Kunagi armastas üks 13 aastane tüdruk hästi palju lugeda. Ja mitte ainult lugeda, vaid loetu üle ka palju mõelda. Muidugi iga raamat on omaette maailm kord unistama panevalt, muinasjutuline, kord peaaegu sama kare nagu reaalne maailm ümberringi. Üle kõige meeldisid sellele tüdrukule kaunid muinasjutud, kus inetu muutus äkki võlukepikese puudutusel kauniks ja ilusaks. Kaska ilus saab nii juhtuda, küsis tüdruk endalt, sageli. Aga veel rohkem küsimisi tekitasid need raamatut, mis rääkisid elust nii nagu see tüdruku kodukoha tolleaegse Tallinna Väike-Ameerika tänavagi ümber kulges ja läks. Raamatu elu tõelise eluga võrreldes torkas tüdrukule silma ETA eakaaslased raamatutes enamasti ei mõtle ega tegutse nii nagu tegutsevad ning mõtlevad ta ise. Jäta sõbratarid kodutänavat. Ju siis on raamatu kirjutajad oma lapsepõlves läbielatu ära unustanud. Järelast tüdruk lõpuks. Ja siitpeale hakkaski pidama päevikut. Päevikut mitte nii palju enda jaoks kui just raamatukirjutajatele. Et nad saaksid teada ja võiksid lugeda, kuidas üks elus tüdruk tõeliselt mõtleb. Nagu juba öeldud, oli see kõik tükk aega tagasi. Sest oma kolmeteistkümnendat sünnipäeva pühitses tüdruk märtsis 1931. aastal. On kahju, et seda päevikut ei ole enam. Sõja päevil läks päevik kaduma. 1955. aastal ilmus lastelehes säde, väike mõnus jutuke, mis kandis pealkirja jaagu jutustus anne isetegijast. Sama autori sulest ilmus samas lehes veel teisigi jutte ja jutukesi. Jutukesed olid niisugused laguneda algajal kirjamehel ikka on, et ainult et lüürikat oli neis vahest rohkem kui neil aastail seda laste juttudes vaja arvati olevat. Ei ütleks, et autor oleks teiste omasuguste hulgast ei tea, mis erilisi eeldusi ilmutanud või üleliia välja paistnud. Ent mõni aasta hiljem, 1959. ilmus lugejate hulka äkki kaadri sellesama Silvia rannamaa, Kadri Raamat lüürilisest ja tundehella hingega tüdrukust. Just seesama raamat, mida lugeja juba ammu-ammu pikisilmi oli oodanud. Võis arvata, et Kadri on ja jääbki tüdrukute raamatuks. Paraku leidis Kadri endale palju sõpru ka poiste hulgas, olgugi et poiste põuda ju meie lasteraamatute kangelaste peres ometi ei ole. Millest siis kadri selline minekus? Jääb üle arvata vaid üht. Kolmeteistaastase tüdruku päevik sellest, missugused on 13 aastased tüdrukud, missugune on 13 aastased üldse? Läks sõjakeerisest küll kaduma, kuid midagi sellest mõistmisest. Ja küllap vist üsna palju on jäänud autorisse endasse alles. Me kõik küllap mäletame, missuguse õhinaga haarati poelettidelt kad järge. Kasuema. Millal õieti sündis kavatsus Katri elukäigule järge kirjutada? See pole vist autorile endalegi päris selge. Oma tõuke küllap andsid selleks ka asutatud internaatkoolid. Igatahes idee Katri internaatkooli viia tekkis autoril üsna käki. Ja ainsa jalutuskäigu jooksul markeeris ta ka tulevase raamatu süzee. Ja siis juba sõitis Rakverre internaatkooli. Et tulevase raamatu kondikavale elust endast liha luude peale kasvatada. Kasuema on noorsooraamat kuid vahest sama suure kaasaelamisega jälgivad Kadri elukäiku ka täiskasvanud. Õigupoolest oli Silvia rannamaa nimi täiskasvanud lugejaile tuttav juba enne kasuema ilmumist. 