Tähendab mereväkke ühendab saldadeks reaalsus, kus määrati sinna siloya tööajast 1009. Aastal novembris kutsuti sõjaväkke sundaega teenija ja 1900 19.-st. Ma olen kuulnud, et teie olete üks esimestest raadiomeestest. Kas te jutustatakse, jutustaksite mulle, sellest meelega tahaksin veel neid vanu aegu meenutada. Nagu ost näo järgi otsustate oles kaunis vana mees juba sündinud 1900. Mitte 1800 89. aastal augustikuus nõnda et varsti saab kolmveerand sajandit täis elatud. Lõpetasin siis 1900 üheksandal aastal väite, 1907. aastal Pärnu linna kooli ja 1900 10. aasta novembris sattusin sõjaväkke sundaega teenima. Konstatis õppekooli ja kraadio klassi ja sellest ajast peale kujunes see minule Niip põhiliseks erialaks. Olin üks aasta raadio. 12. aasta kevadel ja ka kohe selle järgi määrati mind siis esimese miinidiviisi aega ajateenimist jätkama. Sattusin miinidiviisi staapi, kus ka lõpetasin 1900 13. aastal oma teenistuse, aga kuidas staapi sattumine oli võib-olla lähemalt juhtusseni prell kevadpäeval oli üks allveelaev. Teebovi sadama suudmes merehädas saadeti pääse laev, tarvis oli temaga kontakti astuda raadioside kaudu. Ja ilma teadmatult läksin sinna raadioruumi, kus parajaste üks raadiotööga püssidest askeldas aparaadi kallal. Vissel vaatan, et ei tule midagi välja, sel ajal olid ju side. Sädejaamad oleks pidanud natukene mürtsu kah olema, aga mitte midagi. Ohvitser, kes seda asja seal püüdis nii juhtida, märkas, et minuga oli kahtile grafwski märk käise peal ütles, et noh, et kas katsu sina, et kas sa saad ühenduse. Läksin siis tsentriaparaadi juure, võtsin tema ühendused kõik lahti ja panin oma käe järgi nii põhjalikult jällegi lülitad sisse. Ja kui siis võtme vajutasin, tekkiski ühendus ja sain ka sideme Guatsematiit päästelaevaga on see muidugi selle ohvitserile väga meeldis. Ja küsis kohe, kust kubermangus ma õieti pärit olen, ütlesin, et Liivi kubermangus vist ikka need siis oli nii rohkem lugupeetavad oma. Truuduse poolest lendab kohusetruuduse puhas. Ja läks ära, ei lausunud mul midagit, q poolteise pärast umbes hakkas ta taotlema siis minu määramist staabi komandusse. See oli muidugi eelistatud koht võrreldes teistega, 36, raadiojaam oli, nende korraldamine kuulus kah selle staabi teleka pysti murede hulka. Otseseks ülemuseks oli vaid üks ainukene ja see oli sideohvitser kelle nimi oli rõbkin ja selle Popovi assistendi nimi oli ka röntgen. Minu, mina ei kiikan tema käest nüüd küsida, et kas tema sirutki ongi seda Popohvis elasisteerist. Aga nii me siis elasime vägas sõbralikus vahekorras, tema oli minuga rahul ja minul on loomulikult ka õigust nurisemiseks ei olnud. Kuni 13. aasta juunikuuni, mil mul aeg käis, sai sõjaväes teenimiseks, siis saadeti mind ära ja läksingi sõjaväevormis sena Riia ringkonnaposti kellegagi valitsusse, et taokkideta omale uut kohta. Selle tööstuses, aga nüüd veel nende mereväeteenistusest, kui võimsad olid siis need jaamad ja missugused olid saatjad ja missugused vastavaid Divi, nagu ma vist juba ütlesin. Diviisile laevade peal oli 30 uus raadiojaama, iga võib-olla tükk ja aga kõik selle poolteise kilovatised saatejaamad, mis tüüpi telefunki nüüd siis oli Aižinstati mingisugune nimelised ja oli veel teisigi, ütleme nii, kombineerituid. Aga kas need raadioklassis võeti ka need praktiliselt need saatja ja kõik võitja pehmeid ja kes olid siis raadiotehnilist kirjandust ka Raadil minuaegsed lektorid, raadiokoolis olivad leidinandid, Õppkin, Muravjoff, Babakinud ja veel mõned teised, kelle nimesid ma enam hästi ei mäleta. Chastne oli vist kahjas, aga need need siis Nende koostatud olid, oli