Alustasime Eesti koorilaulukultuurihälli juurest. Kõnelesime teile tema esimestest viililejates esimestest üldlaulupidudest. Praegu kõlav laul viib meid aga juba kaheksanda laulupeopäevadesse. Kaheksas üldlaulupidu toimub Tallinnas 1923. aasta südasuvel. Riigis kasvava revolutsioonilise kriisiolukorras. Seevastuolude võitles avaldub ilmekalt ka teatri- ja muusikamuuseumi ekspositsioonis kodanliku perioodi laulupidude kohta. Siis hirvesoo võib-olla alustasimegi siit kaheksandast. Üldlaulupeost kaheksanda üldlaulupeo ettevalmistus on tihedalt seotud ühe Eesti vanema põlve väljapaistva muusiku Konstantin Türnpu nimega. Meenutame, et Türnpu oli üldjuhiks viiendal ja kuuendal üldlaulupeol seitsmenda üldlaulupeopäevil aga hoidudi täielikult Türnpu nimest ja loomingust, kuna viimane oli tekkinud natsionalistlikud kodanusele, mitte meelepärasel tööpostil. Peale teenete eesti koorikultuuri arendajana on Türnpu hindamatuks teeneks ka omaaegse eesti lauljate liidu ellukutsumine. 1921. aastal mis koondas oma liikmeteks kõik Eesti soovid ja teostas nende tsentraalset juhtimist. Selle organisatsiooni ülesannete kompleksi kuulusid ka kodanliku perioodi üldlaulupidude korraldamine ja läbiviimine. Türnpu võttis aktiivselt osa ka kaheksanda üldlaulupeo eeldust, kuid jäi tervislikel põhjustel üldjuhi kohalt eemale. Oli muide audirigendiks. Kirpu asutatud lauljate liidu esimest protokolli stendil aga võtteid tolleaegsetest kooridest, Ortestetest siin ka Miina härma segakoor kus laulis muide ka kuulus, laulis Ahas kann. See koor kassas välja naiskoorist, mis kuuendal üldlaulupeol võistulaulmisel saavutas esikoha. Kas tõesti mälu ei peta mind, Hans kann laulis ju juba esimesel üldlaulupeol. Hanscan võttis osa Eesti üldlaulupidudest alates esimesest kuni üheksandani. Ja siin vitriinis on näha tema foto. Viimase seal siis üheksanda üldlaulupeo ajal koos abikaasaga küll juba üsna vana mees, kuid veel väga lõbusa tragi välimusega. Ta oli ju laulupeo rongkäigus alati aukohal. Sammus rongkäigu ees koos oma abikaasa Liisa kanniga. Missugune oli kaheksanda üldlaulupeo repertuaar? Repertuaar koosnes ainult eesti autoritelt, millise Ühekülgse vastu ka mitmed avarama vaatega muusikategelased protesteerisid. Esmakordselt lauldi Juhan Simmi oma saart Adolf Pedro kukku. Tobiase eks teie tea ja niinia küüdi kui koit ja karjase laul. Hiljem võeti samas see ka selliste Eesti koorilaulu suurmeistrite nagu Cyrillus Kreek tema meie r siis Mart Saare laulu mõju ja mis need ohjad neida hoidvad. Kaheksandat üldlaulupidu ja sellel ajal riigis valitsevate revolutsioonilise kriisiolukorda paljastavad tolleaegset töölisajakirjandusväljaanded. Siin on näiteks mitmed väljapanekut, mis räägivad Estonia orkestri streigist muusikute üldisest raskest olukorrast. Estonia orkestri streigi põhjustas mitte rahuldavad töötingimused, madal palk ja ülemäära pikk tööpäev. Nad esitasid pärast lepingu sõlmimist omad ettepanekud teatritraditsioonile kuid selle asemel, et vastu tulla õigustatud nõudmistele sooviti neil kasutada Estonia. Nelja ust. Tähendab laiali minna. Pärast laulupidu andis laulupeole hinnangu ka töölisajaleht töörahva hääl mis oma 20 esimeses numbris toob ära järgmise