Kuulutusi kalmukünkast kerki maie uduaurust, paisu maie hämarikust, ärkamaie Kaanarbikust, kasvamaia, sambla, soosta suitsemaie, kus avarjud vaikuse, Ella keikad piinad peituse, Ella kurnatusest kaane alla, põrmu põues põõnutad tavad, Uku hõlmas uinutavad maarjarüpes samagavad. Teie raamaturiiulil on kindlasti aukohal Kalevipoeg ja Kalevala iilias ja Odyssey. Sageli teeb ühte nendelt tolmu vahelvata teie loet. Olgem avameelsed, vahel tõepoolest elu tõtlikus ei anna meil aega kuigi sageli ja kuigi süvenenult nende raamatute juurde asuda. Kuigi me neid väga hindame ja kuigi teame, et nendes teostes on meil alati rõõmud talletatud ka igal uuesti lugemisel. Kas te olete vahel mõelnud, miks see niiviisi on? Mis köidab inimest nendes nii ammu rahvasuus sündinud lugudes? Täna tahaks sellele küsimusele vastust leida ja seda inimeste käest, keda need teosed on paelunud kogu elu. Isegi enam see inimene on pühendanud neile kogu oma elu. August Annist on tema nimi, filoloogiadoktor, eposte uurija ja tõlkija, rahvaluule kirglik austaja. Tema elu ja töö annab meile vastuse, miks köidab inimest aastas odadelt kauge rahvaluulelooming. Kuid kõigepealt peaksime jõudma tema enda, August Annist enda kiindumust ületajaile. Niisiis doktoranist, kui lubate. Kust on pärit teie kutsumus, millest see kõik alguse sai? Raske öelda, kus mingisuguse kindlama, seal tekkivate, eks seal aita muidugi kaasas oleks halvimast juhust isegi teatud määral. Aga mõningal määral aitas aeg siiski kaasa ka see, et ma olen sündinud ühes Eesti laulurikkamas maakonnas Kolga-Jaanist mässanud, et tagant, kus hurda vana kannel, teine osa oli kokku kogutud. Ja kus vanu laulikuid veel heidusse, hinda seal mäletan isegi väikese poisikesena oma õe pulmas üle keskLeelutaselt vanad eided ja vanad taadid kalale vastastega pulmalaulus. Ja küllap siis emagi laulis teile neid samu laule, mida tema esiemad olid laulnud. Ja mõningal määral Külliga taastatundjas vana lagi valssi. Nii ja vahel tulevad, ostame öelda ja eriti just lõikuse laulayase seest otse pulma kaasatakse muidugi lõppe, lõppe, põllud, kenasti eelis ja nii edasi, nii et seal see kontakt on otsene tuhandeaastase luulega, mis seal metsa taga oli, kann säilunud ja veel alles ka veel üks paar 30 aastat hiljem tal see haigus, ma isegi hiljem, kui ma juba kirjutasin, siis mul oli ainult see nii-öelda vanalt targalt võimalusi laske heidutada isegi päris paganlus aegseid palved maha isad-emad, maakoluldasa kuningad, maa, vaske, sealt vanemad ja nii edasi, tulge meile appi. Vere sulgemise sõnad. Näete, siis olete te ju võrsunud lausa eesti rahvaloomingu traditsioonide pinnalt. Rahvalooming ei vaja kirjaoskustega tarkus, seda parandati aastatuhandete jooksul suust suhu, põlvest põlve edasi. Kuid noor poiss tahab juba lugema õppida. Kui vanalt teie käteraamat sat? No kes raamatut muidugi, see oli palju lapsi ja, ja vanematel raamatut nähti kogu aeg, aga mina ise õppisin 10-st midagi umbes nelja viie aastaselt sa laks igatahes või aastaselt paanika ma nii-öelda õpetajate katsele. Õpetaja sõitis külastasid välja nagu katsetama ja, ja mina püüdistallega. No paar Kärske vähemalt pildid üles ütlema ja, ja näitama, et 20 aastat hiljem ainult möödaminnes sain natukese lugeda, kross tähendab jutte, see, millega ma see tegelenud ja see oli nii põnevat, et ma seda mitu aastat tagantjärele mäletasin, see oli küla korba, käis ringi seal raamatu ei olnud mitte oma ja ma ei saanudki lõpuni lugeda, igatsesin ikka uuesti selle juurde seal üks esimene raamat, mis ma üldse endale isiklikult oma teenitud raha eest ostsin umbes kümneaastaselt kade poisile pähe pandi ju kah mõni kopik ja rohu kitumise eest maksti