Andneks Viru simmanil. Niru seep, Movennikene, võta mu paater, paranda hõbehelmed õiendada, kuld läkide kinni, Teder sepsis, kuulis, kostis vastu. Ei maole helmeseppa ega pole paater seppa Ma olen selge. Rauasepa. Ann hakkas seppa suunama. Sepp bassepa see kotisepa, naine lõõtsa nahka, sepa pojad põllul, lõngad, sepa tütre, tule eduki. Vanade käsitöömeistrite sepis osa kollektsioon etnograafiamuuseumi praeguses väljapanekus on kõigepealt silmale vaadates hästi meelepäraselt dekoratiivne. Siin on vikatit, siin on tulejalad muidugi tööriistad, nii palju, kui neid rauas. Sellel ajal valmistati tuulelipud võtmed, uksehinged ja kõike palju muud. Kuid öelgem, ausalt, Jüri linnused, meile jutustab see metall siin seinal siiski õige vähe sellest, kes on tema looja või kui vana tema on probleeme, tekib palju. Raud on tõesti väga omapärane metall ja meil Eestis pole ta mitte väga vana, ainult paar 1000 aastat. Kuid muuseumi kogudesse on teda hoopis napilt sattunud. Sel lihtsal põhjusel, et raud läks ikka ja alati käibesse ja raudtööriistad on suhteliselt lihtsalt tagasihoidlik argipäeva tarbevara kaaned kaunist ilusalt kunstsepis me näeme ju väga vähe rahvapärasel viisil ja seetõttu ka meie kogudes on metallitööesemeid üsna tagasihoidlikult ja üksikute Juuslikude esemetena nemad ka üsna vähe räägivad seppadest nende oskustest sõltub, viimasel ajal oleme püüdnud just hankida terveid esemete kompleksi. Mesis kajastas konkreetse küla konkreetse alevi, konkreetselt linnaolustikku ja esemete komplekt tervikuna lubab teha järeldusi ka vastava töö tehnoloogiast ja vastava mehe enda oskustest. Näiteks siin te näete suurt vägevat lõõtsa seal tuntud Karksi sepanton sarve tööriistmees, kes oli elupõline sett ja kelle abikaasa meie vana kaastööline mari sarv sepiga sisseseade kinkis muuseumile. No selline sepapada võimaldab kõnelda seppadest üsna lähedases minevikus, see on umbes möödunud sajandi lõpupoolikul. Aga sepatöö ise meie ühiskonnas Eestimaal ju peaks üsna kaugesse aega tagasi minema. Siin on meil teatud pidepunkti jälle keeleteadus, teadlase sõnasepp on meil üsna vana, akadeemik muru arvas, et temal tuli kasutusele umbes esimese nelja sajandi jooksul ja selle juures ta ei olnud mitte niivõrd seotud rauatööga, vaid see pole üldse siis ametimees oskaja tegija meistrimehe tähenduses. Ja alles võib-olla hiljem siis 10 11. Sajand alles siis hakkab meil juba käsitöö eralduma põllutööst ja siis tekib meil juba spetsiaalsepad. Kas tema nimi on nüüd sepp või tema nimi oli Raudsep selle kohta vedajalt ühtset seisukohta ei ole. Rauamaterjali on suhteliselt vähe uuritud, on seda samuti vähe, kaasaegsetel meetoditel üldsegi mitte. Jüri linnusele on Eestimaa sepis aga olnud uurimisteemaks juba palju aastaid. Missuguseid allikaid siis või võimalusi lähenemiseks teie saate kasutada? Etnograafilise materjali lünklikus ja väga niisugune gootika pealiskaudsus, see sunnisõit, abi otsima teistest teadustest, mis võimaldavad jälgida nii sepise arengut kui ka siin esinevat paikkondliku erijooni. Ja siin ma olen appi võtnud siis keelelise materjali, ole abiks võtnud arhiiv allikatele abiks, võtnud folkloori olema vis, võtnud vastava perioodi igasuguse kirjanduse hiljem isegi ajakirjandus möödunud sajandi teiselt