Kuidas tema tööpäev välja nägi? Omal ajal, Ta oli laisk see oli tema tööpäev. Ei, ma räägin päris tõsiselt, siis see oli tema, see oli tema elu õnnetus, ta oli väga andekas inimene ja tal olid tõest looduse poolt antud nii palju igasuguseid eeldusi, aga tema äit töötanud. Ja vot seal ei aidanud mitte midagi, temaga läheb ka haak läheb ka ja vot see oli tema juures üks suur suur õnnetus. Nii tema siis elas kogu aeg kapitalist ja mitte midagi temal, tema, temal polnud absoluutselt mingisugust tööpäeva. Temal see päev läks kuidagi, muidu ma isegi ei oska praegu teile täpselt ütelda, milles seisneb, seisis tema. No muidugi, kõige rohkem aega võtsid proovid, Need võtsid palju aega ja need proovid olid vahest mitu korda päevas ja nii et selles mõttes ma pean ikkagi jälle tagasi võtma oma sõnad, et tema ikka tegi tööd seda tööd, mis temale. Tööpäevast, et kodus tal ei olnud mingisugust päeva, aga muidugi tema töö õige tööpäev kulus teatris vot seal temast tõi tööd, tegid tööd need siis väikene reservatsioon siis minu sellele esimesele väga kurjale ütlusele Dali. Ooperis laulis tema üle 25 aasta, kas, kas te võiksite öelda näiteks millised osad talle rohkem meeldisid ja millised vähem? Vot nüüd kahjuks ma pean teid kurvastama, et mul on halb mälu ja mina absoluutselt mitte midagi ei valeta. Kutsu püüa, see olid need kõige parem sellepärast, et seal esimest korda elus tema öelda. Nii Avazenas publiku ees, aga tema õnnedes solist sinna saadik see, et tema ei osanud nädavad, ta ütles uulile niiviisi, kas tead, arvas uudi, aga ma ei, mul on häbi. Ma ei saa, elas avada publikumi ees, Londonisse, teid inimesele. Huvitav on see, et kui tal juubel oli 38. aastal, siis ma olen ühte intervjuud lugenud ja sealt tuleb välja, et ta on, ühesõnaga noh, siin Estonia laval olnud partneriks päris päris nimekatele maailma kuulsustele. Ja samal ajal, kui ta käis Kaunases Leedus, no see oli tol ajal välis, välismaa siis Petrauskas oli üks kuulus tenor, leedulastel ja see siis koostööd Kaunase teatri direktoriga tegid ettepaneku siis ka Kaunases külalisetendusi anda, aga ta keeldus seal lõhki. Et huvitav see, miks pärast ta siis ei kasutanud seda võimalust, ta ise imestas, kas. Ja tema, kui tema sai kuidagi kergemini läbi ja kui keeldumine nii-öelda aitas Kuidas seda ütelda? Mis teda lihtsalt hukutas lõppude lõpuks sellepärast, et tema Bassbariton aga oma mälu poolest ja sisse ja nooruses tema võism kael lüürilise baritoni laulda ja siis näiteks üks niisugune lüüriline bariton on Travjaatas, see sõrmon. Ja siis nüüd alati juhtusid külalisetendused just selle triatele. Ja siis aga need teatri juhtivad jõud ei arvestanud absoluutselt seda, et Karl viit on aastate jooksul jääb vanemaks ja tema peab jääma oma vabadusele tõstituuri juurde, eks ole, bassbaritoni, ta võis laulda kuni oma surmani, see oli tal alati täitsa. Aga lüürilist baritoni, mida Itaalias laulavad isegi tenorit. Kaks külalisetendust olite Estonias tradiaat, aga ma ei mäleta, kellega mul ei ole mälu siis tema ei keeldunud seda sõrmundi laulmas ja siis mutikesi kõrgeloodetunudel välja. Ja temal veel lollim selle peale vaatamata see esimene oleks tal läbi läinud, ütleme haige on, eks ole, etemad, teist korda läheb veel. Ja muidugi jällegi see kõrge nõudestele välja ja muidugi, mis oli siis see tulemus, et diaatrialid ütles talle lepingu üles, et me enam ei saa, see oli suurim sigadus. Suuremates igatahes sellepärast et inimene, kellel on bassbariton, et teda siis selle eest gradideerida, et tema isa laulda seda, mida, seda, mida Itaalias lauluvad tenorid suudab seda vaenud olla. Olla meie, meie selles kodanlikus Eestis, kus kahjuks meie Estonia teatri juhtiv juhtivat jõud ei absoluutselt ei tundnud olukorda, aga huvitav, et ta siis kahi võidelnud, vaat see on tema õnnetas küll mina tema kallal töötas edasi aidatud midagi, ta oli mehidega, ega ta ei lasknud ennast nii oma oma naisesti juhtida ja see on väga hea, eks