor, tor Leak. Ja siis, ja siis järgmine. Ons Richter. Mettints Riia konservatooriumi direktor, kes kirjutab jaapampriaat, Utimiljon, Kasnam vamis katooblenova instrummi Anto ja nii on siin külalisteraamatus veel palju-palju teisi sissekandeid. Vanomoradeeli. Siin professor kiilels kirjutab, et et seltsimees siis on lahendanud kontsertklaverite ehitamise probleemi nõukogude liidus. Tõepoolest, tõeliselt heade kontsertklaverite ehitamine on olnud alati suureks probleemiks ka nii-öelda vanades vabrikutes. Seda hinnatava mann seltsimees hiisi õnnestunud algatus meie üsnagi noores klaverivabrikus kontserdil. Klaverite valmistamiseks. Võtame telefonikõne Tallinna klaverivabrikuga. Seltsimees allpere praegu vestlesime vanameister issiga, millest ta jutustas raadiokuulajatele oma elutööst. Nüüd pöörduksime teie kui Tallinna klaverivabriku peakonstruktori poole küsimusega kuidas seltsimees Hisi elutööd edasi arendatakse. Me kommunistliku tööettevõtte nimetust kandva vabriku kollektiiv püüab jätkata seltsimees poolt kasvatatud traditsioone see tähendab hoiame kõrgel Estonia klaverite kvaliteeti. Et need ka edaspidi suudaksid leida tunnustust kodumaal ning ka võistelda välismaa paremate firmadega. Meie vabriku kollektiiv, klaverimeistrid on välja õpetatud just seltsimees iisi poolt suure hoole ja armastusega ning meie kollektiivi meistrit võib-olla kuuluvad paremate hulka Nõukogude liidus ning loodame tulevikus suudame hoida seda tootmistaset samal kõrgusel. Soovime raadiokuulajate nimel ja omalt poolt auväärsele sünnipäevalapsele meie klaveritööstuse rajajale Ernst hiisile vil paljudeks aastateks tervist.