On õhtu juba on hämar ja kaminatuli mõnusalt soe. Kolmekesi riiklikust akadeemilisest teatrist Vanemuine, näitlejad Endel Ani ja Elmar Salulaht. Meie kasutada on magnet. Tofon helilintidega Endel Ani repertuaarist. Elmar SalulahtAga nikerdab puutüki kallal. Nurgas on sületäis, halge kaminad värvis. Ja Endel Ani sõrmitseb. Nii algab meie õhtumehed mitme tahuga. Vast alustame. Kõigepealt, mis teid ühendab? Kust tekkis sõprus? Pole neelanud ühes majas val töötada ühes teatris. Seda kindlasti juba palju aastaid. Ühes majas on veel palju rahvast. Aga siis rohkem ühendab just see, et me ühes korteris see ühendab vast kõige rohkem neid. Ühes ehitasime selle maja, ütlesime selle elamise. See oli 51. aasta sügisel, teises suveks sai valmis sees valmis. Kumbki mees sai siis omale toa ja köögi. Ja muidugi, et oleks nii huvitavam, siis sisustasime nii omapäraselt need need toad kui ka köögi lihtsalt võtsime oma fantaasia ja, ja energia appi. Hakkasime siis ilustama oma äranägemise järgi, nimelt põletasime mustreid sinna peale ja. Tuli kirju, tegime Anned uksed, praegu seal tehakse kapitaalremonti, aga uksed lubati ära võtta mälestuseks panna kuskil muuseumil eakas, muus minnes. Aurik uuri ja seal palju ilustusi peal. Igasugune see põletamise tee muidugi võtab väga palju aega ja energiat. Suitsu olid toad täis, selle tööaeg, seda tegime siis seda tööd üldse oma uneajast. Ja peab ütlema, et selle töö juures on see ja omadused. Kuna teatris on küllaltki pingeline töö, närve pingutav töö, siis selle töö juures kuidagiviisi närv nagu laseb tagasi. Mõtted lähevad mujale ja muidugi uhkus, omamoodi on see puhkuseks. Ja siis muidugi meeldiv on, seega, kui sa oled midagi valmis teinud, see tegemise rõõm on juba iseenesest väga tore. Ja muidugi see rõõm on suurem, kui sa näed, et ta nii valmina sinu ees, et sa oled midagi suutnud tervikuna ära teha. Ja minule meeldib alati teha õige inetust, midagi ilusat ja maja on väga inetu Tartu linna peal üks inetum maja välimuselt. Ja minule meeldib alati hästi inetu asjale juurde asuda, seda ilusaks teha. Mõnikord võib leida inetust asjast väga huvitavat materjali. Mina olen lastesse kasvatanud ka niisugust looduse vaatlemise vaimu sisse. Möödunud aasta olime teatriühingu puhkekodus ja seal on väga toredad metsad ja merekallal muidugi kõik. Seal mul poisid leidsid väga huvitavaid niisugusi puu, jändrik, käia igasuguseid oksi, nisukesi, millest on toredaid asju mul tehtud. Viimastest, mis 10 aastane poiss mul tegija Aivo oli, ma tõin ühe sületäie puid ahju hakata kütma. Tema krabas säält ühe alu ära, ütles oi isad, siit saab üks ilus linnuke. Ja tegigi niisuguse toreda papagoi ühest koorest puukoorest lihtsalt pragu, ta ripub mul seinal. Kui te nüüd ilustasite oma käega valmis ehitatud korterit, siis küllap te ju varem ka pisut nikerdamist tundsite ja huvi vähemalt selle asja vastu. No ja mina muidugi, kõige vähemal määral, aga Elmar on ikka päris nii isetegevuslik, kunstnik kannatab selle mõõdu välja. Oma sõbralt, ükskord, kui ma tema tuppa läksin, siis nägin, et hiigla palju teinud niisuguse töid nagu puunikerdused, no seal oli koer ja kass ja loom ja inimesi ja ja siis ma vaatasin, et siiski, et ja kannatuse juures saab teha palju huvitavat, teinekord on ju pool tööd ära tehtud, seal ei ole muud midagi, kui ainult paar lõiget juure ja on üks kujukene või midagi niisugust, on valmis kerge vaevaga. No aga peab ikkagi silma olema, et osata välja, oleks aga seesama, valmis tehtud asi vä? Sõna juba, kui vaatame pilvi, siis leiame ka seal igasuguseid nägusid ja kujusid ja nii on need puujuurikad, kaat. Vaatad, võid