Kas tänavune sünnipäevani vaikses koduses ringis, esimene kuidas tavaliselt on olnud ikka ringvel suvisel sünglaseda, suvine sünnipäev, eks ole, 50 oli kõige toredam, see oli nii-öelda kodulinnas Narvas, Narvas. Sest me olime seal Tammsaare vanad ja noored. Päris pidu oli siis Toila rannas Jaanikul. 10 aastat on jälle läinud nagu viuhti vast hakkama siis sellest kodulinnast peale. On meeles veel esimesed sammud laval ja kuidas see asi alguse sai? Esimene oli nii teise klassi nii-öelda jõulupidu näitemäng seal siis mingi meeste kaheslast, väikest poissi oli kole kurb osa, pidin nutma ka, aga no ega nutt käsu peale ei tule, siis katsusin salaja ikka silmi süljega märjaks teha, aga väga ka see ju kuskile paistudega. See oli ümberehitatud elumajaks. Suured haigla, koridorid, suur pööningul lai trepp oli siis sai seal tehtud näitelava ja kaks voodilina kaudilataksetaja ja risti läks kostüümid, mis aga Leedus selga, siis sai tehtud näitemängu, sealse hakkaski peale. Mis elukutse teinud, tegelikult? Ega must õppijad ei olnud. Papa pani siis kellassepaks õppivad poisid amet olema. Aga ei, mulle meeldinud minu kondiga seal laua taga istuda. All oli üks riigi ärikolimisel äris. Praegu võib-olla noorus kurdab, et on aega vähe aega, vähe tööd, palju aga siis olime samuti kella kaheksaks ärisse mindud. Kahest neljani oli siis lõunavaheaeg. Äri sai kella kuueni, sealt võitlase proovidele teinekord öösel kella kaheni, isegi peaproovid rääkimata veel läksid nelja-viieni. Nii et on väga tihe olnud, kõik tegevusalad on eluaeg kogu aeg töö ja töö olnud. Veegaaike. Oma huuli parandamisega ei ole vist muret olnud, kunagi maad on ikka viimases järjekorras, mitmes teatis on telg mängida tulnud võitleja töölisteater, Estonia teater, siis viimane draamateatri viies teatris ja kas teil on arvet ka peetud? Palju osades on mängitud abikaasad vist on allveeemal? Jah, see kartoteek teatris mängitud on üle 160 peale selle, siis filmides ja raadios ja televisioonis, kõik need peale seljatas teie, olete kõiki oma abikaasa esinemisi näinud ka? Olen küll. Mis teil on kõige rohkem, milline osa minule meeldis kõige rohkem algul, kui ta töölisteatris mängis, kahe isanda teener oli nagu tema esimene suurem osa ja päris hästi läks. Järgmine oli muidugi seitse venda, Juhanid. Juhanist alates ongi kangete meeste osad peaaegu kõik olnud järjest jah, naine mehhaanika õieti ütelda. Kui ta sellest sitadelist peale määr, kus läpist peale annet, kanged mehed, kõik hakkab tulema. Missugune sa teed endale on kõige südamelähedasem olla. Kuna teie Rudolfiga kohtusite esimest korda, kas ta sinuga näitleja või teie töölisteatris oli ta näitlejaks, siis teie olete Tallinnast pärit ja ma ei ole Tallinnast pärit, aga ma jõudsin Tallinnasse. Naine, ma olen pärit Järvamaalt Järva-Jaanist. Jah, ja siis mina olin juba 32. kolmandal aastal, tulin siia, tema tulin pisut hiljem. Need järve tüdruk, poiss otsis Tallinnas kokku. Filmides vähemalt 10 12 osa ja esimese Eesti filmiga tuli ta Nõukogude Eesti preemia. Teie sünnipäeva langeb kokku suure laulupeoga. Kas te ise laulumees Kaletavaid laulus tunnistasin küll. Alguses käis ringiga võitleja laulukooris. Reatulm oli seal koorijuht. Sealt saigi siis kontakti loodud sele opereti rahvaga ja siis opereti koors võitleja aias korraldati ka niisugusi kontserte, vabaõhukontserti, sealse laulukooriga lauldud. Aastast need nooruses sai mängitud vanameheosi ja hiljem sai noorte meeste asi neljakümneselt, sa jälle sealt kate armastajaid mänginud. Ega teie ei kujutagi ette et kui hakkaks uuesti peale, et mõne teise ala peale läheks, eks ole su lapsepõlve unistuse väga palju. Unistus on täitunud. Kui uus Narva teatrimaja valmis saaks, peaksid nad vanasse kohta ehitama, see oli väga ilus. Kõrge kalda peal. Aadeegahe kindluse vahele puusilla pealesoni. Klassikaline Narvast on pärit teisigi eesti kuulsaid nimesid. On