esimesed, ütleme, raadio kirjandused, tehnilised kirjeldused raamatut ja päris raamatu kaustas ja mitte õhukesed. Ja nendega mina siis esialgu hakkasingi tutvumist selle radiokirjandusega ja, aga missugused olid esimesed vastuvõtjad just seal praktilist laevas kasvatada. Nii tuli detektorvastuvõtjad. Lampvastuvõtjad ilmusid alles 13. aastal, kuid meie meile meieni need vil ei sattunud, need olid suurematel laevadel. Ja nagu ma nimesid, ma ei mäleta ka elu ja ei ole ka oluline. Nii maa, kui te nüüd laevalt delt teenistuse lõppesid, siis laarsustite edasi tulin, siis leia ringkonna valitsusse, kus ma enne töötasin, postiametnikuna kastimus jälle annate mõne uue koha, postiametniku koha. Aga see vaatas minu dokumente. Isikliku käega kirjutatud karakteri Rysica ja väga kääni hinnanguline ja ütles, et mida te, miks te siis küsite ennast kuuenda järgu ametnikuks, kuigi võite otsekohe neljanda järgu ametnikuks saada, tähendab 39 rubla pealt 60 peale. Mina olin üllatatud, mõtlesin, et kuidas see võimalik on ja ütles, et tulge eksamile. Ja te saate raadiotelekrabi ametniku kutse. Tulingi ja sain. Ja sellest ajast hakkaski minuni põhilise tööna raadiotelegraaf funktsioneerima. Ja kus ta siis määrata, missuguse ja seekord määrati mind talina rannaraadiojaama, mis asus sau veel. See jaam oli asutatud 1900 18. aastal ja tema ees ülesandeks oli sidepidamine laevadega. Mis tüüpi see jaam oli? Laeva, see jaam oli Telefonkeni. Ja ja lampjaam juba lamp ja, ja mittemütsidetektor ei saatja oli tähendab telepuhkel lamp, mitte saatja oli siiski nende vahedega Säde ja hõbe nende kontaktidega ja nende ketastega ketastega ja, ja, ja võimsuskao umbes meeles on poolteist kilo või poolteist kilo, vaid sellepärast, et tema saatepiirkond ei olnud mitte just väga kaugele sidet. Nii maksimaalselt. Meie sideülesanne oli selle Kuressaare, ütleme selles ringis. Tähendab praeguses Eesti territoorium vetes, mis tema noh, väljakutsemärgid on neil meeles või ei ole. Tähendab, eest b vist ISP oli ja siis see oli seesama, mis töötas edasi siin sees. Ja hiljem ka midagi midagi sarnast ei mäleta, aga ma täpselt ei mäleta. Ja vastuvõtja oli siis ikka detektor veel. Jah, ikka direktor oli küll, no siis edasi seevastuvõtt, ja muuseas nähtub ka ütleme, foto üles, et on olemas ja jääk on küll. Mul jäi tema kahjuks koju ja lähemal ajal ma igatahes muretsen tema, teil kah oleks näha, mis seal tegelikult oli. Ja nüüd kaua te seal teenisite siis sauel ma ei saanud kaua olla need kolm jaama, tähendab, talin Riia ja liip Leepaja Liibavivaid olla. Need kuulusid nüüd sidevõrku. Ja nendega oli lugu, nii et Liibavis näiteks oli üks ametnik hakanud ülemusele käredamalt vastu. Ja teda siis karistati ja toodi siia saue jaama üle üks lätlane oli üks kummile nimeline. Ja mind soovid, küsiti, et kes sooviks liibovi minna. No minul oli Leepa ja võileiba või seal juba väga palju tuttavaid, oli seal olisi hilisem side valitsuse sekretär, Tallinnas, siin Pitka ja edasi, kellega ma elasin ühes. Et mina lähen sinna küll, mis aastal see oli? See oli 1900 13. aastal sügisel hilja, läksingi siis enna Liepajasse ja seal siis lõpetasin 1914. aastal suvel raadiojaama likvideerimise tõttu sõjaolude tõttu pool selle töötamise. Ja kas te nii laevade suuremas sõjalaevad seal vanasti olid nats kakut ja nende peale ei töötanud, nende peal töötanud ma otseselt ei ole, kuid käinud küll, olen seal tuttav akas teie valusid, telegrafiste, veel teisi oli sel ajal teatamata nime või kes või kes siin praegu jah, kes praegu oleks? Ei ole kahjuks teada, ei ole enam ja need on juba vist ja oma tööd