vaadata tund aega ja kaks ja ei leia sealt midagi ja vaatab terve päeva õhtuks ikka leiad sealt midagi ja see nõuab palju aega ja vaeva ja inglase kannatust, nagu öeldakse. Ilusad ilmad tulevad kevadel, vaat siis on see huvi kadunud, enam ei taha istuda puutüki juures. Sa Elmar oled teinud ka kindla temaatika peale näiteks vist Paul Ruubelist ja. No mina armastasin teha näitlejatest mõne ja niisugune õnnestunum kuju siis see hakkas mul silmis kummitama, ma nägin teda laval siis proovidel mõnda niisugust, tema iseloomustavat poosi ja siis tegin tihtipeale foto pildi järele. No mõni õnnestus ka päris näiteks Uugolaurist kin tema 50 aasta juubeli puhul sekspiiri, nagu teile meeldib üks õuenarr proovikivi, see peaks tal ka praegu veel alles olema. Ja siis ma tegin Ilmar tammurist lavakuju Süranud pärast Iraak ja siis tegin Karl kalkunist juuniorist, see vist läks näitusele ja säilis reemia. Vaikses hinnangu eaka sai foto järele ja ma mäletan nokitseja ja muidugi hea oleks, kui mees ees teinekord hoonetlejad savisse ja siis seal istutab tema ümber puu sisse. Aga muidugi niisuguseid võimalusi alati ei ole. Vanapaganast ei ole teinud ka midagi Tammsaare põrgupõhja vanapaganast. Sellest tegi kunstnik, kehelaid oli näitusel ka. Kui kaua võtab aega nikerdamine üldse taoliste asjadega tegelemine, kohalatu kuskilt midagi uut tegema? Mingisugusest materjalist puust või savist viis. Ja oleneb ka, milline see asi on siis ikka nädalaid võtab ära. Mina algasin neid proove selle töö kallal ringreisil ma olin siis Narva diaatris, teised mängisid vagunis kaardid ja malet ja nii edasi. Mina neid mänge ei harrastanud ja mina võtsin siis ühe puutüki kätte, tegin nii kaua seal olid, need küttepuud olid just haavapuud. Neid on lõikuda ja siis oli mul üks taskunuga ja sellega algasin siis peale. Siis pärast sai see asi valmis, siis nägin, et igaüks tahtis teda omale saada ja nii ma siis hakkasin neid asju tegema. Ja siis mul oli iga ringreisiaeg oli jälle suur koguneid, kui ma tulin tagasi Leningradi suurt vanast, meie käisime ringreisil, vagunites ei anna, buss nagu praegu on, seal oli siis palju aega, vagun sõitis juba kohale, vahel isegi hommiku vara ja siis oli kuni õhtuni aega jälle midagi teha. Eks meil ole näitlejate hulgas palju niisugusi. Eriharrastus, suur hulk meie näitlejaid on ju Kalamäedjale. Spinningumehed võtab kevades spinningu kätte ja siis, kui läheb ringreis lahti kuhugile, siis hommiku juba sõidab ära kraami autoga, siis on päev otsa aega. Ja siis kas sealt midagi saab või ei saa, peaasi et päev läheb ruttu mööda, aja mõiste kaob ära. Järsku näed, et päike läheb looja ja salgab see algab ja varem muidugi vaadatakse kaardi pealt veekogud, jõed ja järved, eakas veekogu hoones asuv peale laeva peale kaevuveekogu on siis palun näitejuhi kastialekum, väiksem osa saab ilma minuta läbi, et ma lähen kalale. No siis näitejuht lubab ka ikka vahel teab juba inimese haigust. Haigus tal on ja heas mõttes haigus heas mõttes ja, ja siis On mehi, kes võivad püüda seal hommikust õhtuni. Minul näiteks on niisugune kalapüügikirg, et kui mina oleks vaba, ehk oleks pensionär, siis mind ainult saaks jõe äärest kätte. Ka tagasi, aga niivõrd ruttu läheb aeg, mina ei ole mitte niisugune kalamees, kes istub paigale, vahid korki, minul on spinningu kirg Bennikud pilduda ja vot see sellel on väikene, öeldakse küll, et mis sport see on, aga ta siiski on nii palju, et maha olen kunagi murdnud oma jala põlvest ära. Ja kui ma ei oleks käinud selle spinninguga ringi, siis ma oleksin vastu praegu käinud karguga. Aga see mägedest ronimine ja vahel kukkuda isegi siis kaelani