FF veiniga Salisin tarvitas siiski seda, seda maja, kus me praegu elame veel ka venikaga oli mõni teine kaasa sadat venitas, ta ütles seda ma täpselt tean. Räägitakse isegi niisugust episoodi Viktor Kingissepa kohta, et tähendab korta tänavalt tuli kusagil ja juhuslikult üks nuhk seda juhtus nägema, hakkas jälgi või järgi käima. No ei tea, kas tõestisündinud nüüd on, aga tähendab ja siis tähendab Kingissepp püüdistest lahti saada Läks ühe nurga taha ja nii nagu see sabasabade kaotamine käis hoovidest läbi ja ei aidanud ikka rohkem järgi ja siis, et tegi niisuguse nõksu, et jalutas sellele vastu ja kukkus sõimama seda nuhket. Vaata et mida sa, hiilid mulle siin järgiat. Ma tegin, maskeerisin ennast kimki Kingissepaks ja loodan, on praegu lootustada kätte püüda kätte saada. Et selleks, et nüüd Kingissepa püüda, tegin ennast tema moodi. Kaduski siis minema. Võib-olla ma ei tea, seda, ma ei ole kuulnud, võib-olla sellepärast, et üks inimene kõike ei, ei saa teada. Ja muidugi võib ka olla, et on lihtsalt, kuivõrd Victor ikkagi leidlik mees niisuguse asja peale oli, et on ka rahvas nüüd ka ise legende loonud. Ja vot niisugune asi oli küll olemas, et Rehnikas ja nüüd tulivad välja sel ajal, kui see kaitseliit oli ulitsatel veel. Ja see oli 18 aasta 19 aasta algul. Kasarmu tänav on sealt, kus praegune kauge bussijaam on sendilisel täitsa juures, seal on ajasiseseks vana maja seal praegu olemas ja seal elas vennika naise tädi onu, nad tulivad välja sealt ja kaitseliit tuli vastu. No aga siis vennikas oli nii karjunud nende peadelt kuradi lorult, kuidas ta oma püstid hoiate, kas teil niimoodi käituda lihtsalt tõstsid selga ilusasti ja nii kuidas tarvis on? No need on hakanud seal ennast vabandama, et ega nemad ei ole päris sõjaväelast, et nemad on ikka nüüd kaitseliitlased ainult ja nii edasi. Jäi mulje, nagu oleks mingisugust ülemuselt. Ja ja nende ja niisugune mulje ja siis need läksivad edasi hakanud dokumente kontrollima ja seepärast, et ja peale 11 ei võinud käia. Nojah, ja mõni oleks võinud ka ära tunda, sest eks Kingissepast pilte ja kõigil nendel olid. Olemas, ja siis oli see ka, et dokumendid ja patsid, meil oli kõikidel olemas, aga aga ega siis need ei tähendanud veel, et, et takistuseks oli. Nii milleks siis veel võiks rääkida? Tähendab, võib-olla ka teie tähelepanekuid selle kohta, kuidas Victor seda aega põrandaaluse põrandaaluse aega kasutas. Kõiki neid. No kui nii perenaiste sõnadega öelda, siis need ütlesid, et need mehed aina kirjutavad, kirjutavad, mis nad kirjutavad, et inimesed taeva läbi kirjutavad ja kirjutasin muidugi sellepärast, et Victor kirjutas just sel ajal Omal see meelde kirjutas laua ääres, aga siis seal sõjatänaval kaheksa, seal oli hästi suur aken ja palju lillesse aknal ja seal ta armastas istuda põrandal istus põrandal nurka, seal lillede tagas, ta nägi sealt, tulid seal ja siis ta võis seal tundide viisi tööd ja ma ütlen, et sa oled nagu mingisugune buda jumal istud, jalad on kõverad ja ei lähe. Kas tal oli mingisugune vineeritükk või algat, kirjuta sai paremini või kuidas? Oi