Siin Tallinn. Tuttav signaal. Alles ta ütles, tulge suurele peole. Nüüd kutsuta meenutama möödunud pidupäevi. Seda lusti, seda laulu Torupilli mõnus mängu, mis valitses Eesti NSV 20. aastapäeval ei ole vana Tallinn varem näinud. Iial pole meie rahval olnud toredamaid pidu. Pidu lõppes, kuid jäi helisema meis endis. Laul vaikis, kuid kõlab edasi helilindis. See on muidugi vaid tilgake laulookeani vägevusest, kuid temas elab edasi. Laulu india rõõmusära, millega teie tänased kuulajad, 35000 lauljat, mängijad, tantsijat kaunistasid Nõukogude sünnimaa juubelipäevi. Neid toredaid päevi aitavad meil meenutada külalised lähedalt ja kaugelt. Ja muidugi ka need, kes olid oma mikrofonidega kõikjal ja siis ka hästi palju nägid. Lühidalt öelda on alati kõige raskem. Kui aga muljeid on nyyd tohutus tohutus külluses nagu praegu vist võimatugi. Sest nüüd tagasi vaadates põimuvad laulupidurongkäik rahvakunstiõhtu kogu Tallinn millekski selliseks, kus on korraga meri ja lokkav põld, Vikerkaar, kodumaarahvas, laulja rõõm. Ja seal otse rõkkavad taustal on meelde jäänud pisike soe killuke. Kas mäletate, kui heade nägudega kõndisid inimesed Tallinna tänavail? See nakatab. Sellest kõnelesid õhinal paljud paljud külalised, nende hulgas oli Vene NFSV delegatsiooni juht Föderatsiooni kultuuriminister Aleksei Popov. Delegatsioon tunneb end esimestest õnnelikus Eestis viibimise päevadest alates võrratult. Mis meid kõige rohkem erutab? See on rahva erakordne poliitiline ja tööalane aktiivsus, millega mindi vastu juubelipäevale. Missugusel teisel maal oleks võimalik suurendada tööstuse toodangut üle 18 protsendi aastas? Ei üheski kapitalistlikus riigis eesti rahval on, millest laulda, millest rõõmu tunda. Eesti rahval on, millest laulda, millest rõõmu tunda. Ja mäletate, kuidas seda iga päev juurde tuli? Tallinn oli muutunud nagu mingiks muinasjutulinnaks, mis iga tund lõpuks iga minut muutus ja kus põlised elanikud omaenda õue ära eksisid. Kus hetk tagasi haigutas auk, sinna kerkis 50 aastane pärn või kõrgemast, mis valgust kallas ja sulle kirevaid lipukesi vastu lehvitas. Kus kõlksus kivi, sinna kasvas üks kakskolm, rohetav muru. Ja südalinna trammid hakkasid sõitma aasade keskel kus polnud õieti mitte midagi. Sealt hakkas saama kõike. Uus Tallinna kaubamaja laskis läbi kaks laulupeo ühendkoori ja miljon rubla päevas. Raekoda tehti 200 aastat vanemaks, Narva maantee sama jagu nooremaks. Ja vana Toomas vangutas torni tipul keeletult pead. Ja muidugi pidi kõik see eriti palju ütlema mehele, kes üle 20 aasta esmakordselt saabus Lääne-Saksamaalt sünnimaale. Linn on jälle nii haruldaselt üles ehitatud. Nii äkki ja renoveeritakse nii palju, et mul oli mulje, et Tallinn ei ole üldsegi sõja läbi Kanadaga saanud. Mitmed linnaosad on väga palju muutunud seeläbi, et vanad majad on kadunud ja tänavad laiendatud ja uued ilusad majad on nüüd jälle üles ehitatud. Ma pean veel ütlema teele, et mina tulin siia tänu meie ajakirjanduse valeinformatsioonile teatud eelarvamusega, aga orelit rõõmus, et siin on kõik hoopis paremini kui mina omale, võisin ette kujutada. Kõik, kes tulevad meie juurde hea kavatsusega, on teretulnud. Kõigist kaartest kõigilt saartel mitukümmend erirongi, mitu 1000 masinat mitmesaja tuhandene peopere. Vana Tallinn ei, noor Tallinn ütleb neile tere tulemast. Siin ta on, see 1000 kordne tere. Kokku liidetuna. Külasta paar päeva hiljem juba nii. Olgu terve tulija seda ütles külalislahke peoperenaine Tallinn juba ilma põlleta. Kõik toimib, ühingud olid toimetatud, kõik oli valmis. Tallinna maalermeistrid olid võbanud majaseintele plankudele, pinkidele terve Ülemiste täie rõõmsaid värve. Üldrahvalikku pidu, kuube pressiti miljoneid viike ja