ja tuled jälle välja ja kõik see liikumine, see on mind teinud nii kaugele, et ma käin mõlemate jalgadega korralikult ja. Mul tuleb meelde Elmar, eks lugu seoses spinninguga pärast sõda oli spinningumehi, mis teatavasti väga vähe, kuna spinninguid oli vähe saada, aga siis signaalid jälle see meistermees, kes võttis ja kas neid spininguid tegema küünla tegid väga paljudele kolleegidele spininguid 10 20 ja mul meeles ühele kolleegile tegid spinningu, sina ajasid tõsiselt, tuleb proovida ikka kuival maal spinninguviskamist, viskad kogemata põõsasse ja siis on kahju, kui jääd sellest landist ilma. See lugu lõppes väga kurvalt, tal nimelt ta läheks õue peale ja proovis nüüd seda spinningu visata nüüd nii värava poole. Aga see hoog läks niivõrd suureks, et viskas selle spinningu aknasse aknad. Tinapomm oli odavam, oli otsas ja need hästi hea lend oleks. Maha ka kohe nagu ja loobus sellest spordis. Jahtisin teeks Sanders luu. Aga kas sa mäletad, me olime kunagi purjesportlased ka? Võime ükskord olime keset Võrtsjärve ja ei olnud tuule sussugi kuskil ja siis midagi, võtsime õnged välja, hakkasime siis seal kala püüdma ja seekord muidugi ebaõnnestus, ei tulnud ühtegi otsa. Siis nii meremehe kombe järele, mul on meeles, kuidas kaapisid siis mastiat tuult oodata. Tuultele. Mul on jah, veel üks kirg on veel purjesport. Üks paat on mul praegu, ootab valmis saest, see on praegu mul hoovi peal põhi on pantud ja ainult on vaja veel plangutada. Maasid peale panna ta klaas, meil on Peipsi-Pihkva järv siis Võrtsjärv ja nad kõik on ühenduses Emajõe ka, nii et siin on sõiduvõimalused suured. Ma mäletan, sul see vesi pätt, nii oli paarini. Ja kui ma sellega sõitsin, siis kari oli kahel pool Emajõge, karjusid vesi, pättide esindajaid. Ja see oli seal väga lühike paat, vist viis meetrit või kuus oli. Aga sellega sa tegid väga hulle rõkkeid mul meeles. Isegi tormiga vist ükskord olid, jäi kogemata, jäime Võrtsjärve tormiga. Võrtsjärve torm on vast natuke halvem kui Pihkva ja Peipsi. Ei, mul tuleb see meelde, kui lennukiga sind otsiti, tagamaal see oli jah, see oli seal Peipsi pool ka allkirja ja farmide etendus toimuma ja vot mees ei ole, jõudis tagasi. Tähendab midagi juhtunud ja siis muidugi organiseeri siis tähendab läände ja enam tagasi ei saanud ja mul oli see Voka või kiiver oli ka? Ei olnud mitte see paat kuigi stabiilne. Voka oli mul ka vist niisuguses asetuses, et kogemata olin tema säädnud sinna ja vastutuult oli väga raske, Loovida ei saanud tagasi. Ja siis lõppude lõpuks jah, arvati, et olen hukkunud, kuna see öösi vist läks aluspaat ümber praagal ja arvati, et värvilt oli ka hall olnud ja arvati, et mina ümber läksin ja siis muidugi oli suur skandaal, seda oli väga halb etendus, jäi ära. Mina sellel korral. Kaasas ei olnud, aga mul on meeles, kui tulid ikka teated. Me ootasime puhkeruumis kogu aeg-ajalt, no mis nüüd jälle Maristika teatatakse, et kuidas see asi nüüd lõppes, kuidas tal on teatud üks paat kummuli, tähendab mul siis meeles, kui kõigil oli vesi silmas, et kuidas siis nii õnnetult võis lõppeda ja teinekord oli vesi silma siis, kui sa tulid uksest sisse ja täitsa terve ja tore abi, oigas Abe, oli ees, niisugune. Apolejate kasvanud need on kõik pärast rääkida, toredad asjad, aga sel momendil, kui sa oled ikka niisuguse tuule ja tormi sees, siis on ta niiet pisarad silma. Ükskord me jäime kogemata. Sõbraga jäime kerges riietuses keset Võrtsjärves ei ole küll nüüd võib-olla naeruväärne, et veekogu on niivõrd väike, et mis seal ikka on, aga siiski, aga kilomehe grootpurje lööb kohe puruks. Esimene inimene siis on juba asi halb ja paat