Lapsed tõstke palun käsi, kellel on vanaisa üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa. Ma ei tea ja vanaema olid minu idea. Iga vanemad. Tahaksin natukene lähemalt kuulda teie vanaisadest, kus nad elavad ja minul linnad paikes. Ing räägis sauel. Elav haapsalu jootoopolist ühed oli, aga mina jään linna, kena ka üks vanamees, vanaisa ja vanaisa jäägaks enamat. Aga missugune vanaisa on lapsed? On ta noor või vana tala Abele? Vana minul? Vanavanaisa, aga mul on küll praegu ka veel elada. Aga sa mäletad teda, teil on kõigil vanaisad kusagil kaugel, kas te käite neil külas ka vahel? Kuidas vanaisa teid vastu võtab, kui ta külla lähete, talle? Trennipäev oli, kui vanaisal on sünnipäev, kas siis, mis ta siis vanaisale viite? Rea mündounty, aga mina, aga mina olin vanaemale ja vanaemale käisin seal niiviisi, et vanaema käib kepiga, aga vanaisa käis. Vanaisa on siis tugevam? On vanaisal hea meel, kui ta näeb teid. Tal oli ennem kolm koeraga kaks koer Anky ära tulema, nii kõrge koer vanaisa juures ja koera nimi jonärnan. Ratsutasin Silier nagu hobusel, vanaisale on jahipiht vanaisa, jahimees või? Mis loomida püüdnud on hunt ja karu siis, aga vanaisa teil ka külas käid, vahel? Minul on, käin linnas, vanaisa, vanaema käis ka üks koer, ahah, minul on vanaisa kallina käinud, kus te käite siis vanaisaga, kui ta tuleb linna külla? Käisin nuuskult Kaubamajas iga poes. Ja mis te sealt poest ostate, kammi pane nii maias, et vanaisa ka maias on töötanud käästmine, komm, vanaisal vägev käija. Läheb kääpal midagi seal. Ta ei tea ja emal on mul ka majja. Aga sina ise Haiale. Aga minul on ema majja jälle ja mina olen veel mai ja mina olen nii Maiasid siin kas või ühe päevaga terve ämbritäie šokolaad ära. Kas te vanaisaga mängite ka ja ana nägin ümbermaailm, et kõike olen ainuke naine, olen nii vanaisa juures. Kas vanaisa oskab hästi mängida? Reis ümber maailma? Askad, kes võidab tavaliselt ikka rohkem, millest see tuleb, et sina rohkem või ta ei tea? Vanaisa ei oska vist nii hästi? Oskab küll ei pane tähele, aga vanaisad muinasjutte ja muid jutte oskavad rääkida ja mina käima veel nii hästi, aga kas vanaisa vahel riielnud ka teiega? Millest see tuleb ka sellest, et vanaisa on hea või on nii, et te olete ise head lapsed. Lapsed. Lasteaia rühmas, kus me vanaisade kohta järelpärimise tegime, oli 27 last. Küsimuse peale, kellel lastesse on olemas vanaisa tõusis üheksa kätte. Kui siit järeldusi ja üldistusi teha, siis võib öelda, et vanaisasid on kolm korda vähem kui mudilasi. Nii et ainult ühel kolmandikul lastest on meeldiv võimalus vanaisa põlvele ronida. Habemest sikutada kahjuks ei saa. Tänapäeva vanaisadel enamasti ei ole habet, sest nad peavad ju millegi poolest noorematest meestest erinema. Küll on aga vanaisadel jahipüssijahikoer jahijutud ja muud jutud. Või kui neid ei ole, siis on ehk vähemalt kommikott taskus mida ta vanaisal. Kindlasti leidub see mõnus muheluse ja suur elutarkus. Ma olen kolm õu täis ilmialise, hakkame eputama nalja ja. Vot vot vot jaa Veeuksest sisse seep ja siin nahal siis kui auk sees, tüüp. Mis niisuguse pisikese juures kõige võluvam on? Kõige võluvam on tema ilustama süütus. Temal tore suhtumine, kui tal on ja. Tule tõstab kodugi, siis tuleta juurehüüet male siis Pohja tuli siis kuidas ta siis keel keerunud vennast hääl, tal on nii hea meel, oli Mikk, seal vahetati tegemist teed, sellepärast ta tunneb meest ja endal on vist niisama suur rõõm kui siis sellel pisikesel, kui ta õhtul kohtute endast kindlasti ma vaatan kui töödeldud koduses, no tööl ikka oma toimetused ja mis kogu