ta põlve peal raamatu peal, tal oli mingisugune raamat ja kirjutas selle peal, tegi oma, seal seda tegi, töötasid nad pailu ja siis mitte ainult seda, aga ta kirjutas isegi riigikogu liikmetele, kirjutas põledete. Seal ju osa neid parlamendisaadikuid, riigikogu saadikuid ju vandusid, et sisuliselt. Sest noh, ajalehed, ametiühingu ajaleht ilmus Tallinna tööline. Ja nendesse kirjutaski hakkasin, leiate. Nimesi vahetati tihti. Ja siis põrandaaluse illegaalse lehena ilmus kommunist. Kommunist, ja siis ma ka muidugi ja no ja need tulivad ju kõik ikkagi tema kirjutada ja kirjutas väga teravalt ja tarvitas isegi niisuguseid sõnu vahest et tuli meil, hakkasime vaist vastu vaidlema, et liiga liiga noh, rumalasti kirjutad, et kirjutad natuke viisakamalt niuksed sõnu, kirjutas seal vaest pulkamist mis oleks pidanud kirjutama, tal üldse oli niisugune terav keel tal väga, aga esimene kord. Ma mäletan, ta ütles, et kust Suwans, no ta oli tööline, harilik niisukene, vähe kirjaoskaja. Ja tal tuli esineda Riigikogus ta muidu kõnelejast hästi ladusalt ja niimoodi ta Victoria ütles, et nüüd ma pean kirjutama temast tema sõnadega vägeva kõnest Suwansule hakkas siis seda kirjutama just seal nurgas ja võtab jälle kõrvalt ühe paberi ja teeb sinna teise paberi peal, kirjutab ja võtab, viskab selle kõrval, kirjutab edasi. Nemad, lõpuks küsin, et tuleb vist kirjaviis on, et kahe paberi peal kodaga kirjutanud. Tead, kui inimene võib teravmeelne olla, ta isegi kui tahtsid ta kõne kirjutas. Ta taipas järsku vot kuidas seda kõneleb, tal tuleb niisugused ja niisugused küsimused võivad anda seal nendele ja märkis, et need küsimused üles, mis võivad üles tõusta selle küsimuse aeg. Ja, ja siis kirjutasin nende vastused kõikidele valmis, nii et kui suvand selle ära põdedes ja kui anti talle, võib vahepeal seal lõugas, vaata see nii ei ole siis tal ainult puukest pilk heita sinna paberi peale ja vastust sellele järele. Ja nii et ta oli väga teravmeelne arutlaselt, sellepärast et niisuguseid inimesi on vähe näha. Võib-olla nüüd hiljem ja teda mittetundvatele inimestele võib võib-olla jääda mulje, et noh, selle teravuse taga oli võib-olla et ka niisugune terav või halb iseloom, aga sisuliselt seda ei olnud inimesena talihea. Inimesi on taliaja, ei hakka siis taliüldse, tal oli niisugune ka Kaipanud omadele pead, ma mäletan. No ikkagi. Ja ikkagi oli tarvis niimoodi ennast hoida, et leiuks teist palju ei tunneks, onu, need korterid, esialgsed korterid, kõik sealt sõja tänaval, vabriku tänaval, siis meie juures seal ja veel palju neid inimesi. Need olivad kõik ennem juba üksteisega tuttavad ja siin vahel ei olnud mingit mõtet varjata, Nad ei saanudki varjata, sellepärast et kui backman oli sealt sõjad annavad siis Victor pidi ütlema, et kuule, mine sinna Vakmannan seal või ümberpöördult niimoodi käsivad. Aga kui juba tuli uusi kvartalisse, et siis juba need korteriperenaised juba 11 ei tohtinud teada. Sellepärast meil siin, Rostovi tänaval siin sammas keerab päike põiktänav sisse, kus ma elasin, endine, nüüd on ta loode põik ja seal oli kolm