Eesti kultuuriajalugu on rikas tähelepanuväärsete inimeste ennast algavast tööst, rahvusliku kultuuri edendamisel rahvusliku liikumise koidikust. Tänase päeva sotsialistliku kultuuri loomiseni seisab plejaad poliitika mehi, kirjanikke ja teadlasi, kelle elutööks on olnud rahva teenimine. Vastses saatesarjas, meie silmapaistvaid inimesi püüame tutvustada teile neid, kelle elutööjälg jääb etapiks Eesti kultuuriajaloos. Avasaade on pühendatud Eesti NSV tehnilisele teadlasele Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemikule professor Johannes Voldemar veskile. Kunstimaailma taevasse võib tõusta särava tähena korralt jahmatada, oma talendiga, panna kõik ennast imetlema. Teaduse tippe ei valluta niiviisi. Teadusse tullakse aastakümneid ja siis, kui kõik hakkavad kõnelema on sageli suurem osa elutööst selja taga. Ja rohkem kui paljudel teistel tööaladel on teadlasel tarvis pikka meelt kes teaduse põllult läheb püüdma. Kuulsuse liblikat läheb tühja võrku aga tagasi. Kes aga sahka ajab nagu talupoeg harib põldu, mis jääb igirohelised? Johannes Voldemar Veski on viimaste killast. Talupoja perest nagu suurem hulk meie vanema põlve kultuuri kandjatest tõi ta teadusse kaasa põlluharijad. Töökuse, hõbedaine professor on 80 seitsmeaastane. Kuid keeleteaduslik töö, mida alustati rohkem kui poole Üheteist jätkub tänaseni. Tema armastus suure raske, ent õnnestava töö vastu, mis algas põlvepikkuse mehena, sünnitab imetlust ja austust. Professor Veski, kas tuleb meelde, kus küla Vainutel teie oma karjasepõlve jooksvaid jooksid? Oma sünnikohas. Kestev loomade järelevalvaja. Ja vaevalt siis mõteldagi teadsite, et on inimesi, kelle ametiks ei ole mitte sulane peremees, mõisnik, kaupmees või rätsep vaid koguni. Siit saamegi juba üsna noorena mitu kiindumust loodusrahva keel, muusika. Ja pärast siis tekkis mul huvi ja võimalus ülikooli kaudu eriti doktor härma kaudu õhutus saada keeleliseks süvenemiseks. Meenutaksime, kes sellel ajal tegid keeleteaduslikku tööd Tartu ülikooli juures, ega eesti keele alal tegemist palju ei olnud, ei olnud üldse kar soome keel tega soome-ugri keeltega palju tegemist oli enamli. Eesti põld oli alles söötis ja ootas oma esimesi harjaid. Üheks nendeks kujunesitegi. Teie, teie esimesed keeleteaduslikud tööd ilmuvad trükist juba sajandi alguses. Jaan, mul, Vildega eriti kaalusime, missuguses keele laadis hakkame toimetama teatajat. Vilde oli sellel arvamisel, et tuleb. Me võtsime hea ja pea Tallinna murdealad tarvitatavad. Ja siiski see võitlus Tallinna ja Tartu keele vahel ei lõppenud sugugi nii lihtsalt ja nii kergesti eesti keeleteaduse ajaloost on teada keelekonverentsid kus vaieldi vist üsna tublisti ühtse keelepruugi üle. Ma kirjutasin Tartusse Eesti Kirjanduse Seltsi juhatusele, et. Et tulge meelt meile Tartusse, siis peame koos Tartus aga Tallinna inimeste tahtnud Tartusse tulla. Ja siis ma leidsin lahenduse kombel, et kirjutasin Tartusse, et teeme kiriku keset küla, tuleme tapale kokku ja pidasime esimese niisuguseid tappa. Ja täna me võime julgesti öelda, et enamus nende keelekonverentside kokkuleppeid on jäänud eesti keele arengule aluseks kõigi