klišeesid. Kõigi pressraudade käivitamiseks oleks kulunud terve kolhoosielektrijaam. Kuid seda polnud vaja nagu küllusesarvest andis särtsu ja valgust balti elektrijaama vastvalminud teine agregaat. Pealinna habemeajajad ajasid kahe päevaga pool miljonit habet ehk teiste sõnadega tegid puhtaks lõua, mis ulatuks Tallinnast paidesse. Siis kinnitati rinda sammuva ekskavaatori kopatäis hõbedasi, sõlgi musttuhat, silmapaari võtsid kaasa terve konserveeritud päikese. Ja siis ta algas. Kas mäletate õhtut komsomoli-nimelisel staadionil? Teil tarvitseb vaid sulgeda silmad. Hingemattev vaikus. Tuli see iseenesest lihtne pilt, rahvatantsijad marssisid välja, oli nagu vapustust. Mingi õnnetunne kasvas sisimast, mõtted jooksid risti-rästi. Oi kui palju värvimeelt on olnud meie vanavanemaid. Jah, siin läksid kaljudele esimest korda silmad märjaks. Ega sellel laulupeol juhtus, niisiis pidi niisugust tunnetetulva. Kirju rahvariidekangas aga voolas seal kusagil värava taga oleks olnud kui kangaspuud, mis lõpmata kudusid Muhu, mulgi ja Mustjalamustrit. Seda kõike vaadates tuli meelde üks nägu vana ja Karkides laulupeo büroo, 10 päeva enne laulupidu. Ta oli seal keset helisevaid telefone ja küsimustele. Ei tea, millal see jalg viimati astusele Estonia esiukse. Aga nüüd oli ta siit tagaruumidest otsinud üles inimese, kes korraldas laulupeo sääsmete müüti. Kaskaad teil tõesti enam rahvakunstiõhtul ei ole, kulla inimene ei ole. Kas oma jaoks ka ei ole? Sugulased sõidavad just selle pärast, mis ma neile nüüd ütlen. Kuigi tookord tuli lahkuda piletita, loodame, et need kaugelt sõitnud sugulased siiski nägid rahvusteõhtut. Viimasel minutil otsustati anda veel üks rahvakunstiõhtud, kolmas aga võib-olla ta oli siiski esimesel rahva konst õhtul kohal. Ja nimelt katuseparandajate seas. Mäletate, oli suur torm orkaan peaaegu eelmisel päeval just viis ära komsomoli staadionil lähedal ühe majakese katuse suure majaga. Järgmisel hommikul oli pilt niisugune, et remondimägi oli ülearu palju. Saed haamrid, vabatahtlikult, vabatahtlikud isegi naelad kaasas ja kõik katust parandama. Miks, miks nii palju? Meie põrandale katuste punkt pööningule ja pandigi katus peale. Eesmärk oli ainult üks, et saaks pööningult vaadata rahvakunstiõhtu. Aga? Keegi ei mäleta kõiki tantsumustreid, mida mitu 1000 jalga joonistas sel õhtul rohelisele murule. Kuid kogu õhtu on meelde jäänud oma meeleoluka. Nii nagu terveks eluks jääb meelde mõni päikeseloojaks mere. Kuid korraga nii palju ilusat silmi pimestas. Kui kõik pingeread ohkasid nagu ühest suust siis oleks tahtnud neile seal tantsumurul hüüda. Teie vaeviele, asjatoorium, tee, pikad proovipäevad, Teie, sääse, cupla sajust, märjad seelikud ja higi. Kõik on kinni makstud selle rõõmuga, mida te vaataja südames valmistasite. Päris asjatu oli ka küsimus, mille me sel õhtul esitasime. Vaatajate ees olid parajasti kõige pisemad mikrofoni ees tantsutaat Ullo Toomi rahvakunstiõhtu üldjuht ja Heino Aassalu. Vahetage jätkuvoo tantsutahe on lastel väga suursugune episood. Proovile sule jäi kindlasti meelde see, kui me tahtsime vihma tõttu proovi katkestada. Jätkake öeldakse tantsimise katki, siis tuli iho, läheks läheksid vihmavarjuks istuli, väljakult kohe proteste taanselt ja Me tantsida edasi, tantsime edasi hoolimata rihm on laps, on ju suur entusiast ja tants läks edasi, läks edasi. Suurt tantsuringi samas rahvameres istus palju neid, kellele kõik siin oli uudiseks. Kuidas meeldis eesti rahvatants meie külalistele? Kombinaadid, rõhkkorne manufaktuur Kangur, NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi liige Varvara. Vana arvan, olen kõige õnnelikum inimene, et saan osa võtta pidustustest Eestis. Kõike, mida olen oma