Väljapaistvate teenete eest Eesti kunsti ja kirjanduse arendamisel ning seoses Eesti kunsti ja kirjanduse Moskva dekaadiga autasustada Lenini ordeniga Aino Augusti tütar, pindamit talvit, Viktor Kingissepa nimelise riikliku akadeemilise draamateatri näitlejad. Lühikesed kuivad, aga kui palju, ütlevad read. Nende taga on nii palju pingutusi, otsinguid, vaeva, kõhklusi ja tööd, tööd ning veelkord tööd. Ei aita ainult suurest andest, et luua kuju, mille nii üksmeelselt heaks kiidavad kõik vaatajad. Talvi Kleopatra on meistriteos. Niisugust hinnangut kuuldi Tallinna draamateatri kitsukeses jalutusruumis. Ja sama ütlesid meie reporter eile Moskva suurtes teatrisaalides Nõukogude liidu tuntuimad Sheczpiroloogid anniks Jewistin. Tema muutlikkusel pole piire, ütleb üks tragöödia Antonius ja Kleopatra kangelasi Egiptuse valitsejad tarist kõneldes. Ja sellega tuleb täiesti nõustuda, kui jälgida Aina talvit, kirjutab Sovetski kultuure veergudel komissar Sekski. Talvi Kleopatra. See on šeik spiri Kleopatra kelles on koos õrnus ja jõhkrus. Teesklus ja siirus, halastamatus ja headus. Külm kaalutlus ja tunnete puhtus, madalad ajed ja üllus. Kordunda kuningat, tar kord räpane turueit. Aga eelkõige on ta naine. Naine, kes armastab ja armastab sügavasti. Kleopatra on nõrkimas ootusest oma armsama Antoniuse järele, kellest juba ammu ei ole mingeid teateid. Ma petten seal pruuni võimulisi kalu lööb konksliimadesse lõuga, tõmban vees, siis igaühes näen antaaniust ning ütlen Ale käe. Videos kalapüügil kuditu Kerda õnge pistis. Ja. Siis naersin ta pool hulluks kuid samal mõmmersinda seda hellaks. Hommikul jäin enne üheksat Tammagama tas selga, panin omal loorid rüüd. Ta ei hakka sul kõrvades nii kaua seisnud ahtrat. Rääma. Antonius surnud keeringuist siis tapad käskijanna, Hondal hea ning ta on vaba, siis saad kolda, suudle käes sinisemat soont on suudelnud mul seda värisedes kuninga. Veel kõige, tal on hea näe, ja vot sealt veel kulla. Ja on ka surnutel. Kui mõtled seda, siis sulata kulla, valan selle su kurja kurku, nüüd võtke pahaks peksta, enne kui sa räägid. Kui ütled Downius, et terve ta on seederiga sõber ja pole vang, son, puistan kollavihma ja pärlirahet on tüür. Tots sõnadega sõber, sa oled tubli, Dolce Sorga sõber, rohkem veel kui kunagi. Ma teen su rikkaks, aga ei, mulle aga sest, et rikub see kena alguse. Oi. Sind kaalun, kalla mu kõrva kogu kaup, nii hea, kui halb. Ta sobib seesariga. Anterver räägid sa ja ütled vara? Seda ma ei öelnud, et on vaba. Ta sidus oktaavi, aga milleks ta on almis Octavio. Sind Ravaks, lakat kaebid, kannaga saal, räägi ees. Kahu, lurjus, siit võib rõhutan, kui kuulikul silmad peast. Pealae Sulkid kui paljad. Hauta humalaveelindude Beatoloogide pannud ma nüüd paar käisime, peatas tulemöll heage midagi. See mees on sööndu käes, piksenoolest, kõik süütud. Egiptus, sula Niilusesse. Taas. Kutsesseorssi. Küll olen hull. Ei purre tedama, ta kardab tulla. Ma ei tee talle haiget. Meest tule siia. Ans Maytond, Nissaazind hullemini vihata, kui jälle ütled ja on Maltun tema, naersin need. Kui jumalad jääb selle juurde, kas