poolt alates. Ühesõnaga eesmärk on see, et kõigi võimalikku allikate ja nappide teate alusel siis püüda jõuda selgusele just sepa ja tema osast meie külaühiskonnas. Loomulikult need allikad sepanelda tehnoloogilise teisse kohta annavad väga napilt ja seda me teha ei saagi. Just seetõttu see allikate nisugune laad on ka mind paratamatult Rockyon sepaga seos sotsiaalse probleemide vaatlemisele. Missugused allikad võimaldavad kõige kaugemale minevikku minna? No siin võib ühelt poolt juba keelt kasutata kui teatud nii-öelda abiallikat või samuti kas folkloori ja alles alates 16.-st sajandist saame jälgima hakata juba sepa esinemist meie allikatest. Folkloori üheks põhiülesandeks on kahtlemata just rahva tõekspidamiste jälgimine, rahvakombestiku jälgimine ja folkloori legaadeedastest etnograafia ka meie vabariigis. See on üsna tühi koht ja setu või etnograafilises peame omalt poolt seda lünka natukene täitma ja oma nii-öelda katsetuse-eksituse teel folkloorimaterjali kasutama. Ja siin sepise osassev, mõningal määral olen püüdnud seda teha. No siin näiteks meil on sageli ettekujutused, sepp on niisugune väga kiiduväärt mees ja väga vajalik mees ja auväärt mees. Ja kui me jälgime meie rahvalaule ja üldse rahvatarkus rahva teadmisi, siis selgub, et see pole põrmugi just üldine. Ja ainult meie vanemates rahval lauludes, mis ei tule tagasi olla 10.-sse sajandisse võib-olla veel kaugemasse, alles seal saab sepp nihukese imepärase austuse osaliseks ja seppa kiidetakse ja nii edasi. Tähendab, see tõesti kajastab seda oma aiaseppa soojasse suhtumist, aktsionär meie soolafolklooris on väga-väga tugev. Kui me võtame näiteks juba hilisema materiaal, ütlevad seal 16 17 sajand, siis pole seal enam jälgegi. Ja kogu meie folkloor on neeti niisukese põllumehe filosoof, optiline aabits, kui nii võib öelda ja kõik lähtuda aspektist ja suhtumine teistesse ametkondadesse on ikka selle vaatevinklist tehtud. Aga millest nüüd see erinevus, omaaegne lugupidav suhtumine sepasse ja siis sepa tähtsuse tagaplaanile nagu. Siin on omad kindlad niuksed põhjused nimelt sepp omal ajal kindlasti oli silma paista, kui ühiskonnas juba amet oskustel seda tegi. Aja septegi toredaid mõõkasid, vahvaid ehteid, tema see oskus teha rauas tarbevara, see oli erakordne ja silmapaistev ühelt poolt vägagi väga vajalik ning see andis temalgi vastavas ühiskondliku positsiooni. Kindlasti sepatöö tegemine oli tasuv ala. Täna midagi erandlik jutuga sepad on meil jõukad mehed olnud. Kui vaatame, jõuame 13. sajandi allikaid, siis näeme ikka need sepad sageli on astunud omaette, külastatakse eraldi eraldi talu, see juba näitab jõukuse astet. Samuti on meil pärit mõningate arhiiv, andmed hilisemast ajast, näiteks budismist sajandist on Tallinna külje all Mäo mõisas sepp kellel on seal väga suur varandus, seal 12 lehma ja viis kuus härga, mitmeid hobuseid ja nii edasi. Kuivõrd rahvaluules peegeldub sepatöö ja ja rahva suhtumine siis temasse Sepa laule on meil üsna mitmelaadseid ja tervikuna natukene isegi nagu rohkem ootaks meie rahvaluulel selle temaatika kajastamist siin sepa nisukesi kiitmist rahvalauludes on järele jäänud üsna vähe, nii et meil on seal mõni teistkümmend näidet kogu meie rikkal rahvusel kogude kohta ja need ilmselt ei olnud