Ole nüüd, hea mees, tule istu siia mikrofonile lähemale ja räägi meile natuke nendest taustadest ja nende hankimisest. Ma vaatan, sul on Piipzin näpu vahel, tahad süüdottena süüta põlema, vaatame, kas saame kuulajale taustasele stanud. Kuule, sisse tõmbamine ei ole kindlasti kuulda. Mis sa ise arvad, kas niiviisi saab korraliku taustast tõmbamise? Vast ikka sai, aga piipu tule imemise küll vist mitte. Ja see vist kuidagi omamoodi kostma, mitte piibutõmbamise moodi. Niisugust tausta on suhteliselt kerge valmistada, mida siin stuudios saab improviseerida, kui kõik need linnuhääled, mida me täna kuulasime, neid oli 10 20 siin või rohkemgi. Oled sa arvet pidanud üldse, kui palju erinevaid linnuhääli oled püüdnud? Meil kokku peaks olema helitaust umbes 4000 ümber. Aga linnuhääli tuleb vist 100 okovi aegu. Kinomehel või fotomehel on lihtne asi minna või suhteliselt lihtsam minna linde jahtima. Seab oma teleobjektiivi karda, pildistab ja valmis, aga katsu sa mikrofoniga mitmesaja meetri kauguselt nähtata? Jah, see on võrdlemisi raske, võiks öelda, kõige raskem lindistamine ühe linnu hääle lindile saamiseks kulub teinekord mitu päeva tavaliselt pika varb statiiviga puu all, kuskil tuleb seista ja oodata, kuni paras moment tuleb. Nojah, ja see Lindsusel elaval oksal niigaha istub ja ootab kuni saama vardustatiiviga mikrofoni üles sead seda külmikut. Alguses, kui metsa astuda, siis jääb niisugune mulje, et väga lihtne on laulu kätte saada. Kui lähed ja vahed magnetofoni käima, aga metsani laulu täis, eks ole, aga erinevat lindu sealt tabada on raske. Juba mõnikord on nii, et mõne meetri kaugusel oled saanud just valmis seada oma paraadi, et nüüd läheb lahti, aga samas juba märkab, et asi ei ole korras ja lehvitab tiibu ja, ja ongi läinud, kunstamat on muidugi õige koha leidmine, tavaliselt on need kohalisest linnurikkad kohad. Matsalu lahes oleme käinud lindistamas siis puhtu laius, Kuressaare lossi pargistam rohevindi laul, jäänu klindi peale samuti kiivitaja ja naerukajakas on Saaremaa päritoluga tedrekukk on ristisoost. Siis hakid on anna kiriku tornist varesal Laitsest, pääsukesed on Pärnust vale ööbik või köster on puhtu laiust rukkirääk, vot sellega mulle meenub üks huvitav moment. Nimelt olime lindistamas mitte antava reporter magnetofoniga, vaid vana hõbe alliga, mille kaabli pikkus on teatavasti 50 meetrit ja kaugemale sellega ei ulata. Rukkirääk on aga niisugune huvitav lind, et oma laulu katkestamata või tootmistööd katkestamata, liigub kogu aeg eest ära. See oli niisuguses väik niisuguses poole meetri kõrguses orase võllus ta laulis parajasti. Siis ma püüdsin talle järgi minna selle mikrofoniga kogu aeg kogu aeg läks eest ära ja ma mõtlesin, et mis siis nüüd lahti on, et ei, ei leia ega ei näegi teda, aga siis lõpuks sain aru, et kogu aeg liigub eest ära purikatelt vee tilkumine. See on ka probleem omaette. Jah, seda küll. Sest niisugune v tilkumine. Sõda võib ka stuudios valmistada, kui osavalt ja osavalt seda asja korraldada. Kuidas sa rahudertsu hääle kätte said? Lindile? Rohutirts on meil lindistatud umbes kaks aastat tagasi. Ja selle Sain kah Laitsest, ta oli üks suuremat sorti rohutirts, niisugune roheline nagu võib-olla oled näinud. Oli roninud pajupuu otsa, ühesõnaga nii kolme meetri kõrgusele, nii etena tuli samuti kui laululindu lindistanud Karivaatsas Ihlase. Kummaline tundub, kui manda hisust heliefekti püüdmist ette kujutada näiteks Eesti raadiomikrofon ja õhtuhämaruses krooksuvatkonnad. Kui väga lähedale minna, siis muidugi nad jäävad Vaitava. Tavaliselt niisuguses öövaikuses, nad hakkavad ilusti Laummel.