Tere tulemast siis Eesti raadio kirjandussaadete klubisse. Tere tulemast, külalised, kelleks täna on keskkoolide vanemate klasside õpilased Tallinna Noorte Autorite koondise inimesed ja lihtsalt soovijad ning toimetuse inimesed. Ja tere tulemast rahvakirjanik, Johannes Semper, kellega täna me siin kohtume. Ma usun, et teil on kõigil meeles alles hiljutine juubel ja mul ei ole mõtet hakata nüüd tegema põhjalikku ettekannet või isegi pealiskaudsete ettekannet sellest mida Johannes Semper on kirjutanud ja teinud. Aga ma mõtlen, et ma alustan ja teie siis jätkate. Ja ma alustaksin sellega kõige tavalisema, aga ka möödapääsmatu oma küsimusega. Mis viis teid kirjanduse juurde ja kuidas te hakkasite tajuma endas kirjaniku kutsumust? Kirjaniku kutsumus. Ma hakkasin tajuma küll väga hilja. Alguses ma üht ja teist kirjutasin, aga mul ei olnud iialgi mõtteliselt, minust saab kunagi kirjanik, see tuli alles hiljem. Juba võib-olla seitsmeteistkümnendal aastal, kui esimesed esimene kogu ilmus. Mis puutub niiütelda huvisse kirjanduse vastu siis algas küll üsna varakult. Võiks öelda 13 aastaselt, siis kui ma ärkasin, ütelda vaimsele teadlikkusele. See oli seoses 1905. aasta revolutsiooniga, mis siis nii-ütelda õhus hõljus. Ja minus ka äratas huvi kõige vaimse vastu mituks kirjanduse vastu vaid ka vaid ka poliitika vastu ja teaduse vastu ja, ja nii edasi. Häältalis ka muidugi, esimesed alged kirjanduses. Ma hakkasin nimelt kirjutama oma päevikut 14 aastasena. Ja päevik on mul praegugi veel alles, on päris huvitav teinekord sisse vaadata, mis seekord huvitas. Ja seal on ka muuseas öeldud, mis mon lugenud. Ja need, see lugemise materjal on, on niisugune, mis, millel tale isegi praegu võib-olla hammas hästi jaapanes marks kapital. Muidugi ma ei tea, mis ma sellest tol korral aru sain, aga igatahes poliitilised huvid olid esikohal tol ajal. Ja brošüürid, poliitilised brošüürid ja raamatud ja ajalehed ja nii edasi. Need olid nii-öelda huvi keskpunktis, ilukirjandus oli natuke tagapool, teisel plaanil. Nii te tulite peaaegu nagu poliitika kaudu kirjandusse. Peaaegu ja no see on seletatud muidugi 1000 905. aasta õhkkonnaga, sest siis oli õhk täispoliitikat pärast juba, kui ma juba hakkasin keskkooli lõpetama, siis tuli just poliitilised huvid, jäid tagapoole, ilukirjandust tungis ettepoole ja seda heideti muuseas ette isegi karikatuurid. Tolleaegsetes õpilase ajalehtedes muidugi põrandaaluste alustas selle kohta, et, Pööratakse selg poliitikatele ja hakatakse tegelema ilukirjandusega. Aga kas te võite eritleda mõnda niisugust konkreetset tõuget mis otse nagu viis teid kohe sulepea ja paberi juurde? Tõuge? Iseenesest sellepärast, et muud ma ei tea mitte midagi, paber oli mul ees, aga siiski ma lugesin Juhan Liivi kirjaniku päevaraamatut ja see oligi, mis, mis minu päevaraamatut või päevikut rõhutas. Ja see ajaski mind kirjutama. Vähemalt väljendustung avaldamist uut leiaksin rahuldus teatud määral, see on üks kirjanduse. Aluseid küllalt loomingu, küllap te nüüd tegite peaaegu kõigist siinolijatest, vist kirjanik? Ma usun küll, ma arvan ka, et igalühel midagist nii kirjutada mõned paindliku leheküljed lõikuda, püsi eneseväljendused. Ma esitaksin küsimuse, kui ma ei eksi, siis õppisite Moskvas kunagi arhitektuuri, mis sundis teid arhitektuuri õppima minema? Oh, see