silmaga näinud. Ei tahaks nagu uskuda. See näis mulle lausa imena. Esimesel päeval olin staadionil rahvakunstiõhtul. Seal oli nii tore. Kõigest oli näha, kui üksmeelselt armastav rahvas tantse, laule ja sünnimaad. Soome ringhäälingureporter OK Jokinen Sõjajärgsetel aastatel reisinud üsna palju peaaegu kõigis Euroopa maades kuid midagi selletaolist kui käesoleval laulupäevapidustused ma küll kusagil näinud ei ole. Ei sellist kooride rõõmu ega rahvarõivaste rohkust. Kõige võimsama mulje jättis mulle see suur rahvatantsijate rühm, mis staadionil oli. Neid oli seal mitu 1000 ja rahvatantsud, mis seal esitati, ei olnud lihtsad tantsud, vaid väga keerulised ja tantsijate read olid väga pikad. Mind pani imestama see täpsus ja kord, mis seal oli eriti siis, kui esinesid ka kõige väiksemad esinejad. Kaheksa üheksa aastased poisid ja tüdrukud. Nemad võtsid asja niisama tõsiselt kui kõik teised ja tulid hästi toime. Üks neist, kes 1944. aastal jättis maha Kodumaa oi, see oli niivõrd ilusad. Ei oska, ei räägi selleks iga inimese ma silmas seda vaatama, nii head muljed on sellest, et kui palju meil rahvatantsijad olid moosi ja kui palju oli võimlejaid ja kuidas nad tõrvikutega tantsisid ja, ja see oli nii vä, Ilusate, see jääb eluks ajaks minna. Mul on, tütar on kaasas, imestas kogu aeg läind, uhkus jookasides emaga, see oli ilus ema, vaata kus nad tulevad seal ja mis kõige ilusam oli meil seal suhteliselt pulma pidasid. Kolhoosi pulmad sõitsid rahvakunstiõhtuleht nende kihutas tuline traavel pulmarongi ees other, kõrgest Muhu pruudi mütsi võis ära tunda noorpaari teisel vankril pruudi isa. Ühel vankril suur veime ja ühel tohutu õllega. Aga ei ole see esimene pulmarong, kes leidis oma teelt langetatud puud ja mitmesugused muud tõkked, nõuti läbipääsuluba passi. Ettenägelikult oli pruudi isa varustanud end mahuga õllekäpaga, see käis ringi. Põlva Põlva, nüüd on dokumendid korras, nüüd on luba sisse tulla. Ei pruugi koju tuua. Veel kord tuleks juttu teha rahvakunstiõhtu pulmadest. Kahele oli see esinemine ainult peaprooviks. Päeva hiljem olid Linda Kuusmaa ja Reinol maru rahvakunstiõhtu pruut ja peig jälle rahvariides pruutistusele pruudi toolil. Aga tõusta ei olnud enam nii kerge, sest tuul seisis Tallinna linna perekonnaseisuaktide büroos. Jälle olid kohal Helletajad, osa oli igaühel hästi selge. Piki põske veerev liigutuspisar polnud aga stsenaariumi järgi ja õnnesoovid tulid südamest ning oma sõnadega. Olgu neil kahel elu läbi nii palju tantsu, laulu ja rõõmu, kui oli seda rahvakunstiõhtul. Nüüd ilmus esimest korda piduliste hulka pisike antenn raadiomehe seljas mis meile sellel laulupeol hiljem mitmelgi korral asendamatuks abimeheks alles Tootsis rahva murust üles meie tuljaku memme, kes istus tribüünil rinnas rahvakunstiõhtu, Aujuhi rosett. Tahtsime Anna Raudkats selle suure aitäh öelda. Tema kirjutas rahva käest üles esimesed eesti rahvatantsud. Tol ajal, kui teie esimesi rahvatantse ESTpla põhjarannikul üles kirjutasite võisite ette kujutada, et see töö niisugust vilja kanda ei jälgi ei häbistatud tantsust. Arvasin, et ma teen, mis ma võin ja nüüd ma istun ja imestan, kuidas sellest väikesest siin ei peagi, sest on nii palju kasvanud ja see on alles algus. See oli alles algus. 