raha. See oli Eiseni väike Kalevala ja sealt ma juba minu esimene tutvumine Eprosega, mis, millega ma hiljem ka kamis paigaldanud tegelenud samuti see oli juba umbes kümne-kaheteistkümne aastaselt. Sellel ajal ilmus Anna Haava tõlgitud, eks Raika muinaskangelased seal oma mõnus standardeid, siis ma olen juba vanem, aga igatahes jäi viis minti mälestuste maailma ja, ja siis need on püsinud küll. Jah, kogu elule kaugel siis tõepoolest ka neid vaadata juba kümneaastase poisina olite te kiindunud kreeka-rooma mütoloogias. Tundsite meie oma Kalevipoega Soome Kalevala materjale? Ainult te ei võinud vist küll siis seal arvata, et need kõik saavad Teie elu lahutamatuks koostisosaks päris teie elutööks. Nüüd on aga aastaid möödas ja meie ees laual on kõige viimasel ajal ilmunud iilia seadusse ja teie varasemad uurimused Kalevipojast ja Kalev alast. See teadlikum huvi tekkis siis juba ülikooli. Jah, minu esimene artikkel, mis ma sest ma üldse olen vähemalt teaduslik artikkel, mis ilmus 1920 Eesti Kirjanduses koogi last ja see oli ette kandamises, ma pidasin soomeeste klubis tolleaegse lõplast klubis ja mille teemaks oli Kalevala tõlked eesti keeles, 28. 29. aastal silmas kandaltal, katked Kaleva last ja hiljem terve epase tõlkimine võttis kamis palju aega, nii muuseas tuli seda, tahavad muud asjad, tulid vahele. See oli siis Kalevala, see oli üks suuretat teie tööst teie elust, Kalevala uurimine. Kuid samal ajal töötasite te kogu aeg ju ka meie oma rahvaloomingu uurimisega. Kalevipojad. Materjalidele treene jah, minul ta on ühelt poolt haaranud, edasta tõlkimine, aga teiselt poolt just hüppas ta uurimine just Kalevale poja esteetilise väärtuse uurimise teemant, kui ma mõtlesin ainult sisse juhatusena kirjutada pojaainetest rahvaluules, siis paisus ja paisus mute ajal, sest need ained oli nii palju, need olid senini vähe uuritud. Eriti proosajutud, mida üldse ei olnud süstemaatiliselt uuritud, see oli ja nii see siis kasvas, niikaua kui, kui see on vist, sest sissejuhatuseks oli mõeldud, kui tal on neli või viis kaldast, oli ümber teha. Seejuures Helsingis, teatab Karla kroonika, sest ma sain väga hinnatavat abi sisse, kasvas ise väitekiri ja ma kaitsesin sadasest actory, et natuke üle 135. aastal. Kuid Kalevipojast analüüs jäi pooleli ja see selle juurde ma nüüd olen püüdnud ikka ja ikka uuesti tagasi tulla. Ja seda ongi jätkatud. See on Kalevipoeg ja Kalevala aga kui nii palju aastaid on juba rahvaloominguga tegeldud, seda uuritut epo sõduritud, siis juba hakatakse vaatama, mida mujal sellist on loodud, eks ole, ja siis paratamatult jääb pilk peatuma hiiliaselt Odesseial. Ja kõigi teiste epose isa aed ja kõige kuulsam selle liigi esindaja, see muidugi on kogu aeg olnud olnud innustajaksist Leedus aegsed, aga jah, nagu öeldud, juba üsna valatult on loetud, näid kangelasi, kuigi nad nüüd nii jäta Sanastele julgeb talle ettevõtetele, ei saatnud omalajal liimanni, kes sellepärast läks neist vaimustuses, Tatjana läks kenasse ja Triosse hakkas välja kaevama seal, et kas leiab veel Achilleuse kilbi ja muid asju. Aga ega minagi ei või ütelda, et öelda huvi oleks mind nii päris rahule jätnud. Igatahes antiikse värsimõõdu vastusele klassilise fantiteeriva eksameetri vastu on mul juba püsivat huvialad. Mul oli kogu aeg tunne, et eesti keeles täitvaid külalisi, kus just need kvantiteedi eri pikkade ja lühikeste silpide vaheldus, seda meie senised hulgas ei ole küllap armastatud aga kunagi julgeks ise asvanud Homerose suurte ja seda püüda tõlkida, see tundub mulle nii jultunud hädematusena rätma, sellest isegi unistada ei allunud. Ei julgenud, aga. Keele, millel ära õppisite, millel originaalis luges