kirjelduse. Tänavune laulupidu pidi peale muu veel ühendavaks lüliks saama eesti kodanluse ja teiste maade löögisalkade vahel. Päevaleht soovib, et nüüdne laulupidu muutuks väliselt nii tähtsaks nagu eelmised sisemaaliselt kuid mis aitab hõiskamine ja pidutsemine Isamaa heast käekäigust, kui selle isamaal sajad tuhanded kõige raskemaid puudusi peavad kannatama. Niisamasuguste meeleolude kahe leerivahelise võitluse taustal mööduvad ka järgnevad. Üheksas 10. ja 11. kodanliku perioodi viimane laulupidu. Ka üheksanda üldlaulupeo eelpäevilt. Nimelt 1927. aastal kirjutab ajakiri muusikaleht number kaks pealkirja all millal lõpeb kriis ja tuleb tervenemine. Siin on autor andnud pildi kaootilise striisist, mis valitses kodanlikus majandussüsteemis, mis avaldas söövitavad mõju ka muusika ning kontsertelule. Ta kirjutab järgmist. Rahva üldine aineline kehvus ja igapäevase leivamuredest tingitud huvi langus vaimliste eluavalduste vastu. Siin paljastub meie muusikaline kriis, kriis tõeliselt. Asi muutub veelgi kurvemaks. Seda, et kriis reprodutseeri vas muusikas mõjub halvalt ka loovale tööle. Milleks luua sümfooniaid, oopereid, oratooriumi ja nii edasi, kui pole orkestrit, kes need ette kannaks teatrit, kes need lavastaks ja publikut, kes neid kuulaks. Milleks luua laule romansse, kui keegi neid ei kirjasta osta ega tarvita? Millal lõpeb kriis ja tuleb tervenemine, kui teha kokkuvõtet kogu kodanliku perioodi üldlaulupidudest, keda võiks nimetada silmapaistvamatel, laulupeo üldjuhtidena ja dirigentidega? No silmapaistvamaks kahtlemata on Juhan Simm, kes juba kaheksandal üldlaulupeol saavutas suure populaarsuse. Hilisematel laulupidudel kerkivad esile terve rida Noori kovi juhte. Tuudur Vettik, Evald Aav. Orkestrijuhtidest välja paista on kahtlemata, oli Raimond Kull, 30.-te aastate keskel kerkib esile ka Gustav Ernesaks. Sinna näemegi fotod 11 10.-st laulupeost, kus. Publiku soovil juhatab oma laulu Gustav Ernesaks. Päris uued tuuled Eesti laulu elus hakkavad puhuma aastal 1940. Ekspositsioon algab fotoga. Töörahva miiting Tallinnas võidu väljakul 21. juunil 1940. Ja siinsamas kõrval väljavõtted ajakirjandusest, mis ilmekalt näitavad, kui pingeliselt alustasid eesti muusikut tööd uues Nõukogude Eestis. Põhiliselt. Olid uus sisu repertuaaris, kõlama hakkavad sellised laulud nagu internatsionaal siis punane lipp, May kevadlaul ja terve rida teisi. Ka eesti autorite looming hakkab omama uut sisu. Näiteks on siin Paul Villem Reiman neilt nimelt uueks tõusuks. Kahtlemata näitas Eesti kunstisidet vennasrahvastega ka osavõtt oktoobrirevolutsiooni 23. aastapäeva suurpidustustest Moskvas, kus esinesid Tiit Kuusik Saavesson Eesti muusikanõukogude liidu tagalas suure isamaasõja rasketel päevadel. Kõnelevad küll kahurid kuid nagu näha, teie ekspositsioonist hirvesoo ka muusad ei vaikinud. Nõukogude Liidu tagalas tegutsesid intensiivselt. Eesti riiklikud kunstiansamblid siin ekspositsioonis välja pandud kaardil on võrdlemisi kujukalt võimalik näha, milline võiks öelda grandioosne amplituud oli tolle aja kohta Eesti riiklikel kunstiansamblitele. Põhipaik Jaroslavli ei olnud mitte mingisugune statsionaar. Siit toimusid kontsertreisid Kaug-Itta