vanaladestus, mis on suu edasi kandnud palju ema samas on aga levinud siis seisukoht, kus sepp saab laita oma halva töö eest küll temal teinud halva sirbi ja küll tema on muidu niisugust pahandust teinud. Ja sepa pilgataks eriti just Lõuna-Eestist. Sepp on kosilasena rahva Audes väga nii-öelda mitte tänuväärt partner. Ikka öeldakse, et sepp on nõgine ja seppasilmutan füüsised ja sepa naine saab nautate, sepa lapsed on pahad ja nii edasi. Nii et sellised näited leidub. Käes tuleb sepa pojale seppa viimatuse Velile. Ann kuulis, kostis jälle tuule ei, sepa pojale seppa, viimatise Velile seppalaadse mustalaadse seep on sündinu söesta. Kas suhtumise muutumist sepasse ei tule mõningal määral siduda ka meie hõimude alla heitmisega ristirüütlite poolt ja seega nagu niisuguse sõjalise ja jõupotentsiaali vähenemisega ja sellega seoses muidugi niisugused põllutöö kui ainsa tegevusala esilekerkimisega. Just peale sakslaste vallutusi ju meie maaseppade tegevus Ring tunduvalt ahenes ja just kõige magusamad alad just ehtetegemine relvategemine langes ära ja Setumaa septee puhtalt vanud selle lihtsa taluinventari tegijaks ja seetõttu kindlasti vähendas ka tema sissetulekuid ja tema amet oskustele seda lihtsalt ei olnud vaja. Teiselt poolt aga pean ikka seda silmas, et ju saates veel Liivi sõda, ka hilisemad sõjad, need üldse meie talupoegkonda Niukest sotsiaalset diferentseeruv tunduvalt nette ühtlustasid ja talub, kipud kattusid ära, sõltub jõukad sepad lihtsalt nemad kadusid ära, nemad tulevad üldisesse adratalupoegade massi ja seni on see oluline, et siin toimub teatud diferentseerumine käsitöös. Nimelt käsitöö hakkab koonduma eriti just Lõuna-Eestis Maatute vabadikude kätte ja kuna vabadik on niikuinii Maatu seetõttu tema Põllumäe suhtlema temasse juba teatava kallakuga ja sõltuva käsitöölised, kes õit hoidiva vabadikud, nendesse suhtumine mitte kõige kiiduväärsem. Kuulsa muinassepa asemel vaene vabadik külasepp ja tema funktsioonid selles külas Külasepa nimetus üldse natukene mõtlema selle üle me sageli nimetame külasepaks igat meest, kes külas sepatööd tegi. Mul on niisugune natukene seda diferentseerida ja külasepa all mõtleme just feodaalajastule iseloomulikud ametimeest, kes oli küla kindlas lepingulises vahekorras ja tema pidi tegema kogu küla peremeestele vajaliku sepatöö ning kõik külaperemehed pidime maksma, teata kindla tasu. See on just see külasepp ja külasepa institutsioon on just iseloomulik Eesti vanglale. Kuna saator esineb deba tagasihoidlikult. Allikatest ei tule välja külasepp kui niisugune nimetus ilmuga võrdlemisi hilja allikatesse nimelt alles 12-l sajandil varem oli seal sepp kui telekas, me räägime aga ka teisel sajandil. Isegi varem hakkab just mõisas peristuma sepast sõprus lekib vastastikuga külasepa termin. Kuna Eesti ta meie keeles siis 19-l sajandil on külasepp juba üldine aitab just meie talurahvakohtute materjalid, kuid kohati vastad temaga teist nimetust, näiteks põhiEestis hoob kaubasepp, siin Ida-Eestis kohati tingsepp edasi Emajõest lõuna pool, Võnnu, Räpina kandis säuselt Edela-Eestis kümnisesepp ja tavaliselt selle nimetus annab siis vastava töö nimetus, hoog, kaubatöö, sund, siis pausaalne tüvi mõistes tähendab septegi kogu aasta tööd sai vastava tasu. Ting