This, kelle keelega on üsna raske, ma õppisin küll vähe ülikoolis, aga, aga asi on nii, et ma ei oska seda ka praegust kaugeltki sel määral, et ma sellele toetades oleks võinud saada tõlkega, seal aitas mind ikkagi peamiselt mina sõber seega aitab, kes sõna-sõnalt kontrollist, kuna ma valdan teisi keeli kanis palju ja kuna tabeli abiliseks juudas, siis me kaotasime. Vene, Saksa, Soome. Ja see kestnud nüüd siis 10 aastat ühtejärge, päev päeva kõrval, ükskõik kui palju tunde siis ka iga päev, see on väga-väga suur töö. Ja küsimus ei ole mitte ainult ajas aastates vaid siiski selles, et anda võimalikult täpselt kõike seda edasi, nii nagu te nimetasite siin keelekõlalist ilu ja tõlkida sellises värsimõõdus. See on ju omad raskused, sest enne teid ei olnud niiviisi tõlgitud. Eesti keeles on niisamuti nagu ladina ja kreeka keeles osa silpi, pikad osan, lühikesed pikk silp ei saa olla mitte Nende rõhutus asendis. Nii nagu meie moodsast puht toonilises mõõdus, vaid see peab täitma ühe värsijala esimese poole täielikult või kui ta on kas ja teises pooles spon teoses siis ta peab olema, siis nad peavad oma üksinda, aga mitte koostöös ja selgega peab eesti keeles olema niisamuti, ainult siis annab teda ja vahelduse just nende pikkade ja siis jalgade ja taksonite vahetuse sest sellega antakse kogu bassirütm ja kui natukeseks tahetakse anda mingisugust kiiresti liikuvat tegevust, siis on tarvis traktoreid, kardetav matus, läheb tatart, tap, tap, tap, tap, tap, tap, tap, tap nii edasi. Kus on aga pikaldane tegevus, rasked painavad tunded ja nii edasi, seal on ta vist ta ta ta ta Ta ja nii edasi sõnades see meloodia või tähendab see rütm juba isi anda, silmata sõnast mitte midagi, teaksime, annab juba iseendast teatud edasi ja siis lisaks võimaldab see mitukümmend vahelduvad, kas need ei lähe iialgi monotoonseks. Head kuulajad, et sellest selgemat ettekujutust saada, kuulakem neid värsse. Kui aga sammudes koos olid jõudnud ta vastase juurde ütles Achilleuse vastu nii helkivagiivrine hektar. Peeneuse poeg. Enam nüüd sinu eest ei pakkuma, jookse korda kolm olen jooksnud küll ümber preamuse linna kartes kohtamist. Nüüd aga mind süda käskilmu rinnas, astuda välja su vastu. Kas surmal suva, ise langen. Kuid panen ette, et kutsuks ta taevasi tunnistajateks. Las nemad valvavad, et peaksin nime tõotusest, sellest. Ei häbi sul tema tee ega teotama sind. Kuid seostaat laseb surmata sind ning välja ma võtan su hinge. Ainult rakmed, kuulsad Achilleus sult ära võtan, kuid keha annan haidele. Nii, sina vannuga, mulle. Süngelt vaadates kostis ent nii välejalgne Achilleus. Hektar savasti kui surm. Ära lepinguist räägi, sa mulle hinnangul leppida ei saa, lõukoer ning inimlapsed. Või nagu lepingut kestvat ei või teha hundid ja talle vaid viha, ainult vaenu nad tunnevad üksteise vastu. Nõnda ka võimatu on meil leppe sõrm, kuni üks meist tandril pikali maas läbi torgatud Intama hurmest joonud janu täis Laares, sed täitmatu kilpide murdja. Näita nüüd kõike, mis võid. On tarvis seal olla nüüd üpris taidlik, teatar odavõitleja ning ülivapper hingelt. EPole sul pagu teed enam teps. Kohe Pallas Ateena taltsutab sind minu piigiga ning tasu maksma, sa pead nüüd kõige mulle heina ja sõprade eest, kes langenud su käe all. See on raske töö, kuid rasket tööd ei tehta lihtsalt mitte sellepärast, et see on raske, vaid sellest otsitakse mingit rõõmu, mingit rahuldust. Missugust rahuldust ja rõõmu annavad teile need vanad eetused? Jah, see küsimus on ju õigustatud tegeleda teostaga, mis on 1000 aastat või isegi nagu Fammeroosi asjad 2000 aastat vanaks. Peab natuke imelik inimene olema. Aga sellesse süveneda, siis nad muutuvad