1958. aastal sai Loomingu novellivõistlusel preemia kirjaniku esiknovell Parema jalapäev. Novell oma omalaadse ainekäsitlusega äratas otsekohe tähelepanu. Ja paaril lähemal aastal järgnesid esik novellile veel ühes kupees proua L P portree ja tagatippu Kassari kiri. Rannamaast hakati rääkima kui lootus Tandvast omanäolisest novellist. Kes teab, vahest oleks rannamaa novelli juurde jäänudki. Ent just siis küpseski otsus ja algaski ka kohe töö kasuema käsikirja kallal. Paljudele kaasaegsetele kirjameestele on esimene ja teine lasteraamat osutunud omalaadi hüppelauaks nii-öelda suurte kirjandusse. Kas ka Silvia rannamaale? Sellele küsimusele on raske esialgu ja ammendavat vastust anda. Ja ülepea on raske rääkida inimesest, kes enda plaanide ja kavatsuste suhtes on küllalt kidakeelne ja kitsi sõnu leidma ka juba ollu ning tehtu kohta. Seetõttu on küllap kõige tulusam kirjanikku ennast usutada mikrofoni ees. Liiati et teadupärast viibib kirjanik praegu vaekülas Rakvere lähedal ja kogub materjali juba teoksil oleva käsikirja jaoks. Niisiis paar tundi rongisõitu ja olemegi oma mikrofoniga vaeküla internaatkooli pioneeritoas. Siinsamas on ka Silvia rannamaa. Esimene küsimus sulle, mis asi on õieti teed? Mis me ikka muud teen, kui kogun materjali. Nagu me teame, kasuema sünniloos mängib Rakvere internaatkool küllaltki olulist osa. Siit tekib kohe mõte. Vist ei ole ka niisama istumise pärast siia tuldud. Muidugi mitte istumise pärast ikka töö tegemiseks. Nii kui ma Rakvere internaatkoolis elasin laste keskel uurisin just asja nii-öelda laste seisukohalt, siis nüüd olen ma praegu täidan ise kasvataja kohuseid ja uurin asja juba kasvatajate õpetajate seisukohalt. Sellest tuleb vist aru saada niimoodi Etakat vähemalt lastekirjandusele ja võib-olla ka noorsookirjandusele truudust murdma või. No päris nii, see ei ole muidugi mõeldud lastele ja noortele tahame ikka truuks jääda surmani, nagu öeldakse. Aga sel korral praegu igatahes küll on mõte kirjutada täiskasvanutele ongi üks pikem asi täiskasvanutele käsil. Aga et seal tuleb ka seekord meil räägitakse ikka palju nii-öelda noorsooprobleemist. Nüüd seekord mind huvitab just noorsooprobleem nende kasvatajate seisukohalt nende poolt vaadatuna. Nii et tegemist siis tuleb ikkagi noorsooraamatuga või on praegu üldse ennatlik ette midagi kindlat ütelda? Muidugi midagi täiesti kindlat ette ütelda on ennatlik. Aga noorsooraamat selles mõttes nii nagu oli käsu ema ei tule see järgmine, mitte. Lähme siis uuesti kasuema juurde tagasi, õigupoolest veel varasemasse ajajärku, kaatri juurde tagasi. Rahaliselt ükski raamat ei sünni ju üleöö mõtet, kantakse kaua. Kuidas sinu kaatriga lugu oli? Mina võin öelda, et Kadri mõtet olen ma küll hästi kaua kandnud endas õieti muidugi ta oli vahepeal ununenud, aga Kadri niisugune mõte, nagu nüüd kaadris on kirjutatud, selle, see mõte oli mul endal siis kui ma ise olin umbes kadriealine. Kuidagi see mõte tekkis muinasjuttude ja rahvaluule õppimise juures. Kuskil keskkoolis ma muidugi ei mäleta, kui vanaema just siis olin, aga siis mul igatahes kui me neid õppisime, siis mul tekkis vot siis niisugune mõte, et kas ei võiks kirjutada umbes niisugust lugu, nagu on inetu pardipoeg. Muidugi elu läks nii, et üldse ei kirjutanud midagi ja hakkasin alles vana inimesena kirjutama. Aga siis realiseerisime selle kunagise lapsepõlvemõte või noorepõlve mõte. Siit tekib kohe küsimus. Katri prototüüp on sul kedagi kindlalt ka silme ees? See ongi see küsimus, mida ju iga kord ka ikka kohtumisel lugejatega esitatakse. Ja see on omamoodi, tahad sellest nagu natukene ikka kõrvale hiilida sellest küsimusest sest asi on nii ja teisiti muidugi on mingil määral olemas ju ka prototüüp. Aga nii nagu nende prototüüpide teadagi ega need ei ole nii nii, noh, ütleme nii konkreetsed, et nendest võiks ka konkreetselt rääkida. Kui rääkida üldse prototüüpidest, no siis näiteks võiksin ütelda, kaadris on Kadri vanaema. Vot seal ma võiksin öelda, prototüüp on olemas, see on minu ema, tähendab muidugi