Siberisse. Ja alatasa olid kunstiansambli kunstnikud, artistid, külalisteks nõukogude armee sõjameestel. Paralleelselt ansamblitega tegutsesid ka väeosades koorid ja orkestrid. Siit võib-olla väljapaistvamad teks võiks lugeda koori ja orkestrit. Kapellmeister leitnant Artur Vahteri juhatusel siis kapellmeister vanemleitnant Aleksei Stepanov juhatusel. Peab märkima, et Nõukogude Liidu tagalas sai oma alguse praegune Eesti riiklik akadeemiline meeskoor. Siin näemegi fotot, kus selle meeskoori dirigent momendil on Irivahiste terve rida materjale, on ka kunstiansamblite seinalehtedest üsna lõbusad humoristlikud karikad, tuurid. Siin näeme eestlase teenelist kunstnikku. Hugo Lepnurme esinemas. Teisel vesivärvi joonistusel akvarell-il. Vabariigi teeneline kunstnik Bruno lukk. Siin ongi foto, kus Vladimir Salumäe külastab Eesti rahvuskorpust. Lihtne ajastule vastav riietus, mitte nii, nagu me oleme teda harjunud nägema Estonia kontsertsaalis frakis seisab auto kõrval. Kas enne või pärast esinemist sõja rasketes tingimustes ei lakaga eestlastele nii armsaks saanud laulupidude traditsioon. 21. juulil 1000 942 toimuski Nõukogude Liidu tagalas Porošinos push maa jõe kaldal Eesti NSV teise aastapäeva tähistamiseks. Mees laulupidukava oli jaotatud kolme ossa. Esimeses osas esinesid 200 liikmeline Aga bella meeskoor kapellmeister leidnud Artur Vahteri juhatusel. Teises osas 50 liikmeline meeskoor džässorkestri saatel. Ja kolmandas osas 2000 liikmeline ühendkoor. Ühendpuhkpilliorkestrite saatel. Esitati viimases osas massilaule ja üldjuhiks oli vanemleitnant kulp. Võib arvata, kuidas niisugused üritused nagu see äsjakuuldud laulupidu, samuti kunstiansamblite esinemised meie rindemeestele innustasid võitlejaid rasketel sõjapäevadel. Sõja päevil esinesid meie kunstiansamblite kollektiivid kokku 1793 korda. Kas võiksime nimetada, missugused laulud kujunesid sellel perioodil kõige armastatumataks? Kahtlemata lauldi kõige rohkem selliseid laule mis tol ajal olid võib-olla rindevõitlejatele kõige oleme lähedasemad nagu Su põhjamaa päikese kullas peetiku. Siis. Eugen Kapi eesti diviisile võitluslaul ja terve rida populaarseks saanud eesti laule. Seljal muide meenub viisistas Gustav Ernesaks Koidula sõnadele. Mu isamaa on minu arm. Kõrvalt sai võitlejate üheks armastatu maksuna. Järgmised stendid jutustavad meile juba esimesest nõukogulikult laulupeost pärast sõda. See üldlaulupidu ei kujunenud üksnes laulupidude traditsiooni jätkuvaks lüliks. See oli juba täiesti uue sisuga laulupidu, mis väljendas kogu rahva üksmeelset tahet uue ühiskonna ehitamisel. Loeme stendil 1947. aasta üldlaulupeo kohta. Siin on hulk rõõmsaid fotosid laulupiduliste rongkäigust Lasnamäe lapsi laulu peal sirvessaa õigesti. Küll kodanlikul perioodil ei arvatud lapsi laulupidude vääriliseks. Lapsed olid ennem saanud ainult üks kord lauda laulupeol, see oli seitsmendal üldlaulupeol 1090. aastal. Stend jutustab ilmekalt laulupeole eelnenud pingelises ette valmistamas perioodist toimuvad koorijuhtide täienduskursused. Antakse välja määrusi, kunsti arendamisest ja ülesannetest. Eesti sotsialistlikus vabariigis. Avatakse uuesti Estonia. Estonia kontserdisaal avati 1946. aastal. Piduliku avamise puuks oli valminud Heino Elleril pidulik avamäng sümfooniaorkestrile ja Alfred Karindil kantaat. Võit 1947. aasta laulupeol on külalised Salme külast. Meenub, et viimane kontakt nendega oli vist, kui ma ei eksi aastal 1914, kui Juhan Simm sealset laulupidu juhatas. 