Täna kõneleme Tšehhoslovakkia, Poola ja Saksa demokraatliku vabariigi muusikakultuurist. Nende Euroopa südames asuvate maade muusikalise arengu juured on sajanditepikkused. Nende helikunst on avaldanud kõige suuremat mõju kogu meie kontinendi muusikale. Pigem muusika, seesama iidne kui nende kaudinadki. 15. sajandi algul. Jaan, kus päevavalgele katoliku kiriku pahesid jätab, põleta, kes selle eest tuleriidal. Tema pooldajad, fossiilid aga algasid suurt võitlust paavsti ja keisri vastu. Hussiitide sõdade aeg oli ka laululoomingu õitsele puhkemise perioodiks. Oli religioosseid Olissatiirilisi laule kuid ikka avaldasid nendes rahvahulkade patriootilisi tunded. Need Tšehhi laulud mõjustasid saksa protestantliku koraali kujunemist Saksa koraal. Aga avaldas omakorda mõju meie eesti koorilaulule tema lapsepõlves. Selle eest, et ka eesti rahvamuusika tunneb tujutõstvaid polka rütme. Võlgneme jällegi tänu Chessidele. On ju Tšehhimaa polka koduma. Habsburgide mängisid Tšehhoslovakkias küll peremeest, kuid Tšehhi kunstist neile sulast ei saanud. 18. sajandi algupoolel andis aga tšehhi muusika oma tšehhi Bachi Muhuslavtšernhorski viljaka helilooja, polüfoonilise koolkonna rajaja. Tema käe all õppis suur ooperi reformaator Kluk. Schopeni esimeseks õpetajaks oli tšehh Vaidze Zirni tšehhi helilooja Antonio räihhaa. Pariisi konservatooriumi professori juures õppisid list Berlioos Kuno ja Frank. Inglise muusikateadlasel olles. Seal oli aga õigus, kui ta märkis, et Tšehhi talupojad rajasid aluse nendele orkestritele, mis lõid Kesk-Euroopas Basümfoonilisestil. Mis juhtuski. Tšehhoslovakkialt hakati kutsuma Euroopa konservatoorium. Eks möödunud sajandi teisel poolel suurendasid tšehhi muusikamaailma nime smeetama ja toorsak kasiimis, keda me tunneme peamiselt tema poeemi järgi on seitsme ooperi, jah, sümfooniat autor, leos, ametnik, keda praegu muusikalises maailmas ikka enam ja enam avastatakse on kirjutanud oopereid, milles on mõningad väljenduslaadi sugulist mussowskiga. Kõrvuti Janadžikiga, kelle tegevusulatus juba üle meie sajandi läve on tuntumaid tšehhi ooperi komponiste ootakarjerell viljas. Jeremy Jean praegu tšehhi vanimaid heliloojaid, tema tuntu Mooperaga vennad, garama asumid. Dostojevski näib meeldivat tšehhi muusikameestele. Janadžiki Roy Dostojevski-aineline ooper surnud majast. Benseeniteatris aga läheb edukalt Vene helilooja, Prokofjevi muidu vähe mängitav Dostojevski ooper kaardimängija päris kaasaegsete Chessis heliloojate hulgas nimetatakse õige diskivatslatoobiaženime. Tobias kirjutab paljudes žanrites masslaulust kuni kammersümfoonilise muusikani. Tema teine sümfoonia on tulvil tunde erutust. Selles on värvikust nii, nagu seda armastasid impressionistliku Richard Strauss. Kõige tuntum Tobiase teos on tema kantaat ehitades kodumaad, kindlustad rahu. See töö pälvis rahvusvahelist, see rahupreemia. Kantaadi muusika on lausa läbipõimunud tšehhi polka rütmidest. Nii nagu seda oli kas meetena surematu müüdud mõrsja. Kuulame nüüd selle kantaadi finaali, mis on kantud eriti valgusküllases pidulikust, meeleolust. Tšehhi heliloojad on aine otsinguil uute ooperite ja