Henri elas selles korteris viis aastat Kadrioru pargi vaikuses ja tuholmises oli mõnus elada. Kuidagi tuli tuju, tegi ta jalutuskäike paargi muude vahel kõndis nulgi tindi ja mere ääres. Ka selle korteri avarates, tubades valitses meil vaikus. Meil käilis alfa, külalised Algro erilises ka TV3, mille kirjutas kabinetis. Ma mäletan, et külastasid tema Kadrioru kodus mõned tuntunudki kirjanikud Anton Hansen Tammsaare, Mait Metsanurk, Friedebert Tuglas ja veel skulptorid Jaan. Teate, sealhulgas Paul Pinna, Andres Särevi mitmiteesid. Kuid oli ka ise küllalt liikuv. Ta sõitis trammide linna, käis Diaalses kontsertidel, vaene arvu aastaski südalinnas, ka kohvikutes astus sessi. On üldiselt teada, et Vilde oli rahutu vaimuga. Ma maailmahulkur ka ikka mõned aastad enne surma tegite reisi Itaaliasse. Seekord küll mitte ainult ihast võõraid maid näha, vaid oma haigete silmude ravimise otstarbel. Ta veetis oma viimased eluaastad suvepuhkusel Siguldas. Kui mindi viibides oma Kadrioru kodus ja töötas siis, et siis rändad mööda tuba. Ta tahtis endale pikka jalutusrada. Sellepärast jalutas tuva 1000 uhvlides ikka kolmest ruumist. Kujuline südamehaigus rasked meeleolud olid tal küll sellepärast, et Eestis oli hoogu läinud vapside liikumine. Ta kartis, et meilid pääsevad riigi etteotsa. Vapsid, kes oli hitlerliku Saksamaa kannupoisil. Simmal Vilde kirjutas haigevoodil läkituse Eesti rahvale ja manitses teda vapsidele selga pöörama. Haige mehe jõud ägavad lõppesid. Ta suri vaikselt kümnei. Ühel talveõhtul. Tema kirjutas tühjalt kirjutuskabinet.