võtma. Roomas ma vaatasin talle näkku, kui ta käis Antoniuse ja oma venna vahel. Kas kuulsid häält? On kriiskav, see võim madal. Ja kuulsin teda. Tema hääl on madal. Mis kuninglik konda kõnnakus kas nägid kuninglikust? Tema hiilib ta käit ja seis on üks, on näha keha, kuid mitte elu, pigem marmorkuju kui olendit, mis hingab ja olisi kindel. Tõesti, kui mul silmad peas, meest Egiptuses näeks kokku vähe kuivana, ta võiks olla käskijanna, ta oli leskalgkoole. Arvan, et 30 ümber on ja tee või piklik liigagi ümarik. Seesugused on enamasti lollid. Mis värvi juuksed? Pruunid laup, nii madal, kui seda oskab ta. Siin on kolda ja unusta mu teravused. Näen ma, et sa ajad neid asju hästi, mine seanud kordama. Kirjad ootavad. Käed kõik veel hästi. Kindel käskijanna. Meeleolude välkkiire vaheldumise hiilgav edasiandmine pole aga mitte kõige hinnatavamaks Talvik Kleopatra. Tess poodi muutumine inimeseks, kes on võimeline armastama ja kannatama oma armastatu pärast. Nagu lihtne orjatüdruk. Selle hingelise õilistumise protsessi avamine on Talvik Kleopatra kõige väärtuslikumaks küljeks. Puha käike, põletatud ringimine, liigud pimedasse, las jääb maailma täitlik alla. Nii pidi olema. Antonius võis võita Antonius üksi kuid häda käes. Suren kuninganna, suuren Liivuks vaid surma üritan ma praegu Kunima meie tuhandetes suudlustest. Nüüd surun viinse mürke vasu suule. Antonio, tule, suur rehkussa, elan sind, suudlus elustagu. Suudaksid muhule seda. Kujutaksin, suren kuningannast, suren veini mulle. Vestleme siis pisut, las räägin, mina laskma teotan nõnda, et õel võltsemand saatus lõhub Pakisest Marnussatud üks kallim sotsi au, Jakaitsed, see sarid ei sobi ühte ning kuule kallim tas sõpradest vaid usu prokuleiust, maa oma tahet usaldan ja kätt. Ei ühtegi sõpra. Et lõpul viletsaks muutunud süüria ärge kurke, parentoid, kude, mõtteid, minu endisaegne vein. Kui olin ma maailmas suurim vürst ja laim ega pole surres kima alatu, ei sõida haaralt peas kaasmaalaseid kiivrit. Roomlane on roomlase poolt vapralt võidetud. LM meestest suled. Kas sai oli minust? Kas ma jään tuima maailma sinuta nagu laevalaut? Maailmakraan nüüd sulab. Minu isand. Ka temagi. Surnud käskijanna. Ma olen ainul näin alis tundma kerele nii nagu orjatüdruk, kes mustate Julgust sõbrad. Tammakame siis üllal Rooma kombel me teeme seda mis on suur ja vapper. Surmal kuukene. Juuk, külm on sele hiigelvaimukes. Laesse naised, tulge. Pole meil peale julgusi. Veerand sajandit on kestnud Aino Talvi kunstnikutee ja toonud talle üha uusi võite. Aga kes võiks arvata, et lapsena oli tema suureks sooviks saada koolipreiliks kunstniku rahutu vere, päris Talvi külvist emalt, kes oma koduküla Kastre-Võnnu rehe all kõik Koidula näidendid läbi mängis. Niisugust laululindu aga nagu ema tütressiski saanud ja veel praegugi tuletab ta hirmuga meelde kõiki etteasteid, kus tal laulda tuli. Aga seda tuli tihti teha, sest Vanemuise noored näitlejad ei mänginud mitte üksnes sõnalavastustes vaid pidikuid, Arviskad tantsima ja laulma, olgu see siis lastenäidendis, operetis või koguni ooperis. Kuidas siis Talvi