on tavaliselt, hinga, mõtle just tüki nimelt vanasti see mõisa teotöö tükk, see oli siis ting singa tingi Sepressis pidi ära tegema teatava kindla töö. Seal on samasugune kui HUB kauba mõiste kümnesson selge, 10 septendunud siinse teata kindla aastatasuga sepp ja nii edasi. Tingidega, mis teil siin välja pandud on, niisiis ei kõnele meile midagi seal vaikiv metall. Aga missugune on teie allikmaterjal, mille põhjal neid siiski nendest sotsiaalsetest suhetest kõnelda? No meie tänapäeval räägime sageli etnograafia naeruteadus ja oleme väga rõõmsad selle üle. Kaheksa meie ajalooteadus lõpeb ära 11 sajandi lõpul, kui meie vanataadid ja vanamemmed oma mälestuses halvele panevat riigi ette allapoole tema ei lähe ja sõltu vananenud on veendunud, et etnograafia aeroteadus tähendab juttu tuleb ka vastavad aeras allikaid kasutata, kukume, rahvakultuurile tuleb anda vastav Aarne taust. Ja see nõuab just ka vastavate just arhiiv allikate kasutamist. Ja mina olen põhimõtteliselt, see on muidugi väga-väga nii-öelda raske töö, sõna tohutult aega. Tema. Ja seda juba aastaid töö tegemist ja samuti loota tihedat koostööd teiste inimestega, kes arhiivis istuvad. Nii kui palju raskem, omapärane niisugune vastastikune materjali vahetamine ja igapäevane jutuajamine, milles on sageli tekivad uued ja värsked mõtted. Minu allikmaterjalid on nüüd 19. sajand suhtes põhimõtteliselt vallakohtute kiirgal kohtute protokollid, mis on esmajärgulise materjali väärtusega, mida pean vaatama nii meie keele, meie folkloristid, etnograafid, sest ilma selleta on meie talurahvakultuur uurib üsna nii-öelda pealiskaudne. Ja kõik meie need vastatatiirimised lokaalse humala kujunemisest, seda me saame just selle materjali põhjal teha seal tõesti elu tuleb lihtsalt välja, kohati väga mahlakas rahvakeeles ja kahjud keelemehed pole siis üldse seda annet tõstma hakanud. Hea materjal just seitsmenda lõppu, 19.-te alguses kokanaat hingerevisjonis, kui palju sepi tarvitati? Sepatarve? Sõltub muidugi talupojainventari iseloomust ja siin on siis pea muideks selgusele jõudma, mida ühel või teisel perioodil talumehel vaja oli. Ja siin enam-vähem kuni 11. sajandi alguseni on see pilt enam vähem. Vaatame mis küla saab ikka tegi, tegi seda harra, Wanda tegi seal sirpi, vikati, noad, kirved tegi mõningaid raudnaelu mõningal määral, kohati ka uksehingi. Ja see oli kogu tema tööring meil sepalepingutesse kohatise kohati fikseeritud kohe, mida sa õpid tegema, kuna siis 11., kus sul see niisugune töö ring laieneb, siia tuleb juurde sibulaga vankrirautamise raud teevad igast uuendusest nipet-näpet taluga imetari. Minul küll selline mulje on jäänud, et meie, mõningal määral oleme liialdanud üldse meie talupojapuukultuuriga nimelt nagu näitavad just kohtute protokollid, et juba üsna varakult on kasutatud ka raudhangu raud, Wikla raudlabidas raudkang. On küll. Ei saanud algul üsna tavaline ja mul on sihuke mulje jäänud, et raua erikaal oli mõningal määral juba 12-l lõpul suure, kui meie seda siiamaani arvasime. Kas siin ei ole nüüd mõningane vastuolu, et sepp on ühest küljest küll vaesemast rahvast, kuid tema amet, tema töö nõuab inventari sisseseadeid küllaltki suuri kulutusi, isegi nagu? Jah, ega siin ainult osavas käest on vähe, sest siin