on keeruline protseduur. Asi on nimelt selles, et ma enne õppisin filoloogiat ja kirjandusteadust ühesõnaga keeli Peterburi ülikoolis ja iga aastaga muutus see, see teaduslik külg nii-ütelda sellel mulle ikka järjest kahtlasemaks, tähendab ma tundsin, et humanitaarteadused ei ole mitte seda, mis matemaatika, täppisteadused ja väikene pettumus olimistest neist teadustest. Kuna ma matemaatikat armastasin ja kalduvus oli sinnapoole ja teisest küljest suur kunstiharrastaja, siis need kaks kokku kunstiharrastust ja matemaatika mõttele, et oleks tarvis rajati arhitektuuri õppima. Räägitakse, et kirjandusel peab olema kasvatuslik funktsioon. Kas jagate seda arvamust? Kui jah, milles näete kirjanduse kasvatuslikku mõju? Ja kirjandusele muidugi kasvatuslik mõnu, selles ei ole mingisugust kahtlust. Aga kui kasvatus tehakse kirjanduse ülesandeks peamiseks ülesandeks, siis muutub asi juba küsitavaks. Nimelt kasvatuskirjelduse kaudu peab minema kaudselt. Ei tohi tunda, et vot see kirjanduslik teos tahab mind kasvatada, siis mul tuleb kohe opositsiooni oma. Niisugust kirjandust ei taha lugeda. Son taktilise kirjanduse suur viga, et tahetakse õpetada, noh, nii nagu õpetatakse abstraktsete sõnadega ja aga teisest küljest kirjanduse kasvatamis, kasvatuslik funktsioon ei ole mitte üksinda moraalnega ütleme tunnetuslik vaip, äärmiselt esteetiline kirjeldatud huvi, enda kirjeldus, lenda vastu huvi kirjanduse kui esteetilise nähtuse vastu. Aga missuguseid kirjandusteosed võiksid olla teile avaldanud tugevat mõju mitte siis nii didaktilisest mõttes, aga üldse teie kujunemise juures? See on väga raske öelda muidugi näitus kooli lõpetades ma sattusin lugema pärgsooni loovat evolutsiooni. See avaldas nii tugevat mõju, et ma mitu aastat selle mõjul õieti liikusin ja selles suunas mõtlesin, võiks nimetada veel kui luuletustest juttu on Verharni luuletusi, mida ma juba keskkoolis lugesin ja mis ikka rohkem mind haarasid. Mis nii kaugele viisid, et ma. Aastate pärast ise nii palju tõlkisin, et võisin välja anda kogu tema tuulitus eesti keeles. Missugune kirjanikkondil lemmikkirjanikuks kujunenud või selliseks kirjanikuks, kellest eeskuju tahtsite võtta nooremaid. Lemmikkirjanik on niivõrd palju, et neid loetleda ei jaksa. Praegu ma loen suure põnevusega, näiteks niisugust raamatut, ma ei tea, kas te olete lugenud Lampedusa biopartovi gepart? Ehkele teist raamatut väga suure huviga lugesin, mis eesti keeles samuti on ilmunud son, Fits eraldi. SUUR Käspir. Ühesõnaga mulle meeldivad nisus kirjanikud ja need on lemmikkirjanikud olnudki. Võrdlemisi raskelt lugeda, ma ei armasta kerget kirjandust üldse, vaid armastan nisust, kus, mis on tarvis natukene aegapidi lugeda ja aegapidi nautida. Kerge kirjandus on mulle niisamuti vastuvõetamatu nagu väga kerge muusika kuulatada küll aga ja teinekord. Nii-ütelda istud nagu sooja vee vannis, kui seda kuulad, ilma tähele paned. Ta sumiseb kõrvus ja võib-olla on teinekord ja olla, aga ta ei paku mingisugustest eetilist nisust, naudingut, täitsa tähelepanu temale pöörata temast midagi otsiti temast mitele, leiab. Nii, on ka kirjanduse nagu näiteks mida ma ei ole lugenud elu sees ja mida ma eriti ei armasta lugeda, on detektiiv kirjeldus. Sest see paljumõttelisi anda midagi praeguse luulega. Praegune luule moodne luule on ju väga