Professor Tuudur Vettik, missugune on teie tööpäev praegu, laulupeo künnisel? No tööpäev on võrdlemisi tihe, sest et sest, et see, nii üks kui teine nii televiisor kui raadio käivad tahavad saada teateid ja samuti on eelproovid praegu käimas, kuidas leida teie kui muusiku kutsumuse lätteid? Sellele võib vastata nii, et et eks satu sinna alale, kus temal on annet. See on selge, et see on kõige esimene. Juhused võivad viia valeradadele, aga enamasti nad saavad, satuvad õigesse paika. Sest kui me räägime meie tänapäevasest koorilaulu muusikakultuurist, siis me teame, tema lätted on Eesti rahvamuusikas. Ja, ja minu minu see algus võib ütelda, samuti on nii rahvamuusikutest välja kasvanud. Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas on üks külamuusikute sugu, Saaride sugu. Sellest on olnud juttu ka Mart Saare elulugude juures, tema on ka sellest Beriti. Mina olen ema poolt sealt Saaride soost. Ja kui Mäelin neil nelja, viie või kuue aastane, siis oli. Meie kandis. Rändav pottsepp, saare Kaarel, see oli minu vanaonu. Temal oli alati viiul kaasas, kui ta käis külades, ahjusid poliitilisi tegevusi parandamas. Ja kui ta siis põikesele meile siis oli kahtlemata viiul, seal kotis on kellud ja mis seal olid selles teises kotis, nüüd üle õla, oli viiulil ees ja taga. Ja tingimata oli ka selles tagumises kotis linapudel, tema oli suur kärakavõtja ja siis, kui ta meile tuli, siis sõna lausumata võttis viiuli kohe vällja, võttis ilusa käraka, hakkas mängima. Ja tema mängis väga huvitavalt, nii maamehe maa külamehe moodi ja ise laulis igasuguse viguri, laulja saatis viiulil nii päris meisterlikult, päris huvitav oli kuulata. No see nähtavasti minus äratas ka seda. Tegutsemise tungi ja siis ma sain. Oli meil külas üks niisugune külakapell harmoonik kannel ja väike trumm siis varsti olin mina trummimees seal küll aga aprillis ja selle järel juba viiuldaja ülega pillis külamuusikust eesti koorikultuuri eesti muusikakultuuri silmapaistvaks edasiarendajaks. Ja kui mitmendat korda sellel juubelilaulupeol üldjuhina üldjuhi dirigendipuldis seisata? No mina olen üldjuhina õige kaua tegutsenud? Muidugi mitte ainult üldlaulupidudel, sest meil on ju iga aasta maakondade laulupidu siia rajooni laulupidu siia sellest on 23. aastal oli esimene kord, kus ma Narva-Jõesuus juhatasin. Nõndanimetatud Viru, Ingeri laulupidu. See oli esimene kord ja sealtpeale ma olen nüüd olnud ikka ikka juhataja puldis 50-l laulupeol, kui nii võtta kõik kokku. Nende soliidsete arvude taga on veelgi suurem töö. Ja on ka kordamineku rõõmud. Igesca kõikse Leiksimas. Laulupeo laulu päevas juhtub niisuguseid toredaid momente. Mul oli kõige muidugi kõige toredam Juhke momendil see, kus me esimest korda juhatasin ütleme, üheksas laulupidu 28. aastal. See on mul meeles selle tõttu, et ma juba seal olin autorina laulupeost võtsin osa, korraldati laulude võistlus. Laulude auhinnad ja need laulud võidi laulupeo kava. Nii et me olime kohe ülemaalised kuulsus kätte saada. Näiteks 11. laulupidu, siis saime väga mõju väga suure, 15 tuhandene segakoorimass ja väga tugevasti laulsid, nii et rõõm oli juhataja, tema meeletan sellel 11-l laulupeol just saare põhjavaimu, mis arvustajad leidsid, et see on nii selle laulupeo muusikaline maksimum. Mul on meeles 90. aastapäeva juubelilaulupidu Tartus. Ma olin siis raadioreporteriks sellel laulupeol ja ma mäletan, kui teie juhatuseta oma kuut Kuu oli küll seal kavas. No see oli üks meeskooride nihukest laulupäevadest üks väga tüseda Me tugevam, mis, mis on olnud selle laulu juhatuse ajal. Andke andeks, ma tulen selle juurde tagasi. Te jätsite juhatamise katki, aga ometi. Võib-olla, eks asi on ju selles, et ega siis lauljate nina ees kõik see aeg ei tohi takti lüüa, siis ei olegi õige, sest ta on tarvis, on need laulud ise midagi laulnud ise siis kui meie oleme selle, selle laulukäik on niisama nagu me läheme, ütleme, sõuame merel, lootšikuga paneme käima ja siis võime natukene natukene vahel, et pidada või, või, või vabajooksuga jalgrattaga ega seal kõike tallata ei tule. Isegi kui sa seal kõik see kõik see aeg vega nii rangelt vehid, lauljad, lina all seedib isegi laulu puisemaks, nii et seal on üks kavalus, on see siis ei maksa. Kõigi lauljad ise, räägivad Vettik juhatanud silmadega, sellel ajal Me oleme kõik mängus kõige tähtsam ülesanne ei ole, mitte et nüüd laulupidu. Me uhked laulupidu korraldame vaid, tähtis on see, et kõikjal koorid kohtadel hästi laulaks. Nii et iga metsanurki võiks hääd koorilaulu nautida. Professor Vettik, mida peale hea treenituse paljude proovida veel tarvis läheks, meie juubelilaulupidu hästi õnnestuks? Lauluindu ja. Ikkagi koorile sisendada kuuri üldjuht. Need kui meil üldjuhid vaimustusega kooride ees on ja vaimustusega neid juhivad, siis, siis ei ole kahtlust, et juubelilaulupeo muusikaline ülemus peaks olema kõrge külaline.