aeg. Peaks ka niiviisi suhtuma asjasse mitte kõiki võtma südamesse. Kui on õhtu siis. Teil on vist pensioniaeg juba käes, miks ta üldse tööl käite, veel? Oi, ammu ja aga mis see siis on, mis teid ikkagi tööle meelitab, töö on kuidagi ikkagi nii teatud mõttes harjumus ja siis töösonice teatud võlu ei lase mõtelda, et vot justkui sa enam ei kõlbaks, sobiks kusagil, töö on üks väga huvitav olemine iseenesest sellepärast et temal on teatud Martin sees kindel inimese elu mõte, väga palju niisugusi, pensionär ka, kes on nagu pesitsi läinud siis esiteks öeldakse, et nad lähevad puhkama, aga tuleb välja, sellest puhkemist ei olnud midagi olnud, vaid nad on varsti kohe haigestunud ja kõik. Aga. Mõnus olemine. Igatahes paistab, et kui vanaisa tuleb õhtul töölt koju, siis naisperel läheb elu hoopis lihtsamaks. Teatud mõttes küll, teatud mõttes küll praegu vähemalt on niiviisi küll, et kui tulen koduses ikka rohkem ikka tegelemine jääb küll vanaisa hooleks, praegu küll niiviisi ja, ja vanaisal endale see ei olegi nagu töö, vaid meeldiv pump, väga meeldiv kohustus, meeldiv kohustus, eriti oodatud kohust, väikseid lapsi. Ma olen eluaeg armastanud ükskõik kus kohal viibinud, kus kolm olen sõitudes rongide peal olnud siis on huvitav rongide peal näiteks jälgida, kui kipunike rongi peale sattuma, sinna, kus on lastevagun ja mille pärast seal väga huvitav elu peenikesed lapsed vaatavad sealt, kogu vagun on inimesi täis, siis võib tähele panna, kuidas nemad mitte. Vedurist vedurivile käis, sest me elasime raudtee ääres ja nagu vedurivile käis, siis oli kisa. Aga noh, eks seal pea jälle ma ei saa jälle vahele Ast. Kuidas vanaisaga lood on, kas olete ka spordisõber praegu või kunagi olnud? Ja see on küll õige, see on õigused, on, ma olen noorelt juba kerge jõustaga rohkem minu ala turnimine Rekil turnindolm, viisteistkümnenda aastatesse sisuliselt jooksnud jooksmine on olnud mul lemmikharrastuses olnud jooksnud 10 kilomeetrit. Kõik aga praegu enam ei tegele. Vaat nüüd see asi on kõik sööti jäänud nüüd sööti, ainuke vähehaaval, mis on siis on seda hommikust natukese painutamist, vaat seda natukene muidu see asi on see. Töö on niiviisi toonud Tallinnasse ja nüüd on see asi natuke ripakile, suusad hallitavad ja kõik siis seal keldris kõik need koolid ja suured Mil tõugatud on ja ühe kuuli andsin isegi. Kaks seda, et õpiks seda kooli ja kui ta selle väiksema kooliga siis saab hakkama, siis ma annan talle suurema kuuli, mis mul veel seismas ja hiljem lähvad kuulid Peetrile ja noh, kui juba Ants enam jälle tüdineb nendest ära ehk siis võib-olla jäävad Peetrile, mis te armastate vabal ajal teha kõige rohkem? Ma üldse vaba aega jääb, mulje jääb õieti juba üsna vähe, ma armastan väga tööd teha, ma teen ükskõik missugused, sest ma olen ise koolis nihust, tehnik, kooris kustuda. Tööriistu ma õieti niisuguste jõudeaega ei tunne, aga kui jõudeaega midagi jääb, siis on mul üks haiguseks nagu igalühel öeldakse, et on mingisugune ratsu. Minul on rasvunud, nende raamatute järele on hobi eksale ja, ja, ja neid on kogunenud kohad täis. Need on üle 3000 eksemplari. Kõige rohkem meelitavad kõiksugused reisikirjeldus. Kas te ise armastate reisida väga-väga hirmsast. Kolm null reisinud ja nüüd on samuti jälle nagu suvelikke olla. Tööl, aga nagu tuleb sügise poole, vot siis kiisu vägisi kusagil jälle lõuna poole. Missugune meeste vanaisa on? Tore ja õlu on ikka veel levib uus load, kõige tellimeni minelastajaid, ilusalt puust kärud ja ja palju on veel välja teinud minu võlaportfelli sanga parandustega, uuesangaja esimeses klassis käin, siis ta saatis