edaspidiste aastate jooksul. Ka seal palju muudetud ei ole ant süvend, autod on täpsustatud, on, aga need põhilised reeglid on püsima jäänud. Lausa kaalumatoon professor Veski töökeele sõnavara rikastajana. Aastakümnete jooksul on ta osa võtnud kõigi tähtsamate sõnavara komisjonide tööst. Ja täna me võime öelda, et akadeemik Veski on rikastanud küll kõigi teadusalade keelt. Ajalugu, filosoofia, keele- ja kirjandusteadus, trükindus, fotograafia, tehnika, keemia, füüsika, geoloogia, botaanika, metsandusvõimlemine, muusika, majandus ja õigusteadus. Aastakümneid on professor Veski loonud arstiteadusliku sõnavara koos professor Valdesega. Mis viis kokku kaks täiesti erinevate teadusalade esindajat meediku Valdese ja keeleteadlase veski seali. Aastat viis umbes tagasi. Ma küsisin ühelt astid jätlaselt, kes oli juba kandidaadikraadi omandanud. Ma küsisin tema käest, aga kuidas jälle nimetati nakkushaiglat? Tabastas Ethani nakkushaigla. Ma ütlesin ei. Siis öeldi külge kavate haiguste haigema ja hakkasin naerma. Ma olen nüüd sa sõna Alt üks kord kuulnud oma vanatädilt ja nii-ütelda vabandavalt, siis tähendas ära, aga no vanatädi oli ta kirjaketi tundnud hästi. Ja ma ütlesin temale, see oli enne, oligi kirjakeeles. Nüüd aastal 1920 21 asusin Tartu ülikooli arstiteaduskonda juba õppejõuna ja seal oli vaja õppetööd teostada eesti keel. Selleks oli tarvis juba oskussõnu ja väljendus. Aga nyyd puudusid suurel hulgal meil. Ja kirjakeeles, mis siin oli, oli ka näiteks külgehakkavate haiguste, haigemaja. Ja piim ei, pidime seletama, et külgehakkavad haigused lagunevad laiali. See on see, mis me nüüd ütleme, nakkushaigused levima. Teie näete, missugune oli siis see olukord, kui ta oligi oskusena? A kui palju oskussõnu ei olnud neid. Ja loengutel ehku loengute valmistamisel tuli tihtipeale tunda ennast nii nagu umbkeelne teadusliku keele alal. Mõtted on mõisted, on, kuidas eesti keeli ütelda. Nõnda ütelda poliitiliselt. Tol ajal oli arstiteaduskonnas ka saksa professorit ja sakslased iga sammu peal ütlesid eesti keelt teaduslikuks keeleks ei saadi kujuneda. Ja seda arvasid ka meiegi paljud arstidest ja õppejõududest. Sest eesti keeles ei ole ju see õlu ja kuidas teda arendada. Nüüd, 1921. aastal minul endal seisis ees teaduslik töö ja tahtsin seda vormistada eesti keeli. Tädi juba sellega tegemist erinevalt, aga oli vaja tingimata keeli teadlasega aga keeleteadlased, nüüd on neid tohutu palju, aga siis seal oli üks, kaks, kolm, kes sellega tegemist tegid. Ja nendest tundsin mina, vest juba ammu ja mina pöörduksingi 1000 921. aasta sügisel umbes septembrikuu siis tema poole. Las ta ei oleks mitte abiks arstiteaduslikud oskussõnade ja oskuskeele arendamisele. Ta oli nõus ja seal hakkas meie koostöö peal see arendamine ja see arendamine on kestnud pidev valt kuni tänapäevani. Niisiis keeleteadlase veskiga olen mina kontaktis olnud juba 40 aastat ümmarguselt. Me käisime nädalas korda kaks koos. Iga kord istusime mitu mitu tundi. Me otsisime igasugused algallikaid sõnavarast küll Wiedemanni säramas, küll mujal. Jälle leppisime kokku juba professor Veski, me otsime ja siis tuleb jälle