lavale sattus? Päris lihtsalt. Pärast seda, kui ta oma sünnilinnas Tartus oli lõpetanud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi, jäi ta koju. Aga kudus hakkas talviti igavus kiusama. Ja kui ta siis ajalehest luges, et Vanemuise lavale on tarvis kooriliikmeid otsustas ta proovi teha. Kuigi senised lavakogemused piirdusid ainult kaasalöömisega küla noorte näitemängudes. Suvistel õppevaheaegadel. Vanemuise koori oli tahtjaid 120, vastu võeti 12, nende seas ka Aino Talvi. Süda kurgus ja haa, kubu seljas. Nii täidab ta oma esimest osa külatüdrukut, kellel isegi mõni sõna teksti oli öelda Kitzbergi näidendis libahunt. Artur Hatsoni iluduskuningannast saab Talvi oma esimese vastutusrikkama osa ja siitpeale algab tema tõeline lavatee. Aino Talvi kunstilised saavutused on nii suure ande kui ka suure töö vili. Kuulake, mis on selle kohta öelda ühel meie staažikama lavastajal vabariigi teenelisel kunstnikul ja ordeni austuse märk, vastasel kandjal. Andres ärevil. Minu esimene kohtumine ainult talviga toimus 1934. aasta sügistalvel Tartus. Lavastasin tookord külalisena Vanemuise teatris kolmekrossioopereid ja selles lavastuses mängis kaasa ainult Talvi, kes siis töötas alles Vanemuise teatri kooris ja tantsurühmas ning astus esimesi samme ka sõnalavastuses. Sellest esimesest koostööst ainult talviga. Mäletan, et kuigi tema osa lavastuses oli üsna episoodiline lõida siiski meeldiva kuju mida ka teatriarvustus kinnitas kuidas ainult Talvik kolmikusse ooperis osa kallal töötas, sellest ei ole mul midagi iseloomulikum ellujäänut. Aga mul on selgesti silmis juhtum, kus ma juba siis sain väga ilmeka pildi, mis iseloomustab ainult Talvi loomingulist tööd lavakunsti alal kuni tänaseni. Selle pildi omandasin ma nõnda. Samal ajal kui me õppisime kolmekrossiooperit, valmistati Vanemuises etega Kitzbergi noorsoonäidendi Kaval-Ants ja Vanapagana lavastust. Ja kui ma ühel õhtupoolikul selle proovi läksin vaatama, siis juhtusin järgmise sündmuse tunnistajaks. Näit juht, kelleks oli üks Vanemuise teatri vanimaid lavajõude võttis teose teise vaatuse alguses Kaval-Antsu ja Mikatsimoorikus stseeni kaks või kolm korda läbi. Jäin ehitajate tööga rahule ja tahtis siirduda järgmise stseeni juurde. Aga Mikatsi noorik, kelleks oli ainult talvi, ei olnud sellega nõus ja ütles. Võtame veel kord. Näitejuht täitis noore näitleja soovi ja stseen võeti veel kord läbi aga ainult talvi jäänud kas nüüd veel oma tööga rahule ning nõudis. Võtame veel kord? Selline nähtus, et näitleja soojumas stseeni siis veel korrata, kui näit juht temaga juba rahule jääb, ei ole just tavaline. Ent kuulda sellist soovi koguni algejalt näitlejalt oli juba lausa üllatus. Nüüd on kõrvalolevast juhtumist möödunud juba üle 20 aasta ja selle aja jooksul olen ma sama lauset ainult talvilt väga palju kordi kuulnud küll omaaegsest Talima draamastuudio teatris, küll riiklikus teatris Estonia draamarühmas. Jaga Viktor Kingissepa nimelises Tallinna riiklikus Draamateatris. Sellepärast on mul õigus väita, et need kolm sõna võtame veel kord. Kätkevad kogu saladuse, millega Aino Talvi on visalt