ole. Aga minul süda valutas, kui ma nägin, et inimene iseendast iseennast lihtsalt hukutab. Ise on ta bassbariton ja suurepärase selle mäluga suurepärase tämbriga ja oleks võinud 100 aastani sellise e-tema kuulekusepärastele omasele juhtuvate vastu. Tema iseennast sokutab. Tavadraamanäitleja ta oli või üldse mitte midagi, ta ei olnud ta tutta, oli, ta tuli sellest Lätist Eestisse ja siis hakkas nii-öelda maad kuulama nuia siis kavatses ära sõita, aga siis jälle sümfooniakontserdil tutvus siis niisuguse väga vägeva isikuga ja siis enam lahti ei saanud. Muidugi kas see oli, oli ta mulle tundus, et ma võin selle üle, ta peab ta ise otsustama. No ja, ja siis, ja siis ta hakkas, hakkas juba otsima võimalusi siin Eestis ja talle pakuti siis kuuri, koorilaulja koht, Nidadid, toonias Estonias koodi koht, aga no muidugi siiski seal otsemat teed pandi täheletähelt häält ja siis Tuudiga sel ajal ühte. Pärast tooli koodi ainult nii häda, kui oli suur häda ja lõppude lõpuks päriselt võetesse kohustust alt ära ja siis jäi ainult tähendab solistiks. Ja lõppude lõpuks sotsioon jällegi deba pooldaks süür, rumalus lõppude lõpus pandi kõik vaadet ostetava peale. Nii, temal oli niiviisi üle õhtu oli tal. Hirmus pinge ja ta oleks pidanud ise nii tark olema, et sellest nii valusaid, eks ole, ja peatselt, kuid see tal ei olnud, auaastast ta mitte sellepärast. Ja ometi oli inimesi, kes süüdistasid teda, et vot Tseegaarneviital igale poole ta tükib võtaloyale antiming, sõdinute osaveli igale poole ta tekib, aga mina nagu tema naine talle täita tükkinud, aga võtteid, see juhtivad segud, nemad kasutasid tema ise mälu. Vot temal ei olnud lõõtstares proove vaevalt 10 aastat tagasi midagi lauldud ja tuleb üks külaline, vot see ja see, kuidas need osakesed täita. Ahah, see Calvital tunneb, oskab seda, nojah, muidugi temaga peaaegu proovisid, ei olnud tarvis teha kuidagi nendele oli sellel odavam välja. Jah, nad nendel oli väga kerge. Aga Kadri poolt oli see siiski ikkagi ma ütleksin niiviisi, et ikkagi ülekohus tema enda vastu tema enda poolt taustad ise olema, nii tark ei saa nõuda, mitte et kaupmehed nii targad on, sellest tookord olid juhtivad jõud, kõik kaupmehed, kus lubati, jäävad, eks ole, Estonia ühesõnaga. Ja aga siis tema ise oleks pidanud teadma nagu laulja, eks ole. Et et, et võimatu üle õhtu igele talle laulda, jälle jalle laudi, jälle lauda. See on võimatu. Kas ta nüüd tal olid vaid, see on mitu-mitu-mitu korda, oli need ülesastumise aasta jooksul, noh, see oli midagi kohutavat. Kas tal väljaspool teatrit ka muusikaga? Ja seal, mina nagu tema naine, võib tõesti ütelda, et kaldviitel oli ainus õige oratooriumilaulja meie Eestis. Pühado no lihtsalt, ma ise ise Kaimises sellel kusse toon, tal oli, aga kui ta laulis sanatooriumis, sest lihtsalt too igaüks inimene tundis, tõestades kest pühavärinat. Eriti ma mäletan, see elisa eeli, selle. Elia issand Divi aaria see saab, sest küll kus tuba see on? Ei ole, ei ole, seal on no vot minu pead. See on nii kuulus jumala kuulus oratoorium. Kes saab meie seas on üks meie ja kes pakilton mardi, Johannes passioonid ja mitte need need sõrmenimed, aga kes on need autorid? Nimetage mulle siis kohe tuleb meelde endal veel. Ja siis eesti autoritest, naaritsa nendel son, vot seda meile üldse. Tehtud näevad ja siis tõestama, pean ütlema, et, et need kõik ja tema oli kaua siis top, mul oli tookord see koorijuht ja tema oskas hinnata seda ja siis tema alati oletama, siis ikka kõikides saadatooriumentisse oli tema sesse baritonitäitja. Tavaliselt need kirikukontserdid ja need olid vist Kaarli kirikus või? Kontsertsaalis nii, et see oleks olnud meie eesti keeles suurem maa. Võimalused suudavad, siis oleks temal kõige parem Voldodel üldse. Tal mõni üksikosa, nii nagu seal pole ta veel visanud. Kuidas ta välja nägi, kirjeldage palun. Ta oli pisike või see on juba mehe juures laval laval ja halb ja siis oli tal ebatavaliselt laiad õlad. Ja selle tõttu