ballettide jaoks tihti pöördunud ka maailma klassika poole. Jon Jan Haanus kirjutanud balleti hotello, Jaroslav tuubraava Aga balletti, Don Kihot. Tšehh halovis haava, kes omal ajal said tuntuks oma eksperimentidega veerand tooni muusika valdkonnas on praegu poole toonisüsteemiga põhjalikult ära leppinud. Slovaki heliloojatest on eriti tuntud Eugen Suhhenn ja seda tänu kahele teosele sümfoonilistele, variatsioonidele, metamorfoosi ja ooperile veekeeris. Esimeses neist on Suhhenn kasutanud RIHA teemasid oma varasemast loomingust, mis nüüd elavad üle variatsioonilisi metamorfoosi. Suhoni ooperiveekeeris. Esietendus oli 10 aasta eest Bratislavas ja see kujunes lausa triumphaalseks. Peale Tšehhoslovakkia hakati seda peagi mängivaga rajatagustes maades. Ooper veekeeris on psühholoogiline draama. Noort talupoeg Andrei tapab janu. Tütarlapse Katrina armastatu. Kondreil õnnestub oma mõrva varjata. Aeg möödub ja Katrina, andes järele talunaiste peale käimistele annab nõusoleku abielluda. Kondreiga. Tulevad pulmad. Katrina Aina nukrutseb oma hukkunud armastatu pärast. Andrei tunneb seda. Kord koduteel, kõrtsis satub ta roima kohale. Ta ei suuda südametunnistuse piinadele enam vastu seista ja tunnistab järgmisel päeval omassiid kogu külarahva ees. Selline on Suhoni ooper veegeeris. Tugev roll selles ooperis on ka orkestrile. Sekkumenteerib aktiivselt kõike toimuvat erilise hoolega, jälgides muidugi peategelaste siseelu. Tšehhoslovakkialt jätkunud häid muusikamehi ka teiste maade jaoks. Nii on Ameerika Tšehhidest heliloojatest tuntud Ernst krosheenik ja Robert kurka. Kržeeneks sai eriti tuntuks kahekümnendatel aastatel oma ooperiga Johnny mängib pilli mille muusikas on tugevasti kasutatud jazzi elemente. Seda ooperit lavastati siis paarikümnel maal. Hiljuti on aga teine ameerika chi Robert kurka loonud koomilise ooperi Vahva sõdur šveik. Selle ooperid 14-sse pilti on koondatud selle hambamehe kõige iseloomulikumaid seiklusi. Viimaks ometi algas šveik saanud ooperikangelaseks. Ooperi partituur on kirja pandud peene huumoritundega ja paistab, et seal on tabatud just naelapea pihta. Paraku ei ole väga andekat autorit Robert kurkat enam elama vaata kirjas. Ta suri 57. aastal 35 aastasena ja tal ei õnnestunud oma esikooperit näha. Laval Ooperi esietendus toimus New Yorkis kahe aasta eest. Ja nüüd on see teos ka paljude Euroopa maade, sealhulgas rahvademokraatiamaade teatrite repertuaaris. Tšehhid ja slovakid ja külalislahkust on eesti muusika rahvas korduvalt kogenud. Viimati käis seal riiklik akadeemiline meeskoor. Aga ka Tšehhoslovakkia suurimal, traditsioonilisel muusikafestivalil iga-aastaselt Praha kevadel on tutvutud Eesti muusika ja muusikameestega Hugo Lepnurme ja Eino Tambergi näol. See on Alfred krapsteni Poola noorsoolaul eriti aktiviseerunud Poola heliloojate mass laululooming just Varssavi 1951. aasta noorsoofestivali ajal. Masslaulu kõrval on küllaltki tuntuks saanud Poola kerge rütmimuusika mõnda laulu sellest valdkonnast, nagu sedagi. Et meie raadiosaadetes Ibatüütuseni imelik ainult, et poolakatel pole oma operette ja muusikalisi komöödiaid. Poola rahvamuusika juures