30000 suud ootas, et laulud lahti teha. See oli nagu üks suur värvikazett. Mäletate, kuidas lasksite end voolul kaasa viia mööda ime kitsaks jäänud tänavaid. Kuidas noorukesed, rahvatantsijad, põsed jooksust, õhetamas, võtsid üksteisel kätest ja panid aluse kogu laulupeo ajaks maksma jäänud liikumisviisile elavale ketile. Mindi otse läbi õuede mööda kõrvaltänavaid ikka otse. Ja lõpuks ikkagi ööpaigast, mitu kilomeetrit eemal kusagil lõhnavas Kadriorus või mererannal. Jalad viisid, uni ununes, meri helendas. Ja öö oli nii imeliselt sume ja ilus. Nii tuli teine pidupäev. Mäletan olin üleval õige varakult nagu kogu Tallinn. Ja tunne oli, et õhk on linnas kuidagi teine. Oli see üldse tuuleõhk, mis punased lipud õige kergelt hõllima pani. Või koguni erutus õhin, mis linna täitis. Sel hommikul olid kõik raadio paraadid lahti pööratud. Kõlasid fanfaari helid. See tähistas laulupeo rongkäigu algust. Kõigepealt jooksevad üle väljaku, praegu te kuulete aplausi, sportlased, nad viivad lauluväljakule pidustuste tule. Üleeile algas paljudes Eesti NSV keskustes juubelil aastapäevale pühendatud pähe teatejooks ja eile jõudis meie vabariigirajoonide koondrühm iga rajooni parim esindaja Sauele uhku tallu kus 1920. aastal peeti Eestimaa Kommunistliku partei kongress. Seal süüdati ka eile tõrvik, mille tõi täna kontrus Tallina. Kõige eskantakse Nõukogude riigi rajaja Vladimir Lenini portreed tema järel Nikita Sergejevitš Hruštšovi portree. Järgnevalt kantakse Eesti NSV 20. aastapäeva ja üldlaulupeo embleemi. Mööduvad üldlaulupeo juhing. Ja siis nad tulid 35000 laulust ja kodumaast sütitatud südant. Tulid nagu oskab tulla ainult laulurahvas. Ja see oli ainult osake sellest pikast teest, mis aastatega on astutud harjutustele tihti läbi tuisu, pori, pakase. Nüüd astusid nad uue laululava poole laulu muusa suurimasse pesapaika. Astusid nagu minnakse koju. Võtame laulurahvarongkäigus killukese, tema erksat rütmi ja lustakat meelt ning laseme vilgord pilgul libiseda mööda laulupeoteed. Terve Narva maantee ulatuses niipalju kui sinna mahtus lõks meeletu rahvalaviin suunaga lauluväljaku poole. Ja siit ka siis küsimus, et üksteisele rahva seas, kes spaleerisid kahel pool tee ääres varem Xungi rongkäik, pixel orkestrid, pilli mängis pilli mänginud selle loosungi, et miks ei ole lippe. Tõsisin, selgitati ka kohvi ja teed, need on need, kes lähevad kohta sisse võtma, aga pillid siiski mängisid varahommikul. Jah, eks orkester äratas mind juba pool seitse hommikul. Kui nad harjutasid käigumarsse, näiteks hommikul, kui kolonnid kogunesid, ei mahtunud kuidagi ära kogunemispaigale käigumarsist polnud orkestritele midagi kasu, siis Kohtla-Nõmme orkester mängis peast maali valssi, nooti polnud kaasas ja kõik kogu silmapiiri ulatuses, rahvas tantsis tulijad, kõik, kes paleeris seisid ja kes ei mahtunudki, tantsime ikka, jalg liikus kõigile. Teate uut seitsmekorruselist elumaja Narva maanteel selle esimese korruse kohal on niisugune varikatus, mis on otsekui loodud koht rongkäigu vaatamiseks. See oligi siis servast servani täis fotograafe nende tagaarile kell kaks Kinostuudiooperaatorit oma kaamerad üles pannud ja selle pikali ja lõpetas siis üks lehviva tukaga, mees kes seisis, pintsel peos, maalimisraami lõuendi taga, ootas Sombikut. Varikatustele oli kasutatud kõik istumisi, seismise vahendid ja viis välja arvatud, mida ma ei näinud, olid võrkkiiged. Aga ülejäänud näiteks isegi leen toolide aknad eranditult rahast täis, isegi eest ära eest ära lihtsalt näiteks simmer maantee trammipeatuses sealpoolkume rakem paleest ära tõstetud, kus seltskond oli nii et no ei tea, 14 pealt ma läksin segame kokku lugeda ja, ja lauljad nad ei olnud, aga häält jätkus näiteks tervitus, et oleks nagu kõige paremast kõlakoja, pidev aplaus, pidev aplaus võidu väljakust kuni lauluväljakule. Tervitushüüded, lehvituse, kusjuures oli niisugune mulje jäi, et näiteks inimestel, kes, kes aknast jälgisid rongkäiku, oli väga palju tuttavaid. Lauljate ja tantsijate hulgas. Jaagupi naised näiteks palju konkreetsemalt isegi Karla. Ja aga siis, kui tuli siniristilipp, siis mina kuulsin hüüet, elage soomi ja see tuli jälle uue maja kõige