karakterit, iseloomult elulugu ei saa juba sarnaneda, siis peaks kadrielu kui minu elulooga sarnane olema. Aga siis vot niisugune iseloom, näguninud seal kadrivanaemal on niisugune, on siis mu enda ema, isa elu. See on üks prototüüp, kellest võib kohe konkreetselt rääkida, hilisemas võib olla. No näiteks kasuemas, seal on üks tütarlaps liiki, selles on, see on üks väheseid, kus ma olen silmas pidanud just iseenda noorepõlvest oma ühte sõbratari. Aga siis, nagu ma juba olen vist rääkinud, oli niisugune juhus, kui me selle raamatu valmis kirjutasin, kui ta juba ilmus ja Rakvere lastel lugeda oli siis minu käest hakati küsima muidugi ka, et kes on kes ja siis öeldi mulle kohe niimoodi, et aga litti. Me tundsime kohe ära just sellesama liiki, kellest kirjutades ma üldse ei pidanud silmas ühte tänapäeva, sellest väide just minevikust enda noore põlvestist. Aga muide, kas sina asja Rakveres kallikid nägid? Ja siis hiljem, kui ma hakkasin selle peale mõtlema, siis nägin Likid ka seal. Mulle meeldib isiklikult kasuema, kindlasti. Sass. Kust on Sass pärit? No eks ta Sass ole ikka küll päris elust pärit, kindel kohe. Aga siis no pisut palju on teda siiski lapitud ka. Ja sassi võib-olla võibki ütelda, võib-olla Sassiks sassi jaoks sain neist kõige rohkem kohapeal materjali. Paratamatu küsimus. Kaks raamatut ilmunud Kadri astub ellu. Kas tuleb Cadile järka veel? Ei kadeli küll enam järgi ei tule, astub ellu ja ongi kõik. Kui hakkad, järgisid, kirjutame, siis viimati ei tulegi enam nendele järgedele otsa ja inimene väsib ühte ja sama tööd tehes kahtlemite väsib endale, on ka huvitav, on midagi muud teha. Üldiselt Kadri ja kasuema on lugejate hulgas üpriski populaarsed. Sulandunud palju ringi käia? Vist kas looming või kuskil oli kirjutatud, et rekordesinemistega on sinu käes, on vist nii? Jah, see on küll nii viisist Siin tekib küsimus. Mida lapsed, noored lugejad, ise on sinu käest nii Katri kui kasuema kohta kõige rohkem teada tahtnud. Mis neid selles raamatus kõige rohkem nii tõmbab või kaasa elama sunnib? No mida nad kõige rohkem teada on tahtnud, umbes sedasama, mida sina praegu just läksid, pea. See tähendab ikka, kes on prototüüp, see on ikka kõige tavalisem küsimus ja kõige rohkem see tavaliselt huvitab. Millegipärast muidugi kõigepealt küsitakse harilikult Kadri kohta. Juba küsitakse teiste kohta, aga siiski ka peab, ütleme üsna ja väga tihti tütar lapsik, küsiva turma kohta. Ja just nimelt, et, et kas ikka niisugust poissi on olemas ka, kui Urmas, on see küsimus neid tütarlapsi väga huvitavat? No ma olen siis püüdnud neile vastata, et küllap teda ikka ehk on olemas, aga et ehkki tunned ära teda, nad ikka ise kahtlevad, alatud, kas nii head poissi on olemas ja no ma siis ikka püüan vastata, et võib-olla ei tunne teda lihtsalt ära ta teilis niiviisi ei tundu huvitav, elus olevat niisugused enam-vähem nagu muster poisi moodi, poisid, need on võib-olla nii-öelda elus igavavõitu, nii nagu nad raamatuski kipuvad olema. Aga kuidas nad sulle endale on meeldinud? Minule vähemasti praegu nad meeldivad. Sellepärast eriti veel praegu, kuna ma siin kasvataja ülesannetes olen, siis ma pean ikka ütlema, mida lähemal mustrile, seda parem. No siis ükskord mu käest näiteks küsiti, kas te ise ka Nutlesite, kui te seda raamatut kirjutasite? Et noh, näiteks ütleme, interpreedid, lauljad, näitlejad, nemad elavad oma töösse, oma asjasse, nii sisse ka nutavad tõelisi pisaraid. Miks see siis ei võiks niisugust küsimust ka minu kohta esitada, aga et noh, ma siiski ei nutnud. On tulnud mõningate täiskasvanud lugejatega jutuks ja mõnedki