Imelik, et nii haprad sõrmed nii kindlalt klaviatuuril liiguvad. Neis kätes on tahet ja jõudu, mis 70 aastat mängijat klaveri juures hoidnud. Oma elu on ta elanud muusikaga. Mälestusedki liiguvad mööda, heliredeleid käivad läbi muusika. Esimene käik, oli mul siis 10 14 aastane oli, minu isal oli suur plaanvanker, siis asi see plaanvanker on, see oli üks niisugune suur vanker, teate suure niisugune kate oli peal nagu must lastel olid. Ja sinna mahus väga palju rahvast sisse siis lauljad ja kellel ikka ruumi oli, need olid kik seal sees. Siis sõitsime Tartu maanteed mööda Tartu laulupeole Iisakust Iisakust. Teie isa oli Iisaku koori asuta asutaja, isa kukkur pidas oma sajaaastast juubelit hiljuti ja tema oli asutaja. No ja siis lauljatega sõideti edasi Rannapungerja ja kauguselt ja sealt mustrelt ja sealt kõik läbi lohud ja väga ilusad kohad on seal väga ilusad kohad. No siis tulid Tõrma kõrts, päike tõusis, juba teate, hakati sõitma, päike hakkas sõitsite siis öö läbi ja sõitsime, jääb õhtupoole hakkadki minema ja ja päike hakkas tõusma, minu isa ütles, et nüüd peame siin kinni ja lähme laulame siin pererahvale laulu ärkavad ülesse ja siis palume, et nad teevad tuld ja teevad tulist vett ja me joome kohvi, keedame kohvi, kõikidel olid ju võileivad kaasas, laulupeomoon oli igalühel koti ikka kaasas ja, ja siis oli mõelsikasin, munavõid tehti, see oli väga hea, kuidas seda tehti, munad, kõvad munad, arkid teeneks, segati võiga ja siis oli heal leiva peale määrida. Kohe oli kõik valmis. Munade katki tegemine veni. No tee peal lauldi ka ja ikka seal plaan vankris jälle vahest tuli, mõni jäi tukkuma ja mõni teine äratas siis jälle selle ülesse ja siis sõideti, kuni viimaks siis tartu jõuti, seal oli siis kohe Vastuvõtjad mahutati siis korterisse, siis Iisaku koor sai päris ilusa korteri, siis hakkasime proovile minema, seal olid korrapidaja oli värava juures vastu, kus igaühele anti jo märk rinda ja siis lindi läbi värava sinna proovile ja mina ka ei saa kõrval ja mina olin väga väikene, niisugune lühikene korrapidaja ütles, et kas see nüüd mõni lauljaga on, kes sind tuleb? Ise teeb ja ta laulab Gagada. No siis, kui see laulupidu oli möödas, siis sõideti jälle plaanvankriga tagasi. Tartu üliõpilased olid väga lahked ja hakkasid siis sõbrustama neel selle Iisaku laulukooriga ja ütlesid, et lähme saatma insergu laulukooride voorimeestega natukene. Üks üliõpilane ja siis palun süsti Üht lauljanna oma kõrvale vist mees, üliõpilane ja mees ja mees, üliõpilane. No ja siis tulivad paar versta saatma. Nende hulgas oli ka siis Tiidemann ja ja Menning, Karl Menning oli seekord ka veel. No ja siis läksid tagasi, siis lubasid siis isale, et külmeid, tuleme Iisaku teid külastama veel. Ja nii see oli kindlalt tulivad Iisaku kõrt. Menning ja Paldrok jätab ta Paldrok ja siis. Minu isa rääkis, et temal oli küll vist kõikidel käinud, siis ta rääkis ükskord seda, mäletan, et laulupidu oli ja siis oli oli kunnileid, see muusikamees ja helilooja ja tema tegi laulu Mu isamaa on minu arm. Ja siis Küsiti, et kelle laul, see on üks uus laul, kelle laul see on ja üks tuli välja ja ütles, et otsige, kuni leiate. Noh, tuli välja kuni leid. Ja oli auto ja autor, siis kutsuti teda välja ja plodeeriti temale ja lauldi veel üks kord ja seda mina küll ei mäleta, et rääkis minu isa. Tema enne seda oligi. Kas teie isa rääkis midagi ka esimesest laulupeost ja tema oli siis listercoussiga kuulnud, kui pasunakoorid olid mänginud vägevas