raskesti mõistetav. Aga mulle meeldib, sellepärast, et ma võin sinna sisse mõelda ei tea, mis asju teinekord ja omaenda assotsiatsioonid lähevad kaugemale, kui need assotsiatsioonid pida. Luuletaja ise on võib-olla sisse pannud. Kas te lubate oma selle lemmikkirjanikku küsimuste suhtes natuke teist rada minna? Te olete väga palju reisinud, väga palju inimesi näinud, kas v suhtumises mingisse kirjaniku vahel määravaks olnud ka mitte tema looming, õitsema, isik. Ei, ma ei või öelda, et isik oleksin kunagisi isikuna omaette. Tihti loominguga ei olda. Seotudki, on sootu, teistsugust karakteriga, kui tema looming on, isik, läheb oma rada ja looming läheb oma rada. Noh, võib olla näiteks Errn purk on niisugune kirjanik keda ma tundsin, kes on isiklikus elus, oli väga huvitav ja väga vaimukas. Niisamuti on tema ta teosed vähemalt tema memuaarteos, memuaarteosed, tema ilukirjanduslikud teosed võib-olla vähem. Ma sain temaga tuttavaks 48. aastal. Ta käis Eestis, ta sõitis eeskätt ringi ja siis siis elas. Keila-Joal ja mina elasin Laulasmaal. Ja siis ühel päeval ta sõitis sinna ealis minu külaline. Ja pärast seda ma läksin Keila joale ja mis seal siis rääkisime ja vahetasime mõtteid kirjanduse üle ja sellest päälesid tutvuski hakkas palju temaga koos olnud Moskvas olles, mõnikord olen tema juures käinud. Ja teinekord olen ka kokku puutunud, üks kord puutus temaga Rootsis ühes hotellis kogemata kokku. Niisuguseid kokkupuuteid on olnud. Kas teil on olnud niisuguseid juhtumeid, et teie kirjanduslik tõde või tähendab see arusaamine kirjaniku suurusest, tema loomingu seisukohalt langeb kokku sellega, mida üldiselt tunnistatakse, näiteks öeldakse, et üldiselt, et Hemingway on, on tõesti suur ja andekas kirjanik, teil ei ole tekkinud teiste arvamust kunagi, sellisel puhul? Alati. Ka Heming regul näiteks Hemingway on siin noh, väga armastatud kirjanik ja väga kuulus kirjanik ja nii edasi. Aga mina teda eriti ei armasta. Nii et siin ei ole midagi teha. Ja ümberpöördult on niisuguse kirjanikke, keda ma armastan, keda üldiselt ei sallita. Ja kes kes keda kritiseeritakse väga ja suurt menu. Näiteks. Minu lemmikraamat, kui nüüd tagasi tulla minu lemmikraamat, mida ma praegu loen juba kolm või neli aastat järgemööda see on nimelt prantsuse kirjaniku sül Renaari päevik, journal see on umbes 1000 või üle 1000 lehekülje suur. Ka teda palju korraga lugeda ei saa. Sellepärast et siin ei ole mitte tavaline päevik, vaid need on laused, üksikud laused, üksikud lauset aasta 15 jooksul, mis ta on leidnud nii-ütelda loodusest, loodust vaadeldes ehk inimesi vaadeldes. Ja on pannud üles maksiimid või mõtte, mõttesähvatused ja, ja siis forismid ja võrdlused ja nii edasi. Kirjanduslik erinauding, mida kindlasti teised ei taha lugeda, aga ühele kirjanikule pakub ta huvi sellepärast et siin näed, kuidas fantaasia töötab, iga päev on, ta leiab kaks või kolm või neli lauset, mis seda kirja paneb. Need lauset on vaimukad, teinekord võrdlused on ootamatut täiesti. Ja ja seda ma loen ka, muidugi, nii väga vähesel määral. Võib-olla lehekülg päevas, sellest aitab juba. Ja see pakub suurt naudingut. Mis te arvate, kas jõudeelu? Jõudeelu ja kahtlemata aitab kaasa ja seda ma ütlen, et jõudeelu on nüüd võimalik selle tõttu, et meil laupäeviti ja pühapäev vabad päevad ja elu kasvab ja