nagu sihikindlalt sammunud oma loominguteed ja ületanud kõik ette tulnud takistused sellel teel. Pikas kujude galeriis, mida Aino Talvi on oma rohkem kui veerand sajandit kestnud lavategevuse jooksul loonud seisavad kõrvuti kõige erinevamad, traagilised ja koomilised, romantilised ja argipäevased. Kord rafineeritud maailma ta ja sealsamas karjatüdruk, kord võimas valitsejanna, siis jälle lihtne talutüdruk. Kord elust muserdatud vana naine. Sealsamas elurõõmus tervisest pakatab tütarlaps. Tšehhovi kolme tões kisub talvimeid kaasa Olga preserova hinge ilu ja turismiga. Üllatab meid oma halastamatus, Atiiriga palve, Olgana laadise kaluri pojas. Tark ja tahtejõuline ning elu rõõmusteste muna ei meenuta millegagi vana silmakirjateenrit Anna Dmitrijev, Nat Tolstoi näidendis elav laip. Talvi on mänginud kõiki Jakobsoni positiivseid naisi aga ka paadunud hinge Borgi dekaadi lavastuses kaotatud paradiis. Välise ümberkehastumise kunst aga on ainult üks selle silmapaistva näitleja iseärasusi. Kõige väärtuslikum tema loomingus on oskus erakordselt sügavalt ja mitmekülgselt avada oma kangelannade hingeelu Nende psühholoogilist arengut, näidata isiksuse saamisprotsessi, sisemist võitlust ja uue maailmataju kujunemist. Aino Talvi väärtuslikuks kunstniku omaduseks on veel võime teravalt tunnetada autori stiili ja loomingulist isikupära. Sellepärast küllaltki tema Vargamäe Mari tema Liidia näidendist, kuhu lähed, seltsimees direktor tema Tatjana korki vaenlastes ja tema üks viimaseid lavakujusid laevakokk Ester Atlandi ookeanilt igaüks niivõrd omapäraselt ainulaadselt. Osade palju loeteluga aga ei jõuaks me niipea lõpule. Sellepärast anname teile otsustamiseks stseeni lavastusest Ljubov ja Rowaja, mille nimiosa kuulub kunstnikuks. Kui suurkujude hulka? Tere tulemast, seltsimees Järvaja. Sõitsite meile ma ei sõitnud. Kas seltsimees Puškin on oma toas tähendaga kinni? Jälle 30 versta jalgsi? Ma olen harjunud kiirrongide ja autodega pole ärahellitatud. Õppetöö, koolis ei alga veel niipea. Oleksite veel maal olnud. Maal põletasid valged eile küla suurtükitulega maha. On hirmus suurtükitule all? Ei lõbus. Miks teil, seltsimees, vaion, minusse säärane suhtumine? Ma pole teile seltsimees, üldse mingit suhtumist. Kas seltsimees Puškin saab varsti vabaks? Varsti? Oodake. Me olime mõlemad sõduril lesed, kes elavad oma tööst. Nagu oleks seltsimehed isegi kahekordselt. Nähtavasti mitte kõiklesed, pole seltsimehed. Teemis Jukka, kahe aasta-ist minu omaga kahe kuu eest. Mis sellest järgneb? Minu a? Võibolla on raskem? Võib olla pabeross, sooviti tagalas, suits. Ei. Ma teen parem õpetaja suitsu. Kas teie seltsimeesõpetaja ise olete palju õppinud? Väga vähe seda on näha. Selleks torkasid, tegi meil silmad peast välja, et ise paremini näha. Ja mina olen palju näinud. Ma olen näinud kultuuri nii hästi Euroopas kui ka Venemaal. Ja näen, mis tähendab matsisaapaga ühe hetkega puruks tallatud see mis on loodud sajanditeks, tähendab, ei kõlba see, mis sajanditega on loodud, kui seda on nii kerge puruks tallata. Ei ole mõõdupuu. Niigi, kui minu mees olid suurepärased