mind alati ja tuli õhtu vastuolija dalai aresti läksime tõukekelguga talvel, mina tõsi, kelgu peal ja papslikes ja minul oli jaagu portfell käes ja mõnikord kui niuke kevad oli juba sma käid, tulin üksinda juba talvel, ikka saatis õhtu pimedal tuli vastu ja. Kuu sees ja aga vahel ei ole ka juhtunud, et vanaisa riidleb, teiega on küll juhtunud, on teinud midagi, näiteks ei tee, siis loodi ikka loks. Jäta rahunema. Vihaseks mõnikord kui ja-d, mida mina olingi see tähte, kes tähtis, et meil, et eks ei saa load noaga, ta tegi ju. Muidugi tegi alguses Külli Tee, aga kui ta ikka midagi ütleb, siis ta seda teeb ainult mõnikord ütlevetade viljel Deviljemisu siis ootab jälle seal hulk aega, siis midagi, millal sa juba ükskord tuled ja teed ja tuleb välja, et vanaisa on üks sõnapidaja mees, nagu ta lubab miga teed. Aga kas teiega oma sõna peate, oleme talle pidanud. Aga mida vanaisa siis ise marakrattide kohta? Näiteks, mis on öelda, oli, teinekord kuulavad hästi, aga vahel tuleb ette ka, et ei kuula sõna ja siis tuleb teenigatuudist natuke, võta kinni. Kas teil on veel meeles oma poisikesepõlve, kas te mäletate oma vanaisa veel? Ja on meeles külm. Me kasvasime üles maal, all oli teine olukord seal. Ega seal nii palju lapsi koos olev kasvades perearst, kui on linnades seal oma Peralt, ega seal ei, ei ole nii ulakust kellelegi teha, seal oli ikka juba kaheksa-aastane poiss oli juba täis karjapoiss. Ja ma ise käisin ka, kaheksa suve käisin karjas ja ei olnud mingisugust aega, nagu nüüd on poistel aega käes. Vanaisa Elaska kauane, ta oli 72 aastane, tema oli nalja huumorimees. Lastega ikka, kui vähegi aega oli, ikka ajas juttu ja. Kas teil endal jääb praegu lastelaste jaoks aega nii palju, kui nemad seda nõuavad ja vajavad? Praegu on küll mul aega, praegu on ju pensil ja on nii palju aega, kui neil kulub selleks aega nugasid teha ja, ja ja ette lugeda ja meesin mardiga akadeemia nii ettelugemist, et mina loen need jämemad tükid ja markiale need peenemad. Et teil endal oli kaks poega ja praegu on kaks pojapoega Ja nüüd on jälle niisama järeltulijad omal olija. Ja ta ongi siis peres puha meeste vägi. Aga kas on ka mingit vahet nüüd nendel poistel ja siis teie oma poegadel, kui noot? Kes need olid? No suurt vahet ei ole midagi, mul oli ka nii vanem, vanem poeg oli nii tasase maa iseloomuga ja nooremolijale elavam, aga siin on jälle vastupidi, vanem oli elav ja noorem on tasakaalukam. Aga eks oleks vist eluiga, kui neid ei oleks. Noh, see on loomulik, sest kui ka lapsed on ja siis on ikka aeg läheb nii kiirelt, et et teinekord ei jõuagi nii palju vastate, kui ta võib küsida sinu käest. Mina tegin ükskord ka viktoriini, ahah, kuidas see siis oli, kompsis, küsis kompastas. Mina küsisin ja vanaisa vastas. Aga ma tahaks kangesti näha, kuidas viktoriini tegemine käib. Mart küsib, vanavanaisa vastab ja jaak on vanaisal abiks? No esimene küsimus, palun, mina olen zürii loitel. Zürii laole, zürii, millal keski esimesed kingad meestel või naistel-meestel. See oli vist 1600-l aastal. Väärtus on ebatäpne, õige aasta on kaks aastat hiljem. Siis järgmine küsimus on. Millal tehti esimene pilt raamiga? See on ka vist juba nii, 1300-l aastal. Ma arvan, et zürii ütleb, et see ei ole pärist. Ütle see vastusele õnge 1257. aastal. Aga ütle mulle vahepeal, kust sina seda tead? Raamatust ükskord vaatasin see kinni, raamatust kaasasime arm, kuulsin sani tonis sellel aastal ja ämbrile. Küsimus, millal tekki esinemine maketufooli lilt. No see on ka jälle nii õige teaduse koha pealt, see oli vist 1935. aastal. Kajastus on peaaegu õige, eastaga