arvatavasti ka raamatute lugemine kasvab selle tõttu. Meil on õnneks praegu niisugune olukord, kus väga palju loetakse, nii et ma küll ei tea, kas palju loetakse, igatahes palju ostetakse raamatuid. Riiulil lahti lõikamata. Aga aga igatahes sellest võib järeldada, et siiski ka rohkem loetakse kogu iialgi varem meile kestis. Ma tahtsin küsida ikka suht tihti kirjandusse, kas onliku kirjuvad ajaviitekirjanduse kogu eluaeg ja juba juba noorusest peale. Näiteks imelikul viisil ma juba noorust pääle armastasin vanainimeste kirjeldust lugeda, mina lastekirjandust ei ole lugenud ega ei harrasta seda praegugi niimoodi, eks ole? Ei loega praegu lastekirjandusest. Ja on pääle käidud, et ma midagi lastele kirjutaks. Vaat ma ei, seda ei saa. Aga kui tütar väike radikas temaga Muinasjutu jutustasin talle võib-olla, aga minu muinasjutu jutustamine oli oma sõnadega, mis temale sugugi ei meeldinud. Mille pärast ema tahtis aborti täpselt see, mis tal on kunagi räägitud, et seal mitte midagi, teistki oleks sees ühtegi sõda. Ja see mulle ei meeldinud. Ma tahtsin küsida, et teil on kindlasti väga palju tuttavaid, väga palju reisinud. Kas teil kogu aeg pidevalt kirjavahetust ka kellegiga on olnud juba mitmeid aastaid? Kirjavahetust on ikka ühe teisega raamiselt pidevalt ja väga lähedast kirjavahetust ei ole olemas. Tähendab, on olemas kirjavahetus, on praegusel ajal hoopis teineteise funktsiooniku, kui vanasti oli, vanasti oli kirjavajadus ühiskondlikult väga tähtis tegur. Ühet kirjutas ühest linnast teise ja see kiri, mis seal läks, oli esiteks pikk ja teiseks, ta oli niisugune, mis sisaldas küsimusi, mis ka teisi võisid huvitada, nii et kiri ei olnud, oli määratud küll ühele inimesele, aga seda loeti ette perekonnas, tutvuskonnast kirjulisime, avalik kirjandus. Aga tehnikasajandil kaob see mõte ära sellepärast et meie ühendused on palju kiiremad inimestel aega pikki kirju kirjutada. Selle asemel telefonid, telegrammid, lühikesed kirja sedelid, mis vahetatakse. Ja selle tõttu kirjad ei mängi enam hoopiski seda osa, mis vanasti. Kas teie ühiskondlik töö on tüdineb rohkem kukku inimestega kui kirjaniku töö? Mis puutub ühiskondlikus töösse, siis ühiskondlikus elus muidugi saab inimest palju rohkem tundma õppida. Aga kui siin küsitakse nii, et kas ühiskondlik tegevus soodustab kirjanduslikku tegevust, kirjanduslikku loomingut, siis ma ütleksin, et et see on kahekülgne küsimus. Rohkem ta küll takistab, sellepärast et ta võtab nii palju aega ära, et ei ja aega kirjandusele pühenduda, kirjanduse loomingule pühenduda. Teisest küljest on ta muidugi väga kasulik, sest sa oled esiteks nii ühiskondlikult seotud, näed inimesi, nende mitmesusi külgi, nende omadusi kogu ühiskondliku organismi tervikuna. Muidu ei, ei oskajat inimest, mõistagi kui palju inimesi ei ole näinud mitte akudesse suhtuksite sotsioloogiasse kongressi sotsioloogiasse. Ei anna kirjanikule vist kuigi palju sotsioloogia nii nagu ta praegu on. Praegu on sotsioloogia nisuses arenemise järgus kus nii võib ette öelda, missugused tagajärjed uurimisel tulevad ja need tagajärjed on väga väikesed. See võib ette näha, missugused tulemused on ühel või teisel uurimusel. Harva on midagi üllatust oodata. Gorki ütles, et ühe korraliku kaupmehe kujutamiseks peab 50 kaupmehejooned kokku panema, siis klopi selle töö ära. Noh