kõrgema korruse akendest. Ja see hiie kandus siis koos selle lipu ja tema all sammuva järelsammuga, kuller Vogooriga ikka edasi edasi. Kreutzwaldi tänava poole. Päris lähedalt vaadates võis näha, et selles kullerkooris ei ühelgi mehel ega ühelgi naisel ei vanaley noorel olnud silmad kuivad. Nad olid võtnud omaks vastutervituseks, tõsta käed ja Vladeerida pea kohal. Ja tekkis niisugune küsimus, et kas nad üldse said võidu väljakult minnes enne lauluväljakut oma käega. Kusagil sealkandis olime äkki oma mikrofoniga keset värvilistest põlvisukades püüdlikult sibavaid jalgu. Puna, rohelised mütsid pärit on, Hiiumaal olete esimest korda suurel mandril äiale, aga kuidas hiidlane ütleb, kas ütleme, et ei ole? Neile ei öelda, ei põle mette ja need on ainult vanemad hiidlased, kes niimoodi räägivad, nooremad ikka räägivad juba ka kirjakeel. Ja siis me peame ütlema, et hiidlased, iirlased, Debele õiget sugu läbi, mis koolikoor seal seal nii Hansa seitsme aastane kool Käinast on umbes kaheksa kilomeetri kaugusel. Ja käin on ikka üks päris suur linn. Ei tea, kas ära oled eksinud? Tänavat pidi sinna praegu otsime neid tükk aega taga, ei saanud kätte. Nii hädas olime kolmekesi kadunud, ei diale, Iowski telesiin juba nii mure tosin igalt poolt ei leia. Nüüd lõpuks ilmusid välja. Üldse liiklus, liiklus oli meeletu, ma ei kujuta ette, et mul ei olnud juhust näha ühtegi momentide pilti, mis sai autodest või kus nad seisid või mis kaudu nad sõitsid. Igal juhul võib kujutleda Ühe maalt oma Volgal linna saabunud auto omaniku elamusi, kes kellest räägib autoinspektsioon, kes saabus Tallinna südalinna just sel tunnil. Liiklus oli suletud, vaatamata sellele ta vajutati kuhugi sinna kaubamaja taha. Nii kiiluti rahva hulka ta ei saanud edasi-tagasi, oma masinaga ei saa masinast välja, ka uksed ei käi lahti. Ja siis mees oli visatud ja aknast välja ja oli võtnud lapse käest mängukiilu tegurid ja siis pandud läbi akna väljundsignaali ei tohi anda. Seda hääl, et saab läbi, vaat niimoodi pidutseti Tallinnas. Või siin ma panin tähele, jällegi Narva maantee nurgariistasid kaks meest katusel ja nurgas soliidsusest või ei sobinud nendelt hüüda, aga käed ei saanud vodka seista, siis plaksutasid see hurraa ja see võimustus ja pikk, see nagu viis kaasa ja vaevalt vist inimesed isegi märkasid, et nad liiguvad või aplodeerivad. Hüüavad, see oli kuidagi väga spontaanne või kus üldse asuvad näiteks meeles juhus Helmi puuriga, ta ei näinud. Ref selja taga, pisike pisikene, ja siis te olite, lappisin kalakaupluse müüjad tõid välja virna kalakaste, mis rõvedalt on teadon rangel arvel. Ja valmistasid sellest taara valmistasid puittaarast mingisuguse, nagu meie, ütleme, improviseeritud tribüünid näiteks. No ja siis tulime võrdlemisi kõrgele ja sellepärast eelseisjad olid kasutanud ka kodust kaasa võetud taburet meil vahendeid, siis oli vaja sinna ronida, selleks sellest vaevast päästa, olid valmis nagu võlukepiväel järve kaldalt üles kerkinud 10 kavalerid seda tegema. Nendest siiski on üks ilmselt Luikede järves nähtud võte rukkikas ka sinna üles. Kaladest virnad ja rahvas aplodeerib. Eilse töö oli väga hea, tuju oli kõigil hea ja oli ka seal, kus ta hea ei oleks tohtinud õigupoolest olla. Laulupeo leiubüroost toimetati või tulid nad sinna, kaks mees, kaheksa aastased, üks oli saarlane ja teine oli Räpina kandist, mees oli tema kollektiivse juurest kaduma läinud. Aga mõlemad olid millegi poolest nii väga heas tujus ja reibas meeleolus ja vahel suureks sõbraks mängisid seal kabet. No ja siis, kui nende käest küsiti, et kas te ei tunne muret ka, kuidas te oma rahva elu uuesti üles leiate, siis vastati, et oh küll miilits selle asja korraldada. Meil kõigil oli palju