maja. Ühes majas oli brass, oli konsparatiiv, kvartal, teises majas olid Teder olid sel ajal ise ka siin põrandal, trükitööline, sealt sellest tobi juures, nad olid muidugi nagu oma kodus, nad olid kõik juba vana revolutsiooniline perekond ja juba tuntsivad kõik 11 juba enne revolutsiooni. Aga seal üleval ma leidsin kvartali, elasid. No need kolm oli kahjuks nad käis Walkman ja Kingissepp seal algul tarvitasid seda korteri niikaua kui tsemendimees ise põranda alla tuli. Ja siis nii et inimesed nüüd kolm perekonda tuntsivad kõik üks Teisu, aga nad faktiliselt seda ei teadnud, et nad kõik varjavad, ühtlasin tundmatuid inimesi. Nojah, nii suur, olite konspiratsiooni? Tiivsust pidi olema ja need inimesed, kes ei vähe tuntsivad üks seisu, aga muidugi kui me olime juba ennem 11 tundsime, olime tuttavad, siis ei saanud, ei saanud niisugust komperatiivsus pidada. Ja hiljem läks ta siis paremaks ka algul. Lihtsalt ühendust Pieti väikeste kirjade kaudu. Kirjutasid seal Parkman, kirjutas Kingissepa või seal pikemalt seal või ümberpöördult ja kuidagi täna neil siis ütles, et vot meil ei ole hea viisi kiri sinna ülesse mäe pealmimine viisi pagasinulittalt Itseni juurde. Ja kisselli Leod oli omakorda sihukese kirjaga ümbrikud ei olnud, need olid lihtsalt kokku keeratud paberist, nii kui Raeapteegipulbreid. Nii et isegi pärast kaitsepolitsei otsis niisuguseid kirjakesi, et hõlble sarnast, et need on nende kirjutatud. Ja mis te siis pidid tegema, kui näiteks oleks nüüd politsei läbi otsima hakanud, kui see paber selle pidi kohe? Ära kohe ja sellepärast on nad ise hävitasid selle kohe ära, lugesime läbi, hävitasime ära need need pulbrid ja nii oli lend lendlehti. Mina ei tea algul 18 nende aastatel, siis kui veed neid toatikkude siin kohapeal pilt trükiti, Peterkop veel elas ja siis ma sain nende käest, kui Victor ei olnud, aga hiljem varustas lendlehtedega. Minu juures oli siis see nii-öelda korter, kus tualetti ja kust pidin neid siis ma saatsin sealt, et jalakaga, teiste linnadesse meie omas sõjaväelaste hulka, nii ladusid nad sai kohe ära. Sel samal päeval, kui hommikul ta tõi, õhtuks pidid nad olema kõik juba ära laiali laotatud, aga kui need ööseks veel üle juhtus jääma, siis juba Andersoni ema, siis nad sinna omas taksosse, kus need nuhid lasevad, nii et sealt juba ükski otsima ei tulnud. Nii et konservatiivsus oli sel ajal ja pidigi olema. Aga siis mul on meeles, ma siiski ei seda, ei ei noh, olin noor ja ei uskunud niimoodi, et see nii väga tarvilik on. Ja, ja ükskord Ei tundnud Ohmi. Ja kui ta tõsiselt oli ja Georg tõuks räägib, mul oli ükskord niimoodi, et vot, et mu, ma mul tuleb, organiseeris noorte puhas oleku. Siis oli juba. Ja mina kangesti räägin, et oi, võta mind ka kaasa, ma ei ole kunagi käinud. Ja kõik see oli nii-nii huvitav asi minu meelest, et läksin, kodujaksin kohe uhkustama Fodgaidki teoks ikka noorte koosolekul ja järgmine kord tingimata lähen jälle. Ja. Ma vist eluaeg ei olnud ennem saanud niimoodi sõimata ega hiljem pätsu kuradil on aru peas, sa lähed sinna, kas neil on vaja siin nemad