eksis, millal tehti esimene loomapuur? See on mõnikümmend aastat enne meie aja arvamist Vabariigi valitsuse 1351. aastal. Millal tehtidendabs esimile? Kodops? Bankovia, Karlova esimene mango mahatops? Riik peab ka ulatuvad, et et tema ka ei tea või praegu ei ole selgunud veel seda uuritakse, millal ja, ja kuskohal tehti esimene purk. Millal üldse mõtlesid teadlased välja laulupeo. Meil oli 100 aasta juubel ja 100 aastat tagasi Võib-olla on aeg nüüd žüriil kokkuvõtteid teha, mis tulemus on seal? 28 punkti on kokku. Aga mis siis juhtuks, kui vanaisa hakkaks nüüd poiste käest küsima? Noh, mis siis esimene küsimine võib tulla kodust või koolist või käik üks käik, palju meetrit siit võib-olla teel bussijaama kooli minnes. Korli linnusele jõudes 800 meetrit. Nojah, seal natukenegi sadameetrigi, eks, aga nüüd Mardile üks küsimine. Kergem sulle, miks sina oled? Jää polegi ahsoo. Naasis prajasel ka kergem misuke nummer, poiss, meie Beatluse sõidab. 29 19 ja viis. Ja täpne jaagul paneveks koolitükkidest nüüd 10-l liita 15, palju kokku saab, kellelt pärineb katkendi ahoi Martín, nüüd käin igasugused küsimused vastajatele kohe hingekirja. Aga mitu sõrmerlon kokku, kelle ma vaatasin, on teada, täpne. Kui palju teil endal lapsi on? Lapsi on viis aga neli elab ja üks surunud ja lapselapsi, kui palju? Oota need, ma pean lugema. Yhel on kaks, teisele on kakak, siis kahel on üks need kokku on kuus. Kui palju teie peres lapsi oli, kui te kasvasite suitsulast tendents on ilmne. Mida põlvkond edasi, seda vähem lapsi. Aga ometi on ju nii, et mõnes mõttes on lapsi isegi kergem kasvatada, kui neid perekonnas palju on, eks ole? Seda saab mõista ka pidi, sellepärast et eks toidumured ja riidemureks jälle suuremaks. Aga nende järelvaatus ja, ja muidu nii kasvamine muutub kergemaks, sest vanemad juba siis jälle kasvatavad neid väiksemaid ja vaatavad nende järel eriti maal nagu teie lapsepõlves ja kes meie järel me mängisime ise õues ja minul lapsed. Minu isa oli siis vanamees oli küll, oli seal. Sirelivits oli veel käes, et tüdrukud olid vanemad, vaidlustada poissi kangest. Tüdrukud hakkasid liiga tegema, Eikenaal poisil kõrvatagused märjaks. Äärised tõstis jälle vitsad, ärge poissi, tema karjatas, leidsite. Siin majas on vaikne lapse hääl. Ei, ma ei kuule. Kas lastelastest keegi teie juures ei ela? Ei ole külas, ainult käivad ja siis, kui mul on kanapraad, nad on koos kõik, muidugi peamiselt, kui on sünnipäev või. Ometi oleks hea võimalus kasutada üht vanaisa lapsehoidjana. No oleks küll, aga mul käed värisevad ratse mähkiminariga õieti mähkida. Aga no energiaid, suurt poisi jonni võin jalutamas käia ja kas lapselapsed hoiavad vanaisa? Nende suurtematele meeldin küll, aga väiksematest ei teagi, millega te olete nad ära võlunud. Jahimeeste jutud, jahijutud maa noores põlves käisin kõvasti jahil ja ja siis, kui mõned jahijutus räägin, siis nad kuulavad suure huviga ja muudkui räägi, aga veel ja räägi, muinasjutud ka meeldivad, neid ka oskate, neid ma loen, raamatut. Lett saab juurde pandud ka, et ilusam välja tulla. Kas teie lapsed teid kunagi selles ei ole süüdistanud, et lapselapsi liialt hellitate? Seda ei ole minul aastast küll olnud, aga vanema tütremees ei sallinud, et ma ütlesin lastele kompeka kiskus kompli kotid mine või kaklevad lasenike koti kätte, siis andsin panin oma tasku ja siis ele oli Staige veel voodis Eleritest, Vatwane, seal taskus on kotil kõige kindlam koht. No ega ma neile nüüd ka nii väga palju, aga no peab ikke maiustustest ostma. Muidugi ei näe, iga päev ja kui vahel kohtute, siis on ju loomulik, et