ütlevad, et nad ranna Maiasandama nende rikkoga nüüd enam rohkem midagi peale hakata. Lotis käte laskis ta lihtsalt maha surra. Nojah, see asi nüüd küll hästi paika ei pea, sest eks ikka oleks võinud riik aga ka midagi muud teha, kui just teda ära tappa, ühesõnaga. Aga kavatsusele oli see mulle algusest peale. Ja koguni nii, et kui ma kirjutasin esimese peatüki, siis otsekohe selle järele kirjutasin ma just selle selle lõpupeatüki või noh, enam-vähem lõpupeatüki selle, kus Enrico surma saab just selle mõttega, et harilikult ikka raamatut lõpu poole langevad või kipuvad langema, noh, lihtsalt väsimuse tõttu. Et siis oleks nüüd esimese hooga kirjutatud. Nii algus, kui lõpp, siis hoog vähemasti oleks enam-vähem ühtlane, seda langust ei tuleks jälle siis hiljem kirjutasin selle vahe sinna vahele. Ühesõnaga, hakkasite raamatut lõbustama? Viimasel ajal ja küllap mitte ainult viimasel ajal on pruugiks olnud, et et proosa istid ka luuletavad ja kas sina ka selle õilsa patu all oled kunagi kannatanud. Vaat see on huvitav küsimus, mida peab ütlema lapsed ka mult tihti küsivad nähtavasti isegi lastele, kes nad, ma usun, et need küsijad on niisugused, keda ennast huvitab kirjutamine ja nähtavasti ikka nendel on ka siis asi algab värssidega ja küllap minulgi ongi see patt hingel. Ma mäletan, mul on nii meeles, kui ma olin 11 aastane, siis ma luuletasin oma salmialbumisse kolm luuletust, teisi ma ei mäleta, aga igatahes ühe lõpp lõppes, oli niisugune. Siis võid, kuuled, pilk vaid sõnu, sul pole elamiseks õnne ega edu. Kuna ma olin 11 aastane, vähemalt mul siis midagi traagilist alla sai. Aga tõsiasi on see, nähtavasti ma pidasin siis luuletamisele oluliseks kindlasti mingisugust selle toonilist asja. Selle traagikani ja ühtlasi ka mu luuletajakarjäär lõppes, algas ja lõppes seda. No ja siis nüüd muidugi ka suremas need, need, mis seal, no see rahvalaulu moodi asi ja siis miski, see, see niisugune, noh, kuidas ta nüüd on vabavärss, vini? Ega see on muidugi ka mu enda tehtud, kahtlustatud on need, et esik on Suislepa aga see ei vasta tõele, ma pean teda sellest häbist päästma. Aga see nii kuskil südamesopis ei kribele. Hei-ata ainus juhus, kus ma olen sõna tõsises mõttes kõigist hingest tahtnud üks kord luuletada. On ükskord ühte Saksa ajalehte vaadates, seal on üks niisugune pilt oli sees kus üks vanaemakene kolme väikese lapsega läheb. Sihukene armetu astumine on siis okastraat on seal taga ja siis alla on kirjutatud ins kaasgaasikambrisse, ühesõnaga kuidagiviisi hirmsasti see, see pilt nii mõjus ja, ja kangesti mõtlesin, et oh, miks seda luuletaja sulg ei ole. Ja isegi katsetasin siis ka, kui ma ausalt tunnistan, aga et see asi ikka ikesele tehnika tahab, Isamaa jäi siis, siis ta muidugi jäi. Aga nüüd, kui juba jutt, mis tahtsid, läks, ma mäletan, sellest vist oli meil aastaid tagasi jutupiltisid, et tahaksid kirjutada elus väga toreda muinasjuttu, kas see tahtmine on nüüd ära ununenud või on ikka kannad seda? Jah, ei ole ära ununenud ja sellega on jälle seesama, et jälle spetsiifika, jälle seesama spetsiifika. Tunnistan ausalt, et ma olen neid üsna mitu ja mitut proovinud aga ei tule välja. Olen isegi mõne valmis kirjutanud, kui ma väga ei eksi, andsin isegi sulle lugeda, naersid väikesele aeda. Ja nii nad on teisedki olnud ja ja noh, jah, millegipärast lihtsalt ei lähe, tahtmist on, aga tahtmisest üksi teadupärast on ikka siiski vähe iga asja juures. No ikka natuke rohkem peab olema. Peab ikka pisut oskust ka olema ja küllap nüüd, no nüüd on lihtsalt teise tööga tegemist saanud teha ja mõtlen, et võib-olla ma, ma ei