Ma olen uurinud 18 sajandi kultuurilugu ja 19. sajandi algusse jõudnud ja sealt on näha, et ka juba eesti orkestrimuusika algus on nendes aastates nimelt Tartu vennastekoguduse. Mehed asutasid juba 1000 820. aasta ümber väikese pasunakoori ja see osutus küllalt elujõuliseks. Sealt said õpetust mõnedki mehed, kes pärast olid aktiivsed ja oma oskusi rakendasid mujalgi ja suurema eduga. Nimelt Tartu vennaste kuutse. Orkestris mängisid kaasa vana Taavet Virkaus Taavi totoovircousi isa ja Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Carl Robert Jakobsoni isa, üks asutas kuulsa Laekvereorkestri ja teine Torma orkestri, mis on kõige vanemad juba 1000 800 neljakümnendatel aastatel tegutsesid ja nende tegevuse nende mõju ulatus välja ka laulupeoni. Tartusse sõitis ainult neli orkestrit. Need olid siis Väägvere Kursi kihelkonna orkester, Tartu lähedalt Äksi Kärkna orkester ja hoopis kaugelt Võrumaalt Rõuge kihelkonnast sooru orkester, rakvere orkestrid, nööridest olidki siis need, kes hommikul nendes kirikutornides puhusid. Jah, need vist kõik olid rakendatud selleks, nemad. Nii suurt ühist kontsertesinemist ei saanud teostada. Aga neid rakendati teisiti. Eriti suur rongkäik oli, paigutati orkestrid sinna laulukooride vahele. Muidugi marssides mängisid siis piduplatsil, vaheaegadel esinesid ja teisel pidupäeval oli Vanemuise aias suur pidusöök millest võttis rohkem kui 1000 inimest osa. Ja muidugi sobis sinna just eriti nii. Lauamuusikaks võiks öelda Nende orkestrite mäng ja kolmandal päeval oli võistulaulmine ka siis orkestrid esinesid ja täiendasid laulukooride esinemist. Kuivõrd on seotud puhkpilliorkestrite esinemisega esimesel üldlaulupeol Taavi tata Virkausi nimi, keda hiljem oleme hakanud nimetama meie Eesti puhkpillimuusika isaks. Ja Virk kausil oli silmapaistev osa juba esimesel laulupeol. Aga teda ei saa nimetada tol korral mingiks üldjuhiks, sest ju niiskust üldist esinemist ei olnud. Aga Virkaus muidugi paistis välja, temal oli kõige suurem orkester laulupeol ja muidugi see mängis ka, võib arvata kõige paremini ja virk aus oli ise ka juba omajagu tuntud mees. Ja paistab just, et esimesel laulupeol hakkasid need asjad alles hargnema. Ja on andmeid, et väga mitmed nii kohalikud muusikategelased, selle koorijuhid või, või lihtsalt lauljad nägid ja kuulsid Nende orkestrite esinemist laulupeol. Ja paljudele oli see suureks uudiseks. Võib kujutada ette, et sellel ajal nendes tingimustes oli küllaltki raske, aga pillide muretsemine nii hästi, et neid saada kui ka see majanduslik külg. Ja tõepoolest, see oli väga raske takistus kogu Baltikumis ja, ja Vene riigi ulatuses oli, oli raske neid saada siis need Eesti esimesed orkestrati enamasti tellisid oma pillid Saksamaalt. Aga seal olid ka oma tehnilised raskused, sest näiteks needsamad lihtsad maamehed ei osanud niisugust asja ajada üldse. Siis oli jällegi Virkhous, kui nii kogenum, selle juures Jaaks abiks ja veel Tartus on üks muusikadirektor tegutsenud linnaorkestri juures vist ta nimi oli Lindau. Mitmed allikad näitavad just, et see mees oli ka üheks vahedalitajaks, kes paljudele orkestritele instrumendid tellis maa, olen jälginud ühte orkestrit. See oli Äksi Kärkna orkester, kellest jälle palju ei räägita, meil aga kelle teened on siiski väga tähelepandavad. Seal oli üks kolmeister Paul Bergmann, kes organiseeris selle koori juba enne laulupidu ja laulupeol esineti. Siis pärast laulupidu hakati juba kontsert reise korraldama väljaspool oma kodukihelkonda käidi Rakveres siis Tallinnas ka Tallinnas ei olnud eesti orkestrit tol ajal olemas, nii et see Tartumaakoolmeister tuli oma orkestriga ja võib öelda, vallutas Tallinna eesti publiku. Muidugi, sakslastel oli olemas oma orkestrit ja sealt edasi taheti veel Peterburis sõita. Esialgu see ei õnnestunud, aga siiski 1000 871. aasta suvel seesama Kärkna orkester korraldas pikka ringreisi, sõitis Peterburis, esines seal mitu korda ja julges sealt edasi sõita, isegi soome korraldas kontserte viiburis, siis Helsingis juust. Helsingi ülikooli aulas esines talupoegade orkester. Selle kohta on Soome ajakirjanduses toredaid teateid ja kirjeldusi, kuidas needsamad maa villastes ülikondades säärsaabastes talupojad esinesid nii vapralt ja küllalt tublilt ka ja, ja kunstiliselt need Soome publik ei jõudnud seda ära imestada ja on teated, et kohe pärast seda asutati ka Soomes esimesed talupoeglikust orkestrit, nii et märgitakse ka ausalt ära, et jah, tõepoolest Eesti orkestri esinemise eeskujul sündisid nii esimesed Soome, ma orkestrid.