kõigi teiste näitajate kirjandusliku kuju ta siiski ei anna. Seda ühte kaupmeest vaadates võib, ollakse parema kujutluse kaupmeest, kui, kui sotsioloog seda pakub. Kunsti ja kirjanduse puhul räägitakse väga palju inspiratsioonist. Kui tähtsaks tee seda inspiratsiooni momenti hindate ja kuivõrd see mängib rolli sealjuures, et mõnel päeval ei saa kirjutada ja neid neid päevi palju. Siis saab ka kirjutada, aga seepärast lõhki sellepärast paberit seepärast, et näed, et ei ole, ei ole seda, mis tahtsid kirjutada ei ole seda hoogu sees. Et see on sunnitud inspiratsioonist, ole detallija, tujust oleneb palju ja kõige rohkem muidugi tööst. Sest kui seda tööd ei oleks, siis ei oleks üldse kirjutatud. Muidugi ma imestan neid kirjanikke, kes suudavad nii palju kirjutada, kes kirjutab elu sees palju, 10, kümmekond või 100 romaani. On minule näiteks raske kujutada, kuidas nad seda saad inimeselt inimesele omane laiskus kõige esimene, missugune on jaa. Aga see on üks väga halb asi ja sellest saada nõuab enesedistsipliini tugevasti, on küll auasi iseenesest, aga kuni ta hauas jaksa peab ta enne läbi käima niisuguse staadiumi, kus ta harjumuseks saada. Siis ta on nagu endale omane ja siis sa võib ütelda, et vot see on auasi. Teie juubeli puhul kirjutasid paljud, kes teid hästi tunnevad elu jooksul et te olete nagu kindlalt ühesugune isiksus olnud algusest peale, ühesõnaga nimetatakse korrektsust ja intellektuaalsest ja teatud niisuguseid jooni. Kas te arvate, et te olete need loomu poolt saanud kaasa või olete te nende kujundamise kallal ise näinud vaeva? Loomupoolt on siin muidugi väga palju, iseenesest on kahtlemata. Aga nõuab ka tööd enese kallal enesekasvatust et teatud tagajärgi saada. Aga kas see kõik õige on minuga, ta kirjutas isegi. Pullijatest inimeste bulisid. Teinekord on ise teises arvamis. Ühesõnaga, kas see kõik õige on, see arvatakse näiteks. Kuidas te sellesse suhtute, kui viimasel ajal reklameeritakse teie luuletustest kõige rohkem ütlemised kiusakas olla nood, kuidas elaksid, peetakse neid peaagu lemmik luuletusteks, kas nad on seda ka veel endale? Ma pean ütlema, see, kuidas elaksid, see oli mul nii ootamata seda nii mulle täiesti ootamata seal saanud niisuguseks lemmik lulisuseks. Sellepärast et kui ma esimest korda ette kandsin, see oli. Ühel ringreisil kirjanikkude ringreisil ma ei tea, kaks aastat, 10 tagasi või nii palju ei ole vist autobussiga Me rändasime ringi suures jaanis, peatusime ja seal oli üks kirjanduslik õhtu ja seal oli siis mul see kaasas ja lugesin selle ette. Ja maisi häbenesid, et ei tea, kas ta on midagi asi või asi. Aga pärast nainetvat peitakse korragatakend tuuritas väärtust. Aga praegu meeste kirjeldusele probleemidele Te juurdlate või mis teile huvi pakub üldse meie praeguses kirjanduses? Kirjandusprobleemi ei ole niivõrd palju, aga minu arvates on nüüd rohkem niisugused ülespuhutud probleemid ja siis selle ümber liigutakse, ilma et sealt palju edasi saadakse. Üks küsimus on niisugune sotsialistliku realismi, seda seda käsitatakse lõpmatuseni, aga korratakse ikka ühte ja sedasama. Nii et pärast seda kõike tunnet nagu seisaks küsimus siiski ühes kohas paigal ei laedas. Mis mind huvitab, on muidugi terve rida nishi teisi probleeme. Kirjelduses kas või see, kui kaugele praegune luule laad läheb, mida praegu