jäta jonni, vaat niisugune tunne on äsjase luuletamise puhul ma olen algusest peale ikka väga õigel seisukohal olnud, aga vot selle muinasjuttudega seal on nüüd niisugune tunne, et et no mis siis on nüüd, et ei saa. Nüüd me oleme rääkinud lastekirjandusest. Täiskasvanud lugejale, sa tulid ju ikkagi vist novellidega? Ma olen kuulnud poole kõrvaga kuskilt niisugust juttu, et olevat ilmumas või teoksil või sinu pallivolinik, kuidas selleks siis asjad üldse on? Sellega on nüüd tegelikult lood praegu üsna pahasti, need vanad asjad, mis on, need on küll olemas aga neid on liiga vähe, et nad veel ühistega kaante vahel midagi välja annaksid. Ja kord oli tõesti niisugune plaan ja kirjastusega nii juba räägitudki sellest asjast, et nüüd hakkaks novellikogu ikka kokku seadma. Aga praegu, kuidas öeldagi, nii-öelda loominguliste kavatsuste muutumisega tuleb see asi ikkagi kaugemasse tulevikku lükata, kuna mul see pikem asi praegu käsil ja teoksil on see noh, kuidas öelda nagu rohkem peale surub ennast. Ja selle ennem tahaks ära lõpetada, valmis saada ja siis vastu ja küllap vist ka see kujuneb praktiliselt nii välja, et kui tuleb nii selle pikema asjas asjas mõni paused, siis teeb jälle mõne lühema vahele ja ja niimoodi võib-olla siis koguneb üht ja teist. Muide mitmendat aastat, kas teist või kolmandat oled see polnud kassani patrioot. Kassari patrioot, oh mul on juubel ja viis aastat olen olnud juba Kassari patrioot. Ja siit tuleb muidugi kohe tõsi, reisikiri kassarist on kirjutatud, on lugejate kätte sattunud, võib-olla juba isegi mõni on juba jõudnud ära unustada. Kas kassarist oled sa saanud ka mingisuguseid mõtteid või materjale või on sul üldse niisugust mõtet tekkinud, et kassarit kirjasõnas ka jäädvustada? Ja see mõte on muidugi olnud, eriti kui oled ju ikkagi kuskil, kus on hästi hea olla, siis mõtled, et seda tahaks ka kindlasti jäädvustada. Aga midagi niisugust täiesti konkreetselt, millest praegu võiks rääkida. Muidugi ei ole, aga, aga muidugi jälle tulevik, tulevik, tulehmegi. Nii et sellest võib aru saada, et tänavu aasta-laadata kassaalisse Ja kindlasti kindlasti kõik nagu kord ja kohus. Kassari jääb siis tulevikuplaanide jaoks, aga aga lähme siis räägime siis veel siit sellest majast, oled sa siis midagit saanud ka juba oma. Muide, millal sa siia üldse? Ei, ma tulin siia kohe peale maipühi, kõigepealt olen ma kohe päris ausalt ja ametlikult kasvataja siin. Sellega muidugi nagu võib arvata, saab juba igasuguseid kogemusi. Teiseks ma tegin ka veel ühe huvi pärast ühe väikese küsitluse lõpuklassides. Vot vot see on seesama paks pakk ankeete Ei jah, seesama siin ja siin ma koostasin ise küsimusi siukesi noh, natukene esteetika ja eetika vallas ja ühesõnaga et teada, saada natukene noorteplaanidest, unistustest, arusaamistest, kavatsustest. No igasuguseid niisuguseid küsimusi ja peab ütlema, et ma olen selle ära teeninud ja natuke juba sellega tutvunud ka, et sain väga huvitavat materjali hästi huvitavat materjali, kohe. Ma olin isegi üllatunud, kui ma nüüd need vastused sain. Kui palju nendest vastustest siiski välja lugeda võib? Peab ütlema kohe mitmel juhul võtad kätte. Väikene pildikene ühe noore inimese, noh kuidas öelda karakterist ja noh, üldse nii tema tasemest käia ja peaasi just karakterist, kuigi palju muidugi ju palju nihukesed üldisi vastuseid, niisuguseid, mis, mida juba nii eelduste kohaselt vastused on. Ma ütlen muidugi tutvustamiseks, muidu võib-olla ei saad aru, milles asi seisab NUT tutvustamiseks näiteks. Kino, mul küsimused sellest valdkonnast, missugune on su sõber, tema head ja halvad