nendega kokkupuuteid teil palju olnud? Peaaegu kõigiga, Raimund Kull Alberti üks sümptom, aga sajuhulk aastaid koos töötatud. Hulk hulk. On teil mõni soov või soovite midagi ütelda oma kolleegidel siin raadio vahendusel. Soovin kõikidele head tervist ja tööindu raadiokuulajate poolt juubilarile Rudolf nuudele. Mehine käepigistus, aitäh vestluse eest. See juhtus väga-väga ammu, mu armas. Nii ammu, et seda lugu ei mäleta ei isa ega ema ei vanaisa ega vanaema vanavanaisa ega vanavanaema, vana-vana-vanaisa ega vanavanavanaema. Isegi vana-vana-vana-vanaisa ja vanavanavanavanaema ei mäleta seda lugu. Nii ammu juhtusse. Mitte keegi ei mäleta seda enam. Aga ometi oli kõik täpselt nii, nagu ma Suleku häid jutustan. Pane varbad teki alla, muidu võid grippi jääda. Tol kaugel ajal ei olnud inimesi veel olemaski. Maamunal elasid ainult sinu karvased esivanemad, kes parajasti õppisid kahel jalal kõndima, taskurätti tarvitama ja suud kinni pidada. Selliseid tarkusi õpetati meile koolis kuhu nad rõõmsal meelel läksid igal hommikul täpselt kell kaheksa. Ühel hommikul aga Marmas tuli kooli, kus sinu karvased esivanemad usinasti õppisid. Seal see oli umbes samasugune eesel, nagu on osa tänapäeva ees Leist. Ainult kõrvad olid lühikesed, niisama lühikesed või natuke veelgi lühemad, kui on hobuse kõrvad. Sa oled ju pildi peal näinud hobust varmas. Öösel tuli kooli täpselt kella kaheksaks hommikul tervitas sinu karvaseid esivanemaid kõlaval eesli häälel, vaatas veidi häbelikult ringi ja istus siis vabasse pinki. Kui õpetaja klassi tuli, oli ta väga üllatunud, nähes sinu karvaste esivanemate keskel eeslit. Ta küsis. Mis pärast saab kooli tulid eesel. Ma tahan õppida kahel jalal kõndima, taskuräti tarvitama ja suud kinni pidama, vastas eesel. Ma tahan saada inimeseks. Kuna õpetaja oli üldiselt progressiivsete vaadetega ega pooldanud rassilist diskrimineerimist, siis lõi ta käega ja eesel jäid kooli. Nii käis eesel mõnda aega koos sinu karvaste esivanematega koolis. Siis aga hakkas tapopi tegema nagu sinagi, mu armas. Ning ikka sagedamini ja sagedamini oli tema koht klassist tühi. Muidugi külastas õpetajad oma kodu. Aga kord ütles Jeesusele, tal kõht valutab, teinekord ütle, see, seletab, pea, valutab. Kolmas kord ütles eesel, et tal hammas valutab. Neljas kord ütles, seletab, kurk, valutab. Viies kord, ütles Jeesusele, tal saba valutab. Ja nii vabandas ta alati oma puudumist. Tegelikult aga tegi ta lihtsalt popi, nagu ma juba ütlesin. Sest sa pead teadma, mu armas, et Jeesusel oli korras. Hääbeeemmatult laisk. Noh, sedamoodi siis juhtuski, et kevad kätte jõudis. Ja õpetaja hakkas su karvaseid esivanemaid järgmisse klassi viima. Õigupoolest läksid nad ise. Nende minek, tõsi küll, oli vaevaline. Aga ometi astusid nad oma kahel jalal iseseisvalt järgmisse klassi. Natuke paarusiidab, taarusid kõikusida, tuikusid, nad komistasid, akobistasid, nad võikusid, Lõnkusid. Aga lõpuks olid nad kõik läinud järgmise klassi. Ja ainult eesel üksilosutas oma pingis. Noh, sõbrake, mis siis sinust saab? Tuli õpetaja eesli juurde, silitas ta valla ka. Sa oled nii palju puudunud ja teistest maha jäänud. Sind ei saa mitte kuidagi järgmisse klassi viia. Ja ja kosti seesel direksi. Seda kuuldes hakkasid õpetaja käed värisema. Ta ütles iseendale. Tal on õigus, see on pedagoogilise töötraak, võib direktor mulle ütelda. Ja ta võttis heegel kõrvades kinni ning tiristada järgmisse klassi. Ees oli raske, tema kõrva taga olid plastilised ja need formeerusid vähekese. Nad lihtsalt venisid veidi pikemaks, mu armas. Järgmisel talvel tegeeselt jällegi kõvasti poppi. Aga kevadel, kui õpetaja otsustas sinu karvaste esivanemate üleviimise küsimust jäidad taas eesli kõrvale murelikult seisma. Ta ütles kahel jalal kõndimis sai saanudki selgeks. Nüüd oskavad teised juba taskurätikud tarvitada. Sina kalluristad ikka niisama NUT loometi, kuidas ma võin sind üle