Semiidi habemeajas ja võib niisugust traagilist on nagu seal see koletu, aga nii need nagu jällegi see siis kui ma mõtlen selle juhtivatele jõududele. Volkelt keeb vesi, veri, talle antakse. See teisiti ei ole üldse mõeldav, mootor ja Carmen nüüd jätab maha Udenhoseid ja arvab nüüd temas laulab temale seal gangster armulaule ja õnnetus uudis ja siis jällegi ja jällegi. Metsistunud no mis siis toodi, Karl Vital? Oleks ta olnud geniaalne näitleja tema hooleks teinud võib-olla sellest Sistust midagi ka oma selle kuju juures, eks ole. Aga siis oleks pidanud olema teisse kinni olnud ehk kui, kui näitleja. Aga kahjuks seda ei olnud kindiaale, ta tegi täpselt seda, mis sa oled, näidati ja näidati talle seda. Ja see oli omaesteet üks suur suurkuju, eks ole. Ja nüüd korraga. Lihtsalt ma ütlen, et ma olen nii palju saadud värd rikkuda selle juhtiva juhatud, seda rasva ei oska. Ja, ja igal kuulekalt teeb kõikidest seal öeldakse ja oleks tal veel seda auaktust olnud, ei oldud talle temaga temale öelnud, et ta peab seda nüüd laulma, sellepärast et Benno Hansen on purjus või, ja, või seal Aga kuidas tema karakter oli, kas ta oli niisugune hästi rõõmsaloomuline või? Temaga istuda ja, ja juttu ajada ja ja tõesti, olla niiskele kena seltsiline, kuid tal aga keegi ei meeldinud, udu halasta juba. Siis ma kunagi ei unusta minu juurde, tulid sa igatahes minu õpilased mind külastama, eks ole. Ja nende hulgas muidugi oli ka selliseid, kes temale ei meeldi, et eks ole, ei saa ju igaüks palle veel teda, eks ole. Ja kui vaene gene istus siin samas ma mäletan sellesama laua juures, siis tema lihtsalt suutis ajalehe. Vot kui talle ei meeldi, ei meeldi tee, mis tahad ja see kõik on ju ka, see oli kõige väga keda, aga see, mis ma talle süüks pandud, see on jussi. Et seal ikka keegi peale vaatamata, et ta oli liiga kuulekas tema oma, oma juhtidele liiga kuulikas, kuulekas ja ta oli seda sellepärast, et ta ise ei viitsinud ise natukene nii omapead peaga töötada. Piga kohta tahaks pärida seda, milline tema niisugune muusikaline maitse oli, millist muusikat ta ise kõige rohkem armastas ja kuidas ja. Väga meeldis ta, hea meelega ta tõsised ooperid, need tema mass oli hea. Ega selle kohta üksikasjalised ei oska, midagigi nii-öelda sellepärast, et tööd oli tal palju ja tal oli väga palju võib-olla just neid asju laulda, mis talle meeldisid, eks ole. Sellepärast, et üle Estonia lava läks, see kõik ooperid, eks ole. Ja Opmann muretses selle eestlased, et tema kontsertlava läksid jälle kõik juuretooriumid ja temale väga meeldis. Nii tantsus siis kerget muusikat absoluutselt ei, ei pooldanud ja ei osanud ka ega ei tundnud ka ega ei püütud ka seda sellega tutvuda ja nii edasi. Nii et aga rohkem ma ei oska selle kohta midagi ütelda. Aga mida ta oma ta käis kaks korda käis Itaaliasse õppima, seekord oli 10 kuud ja teinekord oli pool aastat. Mida ta nendest Itaalia reisidelt. Itaalias käis õppimas, minu teha jäi Ardo ja ma käisin temaga koos ja mis seal talle kõige rohkem muljet avaldas ja lootis häälemises. Nagu ooperilauljal oli võimalik külastada, need itaalia oopereid tunnetaks külastas. No nii palju, kui neid anti, seal roomas, tema õppis, roomas no ja siis nii palju, kui neid seal anti, need kõigi külas. Ma ei oska selle kohta midagi ütelda. Ja siis kõik, mis seal oli hea. Mõni Itaalia teinud tegi liiga suudi vigurid, siis siis see talle ei meeldinud. Seepärast nemad, itaallased ja suured viguri tegijad noodi peal istuma ja sellepärast, et publitseerinud avab. No ja siis muidugi, missugust Vigordanud. Eesti loomule on võõrad, eks ole, me teeme seda palju lihtsamalt. Aga võib-olla on öeldist karbiitri kohta veel ise tahaksite midagi omalt poolt öelda? Seda enne seda vist 10 aastat oli ta tsikliga sõitnud, ma mäletan. Ja tsikli käis siis pärast sai auto. See oli väga-väga julge ja niukene sea. Kauaks seda ei olnud, sellepärast, et tulid sakslased reedicitele. Nii kauaks seda ei olnud. Ja