aastat viis-kuus tagasi on hakatud meil harrastama, on läänes täiesti läbi löönud, ütleme Soomes peaaegu ei kirjutadagi riimis. Meil on ta viimasel ajal läbi löönud. Ja mind huvitab, kui kaugele see üldse areneb. Ja kui ta sellesse seisukohta või mis kohta, nagu ta praegu on, siis ta muutub lõpuks igavaks, esitab mingisugune jällegi edasiminek olema, kuhu ta edasi saaksime. Praegu huvitab väga. Aga keda te noortest luuletatest kõige praegusajal luuletatest kõige rohkem armastate lugeda mispärastest? Mina loen hea meelega neid, neid noori luuletajaid, sellepärast et neil on midagi uut öelda. Ja pean ütlema, et mõned neist on teinud väga kiireid edusamme näiteks Arvisiig esimene kogu ei pakkunud kuigi palju, aga teine oli üllatavalt korraga suur samm edasi. Samuti Kaplinski, Jaan Kaplinski, kelle esimene luuletuskogu oli noh, kuidas öelda, nõrk, aga teine on väga huvitav ja, ja pakub suurt lõbu. Suur Sammedas. Nii luules tugev küttega vastu ütles osa istide kohte ka. Prosa istide kohta võiksin seda öelda, et proosa ei ei liigu nii kiiresti ega nii radikaalselt edasi kui, kui luule. Roosak, kirjandus, mis on nüüd märgata nisust väikese vormi harrastamist. Natukene impressionistliku kerget nisust. Laadi mis pakub nisust kiiresti mööduvat lõbu. Meie romaanid jällegi, muidugi on siin väga huvitavat romaane, näiteks Kuusbergi romaanid probleb probleemi, rikkad, aga vormiline suhtes, tähendab vormi. Otsimiste suhtes on siin seisak, meie ei näe siin neid. Neid otsimis ei, ei ole ka näha niisugust suurt psühholoogilist süvenemist, mida tahaks näha. Probleeme on olemas sisenemisest aga aga nii väga eredaid silmapaistvad ja jäädava väärtusega. Romaani vähe. Kaks. Aga mida te arvate näiteks noorte seas väga populaarsete hundivetena viimaste asjade kohta? Mõlemad on väga talendikad, võiks öelda mulle Vetemaa monument meeldib väga. Niisamuti ka hundi. Mõlemad teosed oli omal ajal, kuid need lugesite esmakordselt. Oli suur üllatus, et meil tuli uks, värske talent ja sellepärast ma ootan, kuhu nad edasi lähevad. Nüüd on esimesed sammud. Aga kui luules ja proosas ära räägitud, rääkida, miks paar sõna paluda ka uudist draamaga? Ma pean ütlema, et ma olen jälginud seda vähem. Viimastel aastatel. Ma olen väga vähe teatris käinud, pean tunnistama. Kahjuks. Ja sellepärast ei ole ka. Kui oleks olnud seal midagi niisugust väga silmapaistvalt siis oleks see juba ammu teada anda, seda ei ole. Tuleb üks teine näide, tegid, kaovad nagu lähevad nagu ühte ritta. Kõige rohkem teatritest, mis meil siin praegu Tallinnas on see on tahes värske ja väga palju pakku. Kui linnast rääkida, siis kõige sügava mulje kõige huvitavam mulje on jätnud Rio de Janeiro mis on haruldaselt ilus. Lahe ääres, umbes 30 kilomeetrit mööda lahte liigub. Seal linnas on keset linna kerkivad mäed üles järsult suhkrupea nimetataks mägi. Järsk mägi taga. Seal õhtuti üleval on üks kristluse kuju hiiglasuur valgustatud seal siis nii. Ärimeeste seletuse järele on siin ütelda. Nende kaitsjad. Mis muidu riikidesse puutub, mis kõige rohkem on meeldinud või maadesse siis siin on kaks maad, mida ma esikohale see, see on Prantsusmaa ja Itaalia. Mõlemad on maad, kub alati, tahaks tagasi minna. Olla, sest see on niivõrd kodune, mitte mulle, vaid iga inimene, kes sinna esimest korda läheb, leiab, et see on väga