huvitavamaks, armsamaks. Ma pean ütlema, et avastada törtsu madrus, aga ma ei ole leidnud peaaegu ühtegi teist teost, mida ma nii detailideni võiksin armastada ja nii üksikasjaliselt jälgida selles selles nii-öelda lapseliku leidmisrõõmu ja sellest ühtlasi sellest nii hästi kõlalist kriga stiilidest kõige sisulisem Vaidma vaatalist rikk, kus ja huuldustega sealjuures on seesama mees, marksutas omal ajal Homerose eeposes, nendes on inimsoo lapsepõlv ja laipasid olid hästi arenenud, õieti arenevad lapsed, Farriti, ahvenad, lapsed, rikkalt elavad lapsed ja selle tõttu on sellest nagu kogu inimsoo kevad ja lapsepõlv kajastada samuti teatud määral ka meie Kaleva tase meie omast. Rahvalaulus. Ja tundesügavust on muidugi nendes teostes väga palju. Ühest küljest muidugi nad pakuvad ju ka põnevust, ma kujutan ette, isegi noorele lugejale võivad kõik need Trooja sõjasündmused olla esialgu lihtsalt põnevad sõjasündmused nagu omalaadne tõeline seiklus. Ja ma võin selle puhul natsi mälestused juurde panna midagi umbes noh, umbes kümne-kaheteistkümne aastaselt, kui ma esimest korda lugesin ka värsimõõdulist seisad nimelt lõpetades äsja albumis ilmuvad Jantarkmanni tõlgat. Noortele koolipoistele, kes seal oli, ka midagi ei taha, epastas teada, jagada ja nii edasi vähemalt on üsna huvitavad, nii et võiks ka soovitada kõigile lugejatele, kellele esimene laul on igav hakkab, kui peale inimeseks olemisest. See on esialgne, nii-öelda lihtsustatud lähenemine, põnev Haabulla. Kuid inimene, kes ikka ja jälle need raamatut uuesti kätte võtab hakkab seal järjest rohkem leidma ka sügavat elufilosoofiat. Nendes on oma lihtne elutõde ja sangad väiksena elulähedane tõde. See on õpetus sellest hetkest vana eru tartus kangelaslikusele. Jah, ja niisamuti humaansuse suur üllas idee, mis nendes teostes nii selgesti väljendub? See on ju ka meie tänapäeva inimese elu lahutamatuks koostisosaks suhtumine ellu. See on lihtne suur joon, mis algab jälle otsast peale just esimesest inimlikkust, humala, humaanset, skulptuuri, hällist Euroopas ja üldse kogu maailmas. Väärtus tema jaoks on dogma ilm, mitte mingisuguse julma jumala jaoks, mitte ülemuste jaoks. Iga inimene nagu niisugune väärtusia suuride valitseb roomerast juba teatud määral. See valitseb kale, valas. Jah, aga seltsimees, siin tekib nüüd niisugune mõte, kas meil ei ole siis rahvalaulu eetilist rahvalaulu nii palju või ei ole leidunud meil veel meest, kes oleks need liitnud selliseks epaslikuks teoseks? Sellel on üks vahe tõesti vastatud, niiviisi. Eesti ei ole eetilist luulet üldse olnud. Eesti rahvas on lüüriline, on karjase geeniusega rahvas, nii saksa õpetlased oma pääl laekest Baltikumi lahvatanud Kallase geenius rahvatesse ainult lüürilisi laule oskavad ilustada ja naised on targad mehed üldse elada ja nii edasi. Selles asjas minul siiski on pisut teistmoodi arvamused juba Lätiga paigaldas ja ehterahvalaulus on palju enam eepilise elemente. Ses mõttes on peamiselt lühikesed nii-öelda nelja katseliselt ja puhtad ja ilusad asjad väga kõrgelt ja ilusa pöörlased laulud. Meil on aga terve rida nii-öelda vähemalt see niinimetatud eepilise laule, kus neiu läheb hommikul välja ja elab seal ladimikuses. Sõja jutustab. Ka ameti, aga see on edasi antud isiku enda poolt ja vastavalt sellele on seal tööline element selles olemas. Aga peale nende nendele loeb ikka on minu arvamuse järgi siiski meile laulusid, kus ainult nii-öelda väljaspoolseid sündmusi kujutatakse, mitte minategelase poolt sarnaneks laulutsionärtseks tooma laul, kus kõneldakse, kros julm mees oma naiselt. Ja ongi olemas ka vastavad kujud, vaese lapse kuju ja ihne perenaine ja. Ja neid on isegi värvilises laulus