omadused ja siis missugune peaks olema ideaalne sõber siis kas ise see vastaja ise suudaks niisugune olla. Huvitav on siinjuures, kas või nende kolme esimese küsimuse puhul on see, et näiteks erinevus poiste ja tüdrukute vahel on selles üsna märgatav erinevus. Et poisid vastavad üsna sageli, et neil ei ole head sõpra või parimat sõpra, neil ei ole. Ja siis nad siis ka põhjendavad, mul ongi küsimuses kohe lisatud, et kui sul sõpra pole, miks siis pole ja siis tavaliselt põhjendatakse päris ausalt, et ma olen mitte seltsiv või või ma mul on halb loom või midagi niisugust kõnes analüüs on juba päris päris paistab olevat ja pealegi ma pean ütlema veel, et kuna see küsitlus oli nii-öelda anonüümne tüdrukute puhul aga on asi jälle teistsugune, neil on peaaegu kõigil ikka oma hea sõber olemas, harva tuleb ette, et neil ei ole seda sõpra. Aga siis ja nemad ikka üsna ülistavad, suhtuvad oma sõbrasse ja tihti langeb nende puhul ühte see kus on küsitud, nyyd, et missugune on su parim sõber ja siis missugune ta ideaalselt peaks olema. Ja siis vahest isegi vastatakse, et naad Vat ideaalne, see peab, peabki niisugune olema, kui minu oma on. Seda tuleb ka. Posti puhul on, veel, võib tähele panna huvitavat asja, et tihtipeale poisid või mitmel juhul poisid vastavad, et nende parim sõber on üks tütarlaps. Ja kuigi mõnes ankeedis paistab, et suhtumine tütarlastesse polegi just nii, kõige parem, nad siin on ühel poisil nimetatud, et tütarlapsed on piiratud mõistusega, kõik, aga siiski jälle samas nüüd, kus tütarlast enda sõbraks peetakse, siis leitakse ka sellel tütarlapsel olevat väga palju häid omadusi. Ja siis kus on juba küsitud, kas kas see lasteaia ise suudaks niisugune olla siis peab ütlema, et siin on tütarlapsed, enesekindlamad, nägu, Neile näib, et nad ikkagi suudaksid üsna head sõbrad, ideaalsed sõbrad olla üldse paistab nagu sõprus nende juures mängiks natukene suuremat osa kui poiste juurest. No muidugi 45 ankeeti, neist ei saa ju teha, nüüd ei tea, mis nii üliammendavaid järeldusi. Aga hommikul, kui siia sõitsin, vaatasin just noorte hääles keegi lastevanematest oli järjekordselt laval olnud niisugust arvamust, et, et meie praegune noorsugu on ikka käest kõvast ära läinud ja et need õiged noored inimesed elasid nende nooruspäevil. Mida sina selle kohta arvaksid nii nende ankeetandmete põhjal kui ka üldse? No eks see on nüüd küll vist tavaline kurtmine olnud kõikide generatsioonide asi ikka, et ega meie päevil küll nii ei olnud. No vahe on ju alati olemas ja iialgi ei saa öelda kindlasti, et vahe oleks just nende vanade kasuks. Ja no muidugi ka teisest küljest noortele on üht-teist ette heita, aga mis puutub nüüd nendesse ankeetidesse vaata, ongi nii, et tihtipeale nad on, noored on nagu käitumises jah, tõesti nagu robustsemad, võib-olla kui me tahaksime, et nad oleksid, aga nii kui sa loed, kui nad seda asja ikka nii natuke järele mõtleb, et ja kui siin ma neid ankeete lehitsen, kus nad nii kuigi palju nendele küsimustele vastates peavad ka nii rääkima nagu oma unistustest, oma soovidest siis peab ütlema, et need on kõik ikkagi nii-öelda terved soovid. Ilusad unistused, unistused, nagu me ikka kõik oleme kunagi unistanud seltskonna noored oleme olnud, tase on üldiselt täiesti rõõmustav. Nüüd oleme siis natuke pilku heitnud su kööki, sul paistab, et loominguline köök siin ikka tasapisikee peab, ajab podisema. Ega siis midagi. Ma arvan, et see vist ei ei eksi, kui tänaste kuulajate nimel. Traditsiooni kohaselt sooviks sulle jõudu, jaksu. Ja muidugi head usinalt sulged. Vahed raamatute vahel väga pikaks ja jääks.