laulukooriga koos. Ja see oli nii vägev olnud, et isa ütles, et neil Angelsimine Vircoutsiga teineteisele kaela. Me olime nii liigutatud, sellest kuulsime peald. Nii hästi läks laul ja, ja väga hästi kõlab see kõik. Siis sõideti juba rongiga jälle Jõhvi jaamani hobustega, sealt siis jälle rongiga. Kas te olite enne seda juba rongiga sõitnud? Ei, see oli minu esimene rongisõit siis. Ja siis jälle olid need Tartu üliõpilased, seal jälle Surzuemust jällenägemine, need olid seal suured korraldajad. Siin on pildid seal ka üles võetud. Ja siis Tiidemann kinkis selle pildi Tallinna laulupeolt, minu õele tahtis minu isale isa ei olnud seal kõrval ja kirjutas siis. Mälestuseks nei Johansonile Tallinna laulu pidust 1896. aastal Heinrich Tiidemann, seitsmes laulupidu ja ja siis Tiidemann tegi ühe laulu. See laul on ka teil alles ja see on siis mälestuseks neiut Iisakult nägemuses nägusad ja nii terve pikk lugu Filbeki õhu, see on väga hästi neljal leheküljel. Teie isal on ju ka päris oma laulud, ema süda on see, mis minu isal loodud on. Minul üks õde suri ära ja mu ema oli väga kurb ja kõik, niisiis isa tegi selle laulu. Kas teie isa oli muusikat õppinud Tallinnas ikka siit ja säält, aga ta oli ise väga andekas ja püüdlik ja katsus ise edasi jõuda ja laulis väga ja bass oli tal kooris, laulis ikka ise kaasa patsi. Siis ta. Mänguriistadega Ni toime õpetas üht ja teist ja kui tasu nagu kokku tuli, siis saiavõistlusel nüüd viimsel ma ei tea. Laulupeol sai auhinda ja pasunakoor. Aga kus teie muusikat õppisite õppisin, Narvas taheti ikka, isa ütles, et peab ikka haridust saama ja nii siis mina, ema asus Narva ajutiselt ema tuli siis minu õega ja minuga Narva ja läksime sinna tütarlaste kool või gümnaasium oli väga kallis, aga see oli ka väga jäänud, seal õpiti ju keeled saksa keelt, prantsuse keelt ja seal oli üks länski nimeline klaveriõpetaja, väga hea õpetaja. Tema vanaisa ütles ikka, et lanski, mina olen listiga koos Poolas, nad olid poolakad olen koos istunud ja. No siis lanski mängis, mul on pildid ka veel. Tema juures õppisin siis ja soovitati, et peaksin edasi minema. Veel siis oli Peterburg, seal. Ja siis naistel, kes seal selle meistriga ülesseadmine tuli sealt kaasa Šveitsist ja ta elas meie juures ja oli korteris kõik nii. Ja kui ta ära sõitis. Ta oli nii väga tänulik selle eest, et nii ja olemine oli meie juures. Ja saatis mälestuseks isale ühe seinakella, üks kägu oli sees. See oli väga huvitav. Kui kell hakkas lööma. Uks läks lahti, kägu tuli välja, tegid Mummarduse ja tegi kokku kokku. Pärastpoole mängisin kinos, see oli sellel ajal, kui veel olid tummfilm teadmata pidi klaverimuusika ja tummfilm oli ja siis siis mina improviseerimis on ise sulisid Ginu Mariina endine Grand Marina ja see on seal, kus praegu on ohvitseride maja, jää Puiestee ja mina läksin sinna ja mängisin. No siis ma jäingi sinna vahemängijaks ja pärast siis hakkasin orkestriga koos mängima. Seal oli õhuKoržets, oli seal väga ilus orkester, mängisime märinas ja korraga öeldi, et et Lenin on surnud. Mängu ajal tuli teade, et leni on surnud ja siis orkester vaikis kogu aeg ja olid vaikselt ja ei mänginud mitte midagi. Nad vaikisid, kõik leinaminuti. Aga nüüd te peate vahepeal ka sooloasja mängima, kui mina puhkan, ma ütlesin, ärge seda minu käest nutke ja, ja mängida väete miski. Siis sel ajal mul oli Veliga sõrmed liikusid ja mängisime Šobeni. Valtsi oli seni noorne ja tema ütles, et väga hea, te mängite seda vaheajal, mina