tahab talle meelehead teha ja jäätis ja nano Win kohvikusse, no valige ise, mis tahate, no esimene asi, annegi. Tort, tarti, tarti tükid, seal ilusaid naisi, võtan mõned tardid ja niisugused asjad. Keda te üldse olete rohkem meelitanud, kas omal ajal oma lapsi või nüüd siis lapselapsi? Kui nii sõna tõsises mõttes ütelda mina jälle hellitanud kedagi, aga aga selle vastu ma olen kurjasti, kui ema võtab mõne vitsa või käägadi, puudub last nii kurjas mõttes, seda ma ei salli. Ja meie peres ei ole seda juhtunud, et kumbki meist oleks last löönud. Mida teie oma laste kasvatamisel kõige tähtsamaks pidasite? Peapõhimõte oli see, et lastele tahtsin anda kõige kõrgema hariduse. Ja seda ma olen saavutanud ka minu vanematele Levalastega koolihariduse andmisega väga raske, sest üks õdedest käis paideski keskkoolis, kus meeter 60 kilomeetrit raudteed ei olnud, kõik kobusikatudki nooremad. See lõpetas Rakveres keskkooli, siis Tartu Ülikooli, mina olin igavene väänkael, mina ei viitsinud õppida, minule meeldisid. Ja no üks asi oli, see ka minusugune õppimise algaastad olid esimese ilmasõja ajal. Ja siis ma käisin Väike-Maarja kihelkonnakoolis. Yhe talve jooksul oli kolm komplekti, õpetati, käiks, õpetas ise muud, ma toon väikse näite sellest purustamataatumist. Kaalep rääkis, et aatom on ümmargune, kooli sarnane. Siis tuli Meus vahepeal pinal pisikene kangest Eikse kaasugu valge peaga ja. Ta aatomiosast ma ütlesin, et räägin, et võttena ainekuulike põrutanud Mik Protaine koolitud võib-olla ta võib-olla 10 kandiline kolmenurgeline igatepidi. Mis mina, väike poiss teadmisest asjast, siis tuli Mägar jällegi sama jutt. Mäger ütles, et on juba puruks löödud, nina läks siis kodu ja hakkasid ei saa juures tööle. Talusid. Ise panin küll hobused, et vot need poisid lähevad kooli, ma üldiselt ei lähe. Mul on praegu hea meel kohtuda vanaisaga, kes, nagu ma kuulsin, on haiglast ära põgenenud Anseni. No natukene ikka sai vara jalga lasta, sellepärast et kalad hakkasid juba jõkke tulema Piritale ja neid tuleb kontrolli, kuidas nad sinna sisse tulevad ja sellepärast tuligi nii ruttu ära tulla, sealt. No võib-olla küsime tohtri käest, mis tema sellest arvab. Kas kalad on tähtsamad kui tervis või vastupidi. Kui kalad on tervisest tähtsamad, siis järelikult tikaal tervis küllalt palju käes. Kas teil pahandusi ei tulnud, selle varas ära kippumisega? Mina ei saanud ühe arstiga enam mitte kellelegi ka kokku ja aga et mul riigid juba olid välja võetud, ma väga kartsin, et lõpuks tuleb haige haladis kodu tulla ja mine tea, kuidas tee peal juhtub siis kui alates nii mõned korravalvurid näevad, et niisugune mees kõnnib. Aga kuidas teil on õnnestunud need riided kätte saada ilma arstide teadmata? No asi oli nüüd nõnda, et eks seal ole ka häid inimesi ja soovitasid, et enne Mikke riided välja võtta. Ta, kui need kõrged ametiisikud ära lähevad, et muidu võib tõesti nii tulla, et ei saa enam riideid kätte ja õigel ajal kodu. Mitu päeva te olete juba väljas? No ma olen praegu kolmandat päeva, no kas olete jõudnud juba kalasid ka kontrollida selle ajaga ja öösel päeval kohe sai mindud, ega siis kedagi? No aga muidugi on ka väga kurb, vett ei ole ja kalaga ei ole ka vähemalt ja süda on rahul, et te saite ikka oma silmaga ära näha. No vaadake, sellesse tervist tulebki, kui, kui sa omaga rahul oled, aga haiglas tihtilugu ei ole omaga rahul ja selle tervis ka kuidagi ei taha kiiresti tulla. Nagu ma aru sain, on teie lemmikharrastuskalapüük. Eks ta ole juba isas sisse kasvanud ja kogu aeg kala püüdnud, aga ega see kalapüügiarhiga palju head meelt ei