sümpaatne, kodune, lahked ja ja siis lihtne pill. Ja teine filmiks nimetada korrad Norra on haruldane oma looduse poolest Norra fjordid Norra mäed vahel metsikult ja vahel siis päris nii mere lähedal, väga huvitava, vormiliselt kuskil, mis eurode moodustavad. See kõik on väga huvitav ja ta jätab sügava mulje. Muidugi, Egiptus on jällegi omaette eksootiline maa, mis kõrbega jällegi sügava mulje jätab oma püramiididega ja. Kas teil lähemas tulevikus on ka nii ette näha mingit välismaareisi või lihtsalt üldse kuskile minekut? Ei ole mõelnud, muidugi ma tahaks mõnele poole minna, näiteks mul lemmikmaa, kuhu ma tahaks minna on Mehhiko. Aga kas sinna pääseb või mittepääse sõrmed jäävad? Kas teil on täitsa nõks maad, kus te pole käinud ja? Leidub maakeral väga suur. Aga edelakõnni laias maailmas ringi käies muidugi sellest igal sammul veenduda, et meest ei teata midagi või väga vähe. Aga kas teil on olnud mõni ootamatu juhus, et eestlastest või veel kitsamalt eesti kirjanduses teatakse midagi? Ja tuleb ette, ma olin näiteks Jugoslaavias kaks aastat tagasi. Ja sattusin seal kokku ühe kreeklasega kreeka kirjanikuga. Tema teadis Eestist, teadis muulist, oli Smuuli lugenud prantsuse keeles või saksa keeles muide jäist raamatut. Muidugi. Aga pean ütlema, et igal reisil peaaegu igal reisil hukkunud ei tea, kui kaugel olen ma kohtunud siiski eestlasi. Isegi niisugusel reisil nagu Argentiinasse laevaga peatusime kuskil saartel. Ja oli seal kohe. Läksin ühte kohvikusse sisse, tuli välja niiviisi, kaks Eesti meremeest on selle kohviku kasutanud. Ehk näiteks Itaalias Capri saarel. Kõndisin oma abikaasaga juttu ja taga, kaks vanemad daami liikusid seal ja ikka käisid vahel mööda ja kuulatasid ja lõpuks pöördusid meie poole. Tuli välja, et on kunagi lapsepõlves Narvast sinna evakueerunud. Kaks naist, kes seal elavad Capri saarel. Eestlast. Aga kas teil pole kunagi olnud sellist mõtet, et võib-olla tõesti oleks võinud hoopis midagi muud saada? On küll on küll mõte olnud Nimelt muusika oleks võinud saada väga hästi. Et oleks olnud võimalus. Oleks aegsasti teadmata, et niisugust muusikalist kalduvad ja võiks öelda isegi väikene vanne olemas, siis oleks minust saanud üks võib-olla helilooja või klaverimängija või midagi niisugust. Aga see harrastus on jäänud seni siiamaani. Aga päris maletaja? Ta ei tahtnud seal või ei ole silmasõda vahele tulnud esimene seda, kui mind ei oleks mobiliseeritud ja oleks võinud jätkata oma arhitektuuriõpinguid tulnud arhitekt välja. Ja siis kas poleks kirjandusega tegelenud või mitte, seda ma ei tea, võib-olla siiski natuke. Selle kõrval. Kas te praegu ise ka muusikaga tegelete või lihtsalt kuulete tihti pahteldatud muhu? Pärast seda, kui mu perekond on muusikasõltlased klaverimängijat ei pakkunud, sestsaadik ma ei ole enam klaverit puudutanud. Nii et kuul on küll väga meelega Päeval nihukesed hulluks. Ei ole aega. Aga kui te aega nii kõrgelt hindate, kuidas, mis printsiibil te seda kasutate? On teil kindel ajakava? Ma pean ütlema, et aeg on niisugune veniv mõiste selles mõttes, et noores peas Bastis aega tohutu palju olevat. Mida vanemaks saad, seda vähem aega on, kuigi kuhu, kuhu see aeg kaob, seda ma ei tea, igatahes päev korraga läbi ja mitte midagi ei ole teinud. Ja isegi kui seda jaotate nii rubriikidesse, et vaata, et hommikutel tööd, siis on seal koosolek, siis on seal ma ei tea, mis asi ja noh, ühesõnaga päev on koosolekuid täis igasuguseid ja nii õhtul on siis raadio ja nii edasi. Ehk loed õhtul. Aga päev on kadunud ja kuudel jäi veidi. Aga vanasti oli seda aega hoopis rohkem, päeval palju pikem. 