inimesed. Minu mees oli kuulus arhitekt. Ta lõi, paleisid, lõi templeid, hukkus, aga ainsat täishammustusest ei ole enam loojat, ei looda enam uusi templid ja paleisid. Loovad, teised Venemaal mitte kallis, siin olnud tsaariks täi. Kõik Sübera. Meie aga kammime ta välja. On hullemaid parasiite kui täid. Vaat nemad sõid mu mehe ära ja lapse võtsid suubisteks peale. Teie mees ehitas balleesid. Minu mees aga istus sel ajal vanglas. Paleed, te ehitasite endile meile, aga vangikongid? Vaevalt ma olin endale mõnikord teenistust saanud, kui juba kihutati minema. Hädaohtlik mees on vangis. Kas teie mees oli saksa sõjas? Ei. Õige isamaad kaitsta võivad ainult kardetavat vaenlased ja matsid. Isamaa pojad aga peitsid endid nende matside selja taha. Mu mees ütles jumalaga jättes. Ootan juba. Toon rindelt uue elu vana elu eest, aga õiendan nendega arved. Nüüd ma siis esitan kid tema nimel arve mehist ei, kõigi matside eest, kes teile balleesid, ehitasid. Muidugi, Aino Talvi on ennekõike lavakunstnik aga ka filmi ja raadiotöö pole talle võõrad. Kes ei mäletaks Eeva miilast filmist elutasitadelis ja kui lutsulik on tema proua seinas, seda võime otsustada niipea, kui ilmub ekraanile tagahoovis. Raadiokuuldemängudes on Aino Talvi andnud mitmeid suurepäraseid kujusid. Meenutagem puhta südamega Šein krahhemit Howard aasti näidendis 30 hõbeseeklit küünilist isa, toori, Hador Laksnessi müüdud hällilaulus, metsavaimu Ibseni peer, künnis ja muidugi annat Tammsaare Kõrboja peremehes, mida raadiokuulajad ikka ja jälle paluvad korrata. Tehkem siis seda vähemalt osaliseltki, tere õhtust. Üle hulga aja selle vanu tuttavaid näha. Miks te jaanitule leidule? Jõin kord süüakubitsema ja põmmutate aina give? Me kõik järve ääres ehmatasime, kui see pauk käis. Aga miks te siis öösel nüüd homo, proovisin uut lõhkeainet, aga meie oleme seal rakettidega ja keegi ei oska nendega midagi peale hakata. Kõik ütlevad, et teie see on lihtne. Vaata, Mikk. Nonii. Ja nüüd siit süüta, küll ta siis juba lendab, see pole suur kunst, tule, teised ootavad. Mis seal melust saad nüüd isegi hakkama. Teie ei taha siis tulla? Pidin koju minema ja. Kuule, mine tädid pealegi ja lasen, tuli annab lendu, inimesed ootavad. Ma tulen varsti järele. Joakülbern. Miks kunagi teiste hulka ei tule? Seda võiks preili küsimatagi teada. Ei, mina ei tea midagi. Esiots on perre meheks, isa aga kui isa enam ei ole, siis hakkan ehk mina peremeheks. Ja mina jään kõrbojale perenaiseks, nii et oleme naabrid ja isale abiks. Ei. Isa andis kohe kõigega minu kätte. Ah. Aga kes saab siis Kõrboja peremeheks? Need on jutt, minu isa sõnad. Aga on ehk teil kedagi peremeheks soovitada? Andke andeks, preili, ma küsisin rumalasti. Aga ma mõtlesin, et ega siis niisuguse suure koha peal ilma peremeheta läbi saada. Muidugi ei saa. Aga kust võtta vereni? Sulase kaupled? Peremees tuleb ise ja peremeestõbise tulema. Tuleb magusate viinadega tuleb kelladega aistes ja Kurinatega hobuse kaelas. Just nõnda arvab tädi malli. Aga mine tea, võib-olla ei olegi nii naljaasi kõrbojale peremees leida. Muidugi pole naljaasi sest