1914. aastal toimus Suhhumi laulupidu. Palju oli osavõtjaid 1947. aasta üldlaulda. Võitjate üldarv ületas senised Eesti üldlaulupeod. Nimelt 26000. Mida arvavad külalised? Mõtteid pärast kaheteistkümnendat üldlaulupidu sellise pealkirja all kirjutab Moskva riikliku konservatooriumi professor. Raiski. Mulje 12.-st üldlaulupeost on nii suur nii valdav, et mõtteid tekib lakkamatult ja palju, mis tunnistab sellest, et rikastavad on säärased laulupeod, kuidas nad ühendavad rahvaid üheks võimalikuks teeks selles rõõmustamas teadmises, et nad ühiselt ehitavad õnneliku elu ja usuvad inimkonna helgesse tulevikku. 1947. aastal pannakse alus ka rahvakunstiõhtute kaunile traditsioonile. Siin fotod jutustavadki tollest esimesest rahvakunstiõhtust. Esimene rahvakunstiõhtu toimus Kadrioru staadionil. Hiljem riigiseaga üle lauluväljakule. See on siis juba 1950. aasta üldlaulupeo ajal. Ja vabaõhuetendus, mis samuti on saanud juba traditsiooniks koos laulupidudega vabaõhuetendusele. 1947. aastal lavastati Juhan Sütiste Lembitu. Vaevalt lõppes 1947. aasta üldlaulupidu, kui algasid juba pingelised ettevalmistused järgnevaks laulupeoks. Esialgne kava oli korraldada laulupidusid iga kolme aasta järel. Kuid 1000 950. aastal, kus laulupidu langes kokku Eesti NSV 10. aastapäevaga, otsustati korraldada iga viie aasta järele. Et siis laulupeod satuksid ka vabariigi aastapäeva pidustuste kokku 1900, mida aasta üldlaulupeole eelnesid terve rida sündmusi kultuurielus. Näiteks toimus Eesti NSV kolhoosnike kunstilise isetegevuse ülevaatus siis üheks väljapaistvamaks kujunes ka esinemine Eesti nõukogude kirjanduse ja kunsti dekaadini Moskvas esmakordselt laulupidude ajaloos. Kant ette ulatuslikum helitöö Eugen Kapi lauluta kantaat Rahva võim Paul Rummo sõnadele. 1955. aasta üldlaulupidu Tallinnas. Ekspositsioonis on peaasjalikult värvilised rõõmsat fotot mis jutustavad sellest suurest rahvapidustustest. Osavõtjate arv 33000 esinejat uudse paigana rahvakunstiõhtu toimumiseks. Vastvalminud komsomoli nimeline staadion, kes on laulupiduliste üldjuhtideks. Üldjuhtideks on Gustav Ernesaks, iri variste, Ants kiilaspea, Harald Uibo Ritsing, Ado Velmet, Karl Leinus, Aksel Pajupuu ja puhkpilliorkestrite osas Jaan Käärames ja Voldemar lemmik. Rahvakunstiõhtu üldjuhiks oli Ullo Toomi repertuaaris. Kaalukama koha. Omandas kahtlemata Gustav Ernesaksa kantaat tuhandesest südamest. Eks kõne ta veel vabariigi 20. aastapäeva juubelipidustuste üldlaulupeost rahvakunstiõhtust ja vabaõhuetendusest. Kuid need muljed on igaühel meist värsked. Kõrge Lasnamäe kaldalt, vastselt laululavalt meie arhitektide akustikute ehitajate kingitus vabariigile. Tema juubeliks kõlas vaba rahva pidu laul kaunimalt ja kõlavamalt kui kunagi varem. Muuseumis on äsja välja pandud fotopannoo, mis kujutab tohutut piduliste merd Läänemere kaldal. Ja siitsamast läks lendu laul, mis jõudis kõigi kohalviibijate südametesse.