24 tundi paistis olevat nii ka meil päevaajaga võrreldes. Mitu tundi päevas umbes tööd teete, no niimoodi kirjutati, siis käite koosolekutel? Ma palju töötada ei saa, lihtsalt tervislikel põhjustel. Üks kolm tundi kärestiku mitte rohkem. Muidugi tahaks töötada 10 tundi, aga ei, ei tervis ei pea vastu. Kui te lubate, veerimine isikliku küsimuse, mina tean Eestis kahte väga tuntud meest, kes näevad nii välja paarkümmend aastat noorem või nad on üks nendest on keres ja teie olete minu meelest tee Keres võrgemisele tänu tehnilisele sellest on nii palju räägitud ja üldse spordile. Kas te võite seda ütelda? Ma olen ikka eluses sporti teinud, väga palju tennist mänginud ja suusatanud ja suusatan praegugi veel nii väiksel viisil. Hommikul gümnastika muidugi. Ja kõik nisust on ikka veel pidevalt ja pidevalt iga iga hommiku üles tõustes otsaga esimene asi. Ja pärast seda, kui see jääb ära sel päeval, on tunne hoopis teistsugune, halvem enesetunne. Aga kui on hommikul Spartehkud? Olete te suur kohvisõber? Oli küll, jah, aga praegu soovitakse mitte palju kohvi. Nii et ma olin niisamuti, oli suitsusõber, soovitati mitte suitsetada ja maha jätnud selle suitsetamise kohvijatelt aega tüdimuseni. Lõpuks suur kaotus ei ole veel midagi. Küsimusi või. Mul on niisugune palvet, kas te võite pühast lugeda oma luuletusi? Ei. Te olete, ma ei tunne ühtegi valulikkust peas. Jätate kõik selle näitlejate hooleks. Venelased näiteks, need on lihtsalt laululinnud, pimesta lihtsalt. Aga ma ei ole leidnud ühtki eesti kirjanikku, kes oskaks lugeda luuletusi tõesti nii, et haaraks teised rahvad, näiteks ma olen kuulnud, kuidas poolakad deklareerivad klaverit. Sama Poola kirjanikud deklareerivad niisama halvasti kui eesti kirjanikud. Fil Haldemine, siis. Mõned on päris head ettekandjad, aga üldiselt siiski venelaste vastu ei saa. Õige mitmesuguseid kirjanikke oma töid ette kandmas, näiteks siis ma pean haard, keda ma armastasin, ma kujutasin ette, et see on niisugune vägev mees nagu tema luuletused on väga-väga vägevad. Samuti ütleme, Gustav suits oli tema elu tuli järgi, ma kujutasin ettetownis nimega tugev ja ja suur ja võimas mees, tuli välja, et mõlemad nii hästi see kui teine on päikeselt nisust oma kasvult nigelad, väikese häälega ja hoopis teistlaadi, kui nende luuletes. Marin netis on fo turistide juht oli Itaalias. See on nii tulepurskav mägi ja tema tema leib, nii deklameerida, et unustad kõik maailmas ära, sellepärast et see ei ole ainult mitte teksti ettekandmine, emotsioon, säästikulatsioon. Täitsa tuuleveski on ta selle juures ja hääl tugev ja nii edasi. No see oli üks. Siis olen toomas manni kuulnud ette kandvat oma teoseid. See on rahulik ja aeglane, põhjalik ja natukene kuiv. Oma ettekande poolest. Siis keda veel? Oli nagu preester oma ettekannetega. Ta oli nagu väljaspoolsada aega ja ruumi, kui ta esines. Ja Igor Severjanin kuulnud. See oli omal ajal niisugune lemmik, et kõik saalid olid täis, kus ta esines. Lubage tänada kõigepealt teid ja publikut aktiivse osavõtu eest. Aitäh.