pisikene on, no lained olid ka nagu sauna katustelt, sõitsime alla ja siis lõi selle Vokagavi kiivri esimese pisikese purje ainult pidama ühest punktist ja siis ei olnud ja siis jäime lainete mänguga anniks kohe täiesti kätte ja siis saime kuni Tarvastu randa, seal tuli üks meest meid päästma, paadiga, see lendas ka paadiga külili, paat lendas vastu lepapõõsaid ja siis jäime ööseks sinna peale. Teine päev hakkasime tagasi sõitma, oli hommikutuul, oli väikene lõunaks, kui saame keset järve, jälle pööras samuti torm lahti ja lahe k siis kui ma sain kaldale, siis ma olin täiesti sinine, sest me tulime väga õhukeselt välja paljajalu ja palja peaga ja ainult üks õhuke kampsun oli seljas. Siis, kui randa sain, siis lehendi randa ootasin ainult seda, kuhu tuul meie paadi triivib, sest purjetuid puruks, kõik ei saanud neid kasutada. Ja siis tulin ühte talumajja sisse, seal arvati, et paat on uppunud keset Võrtsjärve, et ma olen ujunud kaldale läbimärg. Ja siis tehti, tuli alla ja valati mulle siis piiritust suhu ja. Rannarahvas kui toredad ja kui, kui sõbralikud ja külalislahked nad on. Panid, värsked kalad kohe panni peale jälle oli 13 öösel eakad meile süüa tegema, toodi õled põrandale, magasime, hommikul tehti kohe soe tuba ja Henryga, mida vaatamata seda päris toredat. Vahest. Öelge palun, kas need ootamatused aitavad kuidagi kaasa ka, et teatris paremini läheks? No eks nad ikka Aito üks mitte teatri inimesel on alati igasuguseid elamusi ka vaja, veel peale lavaliste elamuste. Sellega rikastame ennast, muidu meie teinekord ei oska laval niisuguses olukorras ennast ette kujutada. Kas te mäletate praegu teie esimest rolli üldse teatris? Arnold Bachi lustimäng, Vana-Aadam? Muidugi, siis oli see lavale minek ka niisugune asi, et mitu päeva olin tagantjärele nagu haige ja enne etendust ka. Aga siis, kui grimeerija Vinkel tegin grimmi peale, vat siis vaatasid, et oi, palju toredam on juba lavale minna, kui Krimm peal on. Ega keegi sind ära enam ei tunne ja see oli omal alal kaunis ja meister, kui ta läks sõjaväkke, siis Veltri veebel küsis tema käest, et mis elukutse, Dillon, ta ütles jumestaja. Ja siis terve see ohvitserkond hakkas teda naerma ju meest, mis elukutse see ka on, juumeest? Mis asja sa jumestad, küsiti pärast siis hiljem, kui hakati näitemänge tegema seal sõdurite kodus, siis kui see jumestaja juba sinna tuli ja siis ta midagi ära tegi, siis vaatas ta tõestikas veel minema, sukelduma ja, ja see on ikka huvitav elukutse, näid, ta teeb sinu näo, nii et mu emaga ei tunne sind ära. Analoogiline juhus oli ritsessoniga, ta kadunud on nüüd surnud, möödunud aastal tuli meie viiulimängija. Kui tema sõjaväkke oli läinud, siis küsitud ka elukutset maantee viiulimängija siis oli täpselt samuti naerdud temaga klišee mõni elukutse, viiulimängija. See mõni elukutse. Ma sattusin Vanemuise teatrisse, see oli 1935. kuuendal hooajal siis seal muidugi koori läksime, kõige enne seal oli ka niisugune asi jälle, et tol ajal oli küllalt raske pääseda kutselisena lavale juba sellepärast, et seal olid niisama nagu eksamid pidid seal laulma mõne laulukesi ja lasti tantsida ja vaadati pealaest jalatallani, isegi juuksevärv oli väga oluline. Ühe minu sõbra kohta oli öeldud, oht on punapea, et mis tema ikka siin teha saab laval ja siis, kui sa sealt siis läbi läksid, sealt sellest filtrist, siis öeldi, et tuled õhtu kaks tundi varem kohale ja paned ennast riidesse. Ja lavale. No see oli jälle väga tore kool, just, et inimene algab koorist peale kollektiivselt lavale lähed, on natuke julgem. Aga kui sulle otsekohe antakse üksipäini mingisugune suur ülesanne, siis