kokku, missugust leida vastet sellele? Siis oli, mina olen maalt pärit? Jaa, professor Veskel maalt pärit. Ja seepärast see maa keel, mida Maal kõneldakse, see on väga rikas varjundite poolest ja see on palju aidanud meid ka jällegi nõnda ütelda selle tabavamate mõistete edasiandmiseks. Nüüd professor meiskist. Eeltingimused selleks teaduslikuks tööks. Professor Veski, tema ei ole mitte ainult keeleteadlane vaid tema üldsi, teadlane. Demonstodeerinud ülikoolis loodusteadust, tan loodusteaduslikud töödega tegemist, teinud, tugevasti teinud nende sisse, süvenenud. Nüüd panin siia juurde veel ühe teise. Professor piski ei ole mitte ainult teadlane ei ole mitte keeleteadlane maid, temas hõõgub muusika, säde. Temas mängivad helid. Tal on suured huvid muusika vastu ja on seda ise harrastanud. Mis on siin tegemist, muusikal üksi, kergendust? Ei. Sest ta keelel on oma muusikaline küll. Kas see annab erasi nii-ütelda sujuvalt tabavat emotsiooni tekitavat mõtet lahti arutavad? Siin on ka see muusikaline külg, kui ma ütlen nüüd, et külgehakkavate haiguste haigemaja. Ja nüüd üritan teise nakkushaigla. Me näeme, üks on nii nagu vana klaver, kus seal keeli palju olen öelnud selle peale. Ja kui meil on viis sõna, oleme ära ütelnud, nüüd hakkavad nii nagu undama neil. Meil ei ole küll instrumentide mängijaid, muusika muusikast oleme kolinud ja seda küll aga mängivad, meie oleme. Aga ma ütleksin, et me oleme 40 aastat musitseerinud. Arst seadustiku oskust kileavad. Kõiki keelepruuki jäid, lihtsalt hämmastab teie imesteldav võime rikastada keele sõnavara ja ometi neid sõnu ei saanud luua nii-öelda õhust, nagu mõnigi kord Aavik tavatses. Mis olid teie printsiipide, eks? Või kuidagi rahvakeeles olevaid sõnatüvesid rakendada nendest Sist tuletamise teel igasugustes sufikseid varal soetada uusi mõisteid-väljendeid. Ja mõnikord tuli murdekeelest Oskussõnade kaudu tuttavaks ka pärastpoole rahva keeleski allikas, mille põhjal mammutasin neid uusi sõnu, oli tihti Wiedemanni eesti-saksakeelne sõnaraamat. Mille vastu mul huvi oli juba koolipõlvest peale tekkinud? Ja kui ma koolipoisina koolis andis, siis ma oma kaaslaste keelest Täiendas köidet Wiedemanni sõnalambike kavatses välja anda Rikas on professor Veski mälestuste arhiiv. Ta meenutab kokkupuutumisi oma kaasaegsetega sirguvate kirjameestega, keda täna nimetame Eesti klassikuteks. Tema mälestused, killud eesti kultuuriajaloost on meile hinnaliseks varamuks. Teilanud tihedaid kokkupuuteid Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaarega, kes on ju teie kaasaegsed olnud. Aga juba enne Tartus koolipoisina olin ma Vildega kontaktis, käisime öiseid koos Emajõe hotellis, siis oli seal Vildega. Oma mõtetest ka kirja panna ja mis ta kirja pani õhtul. Terve õhtu näitelaval aja mulla loopima, sinna tullakse kokku, siis juttu vestma ühe ja teisega, et see ongi halb läbi viia. Siis tema muutis plaani ja ütles, et Ta käib sellest novelli kas ka hiljem juba pärast koolipõlve puutute kokku ja arutasite kirjanduslikke küsimusi, kuid tema oli gümnaasiumi lõpetanud. Siis tuli tema Teataja toimetuse Ülikoolis ja siis tuli Hansen tema järglase, need kohalikute