siis ta ei saanud jahil ka enam vees, võeti püssi ära. Ja seal oli ta ka ja, ja ja siis oli tal ja suur kalamees siin on, tema on ju veel isegi ja siis tema käisin leid forell ja, ja siis harjased püüdmas ja mitte ainult neid, vaid siin naabruses on ju ka veel teisi jõgesid ja järveses, sest tema kolas igal pool ringi ainult niipalju ma võin selle kohta ütelda, et tema oli niisugune pühapäeval see kalapüüdja, kuigi ta oli väga kirglik, aga siiski seda mitte kunagi ei tõusnud, nii nagu õigi kalapüüdja kell neli hommikul, mitte iialgi. Tema magas oma ilusate kajale kaheksani-üheksani välja ja siis üksilduses püüdmas ja siis nurises, et kala ei võta. Ja siis tema õpetaja, see oli keegi rõige ETV Atruiga üks lätlane, keda me võtsime siia lihtsalt selleks, et ta andeks. Laulutunde Meil on mehele ja tema oli niisugune spetsialist, forellide Jahadeste püüdmine, selleks tema tõusis kell kolm. Ja siis ta tõi nisukesi harjusid ja, ja neid forell välja ja minu mees aastasse. Karl Viitor pidi siis, enne kui koju tuli kalapüügil poest ikka läbi minema. Kala ostma. See oli tohman, oli kutsunud Riiast ühte tenorit paga päris ja õpetaja üldse niisugune aeg, kus meil ei olnud. Aga siiski, postiin oli parem, nii et kui, kui ta pärast seda Luigad siiski Luiga juba oskas nii mõndagi kehade vahelist, aga kuidas pärast ründeäss Rooma vaid Itaaliasse ja kui ta seal õppis, sellepärast indivudes sissiga ta vähelody. Laulumaa, eks ole. Kas sina saatsid teda Roomas ja autode all, jah, aga mitte iga kord, see oleneb sellest, mida nad läbi võtsid. Kui nad ainult harjutusi tegid, siis Pustiidise ise saatis ja ega nad osi läbi ei võtnud. Ihkad ainult töötasid kogu aeg, selle hääles seade kallal. No mis siis veel selle kohta võiks ütelda. Te õppisite ju koos, sina õppisid ju ka laulmist? No see oli rohkem nalja pärast seal rohkem nalja pärast, aga mul häält ei olnud see mingisugust. Aga mind lihtsalt huvitas, milles asi seisab, seisab, et miks üks, saad kätte, teine ei saa kätte. Ja natukene ma siiski sain jälide. Aga kõige rohkem ma sain jälile selle telje juures. TelePatty andis mulle võtme sellele, et miks ühed saavad kätte ja teised ei saa kätte seda, seda saladust. Saadassinaga said kätte. Kas seda saab paari sõnaga öelda, millise saladralisast? Son intelligents. Õelalt ja muide, selles intervjuus Karl Viitor 38. aastal ka just rõhutas seda, ma mäletan, et lauljal Jõulusealt tulema ja seesama on see, mis, mis päästis ka meie Ellenit ei oleks seda olnud, siis oleks ta lihtsalt ka jällegi hukka saada, aga väga paljud lauljad just sellepärast, et nad ei oska. Õpetaja muidugi näitab. Tihtipeale lihtsalt mingisugusesse intuitsiooni selle või sinna pääsemad, et milles asi seisneb, vot kui tema nüüd läheks lõpus Nakovi juurde, eks ole, seal ta seal õppis, eks ole, no siis alguses oli ju väga raske, aga siis sai kätte selle võtme ja siis läks see asi väga toredaks ja niisama oli. Aga nüüd tal seejuures oli see, et tema Vaimne laiskus, mis eelistas, et keegi teine talle sisse topiks. Et ja nii, et kui tema siis ära tuli Itaaliast siis igaüks tark laulja oleks siis püüdnud edasi viia seda seal, eks ole, aga temaga sellegikapitalist elava ja muidugi niiviisi laulja, kes elab kapitalist, see hukkub. Veti laulab protsentidega, see on ka üks suur kunstis protsentidega laulmine ja vot see oskab seda hästi, rahvas. Aga kallus ei osanud, tema kogu aeg andis kõik välja, mis tal oli. Ja see kuulus läti paarit on kuidas tema nimi oli? Ma ei tule meelde ja no igatahes nendel on üks kuulus ja tema oli, tuli ükskord meile külla ja tallu demonstreeris talle selle Halba teha, seepärast see postiidi kuulili väga lahtine. Ja siis andis väga palju seda häält ja toodi, aga ühtlasi Kullutas. Ja vaat. Mis teistel paaridel ei olnud, tema oli võimeline laulma lüürilisi paarid, eks ole, see nüüd kadus muidugi sellepärast, et ei osanud seda hoida. Mõni teine targem oleks võinud seda hoida kõrge vanaduseni, nii