peab olema tööriistad, näiteks lõõtsalasi suur haamer, need on üsna kallid. Ja see sageli piirabki nihukesest ameti õppimist ja oma käel tööle hakkamist, aga nihukese koduseppade kommentaar on siiski küllalt lihtne. Osav mees on siis tema, teeb lõõtsa valmis ja alasena sageli joont lihtne kivitükk või kuni rauakolakas Acaci ära. Eriti iseloomulik on see või Põhja-Eestile saartele, kus kodusepis on küllalt levinud nähtus juba üsna kaugest ajastust alates. Ja seal siis sepatöö pole üldse sky eriti omaette kunst. Saaremon iga talumees teeb ka seppa tööd ja samaga Hiiumaa kohta öelda, kohati lood Eestis. Saake tuleb, see arvas, et see on see ilus meri oli lähedal ja sealt meres oli. Eks nad sõitsid ja säält Õiga pealt anda. Ja ja Sauda lauda loodud Gotlandil Rootsist. Ma tahangi tegi, ütleme näiteks sisema sepad. Raua küsimus on, on üsna nii raskelt vastata meie arheoloogina rauda kohati seotud Karjala vene aladega, teda kohati tehtud meil Eestis saadud suurrauana ja peab ütlema, et siin on rabeleme arheoloogid, on ta põhjendatud tööd, et sellele küsimusele vastata. Hiljem, kui ma juba feodaalperioodil on ta muidugi sisse toodud mitmelt poolt. Ja vahendas sadamalinnad ja talumees on siis lauda saanute peol mõisate linnavahetusel ja raud ja sool on olnud üks peamisi kaubaartikleid, mida alati siis on vaja läinud ja rannikul muidugi siis ta toodab väljaspoolt Soomest, Rootsist ja nii edasi. Nii et rauakaubandus on üsna intensiivne olnud. Kas raud oli sepa poolt? Ei vana traditsiooni alus, sööbidike TÖÖ tooja, tuumaga Kaasa raua kui ka söe ja huvitav ligi 100 peale lööma ja lõõtsa tõmbama, nii sepale saanud, mitte nii minna tulid rasked ja tunduvalt rohkem pani mõtlema Veskleminekul, kui sulane natuke koti kergitamist vaja. Ja see traditsioon on küsinud men üsna viimaste aegadeni välja. Vald ei kiitnud väljassida kihelkondi Kuvessida Nurme neiud nugesida. Vahed olid jäänud väljastel kisud jätnud Cervestel nukad, neidude nugade Eedeeviskaga sepa poole riistad, tangid Takama, vajuta pihidiviska lepikusse võttega künda kütisside, aruta augu puusi, sealt saab süüa, sealt saab juua. Sealt saab. Kuidas sepaks saada, kas siin on ka perekonna järgnevus traditsioon, nii nagu rätsepa mõnegi puu kasside ameti juures? Siin näeme jälle oma ajalisi erinevusi näiteks saartel seal iga mees oskas sepa töödes õpetajana muu töö kõrval Mingeeles õppis vajunud vaid luulega, täie aruga mees oskab sepatööd teha. PõhiEestis oli sepa töödel suhteliselt levinud, sest siin on palju nihukesi vabadik lugupidajaid, kes oma sepatöö tegid ära kodustel viisil ja tundub, et ka siin erilist jälge seppade õppimisest ei ole. Põhja-Eestis on aga see huvitav, et siin on töötanud maal ka suhteliselt rohkesti saksa linna tsunftimehi ja sõpru, nemad siis oma oskused edasi anda. Ja me sageli väidame, et sakslaste juures õpitud ei ole, nende joped ei saanud. Kui mõnda Hupolite pettud, siis nemad ikke väidavad, et eestlane, andekas mees, arukas poiss, aga sakslane tema midagi näitanud, sest tema on korrastas alase sakslase ametioskuse arhivatadest selguvad siiski on osalt ka eesti poisid õppinud saksaseppade juures ja see on toimunud sageni huvita viisil. Muidu polnud õigust, et lihtsalt vastavad mehed lapsendati tähendab, lapsendamisõiguse