lõpetanud, töö lõpetanud ja ja siis oli, mis selle kohta veel selle töö kohta võiks ütelda. Asso ja siis oli hiljem likvideeriti ka. Söö Riia raama ja Tallina raadiojaama töö. Muuseas Tallinna selle saue raadiojaama. Ta on mul fotoülesvõtteid olemas ja, aga nüüd ilmasõda algas, kuidas te ilmasõja aednikus ja ilmasõja ajal sattusin mina liia pea delegaati. Töötasin seal esialgu ametnikuna ja hiljem tehnikuna telekrabitehnikuna. Ja siis olin ma vahepeal, no see sõjaaeg oli liikuvus väga suur. Olin. Oli evakueeritud Tartus, töötasin seal tehnikaosakonnas ja nii see aeg läks. Ja 1900 ütleme saksa okupatsiooni ajal, siis olin ma tegevuseta, võitsin kala Pärnu rannas ja. No ja siis 18. aastal sattusin ma siis jällegi uuesti Tallinnas, see oli vahepeal Viljandi maakonna teleka võrguülema koha peal. Ja 21. aasta kevadel siis siirdusin juba oma Eli niispetsialiteedi järgi Tartu Vastuvõtt raadiojaamaülema kohale ja ja olin seal siis 1941. aasta kevadeni. Ja veebruarikuus umbes likvideerisid Tartu raadiojaam. Tegevus anti üle hüdromid teenistuse valitsusele Tallinnas. Olin siis kuni sõja alguseni selle hüdrometensuse valitsuse. Tööta ja vahepeal ka tegelesin, ütleme raadiotegevusega ajakirjanduse liinis ja nii tuleks veel kui tagasi vaadata. Kas sel ajal Granstaadi merekooli selle raadioklassis õppis veel teisi eestlasi ka vähe, aga kas oli, mõni oli, kuid nende teekond viis teistel erialadel ja läks mujale ja aga kas oli sel ajal neist mõnda huvitavat sidet kaugsidet või? No oli küll näiteks see. Mäleta nüüd kevadpäeval Liibavis. Ja kuulasin musta merest raadiosidet. Et Liibamegi sai Musta mäles, kuulsin sidet, ise ma muidugi selle töötlema oma väiksejaamaga ei ulatanud, kuid säält oli selgelt kuuga ja siis see side oli ingliskeelne. Ja see mees staabiohvitser tuli sinna päevikus oli ta sisse märgitud, vaatas ja ajas silmad pärani, tõmbas selle päeviku ja jooksis otsemat teed kohe. No mis seal oli ruumi ja tüki aja pärast tuleb siis tagasi ja küsib, et kas te teate ka, mis te vastu võtsite? No mina loomulikult sel ajal veel ingliskeelt ei valdanud. Pärast ma küll õppisin teda mõnevõrra ja et siis seletas muuhulgas ära, et Sparta vene keeles rääkis, et Spartas Oklošaedsena, Vseeoo, Slovja meela ja nemad siis kartsid, et säält areneb sõda ja seda see ei meeldinud ühelgi, et oleks seal seda arenenud. Ja nii niimoodi siis saadi sellest küsimusest üle ja aga nii mõne, kas need rannajaamad töötasid ka välislaevadega? Missugune jaamaga siia vetesse sattus, sellega tüütad ja olnud valida kelle oma tahes. Aga mis keeles toimus siis ükskõik mis keeles teil oli kood olemas? Ei, päris kohe lahtises võõrkeeles. Nii no lõpuks oli ju ka nii, kodanliku Eesti ajal ma juba pae peal õppisin inglise keelt ma ei saanud muidu seda raadiooperaatori kutse tunnistustki kätte. Inglise, prantsuse, inglise keeles oli, tähendab diktaadi vastuvõtmine telefoni kaudu ja prantsuse keeles olid tööd tõlketööd ja ja siis sest rahvusvahelisse operaatoreid nõuti, pidid ostma inglis- ja prantsuskeel täpselt ja nii, seega teostus. Nii on veel midagi huvitavat oma töökogemus või vanast märkida, mis valju ütleme ka näiteks ajakirjandustöödki olid kaasTartu raadio sama noaga näitas kui seal see sädejaamaga töötamine ka, kuidas siis õhulahendused väga mõjusid vastuvõtupeale ei mõjusid küll. Kuid see harjumus, mis vanal trali pysti aastate jooksul tekib, nii väga palju ei sega ikaga, ta püüab selle sisu välja, kui ta juba jupikese sealt kätte saab. Siis on ta juba oma ülesande lahendanud. Ja no minul oli ka ma käsitsi olen kõige rohkem vastu võtnud, ütleme neid kiin mooduseid 