nõnda kui tänini ei maksa Kõrbojat pidada, kui ta üldse pidada. Aga kuidas siis teie teda peaksite? Mina ja Teie teeksite, kui oleksite minu asemel Kõrbajad. Või ütleme, mis teie teeksite, kui oleksite Kõrboja peremees? Seda on üks, kaks, kolm raske öelda. Siis mõtelge ja aidake mul mõtelda. Mina pean seda ju teadma ja mul ei ole kedagi, kellega nõu pidada. Mina. Mina saaksin kõigepealt Kõrboyo hooned korraga ehitaksite kõrbojale samasuguse keldri ja sepikoja nägu kätkul. Kas preili teab, missugune katku sepi? Kuidagi? Ma olen kuulnud, kõik räägivad ja naeravad, eks. Aga just niisugused peavadki õige taluhooned olema. Ja niisugused peab ka kõrbojale ehitama. Ainult suuremad, palju suuremad oleks minu tegemine, küllap juba mina näiteks siin, missugused hooned peab kõrbojale ehitama. Aga see nõuab ju raha. Kust te seda võtate? Laelaksingu muud nõu ei leita? Laenasin, ütleme ühe miljoni ei, tähendaks kõrvu, ei ole midagi. Ja paneksite selle miljonihoonetesse, miks siis ainult hoonetesse? Ostaksin ka uusi põllutööriistu masinaid, paar hobust, sügisel tõmbaksin sööti jäänud põllud ümber talveks hauduma. Teeksin ehk uut põldu juurde ja kraavi kaevasid, see on esimeseks ja teiseks. Teiseks teeksin seda, milles kõrbojal nii palju räägitud, igavesti räsitud, aga mille tegemise peale ükski ei mõtle. Mina arvan, et kui teiega selleks Kõrboja perenaiseks hakkasite seal ainult rääkida, siis oleks maksnud kõrbojale tulla, kes on mujal parem. Ka minul oleks mujal parem ja kergem kui kakul. Aga kuski pole mul seda tundmust, kui katkukivimäel kivide keskel kõrbojal peaks sahinat tegema, peaks umbes sealtsamast peale hakkama. Kuud ei, onu Oskar peatuma jäi. Tuleval kevadel oleksid kõrvu ja õues palgi ja kivivirnad liiva ja lati hunnikud tulise päralt. Mina paneksin kõrbojal veskirattad vurama kas või tõrvajategati ainult tossama. Hakkaksin turbast alus põhku tegema, paneksin kas või silikaatkivitööstuse käima. Aga kui palju see aega võtaks, enne kui kõik nendega teha? Muidugi, ühe ja kahe aastaga seda ei saaks. Aga mis siis sellest? Peaasi, et oleks, mida teha. Sest kui te teaksite, preili misuke rõõmul midagi teha, löövi kirvele, vars seda kruvi või saaled, ela ette nii et ta läheb. Mis siis veel mõnest kõrbojast või katkust rääkida? Mõtelge ometi, mis see tähendab, kui niisuke maalahmakas võtta ja temast teha, mis tahad. Mina varem ei teadnud, missugune rahuldus on töös, aga vangis. Ah, see on nii rumal, et ma ise seda kõike meelde tuletan, aga. Maniaki näite raketid, või kui ruttu ja ootamatult tekivad päeval tuled. Mingi värvid? Jakustuvad. Põgeneksin millegi ees. See on siiski nii kurb, et nad nii ruttu kustuda. Muidu poleks nii ilus. Kas siis ilus mis ruttu kustub? Minu meelest küll, et kui ruttu, siis ilusam. Samuti hõiskasid ristipäeva hommik, kus teie sõnade järgi olin järve ääres männikus. Äkki näen kedet järve mees rinnust saadik vees, ringutab, põgenesin kaugemale ja mõtlesin, et kes hull, see küll võiks nii külmas vees supelda. Aga kui hõikama hakkasite, tundsin kohe häälest ära, et teie olete. Mina leidsin jäljed järve ääres, aga