sõnumite kirjutaks. Ja pärastpoole, kuid teata suleti ja tema järglast vaatleja ja sõnumid ilmusid, siis oli meil ikkagi olla ühes töötamast ja seal avaldas ta mitmetomaak. Ilukirjanduslikud teosed. Hansonist kõneldakse kui väga tagasihoidlikust inimesest ja ta süda oli tõepoolest, tema vaatles elu ja mõnikord vaikides ilma teed, oleksid teadnud, et tema kuskil seal pimedas nii liigub ja kuulab täiesti. Too ta oli aus, otsekohene inimene, kes ainult kogu seenel sellelt kellelegi kahju, et austanud seerinud midagit eesti halba juttu kellelegi edasi andnud temaid. Ja sellest tal kasvaski mõnigi ilukirjanduslik teos. Ja muuseas, Mauruse kool on ju täiesti seal nendes ruumides tekkinud sündmuste avaldus. Kui võrrelda Tammsaaret ja Vildet, siis olid nad ju üsna erinevad natuurid Vilde jälle äärmiselt impulsiivne ja see oli pool oli nende vahel suur. Ja ega nad teatav toimetavas põlevate ühel ajal töötajaid ei olnud heas ja halvas kontaktis, nii neutraalselt olid teine suutis üldmuidugi nii nagu juhtival. Tema andis mõnikord Tammsaare kätte, et ma lugesin saksa keeles. Näiteks Berliini Taagi plaat, mille järgi. Välispoliitika sõnumeid kirjutas andis mõne ilukirjandusliku pala tõlkimiseks. Vilja oli niisugune hoolikas ajalehemees, et ta püüdis huviäratavaid palakesi pakkuda ja selleks oli temal üks väga hinnatava rubriik lehes seda ja teist, kui ta leidis väikesed palgakese, mis seda teise rubriiki sobis. Kui mitte rohkem, siis vähemalt tänaval mööda käies pidite kindlasti kohtuma ka Kitzbergiga. Ja me puutusime kokku küll mitmelgi puhul, aga kõige rohkem saime me tuttavaks lähedaseks emakeele seltsi kaudu, kus me olime mõlemad tegevuses, mina kui teaduslik sekretär ja kits kui. Tuli meil ka emakeele seltsi põhikiri saksa keelde tõlkida ja me siis kahekesi Kitzbergi kottes tegime seda tööd teha oli mitmeti huvitav mees. Ma küsin, mis sõna see on saksa keel, seal foor neel? Ma küsin, kuidas eestikeelses totaal mõtles, mõtles, ei tule meelde ja jäigi mulle teadmataks. Pole lihtne kaaluda suure inimese elutööd. Võime kõnelda Eesti õigekeelsuse sõnaraamatust, mille koostamisel akadeemik Veski ei säästnud energiat 20 aasta jooksul. Võime loetellu tena õpilasi. Tänapäeva eesti keeleteadlased on valdavalt tema kasvandikud. Lisame, et on olnud tarvitusel termin veski eesti keel. Meenutame tema tööd tõlgina ajalehemehena keskkooliõpetajana Eesti Kirjanduse Seltsi teadusliku sekretärina. Iga nimetuse taga on suuri töid ja eredaid võite ja loetelu pole ikkagi veel täielik. Mõõte ei ole täis. Valime seepärast ühe kõige olulisema ala keeleteaduse. Palume eesti keele professoril Arnold Kasel akadeemik Veski selle töö vilja kaaluda. Juba käesoleva sajandi algul asus Veski seisukohal, et keele arendamise põhiprintsiibiks peaks olema otstarbekus, tähendab kujundatavad keelendid peaksid olema sellised, mis rahuldavad kultuurkeelenõudeid on kergesti omandatavad. Se printsiip haarab ka teisi printsiip nimelt rahvakeelsuse printsiipi, mida veski samuti on oma töös rõhutanud. Kogu tema tegevust iseloomustab taotlus ühtlase ühtse kogu rahva poolt harjutada kirjakeele järele. Johannes Voldemar