kokkupuutumisi, väliskülalistega, intervjuud, vestlused, muljete kogumine, meistrist, keegi ei vaidle vastu sellele, et nad võtsid meid vastu avasüli väga jutukatel, väga jutukatena lindist tripuudus tihti välja arvatud ühe erandiga on meelde jäänud keegi proua, mitte kaugelt mere tagant, kes oktoobripühade ajal külastas ka meie nõukogude Eestit. Mul oli siis ka temaga vestlust, oli väga jutukas, siis kõneles kõigist nähtust-kuuldust suure elamusega. Seekord, kui ma tema poole pöördusin, siis ta tervitas mind kenasti. Aga kui ma olin välja võtnud mikrofoni Eellugu oli nimelt selles, et eelmise vestluse eest ta võeti läbi kahel pagulase ajaleheküljel ja lubati kustutada meie kaasmaalaste nimekirjast, et ta julges rääkida Nõukogude Eestis. Sellepärast meiegi, pakkudes täna kuulajaile väliseestlaste mõtteavaldusi. Mõnel puhul jätame nimetamata meie vestluskaaslaste nimed sest me tahame, et ka pärast seda, kui nad on jõudnud oma praegusesse elupaika tagasi, mis keedumeesteks. Missugune lõim sellest eredas tangest jäi siis meelde meretagusele, külalisele kultuuri ja kunsti peale pannakse nii suurt rõhku ja eriti noored inimesed näivad olevat nii viisakad ja, ja käitumisega. Ja lõbusa lähkudega, aga siis, kui rahvariel rahvariietes mööda minna ja ütelda tänaval pildile, me olime ootajaid ületanud ju, et meie olime, ei, peaksime silma torkama oma heade riiete diiluliselt. Kleidid, kui tahame teile, olid seal ja, ja soengud nõnda, et ei pea üldse, sai Stockholmis rai siin. Ja kogu selle suure kuidagi lapselikult siira lõbutsemiseks, kusjuures mõnigi rõõmus mees pidi tundide viisi, kas rippuma kusagil konksu otsas, et paremini näha või jala peal seisnud, näiteks mina nägin Narva maanteel telefoniputka viit meest viiel jalal üksteise ümbert kinni, kõnega piirata seal ja aga see luugi kangi küljes aha. Seal oli tore lugu. Nimelt jällegi siinsamas Narva maanteel luu tavaline luuk akna vees lillede suletud kinnitatud raudlatiga. Marianne ubalehemehi, kes vaatasid üle teiste peade, jälgisid rongkäiku nii nagu kangil rippusid ja just nimelt aga samal ajal tõenäosuslikult korteri peremees tuli koju ja tahtis näha ka rongkäiku oma 10 luugi seespool. Isegi see kukkumine võeti heanele aplausi. Kolid, nooreid ja kõigist nooremad, need, kes tulid, tulid täis lõkendavat noorust, tuld. Me tuleme võimsa vääna. Nii mõeldi, nii lauldi. Kuid ka ilmataat otsustas oma võimu ja väge näidata. Vaevalt olid Tallinna koorid kohale jõudnud, kui ülevalt hakkas kallama. Oi, nüüd oli uue laululava kõrge katus hinnas. Üks koor pööras lavale, järgmine marssis jonnakalt läbi vihma vaatajatest mööda ja nii ikka edasi. Laulupeo üldjuhid vaatasid mureliku pilguga Moostendavad taevaranda. Ja küsisid just nii, nagu tegi seda esimese laulupeo koorijuht 90 aastat tagasi. Mis peab sellest armsast laulust saama. Aga juba saigi. Vihm. See oli nagu õli laulu tulla. Proovide ajast olid kohad hästi teada ja kuigi koorijuhti ei olnud, laul tuli iseenesest niiviisi algas. Ja lõpuks lauldi omal käel ja ühisel häälel juba nii keerulisi ja raskeid alasid, mille puhul ükski koor ei söandaks ilma dirigendid ta suud lahti teha, aga kõlas. Skoor õige suureks seal, seltsimees Panther, herr laulavad. Genorite. Lase nur, mina olen juba laulnud kahel laulupeol tenorit. Velo, vanad elu, ma olen parim pealtvaatajad. Pealtvaataja, juuredi val nagu vanasti öeldi, rukki. Seal on midagi ja 300-l siis olla seal päris laulupidu alles tuleb, mis mulle väga meeldib. Loodusjõude müristamine, see käkiks, rahvalaulu kõrval pealtvaatajad ei lahku, eirab. Kui koor laulab, kuhu siis publikulgi minna? Ka kõige tugevamas sajus jäi väljakule umbes 1000 inimest. Tõeline laulu armastus ei hakka ju