olemas ja siis need õpipoisid on kogu aeg saanud muneda. Võõras pojad ja sel viisil on siis edasi läinud. Ja huvitav ka siin, et me võime kohe teate kohata teatavaid keskusi Põhja-Eestis, näiteks Porkuni mõis läks selline, kus siis peale põhjasõda paar endist Rootsi sõjaväe sedda sinna püsima ja sai kaudu, on sealt kui vastav oskus nõnda edasi läinud. Samuti kui näiteks siis Viru-Nigulas kabala mõis jälle siis keskus on, kus on varem ela mõningal määral saksasepad, hiljem on seal pidevalt käidud õppimas, oskus oli kõrgem, ütleme, Lõuna-Eestis on sepistada täiesti eraldunud ja siin on juba seppa õppimas käidud juba kasvõi kaugemal, mõne suurema sepa juures ja siin on see juba omaette protsess olnud, see on sageli välja mindud oma niukse koduvalla raamidest ja sõltun temast lennu kajastamist ka vallakohtutest. See vastuolu Aasaid ja seetõttu seda on tehtud seoses, kelles õpitud ainult nimetatud meistriks sepameister. Need on sõnum, et mõisasepad kohati kalevisepad, kuna muidugi linnad esialgu meil kõne alla ei tule. Ja huvitav on veel see, et Lõuna-Eestis on siinsed mõisnikud saatva poisse õppinud Peterburi sest seal meie suhteliselt nähtavasti ei olnud ei kehtinud ja mõista kutseid müüdid sõlvisel saadamale häid meistrimehi. Kauasepa ametit õpiti ja töise ka midagi sisse. Separaat õppinud jäin nagu ikka kolm aastat on kõige tavalisem aeg ja sel puhul siis sepp andis õpipoisile või riide ja prii söögi. Mingit töötasu esialgu ei olnud. Kui õppimine kauem küsis neli-viis aastat, siis tavaliselt sepp kinkis õpipoisile tehtud töö eest tööriistu siis alasi, haamri ja nii edasi ning see on vana suuti komme juba. Muidu see meie sepa ametit, mis lepingu ta pea saab valitsust Lõuna-Eestist, kus omaette küsimuseks oli ja siin on nüüd üsna sageli ka vallakohtus fikseeritud, nende lepingute rikkumisi esineb võrdlemisi vähe ja minul on ainult paar-kolm näidet, kus siis sepapoisid tomateid sepana pannud, siis põllutööd tegema või, või siis natukene õpetajana varastama harjutavad või natukene muidu muidu halvasti ümber käinud. Amet selge ja mis siis muud kui tööle, kui Rätsep võttis masina selga ja käärid vöö vahele rändas mööda küla. Talimaatasepp on ka valdavalt nagu nimetasite, maata mees, kuid ometi tema töö nagu nõuaks vaikset elamist. Peavarju ju sepp, nende hulk töölisena meil esineb väga harva. Mul on mõningaid andmed, on näiteks Põhja-Eestist, kus seppangentsist talutööd tegemas, perest perre ja vaation saaremaatilised andmeid olnud, sest seal sepikoda sageli kuulus hulka Lõuna-Eestis, aga meil siin ei ole ja Sepsutuid omases kindlas koha. Ja kuna küla oli huvitad vastase ametimeest, siis tavaliselt oligi olemas omanskinspetsiooni külase Bagot. Me oleme kõnelenud nüüd sepast kui kõige lihtsamast ja kõige hädapärasema küla töötegijast. Aga ometi teatavasti iga käsitööala võimaldab kõrgemat meisterlikkust saavutada. Sellel perioodil töötavat linnades välismaised hõbedasepad, taotakse kauneid tuulelippe. Kas see kõik sepatöö kui kunst, kui ehte valmistamine, muu taoline, nende aegade raskuste tõttu, nagu ei jõuagi niisuguste Eestis Osseppadeni? Seda me päris öelda ei saa, nimelt kui me jälgime näiteks Tallinna üks ehteseppade arengulugu, siis on huvitav just see, et seal 13 14 