nagu patistiini kohta öeldakse, tema oli ja seitsmekümneaastane ja laulis sikke veel kõrget lüürilist baritoni. See kõik oleneb sellest tarkusest. No suur tänu, millele te vanaisa välja nägi? No kõige parem oleks, kui te läheksite praegu õppinud tuppa ja vaataksite seda, seda teemat, portreed, seda eksite kohe, aga muidu muidu on tegija, peab ta. Nad vaatavad portreed, mitte sinu paadid ja siis, kuidas siis me teeme, kas enne läheb? Ja vaatama, et võib-olla vaatame siis korra ära ja siis. Sellega oleks natukene, seda on väga raske, ühte inimest sinna juurde veel minu vanaisast, ma võin rääkida ainult sellest ajast, kui tema Otepääst kolis Peterburi. Tema sai seal selle luteruse usus kirikuõpetajaks ja selle kõrval siis hakkas tööle selle Eesti rahvaluule sele korjalisega, see oli tema muidugi tema elutöö ja debase peamine. Ja see oli tookord muidugi poissmees ja siis elas siis seal nende juures olid abiks sellele minu vanaisale ja armus meeletult selle pisikese Mattidesse, kellest pidi saama siis minu ema. Siin ei ole tema pilte. Ja siis vahepeal sündis, sündis meie ja kui me sai või juba natukene niidab jalad alla, siis viis vada emakene ikka päid ka vaatama, vanaisa ja vanaema, eks ole. No see oli ikka, see oli alati mehe elus. Tükk, eks ole ja me ei suutnud kunagi seda rauda, tab, millal ta ükskord saab jälle sinna. Ja siis vanaema käis jälle näit vaatamas, aga vanaisa ei käinud. Üks kaart, ma mäletan läbi udu, aga oleks ta käinud, aga muidu käis üks kord aastas alati vanaema see proua entide sündinud datel. Ja siis ja temal tulemise, kõige tähtsam moment oli see komfigide jagamine. Ta tõi need hirmuäratavalt palju ja siis ja isale ja emale, ta tõi alati niiskuse meetri pikkuse lõhekala, mis oli seal sellesse, Peterburis oli, oli müügil nõia ja siis need külaskäigud, külaskäigud seal Peterburis. Aga öeldud Meie nagu lapsed nüüd palju ei näinud, tema istus oma kabinetis, tema suitsetas selliseid. Baby rasse, mida toppis vanaematala suure hoolega, need olid nii nii paksud ja pikad, ma ei ole elades olid löönud ja ma ei ole elades selliseid papia tasse näinud ja mitte sigareid, vaat jess Paverassid, spetsiaalsed, pikad ja paksud ja temani suitsetas terve päev läbi ja tema kabinet oli maast kui nüüd laest maani suitsu täis Silvest pilves. No. Anne dešifreerida võimatu, vaid neid käega käe ja käekirja. No need olid küll niiviisi, ma ise olen näinud. Mulle näidati. No see oli lihtsalt kriips. Lihtsalt kriips ja tema loeb, nii nagu. Ja siis Linda. No nii palju nüüd oli ja see oli nende töö kauaks, mis seda jäibi mõju poleks nädalaks, eks ole. Nuiad päevast päeva päevast päeva oli see töö nyyd mingisugust vaheldust või midagi niisugust ei oldud. Kuivõrd me kujutame ette vanasti kirikumehed ja kuivõrd tema kirikumees oli, kas ta oli ka niisugune range Vi Ülidelest pidudel ta leidis, et ta kasvatamatud ja, ja nendega ei saa millestki rääkida ja, ja, ja ühesõnaga, talle ei meeldinud see, et ema käis alati sakslaste nendele üliõpilastel, pidudel ja vot see oli alati. Tuli isegi ette niiviisi, et minu vanaema pidi varjama, avad tütre, teid käigud, nii teataval määral pidid võsas oli ta siis kaassüüdlane. No ja siis. Kilu, mis oli kuidagimoodi halvaks läinud või, või mis tal oli, igatahes kui ta oli seal söönud, siis ta haigestus. Ja mitte midagi enam ei aidanud selle kätte, ta suri. Muidugi pärast seda oli väga, olid väga uhked, matusetada, viidi Tartusse ja seal ta praegugi näha tema haldaja. Rahvakogu tegeles kõige rohkem, sest noorem tütar linde vaata sellega, ta oleks võinud selle käes sünteesida, üht-teist teada saada ja aga no mehed tirtsud, mis meid teadsime nendest nendest rahvalauludest, eks ole, me olime liiga lihtsalt rumalad veel. Ei olnud veel nii arenenud, et mõista selle suurt väärtustes suurt tähtsust. Ja siis isal, vanaisal oli korteris üks terve tuba seda määratud ainult rahvaluule Nendele kogudele ja siis oli öömaast kuni. Tulite rahutud