Saksa rahvalaul ei hämmasta meid uudsusega. Ta on selgesti masoorne võimi, noorne, Icounta sujuva viisiline ja Kodraatse ehitusega. Ent tal on oma nägu, mis ilmneb eriti siis, kui teda kõrvutada teiste Euroopa rahvaste muusikaga. Saksa rahvalaulu alusel arenes saksa klassikaline muusika Saksa muusikaklassika, see tähendab aga Bachi ja Händeli, Beethoveni, Schumanni ja Veeberi praamsi ja vaagleri nimesid. Ka käesoleval sajandil on jätkunud suurnimesid. Nimetame ainult Richard Straussi Paul hindemiti, Karl urssi Jahansaislerit. Viimane on kahtlemata suurim kuju kaasaegse demokraatliku Saksamaa muusikaelus, temast aga hiljem. Demokraatliku Saksamaa kultuurielust on meil vast avaram ettekujutus tänu saksa keele ja kirjanduse levikule meil. Me jälgime huviga teateid saksa muusikateatrite, sealhulgas Berliini riigiooperis koomilise ooperi ja metropoli teatrilavastuste kohta. Demokraatlikul Saksamaal korraldatakse suuri traditsioonilisi festivale. Nii hendalis sünnilinnas Halles toimuvad igal aastal suured muusikapidustused, hendali, ooperite ja muude teoste ettekandmisega. Väikesed Essov linna suur ooperiteater on aga pühendanud end Wagneri ooperiloomingu viljelemisele. Tessa Wagneri pidustustel on kõlanud kõikvaagleri suur ooperid riientsist Parcifalini. Leipzigi Tooma kiriku juures, mis on seotud Bachi mälestusega. Töötab juba kaua aega, poistekoor, mis on paljudes maailma maades kontserte andnud. Potsdamis, saun, sussipargis toimuvatel muusikafestivalidel esinevat sõbralikult koos kollektiivid nii omalt maalt kui ka Lääne-Saksamaalt. Enesestmõistetavalt ei saa praegu kõiki suurimaidki sealseid muusikaüritusi loetellu. Võib ainult väita, et demokraatliku Saksamaa muusikaelus on auväärne koht nii klassikalisel pärandil kui ka kaasaegsel loomingul. Saksa demokraatliku vabariigis heliloojate loomingust on väga suurt tähelepanu äratanud Ernst Mayeri Mansfeldi oratoorium. See suurteos oli loodud Mansfeldi vasekaevanduste 750. aastapäeva tähistamiseks. Oratooriumi sisust annavad ehk ettekujutuse ta seitsme osa pealkirjad. Keskaeg suure talupoegade sõjaaeg. Aeg enne kolmekümneaastast sõda, Preisiligmansveld aastad 1918 20 21. Raske, aga huvitava ülesande seadis endale meier näidata Mansveldi tööliste elu ja võitlust mitme sajandi jooksul. Ja heliloojal on õnnestunud mõne ilmeka võttega tabada nii ajaloolist atmosfääri kui ka kaasaegset vaimu. Ainult et helilooja ei ole kõikjal küllalt lakooniline olnud. Nii-öelda kohalik kodumaine teema on innustanud ka Otmar Kärsterit loovad Tüüringi sümfooniat. Tüüring. See Saksamaa roheline süda omab ajalugu mis on seotud Mentzeri, Bachi, Göte ja teistegi suurnimedega. Tüüringlane Göte ongi ütelnud, inimene vajab selgust ja valgust. Näib, et Kärster on sümfooniat luues seda ütlust ka meeles pidanud kujutades sellesse nüüdissaksa populaarsemas sümfooniast Tüüringi maastikku, ajaloolisi mälestusi ja kaasaegset elu. Kõneldes juba demokraatlikust saksa sümfoonilisest loomingust ei saa kuidagi mööda minna kas sellistest nimedest nagu nelja sümfoonia autor Johandsiilenšek kelle viimasest neljandast sümfooniast leidub eriti haaravaid traagilisi värvinguga lehekülgi. Ja maks Putting, kes on tervelt üheksa sümfoonia autor. Muttinguli varasemas loomingus, eelkõige neoklassitsism. Tema viimastes teostes emotsionaalne sisu aga aina avardub. Sümfoonilise muusika on kirjutanud ka Hans sähisler kuulakem esimest osa tema kammersümfooniast. Demokraatliku Saksamaa heliloomingule on eriti iseloomulik püüa konkreetse kaasaegse temaatika poole. Ka ajaloolise teemaga teostes püütakse leida just selles sidet meie päevadega. Seda ka balletilaval. Ma mõtlen esmajoones just Victor pruntsi, balleti uus odüsseia. Selle peategelane, haavatud ihu ja hingega sõdur välihallis pöörduks sõja lõppedes koju. Jalul hoiab teda ainult mõte tema naisest. Ent nüüd algab odüsseia sõduri teele veereb ette takistusi ja kiusatusi. Tal kalurite juures, kes on juba alustanud uut elu ja pakuvad talle võimalust sinna jäämiseks. Siis satub sõdur keldribaari, kus käib äri kõige mõeldav, aga baaridaam püüab teda võrgutada. Ent jälle päästab teda mõte oma naisele. Lõpuks on ta sõjajärgsel Saksamaale nii iseloomulikul mustal turul kus päästab tütarlapse vargajõugu käest. Ning lõpuks Odysseus leiab oma Penelope. Saksa heliloojad võivad kaasaegsest õppidega andseyslerilt. Eisler on suurim saksa laulumeister. Tänu temale omandas Saksa töölismuusika oma näo, oma karakteri. Äisleri laulud levisid kõikjale maailmas. Heisleri laule lauldi Kanatsistlikes koonduslaagris. Ja see hansa islas on muide nagu Anton fon Veebermgi Schönbergi selle 12 tooni süsteemi rajaja õpilane. Küllap selle tõttu tema loomingus ongi oma Arktika ja oma Antarktika 12 toonilises süsteemis kirjutatud, seega toodekafooniliselt kammerlaulud ja masslaulud rahvuslikus plaanis. Kui hiljuti Saksamaal hakati trükkima Hähisleri laulude kogu kirjutas väärtult Brist. Hädavajalik on sügavalt tungida sellesse vokaalmuusikakogusse, mõista seda orienteeruda, selles muuta see omaseks. Siit on paljugi õppida, ehkki vastuolulist. Need helitööd teevad rõõmu lauljaile ja kuulajaile. Sõjajärgse täisleri laulud ei ole ainult vanade juba kord leitud võtete kordus. Ei, neisse tuleb pidevalt juurde uusi jooni. Kiisler leidis just Ernst Bushi näol oma lauludele suurepärase esitaja. Koos Bushiga esinesid nad mitte ainult kontsertitel, vaid ka miitingutel. Aastal 1933 pidin kodumaalt lahkuma. Ühendriidest tagasi saabus ta Berliini 1949. aastal. Tähisleri populaarsemate laulude hulka kuuluvad ühisrinde laulja punane lipp. Laseme siis viimaselt kõlada ka meie tänase saate lõpetuseks Ernst Bushi ettekandes. Underi. Aitanuternoidid. Vald. Ei. Aita. Arvad? Rekt Untu ohjed Underi bobi, tee vait. Oi. See oli Vajalik. Alles agent Mospiree voolujoon, mosti reaktsioon. Laager on tee ära. Ent vaid sõnumite arv, loid pruut