sajand on Tallinnas need veel eestlased tunta kehtivaid keeltes, viste maaklerid, kes teevad talupoegade ehteid ja alles võib-olla hiljem, kui siis tsunftisundus kujuneb raskemaks ja kui siis eestlased välja suutakse tulu toovast eestlase ametis alles istuma läheb puhtal kujul sakslaste kätte. Mis puutub nüüd maa seppadesse, siis ka seitsmel sajandil on Annelites lähevad Lihulas või Räpinas ja mõnes mõisas on saksa ehteseppasid töötanud ja ja need on nii-öelda ikka on siis tõesti vastava spetsiaalse tsunftiharidusega ja ikke kõvad poisid näda oma alal. Eestlaste Niukest ehtemeistrite just ei ole siiamaani Ta juhus kohtuda olnud, kuid kindlasti seda on tehtud näiteks mehikest augule sõrmus, küllalt, lihtsalt, mida võib teha juba teised, muuseas täiesti piisab, aga meie eeskätt et näiteks preesid, need on ikka juba enam-vähem meistrimehe tehtud, mille taga polevama teatab üsna kõrge oskus. Ja kui me jälgime nende vastu, vaat meie sõle mustes ornamendi siis näevad seal üsna niisugune traditsiooniline ja sa võtad nagu majanduslike mustrilehtede eeskujudest nagu edasi antud väga Stampi viis üks võistleb ühtemoodi ja Ta on ikka seotud kindlameistriga milledeks on mõningate meistrit, nende raamatute järgi jääb see Põltsamaa kandist, aga lihtne külasepa oskusi ikka sinna veel ei küündinud. Aga lukku valmistada, midagi hakkab ajapikku ikkagi külas tarvis minema. No lukule Josoni Valgne rauatöö ikka ja sellega sekkab hakkama. Meil on sageli harva minutise nukuna niisugune nagu 19. teise poole nähe. Jälle vaatad arhiivi, siis need kirstudeks pandud lukud ette siis sajandi esimese poole üsna kindlasti. Inglise varga karts seda ei tea. Mis kartustel on, aga, aga tundub, vaadake allolevat kirstu lukustati kirstus muidugi oli mõnus koodi vara sees ja nähtavasti ta siis vajas vähemalt teatavat kaitset ja selle juures seda igas õpidi oskama teha, ise puulukkudega optiljeldanud, puhas raudlukud ja üksteise sajandi lõpul ise ka juba inimesi, kes spetsiaalselt spetsialiseeruvad ainult luku ligimesele. Viljandimaal on sellised andmed olemas, kes juba siis ei, millel on tellimise peale külasepp, vaid juba tootis ta turule, tootis müügiks uus Asdemeil, mis õite käsi töötav väiketööstused peale ja mis on siis möödunud sajandi lõpuaastatel nähe, näiteks mõni mees hakkas auto pealt maanteed ja, ja vägesid leinaga tegevame vedruvankreid. Kolmas seal oli tuntud meil kui hea vikatisepp ja nii edasi, nii et selline, kui burg ava satub ja kui liikmesvõimalused on olemas ja karv on olemas, siis loomulikult see on iseenesestmõistetavad käsitöö, meil spetsialiseerub ja seda ka meie nii-öelda küla sepise juures, kuigi siinse õieti kaugele jõudnud, sest aafrika tollase tulv lihtsalt tema tuli peale ja surus selle käsitöö toote välja. Nii et kui naiste käsitöö, kudumine, kangakudumine, vaiba meisterdamine elab ikkagi edasi ja leiab üha uusi ja uusi meistreid siis sepatöö meie oma silmade all nagu lõpeb päriselt ära. Mina jääda mees meeste poeda oma targa taadi poega Soomes suure sepa poega keele pääl mine keeden, Raua lõualuud, mul lõõtsalauad allid, Ammad alati jagapiigi biitlet Teppe Eelmäe väel halval äide Kihelkonnal kirveid, nurme neidudel nuge, valtsi, kiitise, Valläide kihelkond, kirveid. Nurme neiud, nugeside.