ajad, siis soodne professor, kroon c5 siis Helsingisse, aga nüüd selle nõukogude ajal sai see kogu jälle tagasi toodud. Nüüd koguvad nüüd kõik rahvamuuseumis. Niisiis ikkagi oli see päris hea, et see kroon ära viis, sellepärast et niisugune ülene nagu aeg, eks ole. Ega siis seal eit ei teist juhtuda, eks ole, seal ise ei saa päästa niisuguseid asju nagu ütleme, see niisugune folkloor sellepärast et neid See läheb liiga kiiresti ja liiga ägedalt, eks ole. Ja siis väga palju on siis tulekahjusid, kus siis seda saad päästa. Aga niiviisi päästeti ja nagu öeldud, tähendab praegu jälle tagasi. Niiviisi noh, ja seal ja tema oli see tema peamine töö ja see on meile nüüd siin olemas ja ja kui keegi on huvitatud, siis sõitku Tartusse ja sealt võib selles rahvaga seoses või kuidas seda nimetada, kõike seda isiklikult näha ja uurida ja kõik, aitäh kui. Teeme nüüd veel, olete nõus, siis natuke räägime teie kodutalust, kes on siin käinud? No siin on peale seda käinud. Teete Estollased? Siin olid aastate viisi aasta diviisi olid siin suvitajaks. Raimond Kull ja Riina Reimann. Ants Lauter Antsla. Aga kui palju siin korraga kõige rohkem neid Estonia see oli ikka oli korraga ka mitmeid, eks ole. Neid kui oli sõda ja kui rünnati Tallinnat, siis nad kõik otsesed siin ulualust. Ja siis oli küll terve majatäis neid Est hulle siia, draamateatri näitlejaid ja ja kõiki näidis. Moodi see elu siin siis välja nägi. Päris päris korralikult, pean ütlema, et see arvamine, et näitleja peab tingimata olema lohakas, et see on natukene liialdatud Mina seda ei arvanudki, et ma mõtlesin, et ega järgid palju olla. Jah, nii et ma pean ütlema, et ta isegi selles toas siin oli, oli lapsi voodi ja ja ema oma oma lapsega, aga kõik oli alati väga korrarlikke korras ja ja siis. No siin olid, alguses olid väga rasked rasked momendid just siis kui oli see pealetung, eks ole, sellepärast, et kus siis ei pealetungi, teadis, mis siin selles suures majas on, eks ole ja sellepärast oli nüüd vahest üsna üsna niisugusi põnevaid momente, et nõuti tingimata seda sissepääsemist, aga me ei tahtnud sisse lasta, aga siiski lasksime jälle lõppude lõpuks sisse. Ja kõige parem moodus oli siis see, et mõni ema võttis oma lapse sülle ja läks nendele nendega vastu. No siis oli kõik kõik korras, sellepärast et Vene sõduritel, onju, Nad on väga niisugused heasüdamlikud ja eriti laste vastu väga niisugused pehmed juba, igatahes on meil nendest palju paremad mälestused kui nende kaaslastest eestlastest, kes nendega koos käisid, neid oli palju karmimad meie vastu. No aga lõppude lõpuks see ju kõik ju. Läks mööda ja. Jassi nad elasid seal, käisid kalal ja ja ooperit või teadet ei tehtud. Ei tohtinud rääkida. Aga Liina Reiman ikka harjutas siin üle aja peal, nii et mäletab siiamaani. Seal oli kasvanud, tähendab, nõlvakul ei kasvanud, kuid see oli täitsa lahtine ja siis seal ta seisis ja siis tegi oma harjutusi, nagu see draamateatrisse oli ette nähtud nagu Paul Sepp neid seal õpetas. No ja muidugi, need olid väga kummalised. Sellepärast et igaühe tähendab niisugune seal praegusel ajal nad ei ole kummaliselt, aga tookord olid kummalised, sellepärast teisiti ei teinud seda. Jah, hulluks läinud, see oli see otsus ja aga vaat lina räimanni viisi saavutas suureoskuse nii just selle rääkimise oskuse hääle ja hälve, hääle välis- ja ja oleks ta olnud natukene muusikaalsem, temal oli suurepärane metso. Lihtsalt suurepärane, aga kahjuks oli oli kuidas seda öeldakse. Surnukeha tema kõrval aga vadi ei võtnud, ei võtnud vedu vedu sellepärast, et tal lihtsalt täis suutnud kõige lihtsamad, ütleme seal aariad või seda teed kuidagi poodisid, üksikute aariate suutis, aga kui oli tarvis, ütleme ansamblis, eks ole. No see on juba keerulisem, seal peab juba olema parem kuulmine. Dramaatilise näitleja. Ja siis nüüd ei tule midagi kahetseda. Ja tema oli siis ainukene, kes töötas. Raimond Kull puhkas. Ema pidi midagi suvel ei täitnud. Temale oli üks