muidugi noor näitleja araks ja ma jälgisin tol korral, et palju neid tegelasi, kes seal olid kooris anti üks lause ütelda ja ta närveeris juba enne seda ühe lause ütlemist, nii et, kuid tema koht kätte tuli, mõni sai ainult teha, popup Mcnak valmis. Ja teine sai oma lause ära ütelda ja siis hääl värises ja see värisev hääl mõjus, nii et meie, kes meie ei olnud mitte, me olime ka juba ka lavategelased nii-öelda, meile oli ka halb kuulata poole võttis maha otsekohe see asi, kui hääl väriseb. See hirm ja hirm, hirm sees midagi teha ju ükskord pandi meid kandikuid kandma. Ja siis ma nägin ised, käed värisesid. Saad ajapikku lahti sellest hirmust närvitsemisest, mõnel on ta surmani võib-olla meeles, pater flais oli, tähendab möödunud lavastuses, see oli pärast viiekümnendat aastat, siis oli üks tegelane, kellel oli tarvis laulda üksainuke sõna, tema osa 100 protsenti koosnes sellest head pulmaööd ja pulmaööd. Patterson vaadata ja ta närveeris seda, seda head pulmaööd juba juba vaatus aega enne. Ja siis ta ajas ennast nii pinget täis, et kui tuli see head pulmaööd, siis ta jättis selle ütlemata. Siis kui dirigent juba näitas, et ah hilja siis tegijal jah. Laulus on veel see hull asi, et kui sa ikka seal üks murdosa sekundis hilinadega juba halb asi, nägin praegu oma nime, jätan ütlemata üks kaunis tuntud nimega primadonna. Operetzi udita olime ja, ja ta ajas juttu enne lavale minekut, aga tal oli kohe laulda vaja ja, ja ta unustas selle ära, aga läks lavale muidugi, et sinu etteaste Läks lavale enam sõnumeid ei tule. Muusika läheb edasi. Ta hakkas tra-la la la la la la la la la la ära, päästis. Ei juhtu ainult sellel, kes midagi ei tee. Ei, see on. Naisele paar apsu tõustani Vaharakud asjatud sest. Olla. Oma naise on OPA eks elaneerese käest maad ja sees, nii et kange Armasta ai. Ei selles. Teil jäi küll rääkimata, teie esimene etendus, esimene lavaletulek. Minu esimene lavaletulek oli koolipõlves Laatre algkoolis, ma olin kolmandas klassis, olin jõulujänes. Laulda, mul on isegi see laul veel, me seal ei laululine osa, kuidas laul oli, makk, lõhkija, pikad kõrvad, pikad kõrvad ja siidi, karvad, siidikarvade sabajupp, upup, nii, ta tuli alati lavale. Noh, olime väga reibas meeleolus ja, ja väga hea meel, et kõik õnnestus hästi ja siis läksime välja. Väljas siis tegime nihukesed nuudi panime suured sõdurinööbid, vast sõdurinööbid, panime nööri otsa ja vot sellega, kui vastu planku, lõitsist või pauk ja poisid on paugu peale väga, väga maiad seda kõik, mismoodi seda pauku tehakse, kas sus püssist või, või kuidagi teisel kombel. Aga mul lõppes õnnetult detse nööp põrkas tagasi aiust nina alla ja lõi mul huule lõhki. Ja siis muidugi teised hüppasid minu ümber ja laulsid seda laulumokk lõhki ja pikad kõrvad. Mis on näitlejatöö juures kõige kergem? Ma julgen ütelda, et siin ei olegi kerget näitlejatöö juures ei olegi kerget ja ei saagi ühtegi ühtegi asja ega esinemist võtta kergelt. Igal osal igal esinemisel on omad raskused, tan õieti mitmetahuline, on raskemaid ja on kergemaid üks raskemaid esinemisi kahtlemata on kontsertlaval. Sest teatris aitab, nagu mul kolleeg siin ja sõber Elmar rääkis, tähendab, et kuidas teda sõjaväes aitasid vuntsid ja parukas ja samuti laval toetab butafooria sind vahest väga tublisti ja kuskohal kõige suurem rõõm on, kui hästi korda läheb teatris, kontserdilaval või igal pool, kahtlemata kui ka ülesanne õnnestub, sul siis on väga hea meel. Muidugi, mida raskem ülesanne, seda parem meel, see on nii nagu sportlasel või mida ta paremaid tagajärgi saavutab, seda parem on ta meeleolu. Ja muidugi seda suuremad