viia? Eesel mõtles veidi ja kostis siis. Õpetaja põlved hakkasid värisema ja ta lausus siis endale. Pagana õigus on tal. Kui ma teda ülevi, võib inspektor mulle ütelda, et ma ei sobi õpetajaks. Ta haaras kahe käega eesli kõrvadest kinni, sikutas kõvasti kõvasti ja saigi eesli lõpuks järgmisse klassi. Eesli kõrvad aga nüüd venesid veelgi jupikese pikemaks. Uuel talvel nühkis su karvased esivanemad endise hoolega koolipinki. Nad tegid seda sellise usinusega ja andumusega, et nende karvkate, mis oli pärit veel tollest ajast, kui nad üldse puu otsast alla ei tulnud, kulus hoopis lühikeseks. Kadus peaaegu täiesti, ainult siia-sinna jäi veel mõnitut karm, kuid needki karvased laigud muutusid üha väiksemaks ja väiksemaks. Eesel aga viskas endistviisi poppi. Ta kaebas peavalu ja kõhuvalu, hambavalu ja kurguvalu, saba, valu ja kabjavalu. Ei saaga käis koolitundide ajal uisutamas, kelgutamas või laskis niisama liugu. Kevadel, aga kui sinu peaaegu paljad esivanemad läksid viimasesse klassi astus õpetaja jällegi murelikult eesli juurde ja lausus. Mis Mao ometi sinuga peale hak? Sa oled nii kole palju puudunud, teised oskavad juba kahel jalal käia, taskurätikud tarvitada ja õpivad isegi suud pidama. Sina Katsad endiselt neljal jalal, luuristad ninaga ja röögib nagu eesel. No ütle, kuidas ma sind abitooriumi luba. Vähemalt suvetöö peaks sulle andma. Karjus eesel ja vaatas õpetajale võidurõõmsalt otsa. Ees löön õigus, nagu alati hakkas vana õpetaja kogu kehast värisema ja haaras pea käte vahele. Ministeeriumisse jõuavad ainult aruanded. Ja mis nad seal ütlevad, kui ma ei kindlusta sajaprotsendilist õppeedukust? Ei, e-sealt tuleb üle viia. Kuid öösel oli abi tuurimi jaoks liiga väheharitud. Ta oli ühesõnaga loll, mu armas. Sellepärast siis nägigi vana õpetaja ränka vaeva, kui ta eeslit viimasesse klassi sikutas. Ta ponnistused kandsid lõpuks küll vilja, aga eesli kõrvad venisid pikaks, pikaks just niisama pikaks, nagu nad on tänapäeval. Mis sellest eestlasest lõpuklassis sai, seda ma enam ei tea. Sinu esivanemad muutusid seals siledaks, kui lutsukalad ja arukamad meest õppisid suupidama. Küllap peesel tegi viimasel aastal kõvasti Bobby sest ega muidu kõnniks osa tema järeltulijaid veel praegu neljal jalal. Lõpuks juubeli puhul paar sõnateatrikriitik Reet Reiljaniga. Eesti NSV teeneline kunstnik Rudolf Nuude on näitleja, kellest muidugi paari sõnaga ei jõuakski midagi ära öelda. Tema näitleja ampluaa nirvelt kadestamisväärselt lai. Et sinna mahub kõikvõimalike osa täitmisi väga erinevaid karaktereid, väga erinevaid mängustiile, väga erinevat mängumaneeri. Kui me näiteks kujutaksime ette, et osaki Rudolf Nuude poor loodud karakteritest satuksid kuidagimoodi ühte ruumi siis sellest tuleks siis väga palju pahandust, sest nad kuidagimoodi ei sobiks teineteisega kokku ja ei saaks omavahel läbi. Kujutame ette, näiteks, kui ühes ruumis oleks elutsitadellist major Kuslap Tõnist ihu tuulisest rännast sinna satuks kevadel Laur sinise raketi Karl Sepp Kihnu Jõnn, Hunti last sulane, Matti ema, kuraasi kokk ja veel paljud paljud väga erinevad erinevad inimesed. Siis vist tõepoolest oleks seda väga huvitav seda seltskonda jälgida. Ja ometi need kõik väga erinevad inimesed on laval loonud kogu nende rikkuses ja mitmekesisuses üksainuke näitleja. Sellepärast on Rudolf Nuude väga rikas. Mitte kõikidel näitlejatel ei ole niisugused võimeid kehastada nii diametraalselt erinevaid inimesi ja nii edukalt nagu Rudolf Nuude seda teinud olnud. Muidugi peaks mainima siia juurde ka veel Rudolf Nuude väga huvitavad filmirollid ja samuti tema sagedased esinemised, raadius. Rudolf Nuude elutöö. See on üks väga huvitav lehekülg Eesti teatriajaloost. Ja see on väga hinnatav ja unustamatu lehekülg. Meil on muidugi kahju, et juubilar on praegu oma tööst tervislikel põhjustel kõrvale jäänud kuid me loodame, et küllaka tervis pikapeale paraneb.