niisugune pikk roheline siidsiidist särk, sellepärast talle öeldi, et see laskvad kõige paremini päikesekiired läbi. Päikesekiired läbi ja mingisugust hiired, mis seal olid päikesel nii mürgised, et see kaitseb nende eest siis sa paned need see selle ümber, siis oli tal siin tellitud ja üksiskele maailma pikk vanker nelja rattaga ja siis nöör ees siis oli iga hommikul oli see sihukene pilt. Raimond Kull läheb siis kuuri, võtab siis nöörist kinni, vaata, vaata ikka välja ja siis sõidab siin siis sellest mäest ülesse ja võtab päiksevanni. Ja siis, kui päikesevannid olid võetud, siis tuldi Allajas, siis anti nendele süüa Sepsed, nemad olid meie lapsed. No ja siis, mispärast nad läksid jalutama ja vahes ajasime juttu, jutuajamine, see. Nii tagasi hoida, aga ei, see oli tema elu evend. Tava ei saanud teisiti. No ja siis, mis teha temaga, eks ole, ja kui meil lapsi juures ei olnud? Mis meie majas oli nüüd eriti eriti ebasobis, see on see tema boonutas pühaksid. Tanel Moonodas, hirmuäratavalt? Muidugi igatsesime nüüd takistada, aga tahtsin ka palju ei aidanud. Ainukene vihistada siis. Nii vaike pando oli siis, et meil lihtsalt veel ei teinud selle pääse, tissid, võimatu ebasobiv, eks ole. Oli see. Nad ei piirdunud siis mitte valge Õiga, vaid käisid ikka siis Sidolissidel lemmikhaud või kuidas tibid olid jälle oksendad, käisid ja Viitnal ja kogu selle ümbruse läbi ja siis ikka kalajahil. Ja siis. Oli tema peamine tegevus suve jooksul tema laevadele ja laskis päeva mööda ilma selleta ja kuna minu mees ka seda armastas, siis ma pean ütlema, et tegin, mina suvel, paljud nendest ei näinud, nemad olid tihke väljas kas püssidega või õngedega, aga ehk ikka kuskil metsas või kuskil jõe ääres või? Jah. Aga Ärlakene tähendab laatori naine, see oli haiglane. No ja siis muidugi kaugele kuskil ei käinud, tema enamasti istus siin selle maja maja ees. Ühel pehmel toolil suur lai päikesekübar peas ja siis raamat käes ja seal siis nüüd istus ja. Niisiis tema kohta ka ei ole absoluutselt mitte midagi. Peale selle, et tema, et tema, see eluviis oli väga niisugune, üks luide Ta ei saanud enam rääkida. Viiekümneaastasena, ta lahkus. Nii et siis muidugi see oli temale suureks õnnetuseks. Aga nuh. No ja siis, kes siis sina siis veel panin Möldre ja ja siis Tarmo ja Mari Möldre spa võivad nad niisamapalju ütelda, nemad on see kõik paigas selles, et et tema oli väga nördinud, et sellest, et selles majas muudad, ei oska teha, kui. Ja see on õigus küll, selle siin maal ei ole ja toiduained kerge hankida, eks ole. Mitte mingisugusel ajalgi, mitte vanal ajal, mitte uuel ajal, mitte sellepärast, et kõik need müügikohad on ja kilomeetri viisi kaugele, eks ole. Need, see raskendab seda asja ja sellepärast ikkagi meie pere, kui tallinnas tuli siis vanusest selles maailmas suures singiga ja vot selles siis maailmas suures siis sai siis ikka iga päev lõigatud üks tükk ja siis pata pandud. Ja siis me kõik klassides on hirmus, samas maitses enamasti hernestega või nii. Aga ma olin möldri, ei olnud sugugi sellega rahul, tema ütles, et see on kohe hirmus, et selles majas muud ei osata teha, kui singi. Nii palju nii palju nüüd oli, oli see, on mul temast rääkida, sest muulajaldama tema käis ka lapsega siin metsas ennast päevitamas ja käis suplemas. Ega sest nemad minu sabas ei käinud, eks ole. Et nüüd helbeevitundudanditsema hakkame teiega nüüd huvitavalt käituma, et teil oleks midagi tulevikus meist rääkida, eks ole, seda tõdenud, nemad olid väga omaette. Selleks kasutatud tol aastas jões või jõe kaldal või metsas või kuskil, eks ole. Nonii. Tarmo Tarmo oli koos koos mariga kogu aeg. Nii silma paistnud tema pojas olen kolleeg aga ahvama vat Syrikesega naasen rajakena siis häda, Roomere oli kassid oma oma alal alad, alalised suvitajad. Ja Aino. Tema oli, on ja kirjutanud laste palette. Ja siis ja need raamatuid, mul on ka üks raamat ka olemas, neid on müügil ja ma pean ütlema väga maitsekad