on nii väga nii esile tõstetud üksikut kujud, pliiats on olemas ja ka teatav stiil on olemas. Küsimus on ainult seda epilist sündmustikku ei ole nii pikalt, et sellest jätmist ainult nendest liitmisest üksinda saaks niisugusaid epaslik kokale heita, nagu seda on Kalevala. Sellest innust, millega te räägite, ei julgenud teha järelduse, et nende suurte õppuste tõlkimine Kalevala orjusse ja, ja hiljase tõlkimine ei ole sugugi teie elutöö, vaid midagi siin on veel varuks. Nuiamas puutub, elutoas on liiga suur sõna, seda nüüd ühe asja kohta ei oska üldse rääkida, igatahes küllap nette epaste tõlkimine ja teiseks seepärast see uurimine on vähemalt kaks kolmandikku kummalvel paikena, kulla surm, nagu lihtsalt palu samal ajal veel mulle aega annab elada, siis ma tahaks küll ühe jultunud ideega veel rohkem tegeleda ja nimelt tõesti omalt poolt püüda nende üliõpilaste ja õpilaste ballaadida põhjal koostada teatud. Kümne-viieteistkümne aasta jooksul sellega tegelenud ja vähemalt üks pikem poeem nimelt lauluema mari lugu on heakskiitmist leidnud ka täiesti poolt ja sellega on kellastusest leping sõlmitud. Millal ilmurg naasa? Mis puudutab minu käsikirja ta siis nendel Ankyllastuses salati kamis? Pikk küpsemisaeg vastased ja selle aasta või kui mitte, siis tuleb aasta algupoolel vastaks siiski saab välja, see on, ei ole kuigi suur esialgu ainult midagi, umbes paar 1000 värssi. Ja kui nüüd pöörduksime meie saate lõpetuseks veel tagasi teie kuuuurija töö juurde. Teil on tuntud kõik maailma Parema Deepased. Kui te neid võrdlete, kas igas ühes peale üldinimliku paistab ka oma rahva iseloomulik pale? Ja ega nende epos sündimise loo taga ja selle sündmuse seadustesse. Klenski ettekandeid Epest sündisti epas vanadest elementidest, mis sellega siis on? Ma olen sellega püüdnud tegeleda ja epastust selle poolest huvitav on ta kõigel lähemal iga rahvale. On ta põhjeneb, rahva enda epased on aastasadade jooksul kujunenud. Ja selle tõttu on kõige rahvuslikum Kirjanduse vorm, ega üksikisik ei jaksa kunagi niivõrd rahva hinge tabada, nagu seda rahva Nüüd jah, nagu öeldud, nii suur ei eppelisid pikemaid eepilise laul pole säilunud. Võib-olla need pole ka kunagi olnud. Kuna ta vajab aga peamiselt nii-öelda prose juttu, siis on Eesti meeste hinge nii-öelda rahvalaada põhjal Khanis laske rekonstrueerida. Küll on aga meie. Plaadi, aga ma ei anna asjata, ei ole kaugeltki mitte olnud ainult löörlise tõmmata vaid kallaste teatud mehelist võiks öelda ka epilatsiooni olles, nagu me rääkisime. Ja vastavalt sellele võiks küll just hästi rahvalaulude põhjal kõnelda teatavast eesti rahva hingest, mis avaldab see niisugune mehide. Kaper joon on omane isegi eesti naistele ja arvatavasti veelgi enam siis hästi mässale koidki, need, nende olukord oli nii raske, et nad seda ei saanud laudas jäädvustada. Küll aga Eesti meeste nii-öelda üle olevasse teatavat hingelisest suurusest ja kindlusest näitab nende rahvanalja kus kõigi maailma suurte ja vägevate üle Eesti juletakse nalja teha alates mõisarrast kuni sele. Nagu arvata, et aga ma ei saa ennast jagu, saab toetada ennast kuradi nõiaga, ühesõnaga ma ei saa panna. Ja selle tõesti talupoeg, vanake, tempo, just oma kavalate rehepappide ja nii edasi. Nii et see just võib-olla seda puht realistlik elule lähenemist ja teiselt poolt ameti heroilist suhtumist. Seda ma peaksin eesti rahvaluulele nii väga iseloomulikuks jooneks. Nii et seltsimees annist tööd on veel palju ees, jõudu on palju Tarks lubage siis ainult kõige selle kuuldest meie kuulajate nimel teile aitäh öelda. Ja nende kõigi nimel, kes nii nagu teiegi armastavad õhtuti iiliast joodesseiat lugeda palju jõudu soovida näituma.