ülesanded ta endale siis vastavalt jälle hakkab esitama. Mina olen vaatangi, teinekord oma osa läbi leiad kur, rikkalik ta on. Vot mis siin kõik teha saab, siin on ainult, andke mulle aega, ema, korjan siit kõik briljandid välja. Aga on osi, loed ära, vaatad, et nii vaene kui vaene, mitte midagi ei oska teha, öeldakse küll, on selline lause Stanislavski lauset. Ei ole väikseid osi, et on väiksed näitlejad, aga ma leian siiski, et vist teisiti. Kaarel, kui autor sulle midagi andnud ei ole, siis sa võid ju minna ükskord üle lava ja võid mõne triki seal juure omale leiutada, aga see ei ole ka midagi? Ei ole, kui ei ole ikka autori poolt sulle antud, siis ei saa ka alati teha mitte millegist midagi. Ma vaidleks natuke vastu, kas see alati on nii, mul tuleb praegu meelde üks juhus. Edward Vedler mängis sündmused agulis. See MISA stseen oli selline. Armastajapaar Paul Ruubel ja hilja, Ploom. Kahekesi olid ühes restoranis vaikses nurgakeses ja neid teenindas kelner. Mul on tänaseni jäänud silma, kui meisterlikult Vedler tegi seda kelnerit, tal ei olnud üldse mingisugust teksti seal, aga kui meisterlikult ta käsitlas neid vajalikke esemeid, mis kellele vaja on tähendab seda käterätikut ja seda šampuse kallamist ja nende klaaside ette tõstmist. Ja see on, see oli nii meisterlikult tehtud, et praeguse silmade eest. Põhiliselt ma olen suga nõus, tähendab, peab olema algmaterjal, millest teha. See on täpselt nagu sa kunagi voolima või midagi. On osi, mida sa teed iga oma vaba minuti, paned selle peale seda valmis teha ja, ja tõesti, sul on huvi, sa tead, et temast midagi tuleb ja aga onu osi ka, loed läbi ja sa ei leia midagi. Joonoosiga selliseid, et sa oled mänginud ka ära ja mõtled, et oi, kui palju oleks võinud veel sealt leida. Kui nüüd saaks veel teha seda Ja. Kui kuulinikko palus? Magamata ööd saama. Meie seltsi Jaa. Vanemuises peab oskama kõike teha, laulda, tantsida, omama head sõna sädelevust ja nii edasi ja nii edasi. Jah, muidugi see on meie teatri nägu, no seda nägu on nüüd vaatamas, meil käinud paljud alles hiljuti lõppes üks niinimetatud doktor maad käidi vaatamas Vanemuise nägu ja profiili või kuidas seda ütelda, et mis moodi see asi siis meil siis käib meie ise teatrirahvas oleme sellise teatriga nii harjunud, et raske on nagu ütelda, mis meil on siis oma pära või eripära või? Kui esimesel hetkel nagu ei oskakski ütelda, nii ei saa ju nii teha, nagu mõned operetiteatrit teevad, et me nimetame ise seda Kreeka kurbuseks ja kas taotakse rusikaga vastu rinda ja ja tehakse seal nishi ahastavaid liigutusi ja vaat see on väline. Ja ega publik ei ole ka enam nii rumal, et teda ei saa selliste asjadega enam petta. Ikka on tarvis rohkem olukordi, kus publikut mõtlema panema. Ja kui sa ise siis seal vehklejad laval ja ise ei mõtle siis ei kandlusega edasi saali, see asi peab ikka sügavuti minema, mitte nii laiuta direga, millal näitleja hakkab mõtlema laval? Ta ei tohi üldse mõtlemata olla, laval on nagu üks niisugune kuues meel. Kui juhtuks sul mingisugune viga või fopaad, siis see nagu registreerib ära selle ja hiljem saaks seda siis parandada, kuna see on niisugune kontrollmeel, mis, mis kontrollib kogu aeg sinu tegevust. Aga see on muidugi niisugune nagu kõrval kuskil, see ei tohi muutuda domineerivaks. Seal. Mina tunnen vahel, et mul on kolmas silm ka olemas kui on vaja tunnetada abiks ja, ja kui on vaja tunnetada, jälgib ka vahel ennast saalist ja kohe selline tunne on. Tunned ikka kohe ära, et vot nii ma ei tohiks teha, nii, ma ei tee. Vaat huvitav on hiljuti, ta oli väike jutuajamine dirigentidega ja siis eks dirigentidest ütles