ei tarvitse vist pikemalt peatuda. Selle entsüklopeedia leiame juba šopääni. Loomingus tunduvad Poola rahvatantsud kolmeosaline pidulik Polonees kapriis rütmiga, ma Surka ja kaheosaline Krakowiak on tuntud kõikjal. Rääkimata juba Poola külluslikust. Rahvalaulude kogust on Poolas sündinud ka palju laule mis on seotud rahvusliku vabastusliku ja töölisliikumisega. Viimastest, eriti 1883. aastal loodud Varssavi Anka muutus nii Poola kui ka vene proletariaadi lemmiklauluks. Poola mineviku heliloojatest nimetatakse just Jooses Elsnerit poola muusika isaks. Enne šopääni sai laialdase kuulsuse osaliseks Poloneeside ja vabaduslaulude autor Oginski Schopeni kaasaegne Stanislav Monyusco oli oma ooperiga Halka Poola rahvusliku ooperialuserajajaks. Monjuskule pühendatud film Varssavi esietendus jooksis ka meie ekraanidel. Möödunud sajandi maailmanimedest. Meenutame veel suurt viiulikunstniku. On riis, Viiovskit. Möödunud kuul Tallinna külastanud Poola dirigendi Kaarel strie juhatusel õnnestus meil kuulda mütsist Lavkarlovitši sümfoonilise poeemi igavesed laulud. Selle muusikas kreabindlikud tunde pinged iseloomustavad hästi poeemi osade pealkirjad. Laul, põlisest igatsusest, laul armastusest ja surmast ja laul kõigest olevast. Aastate eest kuulsime Tallinnas kakar lovitši tuntud viiulikontserti. See andekas helilooja hukkus mägiretkel Tatrates, jäädes kaheksandal veebruaril 1909. aastal lumelaviini alla. Käesoleva sajandi eriti kuulus nimi Poola muusikas on Carolshimonovski kes elas 1937. aastani. Žirinovski oli oma loomingu algperioodil Schopehhani tugeva mõju all. Hiljem nagu ka paljud teised poola muusikamehed, läbista tugeva saksa muusika, eeskätt Richard Straussi ja reederi mõjupiirkonna. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil muutus paljude Poola muusikute mekaks Pariis. Shimonovski oli aga selleks ajaks saavutanud küpsuse ja oma käekirja. Terava aga alati väljendusrikka ja maitseka. Oma loomingu lõpuperioodil lähenes sümanovski taas šopääni pärandile ja ühtlasi ka Poola folkloori-le. Kuna Shimonovski on nüüdsetel poola muusikameestele suureks eeskujuks, siis manitseb neitsi eeskuju mitte katkestama sidet oma maa rahvamuusikaga. Teiseks suureks eeskujuks on ungarlane Peela paartok. Jällegi muusik, kes oskas ustavuse rahvamuusikale ühendada kõige kaasaegsemat muusikaliste väljendusvahenditega. Eriti silmapaistev Fonbart rocki, jazzi manovski, loominguliste traditsioonide jätkamine. Just Poola tuntumast sümfooniku Viitold lutas lapski teostes. Lutas Lawski tuntumat helitööd on kontsertorkestrile väikest süüt ja paari aasta eest loodud leinamuusika orkestrile paar tokki mälestuseks. Kuulame seda Eesti raadio sümfooniaorkestrit. Kaupper. Ootusele. Kontsert orkestrile vanas Concerto krosso vormis mis seab üles virtuoosliku nõudeid paljudele orkestripillidele on väga populaarne Poola nüüdisaegsete heliloojate hulgas. Peadel Jutas Lawski kontserti orkestrile kirjutanud põles šabelski Kazimierz Sigorski, Stefan selleski ja naishelilooja kraašina patseevitš. Jah, näib, et ainult meie, eestlased pole jõukat naisheliloojate poolest. Patsejevich paistab Poola