nelipühal nägin teid ennastki Corp puude vahel välgatamas. Aga kuidas te tundsite, et need on minu? Ainult teil on niisugused jäljed, ei kellelgi teisel. Vahel saab, aga vahel ei saa. Ja täna ei saanud. Täna ei saanud. Pidin jooma, täna Jul veelgi joon kasvõi käpuli maha. Niisugune hull päev on täna. Ei, preili, selle jooksin peast ära. Kainelt, täiesti kainelt. See oli juba ammugi. Kui mina teid viimati nägin, olid teil mõlemad silmad peast. Ma mäletan seda üsna selgest. Ei just siis jooksin oma silma peast välja. Just siis, kui ta minu eest järve jooksite. Teest tegemist pole nad kunagi IRL-i jaoks. Mitte kunagi ei mäletagi. Mäletan väga hästi. Olite hobune minu peos, olid ohjalt ja siis jooksite järve. Aga miks te lasite joosta? Ekste hoidnud hobune kinni? Küllap oleksin hoidnud. Aga ma ei tahtnud, karts. Kartsite. Kärtsite tohjad tulevad peast ära. Aga nad olid ju peanaha küljes kinni. Ja vähe puudus, siis oleksite lasknud mu sel korral ära uppuda. Ja siis oleks mul silm jäänud. Mis see tähendab? Ei midagi muud, kui te pidite seekord uppuma. Mina kandsin teed kaldale ja nõnda läks mu silm peast ostma, imesta teid. Seda on lihtne mõista. Minagi andsin teid märjalt, nagu olite suure kase alla mättale ning põlvitasin teie juurde. Siis. Ja siis läks mul parem silm peast ära. Kuidas ta jooksinorgioodsamiste peos oli kumaastargasite? Ühelgi hingel pole sellest aimu. Isegi emale pole ma öelnud ehkilisi alati kangesti uisutab, kui sellest juttu tuleb. Ma poleks seda teilegi rääkinud. Aga kui te arvasite, et oma silma peast ära joonud, siis. Mina ei teadnud tol korral midagi muud kui hirmu sihani kuri. Mõistmata, miks olin nii vihane. Koristasin hambaid ja oleksin kas või oma elu võtnud. Kui oleksin osanud. Teid ei tahtnud ma enam kunagi näha. Ei Tehidega ühtki teist meest. Ma olin nii õnnelik, kui juba teisel-kolmandal päeval pidin ära sõitma. Ja kunagi pole ma enam olnud segamata rõõmust, kui ma nägin isa talu neid puid ja paiku, kus olin seekord häbi pärast nii õnnetu. Kate'ile polnud veel tänapäevani me oma südamepõhjas andeks andnud. Kui nägin teid ristipäeva hommikul järvest päikese paistel ja kuulsin hiljem teie hõiskamist siis tundsin oma südames jällegi sama kurjust ja häbi valumis piinas mind tol korral, kui ma virutasin kätte puutuva malakaga teile meeletu hoobi. Jooksin märgade riietega kõigest jõust hinneldamis tuseni. Ma jooksin nii, et oksad eristasid paljaid sääri, kriimustasid eristasid valmikust, harunenud juukseid. Ma olin siis nii. See polnud ammu aega tagasi, kui ühel samasugusel laupäeva õhtul Aino Talvi luges katkendit Liina Reimanni mälestuste raamatust. Rambivalgus süttib seda koolis ka autor ja mõni aeg tagasi sai Talvi Soomest järgmise kirja. Armas aina. Sa lugesid nii hästi, et ma ei tundnud seda enam omaks kirjutuseks. Olen kuulnud sinu suurest edust laval, olen südamest rõõmus selle üle ja soovin jätku ja jõudu edasi sammumiseks selles suunas. Sinu vana kolleeg Liina. Luga kuu Aino Talvi meid selle sooviga ühineda, õnnitleda autasu puhul ja jääda ootama uusi võite Eesti teatri ühelt parimalt näitlejalt.