niimoodi, et, Mina tunnetan nii nagu väike mina istuks seal kuskil viimases reas ja jälgib minu liigutusi. Missugune on teil olnud kõige meeldivam osa omad lapsed, nad on kõik armsad ooperiosad muidugi on mul armsamad kui võib-olla seal draama osa, aga muidugi on tulnud Amadeuz mängida ja ja väga huvitav. Lane, muuseas hakkasid draamaga peale. Ei, ma hakkasin koorist peale. Mina leian mängida eesti matsi puhtalt. Selle selle koostama vast julgen ütelda küll, ka maa alla palju ei ole vandunud. Missugune raamat või kirjanik? Teie lemmikuks, minul, Sulo hoov. Ja ma pean ütlema, et minul ka sõpradele ühine maitse. Ühe lehekülje peal on palju mõtteid. See on väga tihe, on jutustamise stiilis, on niisugune ladus, väga hea lugeda. Missugust muusikat armastate. Mulle väga meeldis Kuldar singi muusika, mis ta oli teinud Hispaania tekstidele. On väga huvitav, et sul tekib nagu mingisugune kujutlus, sul tekib mingisuguseid näitesse. Härjad tulevad koju nii väga nappide vahenditega antud, aga mammudi omamoodi see erutab. Tänapäeva muusika mulle ei meeldi hästi, ma ei harju sellega. Todecafooniline ja kaasaegsed kaasaegne ei taha kuulata, näiteks ma kuulen ooperimuusikat ühte nimekad ooperit, ma kuulan teda võinud 10 korda kuulata. Tüdinen ära. Kus seal raskem mängida, teatris või filmis? Mina leian, et raskem on teatris. Kinos on karask, oleneb jalu osast, diaatris algad raamatu kaanest peale esiküljest ja lõpetad viimasega, aga seal on teatud lõigud, määratakse õhtu, teatatakse äratvat, homme on see see kaader ja valmistad selle vastunäitejuht viib su kuskile, kas siis üksikuse kohta võtame seal läbi nelja silma all? Muidugi ennem on ka seda läbi võetud üksikult, aga siis näitejuhiga. Ja siis. Põrgupõhja vanapagan, seal oli raskeid seeni, kus tuli vaeva näha palju ja vahel ei saanudki seda kätte, kuna kaamera on ju niisugune asi, et seal ei saa valetada rahvale kombel suures plaanis ka siis sa pead ikka tõesti seda mõtlema mida autor tahab sel momendil antud osas ja küsiti, kas olete või milline täna seda tegema ja kui tõesti jäeti mitu kord pooleks tunniks üksinda tuppa kas saate sellega hakkama selle lõiguga selle kohaga, kui ma sellega hakkama ei saanud, siis öeldi elektrikutele, et kustutage tuled ja lähme ära õhtule, las ta sõidab. Tartu, teeme esmaspäeval edasi. Teatris seda ei saa, niisugust vastutulekut seal ei saa. Saadame publiku saalist ära, janune esmaspäeval näitlejal ei tule vaim peale. Rääkisid ühest oma raskest stseenist, see oli see võitlus karuga. No see, see ei ole neutraalne, kes ei olnud raske muidugi riskida, tulin, mõtlesin, et tõmbad kõhu lõhki, no las tõmbab. Aga see karusöötja oli, see oli ka igatahes nii meetri kaugusel ikka, et kui midagi juhtub, et tuleb vahele, sõitsin tahapoole, Moskvat, revonovas oli see, karu on iga, kui ta on niisugune karu, et ta on kasvatatud loomaaias, siis temaga, kui ta kogemata teinekord võib ju tõmmata sul riided lõhki. No mis siis on mina lapsena olin loomaaias ka, nii et mul olid need väga tuttavad elamused. Mina nii väga ei kartnud neid karusid. Kuidas karu, aga üldse suhtes? Karu suhtub hästi, ainult kui sa võtad tema jaoks midagi söödavat kaasa, mida ta armastab nagu mets, kompla kid, seda ei lubata tal anda, sellepärast ta läheb sellest niisama vaimustusse kui joodik viinast. Aga siis muidugi raskemas stseenid olid seal paviljonis, Tallinnas, seal oli ikka, vahel võttis Coheni mõtlema pooleks päevaks Mõnisseinikene, et sa suudad seda anda suures plaanis, mis tahetakse, aga seal oli üks väga ja režissöör kromonov müür ka, mõlemad käsikäes töötasid. Ja Kromanov oli selline mees, kes