tee. Eriti siis, kui sa hakkad seda kala asju juba seal, ütleme neljapäev hakata sajad ma juba kokku üht ja teist reede säädad sedasama edasi. LauBon seikleja, vaata siis on nende naistega kodu, vaeva ei olnud, muud ei ole muud kui üks reis ja, ja kodust ära olemine ja kus sa siis tagasi tuled, vaata siis, läheb veel ei tea, lärmiks lahti, kohe nii väga, väga suurelt. Sellest küljest on see kalapüük natukene nii nagu negatiivne, aga muidu üldse peab ütlema, ütlema, tervisele on küll kasulik, minu arusaamise järgi tuled kalapüügist kodu. Ja tunned, et sa oled täiesti värske ja kõik nõnda. Ja kui siis kodus, et kuidagi hakkavad sind nii Haashima vada, isa pahaseks kah, närvid on niivõrd kosunud, et ei oska mitte vihastadagi. Kas te oma harrastusega olete suutnud nakatada ka lapselapsi? Tundub küll, et mõnevõrra, aga mis kalaasjanduse puudub, siis ei ole poisist hakkama saanud, aga püssi näppab niisama ära nagu mina ise oma isa järgi. Nii kui saab, siis on kohe läinud noaga, ta saab nüüd 18 aastaseks tuleb kalevisse tingimata ja siis saab oma õigused kätte, lasku siis metsas nii palju ringi, buda. Te olete siis peale selle veel jahimees ka? Kumba siis rohkem? No praegu haige kalamees rohkem kui jahimees, aga eks ennem oligi jahimees rohkem kui kalamees. Kas tütrepoeg ka metsas teiega kaasas käib ja käib küll ja on isegi juba tetra ei lasknud maha. Ülemineku aasta. No näed, silm on tal päris osav. Ja noh, ta üldse spordipoiss lööb, poksija ujub ja kõik nõnda. Aga kas temal ei tule kodus pahandusi seal jahil käimise pärast? Ta nii häbematu ei ole, kui mina olin noorimas pääst tige, küsib siis, kui ta läheb, aga mina ei küsinud isa käest, aga ta nagunii ei oleks saanud kummoles küsinud. No teie lapselapsed on suured juba. Ja üks on, lõpetab keskkooli teenewis, paari aasta pärast lõpetab keskkooli. Aga ma pean ütlema, et väga kenad lapsed kodu küll müristavad, aga ei ole kuulda olnud, et väljas oleks pahandusi teinud. Nii nagu praegu. Kord ja kombe on suuremal jaol lastel. Poiss ajas sporti kõvasti ja tüdruk käib tantsu löömas. Nõnda et tegemist on neil nähtavasti üsna paelu. Peale õppimise töö. Nii et ega teil vist ei ole kaugel seegi aeg kuste, juba vanavanaisa, olete. No mine tea, näha on need, need asjad käivad juba poisi juures, siin tütarlapsed ikka helistavad ja tulevad isegi külla ja mine tea, nüüd käib ju kõik kähku. Abiellumine ja lahutamine, need on nii nagu käsikäes. Kui te nüüd vaatate oma lapselapsi ja nende sõpru milline mulje teil on jäänud meie tänapäeva noortest? Mis on ütelda? Praega paneb imestama, kui sa uulitsele lähed, tänaval vaatad, tuleb nagu toonekurg sulle vastu, ainult et jalad ei ole punaseid mudu, tõesti peaks päris Kureks pidamagi, kui seda soengusi ja riietust veel sinna juurde vaadata, natukene tiiva juurde panna, vada läheb lendu ka L Venemaalt minu aeg aastat 70 60 tagasi. No mis seal oli? Tehti suuri ülikond või, või tütarlapsele seal seelik ja see käis sul terve pool aastatega ja ülikond poisil ka iga aasta ei saanudki rohkem. Aga nüüd vaata, mis on siis, poiss tuleb sulle punase mantliga ei ole, ta ei koheldud, ei korraldud, aga kuidagi nagu nagu sahhibi riietus pääl. Või nagu neid näha on filmis Addis Abebas sel võta kinni, kus ta päritum, nii see on, see riietus oli, mood on, muud ega midagi teha ei ole ja noored inimesed ka pole pahaks panna, kui nad nii ennast riietuvad. Ja soengud kuras, soengud selja tagant, nüüd lähed teinekord vaatad, no tütarlaps, tütarlaps, aga läheb mööda ja vaatad näkku, poiss, mis poiss, juuksed, peekad. Püksid on täpselt samasid nagu tütar, lapsedki