Lubage ma pigistan hästi tugevasti, igavesti. Tänan ja soovin teile palju õnne. Palju tänu seda on meil elus olnud ka, seda peab küll arvama, sest muidu ta täna nii rõõmsalt koos ei ole. Ei ole teile tänase kuldpulma peitmess veel palju-palju aastaid. Head rõõmsat tuju, nagu teil täna ike tervis lubab seda. Siis on see väga tänuväärt asi. Jah, tõepoolest kui hakkame meenutama 50 aastat. Pool sajandit annab nälitada. Ta on kõrgem olnud ja ta madal, Läntsitii on käinud ikka üles-alla-üles-alla. Kas mäletate, missugust tantsu tantsisid oma pulma valdserid? No ja eks siis täna peab ka olema valdserikese esimene tants ja muidugi ma ei tea, kui mu abikaasa tahab tantsida tema lund, jalad natukene, aga katsume läbi täna täna saada ikka siin savaste ja pojad. Nemad on mul väga palju rõõmu teinud. Väga padjad, tiivad siiamaale, räim, aga leetrid, läkaköha, need olid kõik nii väiksed, võrdlemisi annad, terved olnud. Aga kuidas püksirihmaga hakkas ainult näidata, tuli võiks, see oli minu nii-öelda temal küll püksirihma ei ole antud paremad tööriistad, millega ta korda. Ja et korda on loodud, see on selge. Paul, Peeter ja Pärtel, nii nad on, nüüd vanuse järgi on kõik, tänasin peol ja tantsivad vanemate pulmas, niisamuti valdserit. Ja kõige kaugem külaline on Paul. Eks ole. Ta ei ole Rootsist külla tulnud. Üle 20 aasta ära olnud. Pisan halliks läinud, Isonaliks tähendab väiksemaks läinud, ema olla eksamaks, vähemalt vanemaks läinud. Peeter on paksemaks läinud, suuremaks läinud, paksemaks läinud. Kas olete Pauli lemmikroogadele jõudnud valmistada ka, mida ta armastas kõige rohkem süüa? Et ma panin peale hapupiima ja, ja kala veel praegult nii häid andja kanasuppi ja niisuguseid asju. Aga ega ma tea, ta sõi kriiti hajule hea laps, minu lapsed, pihid kõik ära, seega mis ette anti ja eks ole küllap see, mis ikka ema, kes tuleb, on hoopis teise maitsega, kui kõik maailma toidud kokku, selge. Hea meelega söödud. Noorest peast ei tahtnud süüa, siis sai pandud laua taha nii kaua istuma, kui oli ära söödud kest õhtuni ära pidi sööma, aga nüüd sööb hea meelega ja kuidas see siis nüüd on, öeldakse küll, et amet ei ole haigus, et hakkab külge, aga Teie olete arhitekt, olete veel tänasel päeval 77 aastaselt arhitekt ja poisid ka kõik sama ameti peal. Minu isa oli ka mitu arhitekt, aga temal ehituse alal töötasin nii, vanaisa oli juba müüdud, oli tõllassepp, ahah, meistrimees ja meistrid. Esimene, teine, kolmas pojad on neljas ja küllap nüüd on juba viies põlv kasvamas. Minu tütar. Tähendab, tahab hakata õppima arhitektuuri ei ole veel nii kaugele jõudnud. Kas olete vennaga koos linnas ringi sõitnud ja kas neid maju olete näinud, mida vend on ehitanud neid Katarisse, seda liialdust ajastust? Kino Sõprus, aga loodan, et nüüd läheb meil paremini natukene. Vanemuise tõotatud kindlasti parem kui see eelmisi töid. Vanemuise teater on muidugi suur töö, mis Tartus käimas on. Ja ega see ole ainus Teaduste Akadeemia raamatukogu hoone kõrgu, mis on koos Uno tõrkusega tehtud. Ja küllap neid on teisigi veel. Ja teispool lahte seal on teie kätetöö. Minu kätetööd ei näe palju seinte haiglaid, ainult Te ehitate haiglaid. Ma joonistan ainult haiglad, organisatoorne ja sisustused, vaidlenud sanitari meestega elektrikutega, kuidas oleks parem teha samuti vent? Pärtel on arhitekt, kes töötab ETK süsteemis ja tema loomingut on näha küll üle kogu vabariigi. Kuidas olete suutnud säilitada nii kaua niisugusse elu rõõmuniskusse, reips? Ütleme ausalt, teid on vaadata lihtsalt kade. Rahulikult rõõmu on teie perekonnas ja head tuju ja head tippardatud nalja on teil alati armast? Jah, seda, seda nalja on meil alati. Ega meie omavahel peaaegu tõsiselt ei saagi rääkida ja neil on rohkem naljatoonis, saab räägitud. Ja lubage siis teile ka edaspidisteks aastateks soovida. Head tuju.