võttis näitleja hingelt kõik välja seest, mis sul võtta on, sel momendil? Vaatasin kaamera kõrval, ütles, valetad, valetad. Valetad praegu sa ei mõtle nii. Pidas pool tundi vahet, kutsus uuesti ette, ütles mu võib alata. Nüüd juba mõtled? Mõtlesin, kas sa ei liialda vast? Ei, ega ma siin nalja ei tee. Nutvat, mis meelde tuleb, kui vanapaganat mõtlete? Mulle tuleb Hansu lause meele, ta ütles. Jyrka on vaimult nõder, aga usus tugev. Julka vastas selle peale, et küllap vist. Missuguses vahekorras te mõlemad olete luulega? Luule mulle väga meeldib. Ma armastan lugeda luuletusi ja neid ise õppida. Lihtsalt nii oma huviks, vahest, kui siis puhkuse ajal või ükstakõik, millal siis kuskil metsa all kõnnid või siis tuleb sellel luuletus meelde, ta on nii nagu. Endel Ani praegu on teil käes luuleraamatutest August Sang laul Otto Wilhelm Masingust, kes eesti keelele andis õ-tähe. Kui Heletustest vastu helkis laas või kõrtsituba Räkkas kirjust kärast ta nägudes, mis karedad, kui baas teist elu aimas võõrast salapärast. Ja uuris hoolsalt rahvakeelse mees. Ta selles nägi rahva hingepeeglit ja talle näis, et keeles endas sees on selle seadused, kõik keelereeglid, maakeeles, raske on just hääli, öö seal mõnikord on liider kõla, varjund on sõnu näiteks lööma öö ja töö. Neid hääldama on muulalegi harjunud, kuid teise on ja neil on ülekaal ja nendega jääb iga võõras hätta ja tähtsad sõnad on need kõik siin maal ja keelest, neid ei tohi välja jätta. On sõna töö. Kuid on ka sõna rõõm. On sõna, sööd, kuid on ka sõnapõllud ö kõrval, päeva tõus ja lõunalõõm ja õhtu lõõriv Leo, jahitsvad hõllud. Ta sosistas. Õnn. Tõde, õigus. Ja rahvasuus on nendel teine kaja kas erineval hääle pool või rõhk ja kõiki neid on inimesel vaja. Mees istus toas, pea raskeid mõtteid täis kui pärleid, vaagis kummalisi sõnu. Pilk langes õuenurmel, kündja käis võib-olla mats, võib-olla kaet. Tõnu. Mees pasteldes, kes väljas põldu kündis, uut vagu alustas ja hõikas. Mööl. Meeskambris haaras sulepea ja sündis uus Bookstav. Tema käe all sündis õõs. Ent nüüd teie abil Elmar Salulaht lähene Kihnu Jõnni aega tema monoloog Juhan Smuuli samanimelisest näidendist. Ei ole täna kirikuga kroonupüha ega ole pühapäevane päev, kus issanda vagad, lambad maa peal käivad oma veeringuid basturitele pappidele viimas ja põlvili langemas dollaaride ees ei ole. Aga ma kuulsin oma salongi, et teil siin tekil on oma Martin luteruse oma üks kindel linn ja varjupaik. Öeldi tausta Youtu imesid ütlen mina, toit on vilets materjal. Kas mina teid toimtäitja, mind tõi siia meie igapäevane leib, mis selles kurjas maailmas inimesi paremini taga kihutab. Kubits võib-olla 1000-st, üks sõidab merd oma lõbuks, aga meid on issand, oma armust sellest lõbust ilma jätnud. Mööda saabus ja pärisosa on seal aeg. Damastid, raad, rooliratas töö, mida tegema peab. Õige fortuuna magus pole hobuse varasega taeva kõrvaja uulitsa koeraga pudeli paika ja kes hädas, aga riski ette taguva. Seda palun, Sulo, issand. Ja seda Maltanud veel. Ärge lootke liiga palju issanda peale, vaid kuulake oma kaptenit. Halleluuja. Kui on vaja paluda, siis palun, mina teete kõigi ees. Selleks on mule korjanud Venemaa isevalitseja ja seda oma pitseriga kinnitanud, sest issand, Seebavalt kuuleb alati palju parema meelega ühte vägeva paberiga kaptenit kui paigatud pükstega madrust. Sellel pole dokumenti ollagi. Jutluse otsas aamen. Kaminas on sületäis halge ära põletatud nagu öeldud, jutlused jutlustatud ja märkasite, et kerge pole olla üksnes näitleja. Meie õhtumeestega riiklikust akadeemilisest. Teatrist Vanemuine, Endel Ani ja Elmar salu lahega on lõppenud.