183 tähte minutis. Küllalt. Seal mõni niisugune juhus seal selle aja kohta just vanemad kõige vanema huvitav. Nojaa, kodanlikul ajal oli ka need, see Karl kallemaist tuli mul pil avatöödeks, see on juba uuema raames aga üldse teise enne teist maailmasõda ja teise maailmasõjaaeg ei ole meil säilinud mingisugust materjali ja selle sellepärast on see jutt väga-väga huvitav ja etapile, mis ained seal merekooli või seal raadioklassis veel õpite tähendab raadiotehnika raadiotelegraaf siis määrustikud olid ka teataval määral. Ja, ja kui nüüd eksamil nõuti mitu tähte minutis vastuvõtmise, see see nõudmine väga suur ei olnud, no ja väiksem 100 ümbrinud veel minutis ja pidid andma ka 100 tähte ja no see oli mul suva ja ei olnud midagi. 25. Kui palju seal siis raadioga klassis üks tähendab inimesi oli või tähendab õpilane Radio klassis oli 150 inimese ümber ja siis oli küllalt palju, aga need olid jaotatud sektsioonideks. Ja minul oli, mis mind päästis, eriti oli matemaatiline külg. Ja nii et ruutjuuri Pütsiniga ja keeldusin tahvli peale ja valmis ja antigi teil niisugune, seda nõrgem kategooriaga jama jah, see sõjaväe ülem, aga kohv ja imedest minu arust ei rehkenda. Ja need õppevahendid olid seal ka juba raadiojaamad, need kabinetid olid olemas juba ja ainult lampaparaati ja neid ei olnud seekord veel. Ja see teooria tuli hiljem juure ja nõialampide teooriaid oli hiljem ja no kuidas see esimene lamp tuli siis, nii kui te märkad, mäletate veel? No see oli küll üllatuslik, ütleme juba Tartu raadiojaamas oli seal 21. aastal. See, see oli juba. Siis kui noh, missuguse laevadel juba nii raadiojaamad, peanolid kui dollaasi poolest umbes nii, ligikaudu aga sellele ja algaastal ja algaastail sõjaväelaevadel olid kõigel pääl kõigele ja selle eralaevadel bass, nede reisijaid, laevadel, linna huvitab, teised mootoriga nõuetele ja ja päästelaevadel tekkisid kah juba hoiatas lääne oli ka vaja nüüd kaste, nii, käisite neid eralaevades ka neid vaatamas, mis tüüpi seal oli näiteks mina käisin ju liibovis teenimise ajal käisime isegi välisraadiojaamade peal ja ta oli küll Rossija nime all, oli, pidas sidet Ameerika ja siis Sellel liinil kuulusid nüüd Ruska Vostotšnõi Jasqueparaazhodstva ühingule ja neid millaste esimest ringhäälingu. Või tähendab Telefoniid nii kohadele gradistid nagu vanad omavahel. Millal teie esimest telefon, niit kuulsid? Esimesed telefonid, kui ma ei eksi, siis oli see 1900 83. aastal. Taturaali jaamast ma töötasin jaamamõisas. Ühel hommikul kuulsin järsku midagit kappakovila taludes. Kapa-Kohila. Vaatasin, et kust mait nüüd räägivad. Pöörasin seal. Kõrvaklapid pealt ära ja vaatad, mis kurat, John Kusti tuleb ja tuligi säält klappides. Jah, nii ta oli küll. Aitäh. Ma arvan, et tänaseks ehk jätkub ka. Tänan väga. Nii, üldjoontes on nüüd kõik koosseisus, sellest ei ole mõtet rääkida ja see võib olla ja, ja ajaloosse panna, aga, aga siin. Kes otseselt ajaloo ajalehtede teadetega oli ka nii. Ja see? Me olime ikka nii palju mängijaid vastuvõtjad seal Tartus. Et isegi ta käis lilt saamas ei eta käis meie, kes me olime isiklikust kateedrist. Pange neid käima. Ütelge nüüd oma nimi ja isa ja nii nagu sa oled ja siis. Neid. Mihkel Juhani poeg Tomson. Selle jutuga meeles jah, Mihkel Jaani poeg Tomson kes on arvatavasti esimene eestlane, kes töötas kutselise saatjo telegraaf Kristina. Ja enam tennist rääkida, muud ei ole, selle aja kohta SOS lasteaia ei võtnud. Juhtus sedagi laevalt siis rannajaamas kaholini poissi, seda juhtunud. Ja aga kas selle Titanicu hukkumist see oli varem ja seda noh, hea küll, lõpetame sellega ära, aitäh.