tahes, suurepäraselt oli ta koostanud need lapse balleti. Ja siis Ja ja, ja, ja suri üsna varakult. No muidugi, see oli suureks löögiks vanematele. Nojaa, Henno roomadet ema tegeles ka jällegi nagu kõik, kes siin elasid, ikkagi jälle kala püüda. Vihasoos sealt omale taluga ja nüüd maja ja, ja, ja, ja lõppude lõpuks ta jäigi sinna rippuma ja ostis sinna vihasus endale selle siis maja ja. See on üks minu õpilane, kes siin käis, kas veel keegi minu õpilastest on siin käinud? Siis see nusi, seda teete, ei tunne ja see ei ole, tal ei ole ka tähtsust muusika alal, see on see tartu kuulus silmaarst Leo Suter oli ka minu õpilane ja tema käis siin kogu oma perega üksvahe ja siis pärast, kui pere elab, tulles tema üksipäini, kes siin. Tegeles lugemisega ja ja arvas nii. Väga kaugele sellega ei jõudnud. Siis palun, proua, nagu öeldud praegu, sest Tartus ja üsna niisugune kuuluse head silma asja üsna kõikidele tuntud seal siis oli, on ka siis nii minut pesast välja lennanud. Leta Valfalk Valk. See oli ka praegu, oli üksvahe lapse koolijuhataja pärast lihtsalt õpete on praegugi veel. Kellele tema oli minu? Õppekaaslane. Tema oli minuga koos Siis mina olin kusjuures temale meediumi juures väga andekas, väärlased, andekas, aga kahjuks absoluutsed ilma ohtusid ja tuleb välja, et kunstnik ilma auahnust on selles mõttes. Nii lootuseta subjekt, et tema demonstreerida, räägib ta. Temast ei tehta välja, tema leiab täit rahuldust. Ja siis ta ise oli oma eluga täitsa rahul, aga tähtis, kuid temast kellelegi ja juttu teha, siis võis juhtuda, et inimene teeb suured silmad, mis asja, kesse eliga Franz tundma teisik ja omleti, ta oli üks andekamaid meie teid, klaverimängijaid, aga nagu öeldud, absoluutselt auahnusest, tema ei teinud mitte midagi publikule meeldida, nüüd kude lisasse esines, teevad, mängis ainult seda, mis temale meeldis, temale sobis ja need olid harilikult väga kummalistest, väga moodsad asjad, mis publikule või mitte midagi ei pakkunud. Publik, ta tahtis listi. Nüüd tema käis ka siin jälle, vot see tema külaskäigud siin olid meile suureks suureks rõõmuks. Seepärast Temadi väga No ja need olid suureks rõõmuks just need momendid, kus Temasin siin vede esines ja mängis, aga sellest palju rääkida ei ole ja sealt kuulama, eks ole, ikka kõik ei saa jagada. Raamat küll oli suur sõber, toode, sõber ja ta väegade toetas väga neid neid. Nii abistas igate moodi, et tookord oli väga vähe vähe neid, kes Eestist, sest seal olid lõpetanud konservatooriumi ja need Selle tähendab, mina olin seal lõpetanud ja siis oli veel Jor Watson. Saunaomanikud palki Paldiski maanaga nimi on mul, kuidas nimi võis olla. Ja siis tema siis korraldas, kuidas nüüd siia asus? Arman, saarmad, Wanda saarmad, niit, Wanda saarmad, Erika, Franz. Ja siis jäi survet son. Asja, kuidas see siis oli veeta kogus enda ümber? Noorukene nii ta ei olnud kuigi kaugele veel jõudnud ja siis ta kogus kõiki neid ümber ja siis korraldas sümfooniakontserte ja siis. Listis surmatantsuga, need on kõik, vastavad asjad ja surmatants on küllaltki vähe rangitava siis ja, ja siis seejuures on seda ma ei mäleta, vist oli riigikontsert, millega ta esines ja siis mida. No ja siis see Raimond Kull siis. Muld peab olema kuskil see pilt ka, kus me oleme kõik koos äravad kuldiga raamatut keske edevad tibutses tema ümber. No ja siis need tibud pildid siis endale muretsema. Peterburis orkestri hääled ja, ja kes see materjali ja tema siis oli siis see, kes siis korraldas siin neid proove ja siis neid kontserte nuia siis. No ja, ja mitte üksipäini, see ta meiega koos konstrateeris ja meetikade moodi seal nii edutas, aga tema viis meid isegi lõbustus lokaalidesse. Ja ma mäletan, et tookord oli kõige Mäe Rannamõisa ja Vana-Rannamäe ja siin-seal Tallinnas endas. Rannamäe mäe rannamäel oli pisikene, see hoonekene, seal toimusid igasugused niisugused olemised ja, ja siis ma mäletan väga hästi, nii hästi, ma mäletan seda, kuidas meiega kuusk läks.