teinekord jalga, siia ei saa vahet teha üldse. Aga aeg on ka ja aeg on edasi läinud. Ega see üksi meil pole niisugune asi, eks ta ole igast pool. Nojah, aeg on edasi läinud, aga nüüd tekib muidugi küsimus, et kas, kas seda saab edasiminekuks nimetada kõiki neid pikki juukseid ja ja muid selliseid rõivastumise ja käitumise veidrusi. No siin võiks olla ehk kaks vastust õieti kui seda küsida ühe noore käest, siis ta tingimata vastab seda, et see peab nii olema. Aga muidugi minu arvates on see päris nagu ütelda, päris inetu peab ikke korrapära linnule. Ja kui üks inimene ikka on mõistlikult riietatud ja mõistlikult nii-ütelda soengus ja kõik nõnda ta näeb hoopis inimesena välja, aga mitte nagu mõni. No ei tahaks ütelda, et mõni paapua kuskil Aafrika džunglis Teil vist oma lapselaste puhul ei tule selliseid küsimusi kõne alla. Nii palju, kui ma siin silmasin. Koormest. Siiamaale küll ei ole näha, et nad oleks nii väga läinud, ainult tütretütar kipub nagu rohkem nii. Seda kuidas nüüd ütelda, see saa seelik ütelda ei saa, teda, püksid ütelda ei saa, mina ei oska isegi nime anda. Aga teie noored arvestavad oma vanaisa arvamusi ja ja maniksusi. No vahest küll, aga vahest ka mitte, kui see negatiivne külg siin tuleb. Muidugi nemad jäävad ikka õigeks, et see peab nii olema avada, muud nõuab ja vaata, mojevasta ikka ei saa ja võib-olla see neil ka õigus on. Kui nad nüüd teisedki lähvad mõnes teises rõivastuses kuskile pidu peale või muidugi hakkavad teised irvitama, sellepärast et. Ta ei ole muud mitte. Vaata enne rääkisite, et armastate tööd teha nii töö ajal kui ka vabal ajal. Mis te arvate, kuidas tuleks lastele ja lastelastele seda tööarmastust õpetada? Vaat, see on üks keeruline asi, sellepärast mina mõtlen, et see tööarmastus on ikka niisugune asi, mis peab nendel lastesse ka võimalust andma, juba sellega tegeleda. Ja siin on, vist ei aita üksi ka eeskujudest. Aga lapsed, mitte töökad, aga siin peab ikka isa ja ema käsi suunama neid suunama neid varakult endale midagi juba abistaks, võib-olla ehk vähemalt kergemalt midagi teeks. Ja et see sünniks nendelt ja kuskilt kamatud need kohustused, et ta midagi sealt tema hooleks jääb, midagi tuua, midagi viia tema hooleks jääb midagi teha, mis, mis võib-olla mina ei saa seda tehtud või mul ei ole seda mahti. Staabisi, kord korralduse peaks kasvama ja siin üksi niisuguse minu arusaamiselt, kärkimisega või, või sundusega, ma arvan, üksi seda asja ei paranda ja peab vist nagu ikka endal ka seda tahtmist, temal peab, aga patse peab tekkima niiviisi ja peab tekkima õieti niiviisi, mitte see toiming oleks melu tahtmine, vaid see peaks kujunema välja, et see oleks justkui tema tahtmine. Vaat kuna ise tahab, siis nad teevad ükskõik mis kohe. Minul on põhimõte olnud niisugune, nagu õpetatakse, et et ei tohi last kasvatada, armastada, nagu ahv armastab. Kes oma lapsi armastusest surnuks kägistab. Ega ei tohi teda armastada, kui jänes armastab, kes armastab jumal poja ärase vaid nõnda nagu kotkas kasvatab, kes lükkab pesast oma poja välja, rabeleb õhust õpetad lendamas, kui ta näeb, et ta kukkumaks võtab teda kinni ja tupessa tagasi. Umbes nii. Olen püüdnud kasvalt. Kas teil on meeles veel see päev, kui te vanaisaks saite ja kas te mäletate, mis tunne teil siis olid? Kuigi oli ette teada, et niisugune tuleb, aga siiski kui natukene uskumatu oli. Hommikul tuli siis väimees minu juures minu korterisse ja tegi siis selle asja teatavaks, ma mõtlesin, no agana pois lihtsalt nalja enam näha, mis nägu ma teen. Aga siiski fakt oli olemas ja mind huvitas kõigepealt see, kas tal