Veski astus keeleteadusliku tööpõllule just sellel perioodil, kui Eesti nii-öelda kultuurkeel alles hakkas kujunema. Jah, käesoleva sajandi algul oli ju eesti kirjakeel veel vägagi kõikuv. Sagedasti iga kirjamees tarvitas oma keelt, Ühed tarvitasid, ütleme võõras. Pea, teised võõras pähe. Nii et väga-väga mitmesuguseid talitusviisi oli. Ka sõnavara ei olnud kaugeltki ühtlane, segati Ärafige, tänapäevases kõige tavalisemad erinevad mõisted, nagu ütleme, omadus, omandus või siis kirjutati sagedasti murdeliseks, tarvitati murdeisi vorme, näiteks kas või selles on lihtne sõna nagu kala nimetus, ahven oli väga mitmesugusel kujul tarvitusel küll küll ahvendias, küll Ahul ja nad edasi, nii kuidas keegi seda oli harjunud oma kodumurdes kirjutama. Et kõik koos ja väga palju oli, siis oli muidugi põhiliseks ülesandeks katsuda leida teed selleks, et need kõikumisi kõrvaldada, et kogu rahvas tarvitaks nii sõnu kui ka vorme võimalikult ühtlaselt ja veski püüdeksooligi kaotada, kõrvaldada kõikuv osi ja tänu veski aktiivsele tööle olemegi jõudnud tänapäeva ühtlase kirjakeeleni. On avaldatud mõtet, et Johannes Voldemar Veskit võib küll pidada maailmas üheks kõige produktiivsemaks sõnavara rikastajaks. Tänu sellele tööle, mida Veski tegi aastakümnete jooksul nii õigekeelsussõnaraamatu koostamisel kui ka oskussõnastikud, loomsed, eesti keel on saavutanud oma tänapäevase taseme, sõnavaralise taseme ja see tõesti arvukas on, seda näitavad kas või need väljaanded, mis veski kaasabil on trükist ilmunud. No me teame, et üle 35 mitmesuguse oskussõnastiku väga mitmesugustes komisjonides on tema käe alt läbi elanud ja kui võtta kokkusõnade hulk, siis see arv ulatub üle 100000 võib-olla isegi küünib kuni 150000-ni. Nii et see on täiesti tohutu suur töö, mida veski aastakümnete jooksul on teinud eesti kirjakeele rikastamiseks. Professor veskilt on üle 160 teadusliku töö. Missugused nendest pidada monumentaalseid maks? Ei ole vist kahtlust, et Eesti kirjakeele tänapäeva kirjakeele kujunemisest seisukohalt kõige silmapaistvamaks veskitööks on tema poolt loodud Eesti õigekeelsuse sõnaraamat. Tegelikult oli Veski juba esimese meie õige sõnaraamatu nimelt eesti keele kirdus. Sõnaraamatu kaasautoriks toimetas sele trükisilmas 1918-l aastal kuid see oli veel väikene sõnaraamat ja vajadused olid palju suuremad. Veskile tehtigi siis ülesandeks asuda suurema raamatu nimelt Eesti õigekeelsuse sõnaraamatu koostamisele. See raamat on õieti tänini jäänud kõige ulatuslikumaks eesti sõnavara koguks käesoleval sajandil. Peab märkima, et ka hiljuti ilmunud õigekeelsussõnaraamat oma sõnade hulga poolest ei küüni selleni. Hinnangud on antud, elutööjälg on juba kristalliseerunud, miljoni inimese keelepruugis. Võiks arvata, nüüd saabub puhkus. Puhkust ei tulegi. Kes ennast armastuses töid, kes on seadnud, veab rakendit, kuni jõuab. Ja professor Veski praegu, kui me heidame pilgu teie töölauale võime öelda tänase päevani, te töötate endise rangusega enda suhtes. Siin on reeglipäraselt ritta laotud sajad sõnasedelit. Mul on kalduvus, on igav sõna, mis vahest kuidagi nagu tundub, et major ütelda võiks. Edeldan Ma püüan ta