märjaks saades sulama ja koor teadis, kuidas seda hinnata. Nii nad siis istusid seal lauluväljakul kobaras vihmavarjude, kummimantlite, pinkide, kinokaamerate, platvormide ja kõige all, mis vihma pidas. Ja muidugi olid kõik eranditult pealaest jalatallani läbimärjad. Vabandage, palun, kas teie kõrval koht on vaba? Kõik kohad on avapraegu ei saa öelda siin terve poolsektorit nii inimesi täis kui täi istuda või ka laulupeo hea, kuid ega v muud ei ole, aga, aga siin on ka teada, on ka, mis te räägite? Täitsa õige, kus Kaukaasia kandis nii puhas sulaselget eesti keelt räägitakse ikka Krasnodari krais. Vaata, see on juba uus estonia küla. Lott radnaja rajooni kui palju teid Kaukaasias tuli laulupeole? No ikka umbes 20 ümber. Nii et selle pika rea saaks ikka täis o vabalt laval näete, kõik on Lätis, niipalju kui veel vähe võimalik oli kojast käega võtta. Kõik on vihmasirmid, kommiriided, mis veel võimalik, oli kõik see kaasa võetud? Harva Tallinnas, eks ole ju. Üle mitme aja teie näiteks Tallinnas olete esimest korda üldse esimest korda Garda eks Musta mere rannikurahvas olla ju vihmaga harjunud, batuunist tuleb pool meetrit igal aastal meile nüüd kolm, 40 sentimeetrit, täitsa õige. Kuidas laulud kõlavad? Hästi, laulud on, ütleme, mis tan lauldud on. Mõistan teada, mõistan vanad rahvalaulud, mida ise kaasa lõime ja nõnda edasi pingi pealt sammast pingi pealt, et mitte tuju ei langeks vihmavarju all. Mida te ütlete niisuguse koori kohta? Koor on haruldane, ka laulma hakkab ikka lõppu, ei olegi segakoor ja. Kuidas naiskoorile on kolm punkti? Tere, voolased Tallinna laulupeopere putuka alles oli juttu alles Panso rääkistest. Ja see Kivilasse, kas seal, kellega me oleme tihti isetegevussaadetes juttu ajanud ja keda võib-olla ehk kuulajad televisiooni, et mäletavad ka veel Gustav Ernesaksa juubelilt, kus seesama muhu kampsunis mees andis talle üle Muhuseppade poolt taotud mõõga olin mõõga ja muhu löönud otsitaalne. Sellest ajast peale kannab muhu mees külje peal mittena, mõõk Aedvat aparaati kutseka. Mis te sellest suure kaarega laulumajast arvata? Võimas üks esimene ikka ilma seal. Käisite laulu ajal kuulamas ka väljakul, kuidas kostab nii-ütelda akustika on hääl, mis te arvate, kui üks pisike muhu piiga ripuks seal üleval kaare küljes, kas laul viis ära laule muhu piigate v? Muuhulgas on ikka tugev, mis jääb alati mõtelda perekondades esimesse kohale, kõge nagu raudnael raudnael, aga mandri vigaseid viiks mitu, eks ole, endalgi kah oma poole. See aset homme ilus ilm on ja laulud hästi kaugele kõlaks jaajaa noorte südamed alati rõõmsad olla. Ja siis kahvatus tõepoolest äikegi kahvatus jalakas siis lakkas ammu enne laulu, mis kestis pimedani. Kui koitis, 21. juuli, suur juubelipäev oli taevas, selge, meri, sadelev, puri pingul, tuulest ja liivarannad täis kest. Läänemeri rahumeri. Kes arvaks kokku nelja ja kes arvas kogu käteplaksu, millega tänatakse laulupeo kandaadi autorit, NSV Liidu rahvakunstniku, Eugen Kapi ühendkooride üldjuhti, NSV liidule, kunstniku Gustav Ernesaksa ja hiiglaslikku koori kes lõpetas laulupeo kantaadi. Jaan alustamas oma esimees pereheitmist. Kes arvaks kokku sellelegi, mis keeles praegu sumiseb esimestest laulupeo muljetest ääretu inimmeri Siin on külalisi Moskvast ja mustlast leevakult ja Leningradist, Narvast ja New Yorgist, Viljandist, Vilniusest, Sompaste, Stockholmist, Haapsalust ja Helsingist, Tapalt janud pilises Pärnust ja Prahast. Ühine on laulukeel, ühine tema vastukaja inimsüdameis. Kui lauldakse laulu rahus ja õnnes. Läänemeri rahumeri. Ta veeretab ja otse siinsamas, kust äsjane rahu kantaat sai lennuhoo oma lõputuid laineid hilisele Tallinnale, rannale. Seal, kus õhtul igal kivil istub, valge