heliloojate hulgas silma hea muusika ja armastuse poolest keelpillide vastu. Ta on leidnud ka vastuarmastust. Kaks korda on ta saatnud Lieesi võistlusele oma kvartett. Ja kaks korda on ta kapreemia koju toonud. Grazina patseevitšil on ka viiulikontsertkuulamisele. Keelpillimuusikat armastavad teisedki poolakad. Hiljuti kuulsin Eesti raadios mulle veel tundmatu Poola autori scrovotsevski värsket ja kujundirikast sümfooniat, keelpilliorkestrile. Huvitava ja fantaasiarikas süüdi keelpilliorkestrile on kirjutanud ka Pariisis elav Poola helilooja spiisak. Veel mõni sõna heliloojatest korsk Jessabelski loomingust. Sikurski ammutab inspiratsiooni KaPola renessanss 116. sajandi muusikast. Vanamuusika elemente on ta püüdnud arendada monumentaalsust sümfooniavormis. Kassabelski komponeerib meelsasti vanades vormides ja seda mitte ainult Concerto krossas vaid ka sümfooniast. Eriti peab märkima poolakate partituuri loomise oskust, seal on alati toredad sisu, ilmekalt esile tõstvat ämbrite mängu ja nii võimegi teha järeldusi. Poola nüüdisaegse sümfoonilise muusika paremikule on eriti iseloomulik särav orkestri kõla ja otsingud vanades klassikalistes vormides. Siis lähedus rahvamuusikale, mis ei ole sugugi vastuolus kõige moodsama helikeelega. Kuid Poolas on ka heliloojaid, kelle looming on stiililt vägagi kirju. Seal leidub möödunud sajandile omast helikeelt, aga ka modernset toodekafooniat ja Bojan tilismi. Eriti agaralt uurivad neid tehnikaid just mitmed noorimad heliloojad, kelle ebajumalaks olnud 12, tuunisüsteemi, nimekamaid esindajaid. Selle süsteemi välja mõtles Schönbergi õpilane, Anton fon v Pärn. Varssavis organiseeris Poola raadio konkreetse elektronmuusika eksperimentaalstuudio. Tehakse hoolega katsetusi ja mine, sa tea ehk otsingute resultaadina leitaksegi uusi tehnilisi vahendeid ja võtteid. Poola raadio on ka muus osas vägagi aktiivne. Tal on 14 saatjat ja palju esmajärgulisi kollektiive. Raadioorganiseerimisel toimuvad ka Poola rahvamuusik ja kaasaegse muusikafestivalid. Poola lavadel edendatakse ka algupäraseid, ooperit ja balletti. Tugeva rahvusliku joonega on Rutzynski selgeevitši aineline ooper Janco muusik. Populaarsed on makkia keevitšiba letid, Cali Ostru Varssavis ja kuld Lepart. Eriti viljakas autor on juba vanema põlvkonna helilooja taadiouscheli kovski kelle varasemates teostes valitses kaunis eklektiline vahendite valik keskajast kuni 20. sajandini. Tema tuntumaks ooperiks on Shakide mäss. Shakideks nimetati Krakowi üliõpilasi. Ooperi tegevus toimub 16. sajandil. See oli kovski, on ilmselt otsustanud oma eklektilisusest jagu saada ja kirjutas selleks otstarbeks toodega foonilise balletimaseppa. Schopeni nimi ja tema surematu pärand annab suurel määral ilmet ka nüüdismuusikaelule korraldatakse šopähi nimelisi konkursse instrumentalistidele ja ka muusikateadlastele parimate Schopeni aineliste raamatute kirjutamiseks. Aga mis peaasi, shop pähe, nii mängitakse väga palju. Jaa, armastatakse teda. Nüüd aga siirduge meie muusikalise turismiretke viimasesse sihtpunkti Saksa demokraatlikusse Vabariiki. Olgu sissejuhatuseks Ernst Mayeri laul, kui mõtlen Saksamaale