sedeldatud. Ja nii on mul ajalehe lugemise või. Või eesti juttu kuuldes tekib mullike tarvidus seda enesele sedelile tekkida ja nii on mul siis tekkinud terve suur sedelit kapp, kus võib-olla on oma kuus sadatuhat sõnavas sees. Ja praegu on vist järjekordselt käsil vene-eesti sõnaraamatu täiendamine. Ja selle taga jäime Pravilinega kahekesi, töötasime kahekesi. Aga nüüd oli septembrikuus ka praod kinni ja jäin üksinda seal tööd tegema, sellepärast tuli dif uuendada. Ja ma olen vahepeal saanud kollektiivi juba inimesi, kelle seltsis ma loodan seal tööd jätkata. Professor Veski, tahaksime neid veel teada saada, teie tööjõu saladusse tahud Tõnno, kust on see pärit, mis teid veel nii kõrges eas nii suure seiklusega laseb igal hommikul töölaua taha istuda? Inimesena, tõsi ta ka, et mulle töö meeldiks, see on fakt ja seda maailma tööta ei suudaks olla, oleks igav. Kui midagi teeks mul ikka juba nii. Kuidas ma seda nüüd edasi arendan või lõpule veel? Niisugused küsimused on päevakorral, eesti keel on ju tohutult arenenud ja kindlamaks muutunud, kuid väga palju on kindlasti veel teha. Ja praegusel ajal on kuidagi tekkinud mõnikord niisugune kallak inimestel eriti juhtivatel inimestel. Tõesti arvatakse, et võib ju saaditav olla teatav paralleelne vorm teese kõrval aga teatava reeglis ta ei mahu ja sellepärast ei tohiks ja sall oli ta. Teisel puhul ollakse arvamisel, et keel võib ka mitme paralleelvormiga olla ja see on võimalik, mõnel puhul küll, aga mitte ei tohiks nii väga ulatuslikult sallida, et võib nii ja võib tõesti kirjutada paljudel juhtudel see tsiviilkeele siis nagu reeglipärasust põhimõttest lahku mõned arvavad, nii et tahavad käia põhimõtte järele küüeta non-movie. Et mis juba kordan, rahuliku vormi sisse saanud lassi Labesots, kuigi ta kõige vigasem vorm, olgu. Seda põhimõtet ei saaks ometi niiviisi. Et peaks käima põhimõte, pantarrey kõik voolab muidugi keelareemne voolab kaedasi, nagu loodrisid kõike. Dacil voolab ja areneb. Ja sellepärast peab see põhimõte õige on mitte see, kui, et veel. Üle 85 aasta olete pruukinud eesti keelt. Üle 50 aasta olete teda arendanud? Saab tema kohta öelda inetu, nii, nagu ütles Aavik ometi ju Koidula on selles inetust keeles nii ilusaid värsse loonud. Ja ei, see on muidugi väärarvamus, et keel on, keel on nii suur, nagu ta rahvasuus on arenenud, me ei saa ja seda põlata, kui me ise sellesama rahva liikmed on, kuidas oma emakeelt hakkame halvaks pidama ja iga rahvas pidagu oma emakeelt kalliks. Sest et selle kaudu väljendatakse kõige mälestusrikkamaid. Kord laius mere ääres puutumatama, seal kasvas kõrgeid kuuski, oli varjurikkaid, aasu, aga oli ka soid ja läbipääsmatu padrikul. Ühe koja juures teise juurde oli raske teed tallata. Siis leidus mehi, kes hakkasid sihte raiuma. Langetasid puid, juurisid kände, tegid alet ja kütsid põllud rohelisteks. Tegid tööd ega märganudki, kuidas vaadaks said. Nagu oleks olnud üksainus hommik, üksainus päev. Ja päeva looja on ilus. Silmapiirini ulatuvad nende rajatud teed. Nad võivad rõõmu tunda. Suurt rõõmu. Mehine jälg on jäetud tulevastele põlvedele. Öömehe jalajälg, mis kunagi ei, kas Launde.