piir on. Kusagil selle sinise avaruse taga sõidavad praegu vahest merele rootsi kalurid. Demokraatliku Saksamaa rannal, Warnemendes ehitatakse laevu. Eesti meremeestele. Soome parvepoisid kihutavad mööda mühisevaid kärestiku mere poole. Neeva kaldapealsel jalutavad paarid. Palju erinevat on Läänemere rannikmaaelu. Isegi tema nimeks on Soomes ja Saksamaal Idameri, meil, Läänemeri, Leningradis, Balti meri, Leningrad lane ei tunne liigo pidu, poolakas, põlevkivi, taanlane, valgeid öid, rootslane, õppemaksuta haridust. Ühine on meri. Meri toidab kalurite laevameest. Meri rahustab ja pakub uhkust, kasvatab ilumeelt armastus kodumaa vastu. Ja ükskõik missugusel temal kaldal ka töötab inimene soovib ta kõigepealt seda, et Läänemeri kunagi enam ei kannaks koduranda vaenlasi vaid lähendaks ühendaks sõpradega. Suur nõukogude liit on selleks valmis, on seda alati olnud. Püsiv rahu kõigil meredel ja mandril. Kõikide rahvaste vahel on sotsialismimaa välispoliitika leninlik, lipukiri. Kuid kõige kaunimaski meres ei puudukarid. Nautides graatsiliselt kajaka lendu. Ei unustame, et kaasaegse lennutehnika jaoks ainult kiviviske kaugusel Läänemerest asub Ameerika lennuväebaas mis pidi alles kolm nädalat tagasi esimesel juulil vastu võtma piraatliku lennuki R 47 kes kurjaga kavatsusega lendas üle Nõukogude riigipiiri. Samad külma sõjatuuled, mis ajasid nurja tippnõupidamise kannavad süngeid pilvi ka meie kodumere kohale. Vara on lasta end laiutada murdlainete lõputul mühinal. Läänemereväravate ümber luusivad revantsistliku Lääne-Saksamaa allveelaevad, ristlejad, miinilaevad Adenaueri, Nato kriiks Marine vahetas ainult Hitleri raudsaapad Ameerika kaudsete valdade vastu haakristikulli vastu. Admirali komando sildadel on endiselt vara, on jätta valvsust. Veel võib meeletu tuuleiil ülesajada laastava poogen. Veel läheb vaja kodurandade graniiti, mis pihustab põrmuks võõrad raevukad, lained. Aga ei, üksnes lahklikud, kaljud, kind läina, püsisin tormis ja vees oleme ise neid samuti valjud. Karmid risk, lainete voogude? Ei. Sammugi võrra ei nihuta jalga paigalt Me pojad ja tütred siit eestima kiviselt rannikult algab töörahva võimas ja murdmatu liit. Kaheksa tundi järjest lõõmas Lasnamäe veerul, laulu tuli linnudki, Kadriorus väsisid kuulamast lauljat, kus ja kõik see möödus nagu üksainus ülev hetk oli nõukogude sünnimaa suurpäev. Eesti NSV 20. aastapäev oli laulupidu. Oli laulupidu ka siis kui viimane ja veel kord viimane lõpulaul lauldud oli. Nüüd alles sai ka laulupeo üldjuht, NSV Liidu rahvakunstnik professor Gustav Ernesaks taktikepi kõrvale panna ja pisutki kokku võtta selle pika ja siiski nii imelühikese päeva muljeid. Peab olema kohapeal ta tundma seda, see on niivõrd valdav, see on õieti kõige eredamad eredamad muljed, ütleme tegelastele ka ma arvan ka kuulajatele näiteks seista seal ees kümnete tuhandete eest, näha neid säravaid silmi, hoogsat laulu, see on omaette elamus, mis mida väga harrastatud, mida saab meenutada ainult järgmise laulupeona ja muidugi mida on aga selleks vaja. Õige laulupeokoor haldab sügisel tegevust, nüüd, kus laulupidu möödas, peame kindlasti tänutundega mõtlema kõigi nende nimetatutele kangelastele kes aasta-aastalt oma kallist aega on kulutanud. Et rõõmu pakkuda ümbrusele kaunistanud oma lauludega mängudega tantsudega meie igapäevast elu niinimetatud kangelased ligi kõik ei saa aukirju kõiki. Ärge unustage laulu, et järgmisel üldlaulupeol läheksid laulud veel võimsamini, veel suurematest saavutustest veel kaunimast, elust. Saade on lõppenud. Meie reporterid Valdo Pant, Lembit Lauri ja Klaus Mikko sirvisid Eesti NSV 20. aastapäeva üldlaulupeo helilinte ja meenutasid möödunud pidupäevi. Head lauluhindu sõbrad.