sind tunnevad või sina neid tunned? Et niisugust asja rohkem ei oleks ja muidugi tõusta iga omakorda, et need, kes valivad põrandaaluse niisuguse seotud, et nad ei oleks pidanud sinna minna. No muidugi seal oli niimoodi ka, aga siiski meil oli see nii rohkem natuke. Küsimus oli siis selles, et seal koosolekul võiks ka näiteks olla mõni nuhk või provokaatrias oleks pidanud, näevad meeles. No ja isegi 11 ei olnud vaja tunda. Ma mäletan, 20. aastal, kui juba telmanni olivad töötasivad ja mina ma praegust tõesti ei mäleta. Kohal oli kast Simon Thatcheri juures või, ja järsku Victor ütles, et meie sinna teise tuppa või peita ennast kusagil ratast veereb, vaatasin, missugune ratas, üks Dell ma selle nimi oli, tähendab padrun ratas ja et teil ei ole vaja 11 tunda. Ja see oligi hea, sellepärast et üks mina võisin sisse kukkuda. Aga kas ma võisin nulg olla oma peale, et ma ei maga ja ma ei räägi sellepärast, et kunagi ei tea inimene mis võib olla kindel olla, aga kahjuks proovida ei saa ja ei saa enne, kui sa ükskord oled seda läbi elanud, siis ta saad aru. Nojah, ja eks see konservatiivne elu ikka aastaid ja, ja noh, eks siia saamise võimalused toiduvõimalused samuti ka need elamistingimused, külm ja eksju mõjus tervise peale ka Kingissepale. No ta mõjust ja muidugist kõikidele ta mõjus tervise peale, kes valivad, sellepärast et no toitlemisega oli siiski niimoodi, et need perenaised, kus nad olivad siiski katsuvad neid võimalust mööda Ja kas teil niisugust asja meeles on või puutasitega selle küsimuse kokku teatavat aja järgi ju juhtivad eesti kommunistid läksid ka jälle liitu nii-öelda puhkusele, kui liiga pikaks periood läks, et Viktor Kingissepp oli sellele vastu, tal, tal soovitati koju minna. Nonii puhkuste mõttes vist ei läinudki. Ja vot 20. aastal läks Rudolf Batman märtsikuus ja tuli tagasi, sügisel. Oli kongress käis seal ja ta tuli tagasi. Jüri Rästas arreteeriti 19. aastal. Jüri Rästas asendas Otto Rästas, vend. Ja kui arreteeriti 20. aastal Georg tõuks, teda asendas Jaan krõuks, nii et olivad niisugused asendamised Kingissepale muidugist tehti ettepanek, et ta sõidaks puhkama, kuid tema ei, ei olnud sellega nõus. Isegi siis ta ei tulnud, kui 21. aastal tuli Anvelt põranda alla ja siis ta oleks tõesti võinud omale puhkuse võtta. Sest see oleks võib-olla vajalik, ei olnud ka selleta tervis ikka lõpupoole juba ju kah, ega kõige paremini. Aastaid-aastaid ikkagi olla Ta oli Noaga oli niisugune lootus, tema ikka rääkis niimoodi, et noh, et kui ükskord Pika Hermanni lehvib uuesti punane lipp, siis me puhkame, no vot, ja nüüd ma mõtlesingi, et nüüd need perenaised, kes veel elavad, koguvad täna Estonia kontsertsaali. Muidugi Kingissepa enam ei ole, kuid nende tema kaastöölistest on veel palju veel järel. Ja koguvad sinna-tänna kokku, neidki on veel palju. Jaa, Kingissepa enam ei ole. Jah, aga eks, eks tema andis palju ju selleks, et, et niisugune pidu siiski. Ja siis muidugi Jakaatetab närve, pingutab näiteks üks juhtus kõiksugu asju, mitte ainult Kingissepaga. Ka teistega, kes sel ajal olivad põrandal. Ma