siis meessoost tuli välja, et tütarlaps. Pumba teie ise soovisite ja ootasid. Noh, raske oli seda otsekohe nüüd lahutada, sest mõlemad pakuvad rõõmu. Vahet vist ei peaks selle koha pealt küll mingisugust tegema, kas tulinid uusi ilmakodanikke siia meile tütarlapsena poisslapsena armsad peavad mõlemad olema ja nõng vanaisa, ütleme küll niimoodi, et laps on laps, tahab hoolitsust, saadav niisama oma vanemate ja ja veel enam võib-olla vanavanemate poolt. Aga kas see on mingil määral võrreldav selle tundega, mis oli siis, kui te isaks saite? Peaaegu ühesugune, ma arvan isegi, võib-olla oli suurem heameel sellepärast et oma isaks saamine, see oli nagu tundmatu maailm ja siis võib-olla ei olnudki nii. Nii hea meel, aga lapselaps sündis esimene, siis võib tõesti ütelda, et minu süda rõõmustas väga sees. Kui oli omal laps, siis muidugi teatud määral tundsid rõõmu ja oli seal vaeva siia teady tulevikus, mis tuleb. Aga nyyd, kui tuli juba lapselaps, tundsin rõõmu, sest kõik algas jälle uuesti, mis oli juba 20 aastat varem olnud ja mis oli juba ajalukku läinud. Loomaaias ja Kadriorus vaatasin suure imestusega, mis teda huvitasid, need loomad ja siis isegi moodus kada, noppis lille. Ja otsis ja tuli nagu niisugune imelik tunne, et nagu näeks neid kõiki asju uuesti veel kord, ehkki kõik on juba ammu ja mitu korda nähtud. Jõgi. Eks igal inimesel on ju oma elamuste ja kogemuste ring, küllap vist õige erinev on ta nüüd vanaisal ja lapselapsel. Ja võib-olla just sellepärast, et on niivõrd erinev on pakubki vanemale inimesele huvi see kuidas laps kõike näeb ja tunneb ja võib-olla just lapse meelitab vanaisa juurde, et vanaisa suured kogemused ja teadmised, mida temal veel ei ole. No võib-olla laps sellest midagi nii otsaga teadlikult aru saab. Kuid teatav instinkt vist ikkagi selle koha pealt ilmneb. Sellepärast et ma tean, minu pojatütar. Me saame temaga väga hästi läbi ja ta hoiab väga minu poole. Ma olen märganud ka oma tütretütrega ta oma emaga nii, isa, küll see ei ole, aga iga vanaisa täna hommikul vara, ma lähen tööle hommikuametisse. Kell ta muidugi laps magab kodus kauem. Ärkab minuga koos kell kuus ja esimene asi on rünnak minu voodile. Mida te kõigest sellest, mis te olete ise üle elanud ja kogenud, sooviksite oma lastele ja lastelastele ja millest te tahaksite neid säästa? No ütelda nüüd oma järglaste kohta võiks niipalju ütelda ja see on iga vanema ainukene suu, et tema lapsed ja lapselapsed elaksid paremini kui meie ise seda oleme suutnud elada. Me oleme üle elanud mitu sõda, mis on väga vapustavaid ja väga ränkade tagajärjega, me teeme kõik, et seda ei ole kellelegi kasuks olnud. Sõdade tagajärjel on inimkond rikutud õige mitmeks põlveks. Minu soov oleks minu poja lastele hea oleks, et nemad kasvaksid tõelisteks inimesteks. Väga valus küsimus on see, et kui saaks ära hoida, sõjasõda, see on ju niisugune asi mis viib kõik rööpast välja. Ja see oleks väga valus hoop. Praegu kasvaval noorusele. Seda ütlete teie kui mees, kes on ise sõja läbi teinud Tean, mis tähendab sõda ja olen seda oma silmadega näinud ja ise ka üle elanud. Kas näiteks teie pisikesed lapselapsed üldse teavad, mis on sõda, on teil kunagi nendega juttu olnud sellel teemal? Mitte sellepärast nad on niivõrd pisikesed, üks on viie aastane ja käin alles kolmeaastane, et nemad arvatavasti sellest veel omal mingisugust ettekujutust luua ei oskaks. Mõne aasta pärast, loomulikult, kui juba tüdruk hakkab koolis käima muidugi talvel oleks, siis seda selgita niisamuti nooremale, kui tema saab juba selle vanuseks. Ta hakkab juba sellest midagi mõistma.