puhkan ja siis te peate mängima Aino Tammele olin kaasmängija kogu aeg tema reisidel siin, kodumaal, kus me käisime. Ta käis Iisakus meil minu isa juures ja siis sõitsime Tudulinna ja. Ja Lippmaa ja ütlesid, et seal on väga ilus ja tema, sõidame sinna. Võib-olla korraldame seal kontserti. Temal oli väga huvitav, ma elasin pärast tema juures. Seal käisid ikka külas. Ja siis Wiiralt ja kõik ja ja kui need käisid seal ja jätsid külalisraamatu kõik omad nimed, selleks seda ma sain kätte ja andsin nüüd muuseumi, Nad tulivad sinna ja istusin natukene ja, ja ükskord siis mina võtsin, mängisin Vožets safrani. Fokstrotti sarnaselt. Jaa, jaa, jaa, pra preemia, ütled, et mõttele, kuidas teie seda tegite, Ma ütlesin, no ma katsusin nii, Kristjan, raud ja kes seal veel helistasid, et kuule, et üks huvitav Foxtrot, ütelge mis ongi, ta on ja mina improvitšeerisin väga tuttav viis, aga väga ilusaid ja mis? Tegin sellest niisugusest Oxtrudki, nüüd võib nii mängida teda ka. Siin oli Kadriorus kord suur võimlemispidu, mina saatsin klaverile. Oma meele järele, kõik, mis ma seal võtsin pärast kiideti, et oli väga. Pärast kiideti siis, et oli ja olnud aplodeerida, siis mulle ka. Kes teie lemmikhelilooja on? Neid hiljuti ma kuulsin, mängis seadusse absodister, mängis šõbeni ühe törni, teate, mis lauldakse ka sügis on. Ega te ei eiei, ärge muretse ära. Seda lauldakse ka lauluks. Väga ilus on see üks. Kodus kuulsin, nüüd mängiti nii palju, Finlandia teadžibelius meeldib mulle värve. Talts, Trist ja kõik need. Aga nii päris moodne muusika, kuidas te selle peale selle moodne muusikaga ma kuulen ja kuulen ja ma tahaksin vahest aru saada, et mis nad ütlevad selle need suurides traadid ja kõik need, kas teile meeldib muusika on, aga miski liisid ei tule välja. Siis tuleb mul meelde, vanasti oli üks, üks film, see oli meil kinos. Kongress tantsib ja siis lauldi seal tas Kontmist, viin teda Sistusheenum väärtusein. Eemal pliitin jääther, May saksa keeles. See oli üks ilus Viidris. Meil on ju väga toredad lauljad, eks see Margarita Voites või Georg Ots meeldib mulle. Ükskord laulis Uno Loop sõda. Need valdavad nii hästi itaalia keelt. Olete te kunagi õppinud itaalia? Ei, aga ma olen neid saatnud ikkagi itaalia keeles. Poola preemia laulis ja mitmed laulud itaalia keeles? Jaa. Oli kutsutud Tallinnast solistina esinema, sinna seal laulis Väinud Solaja Poola preemia nina, siis saatsin neid ja seal toodi kohvi ja kõik niisugused head asja. Ja ma tean, et te olete kohvisõber, olete, jooge vahepeal kohvi. Kas te eluaeg olete kohvi joonud? Aita eluajal lõunaäärde. See on väga hea. Eluaeg joote kohvi või eluaeg joon kohvi ja nüüd öeldakse õhta poole. Ma ei joo, et ma ei maga, ma õhta, mul ei ole und. Siis me oleme võrdsed, mina õhtuti kohvioaga, aga hommiku ma joon kohvi. Kui vana te olete? Teel käite nii kiire ja ma ütlesin kõigest 38, aga te võite ja teistpidi ka ütelda. Aga nüüd 88, nüüd kumba pidi ka ei keera, ikka on 88 ümber keerata enam ei saa, ei saa, enam, ei saa. No ma olin instituudis. Seitse, 10 78 vist. Olite kogu aeg ikka päeva kõrvale veel. Siis kui minu 85 aastane sünnipäev tuli instituut, minul sõitis mulle külla sinna nõmmele, nüüd ma ei taha enam teada, masin. Tuletage korraks meelde, et meiega juttu ajanud vanadaam saab varsti 90. Kadestage. Aga lõpuks väsib isegi see, kes ainult mikrofoni hoiab. Toas jääb üsna vaikseks. Marta Hansen avab koodiraamatu, paneb oma väikesed tugevad sõrmed külgedele ja mängib mõttes.