üks niisugune episood mardist Dahliga Kingissepa Likemetsamatest. Tema läks üles mäe peale, mäe peal oli seal Juhkumid valivad, siis oli vaheksonid nokkis praegu siin siis oli veel seal üks haak, kes olivad partnerid, keda mina tean. Assist valge majaka juures. Oli üks vana, mis ta pidas kitsusi ja tal oli seal maja, kasvatas kapsaid ja milliseid kapsaid suured, kapsatünnid olivad ja seda korterit kasutasid seal kabi poisid. Ja ükskord Mart räägib, tema läheb mäest ülesse ja temal järel hakkavad käima. Need kaks kolm poissi ja lõpuks kaovad ära ja ta läheb sinna majasse sisse. Ütleb vaevalt sinna majasse sisse, järsku piiratakse maja? No ja küsitakse selle peremees tuleb sealt välja seal õige vanamees. Et kes teil praegu tuli, see ütleb, et mul ei ole keegi tuld. Et noh, et miks ei ole, et me nägime, et inimene tuli uksest sisse. Ütleb, et no ja ta ei teadnud, et ma tulin, ta läks sinna suurte kapsatünnide vahele, need räägivad, et mul ei tule välja. Tema ütleb, et ei, ma ei tule välja, mis tal must vajan. Sa varastasid hobusestid kusagilt kaugelt, et hobust varastad ja nüüd otsivad hobusevarast, nad ei tulnud üleüldse selle peale kommunistis otsida. Mart ütleb, et mina hobust ei ole varastanud, jama, hobusevaras ei ole jama, hobusevargad ei hakka kunagi. No et kes sa oled? Mart ütleb, et ma räägin selle niimoodi, et võtet lasen teised välja minna, et saia isegi üks, kes paistis natukene olevat nagu teistega seal nii kaasas juhtiv. Et siis ma ütlen, kes ma olen. Tähendab, noh, et see mees siis oli, ütles ka teistele, minge seiske ukse taga väljas. Martin oli käes, Nathan ja sellel oli ka panendid omana kantsija kapsatünni peal ja mina panen ka ja siis hakkame mehe juttu rääkima. Tähendab, no panin omana kraanid mõlemad sinna ja tema ütleb niimoodi, et mina olen Martin, pikemalt kommunist. Ja tema ütleb, et aga minul, minul ei ole ülesandeks tehtud, otsida kommunistamine, mõtlesin hobusevarrast, aga millega sa seda tõendad, et sa oled kommunist? No Mart ütles, et mul käis läbi pea telerist kutsuda. Igatahes ma ei, ei või ta võib ju pärast tulla järele, ta ütles, et ma lihtsalt nägin, aga miks sa siia sisse tulid? Ma lihtsalt nägin, et hakkasite mul järel käima ja tahtsin siia majasse tulla nii ja kasvõi pere, mis mind ei tunne. No ja siis nad olivad seal ikka kauplenud ja kauplen. Siis ta ütles niimoodi, et mul oli mingisugune lendleht taskus midagi, lendlehte, mitte üks aku oli seal umbes 10 või kellelegi, ta pidi neid andma sealt vilgatele, mehega, kellega ta pidi kokku saama ja ja ütleb, et vot näed, mul on kirjandustaskus jätkates ninast ära. Ei tunne, et vanasti ühelt ütlikemetsamatum sakslase rahaga äraostetud suure ninaga. No ja ütles, et niimoodi siis ikka ajasime seal juttu ja see oli ütelnud talle niimoodi, et kui sa nüüd tõepoolest kommunist oled, et siis mine, minul ei ole ülesandeks tehtud kommuniskisi otsida. Nojah, eks ole, siis kriminaalpolitsei kriminaal ja, ja märtsis tuli, kui ta jutustas, ütles niimoodi, et no kuidas, ma ei ole nüüd politseiniku siin üldse, kes sallinud, aga selle mehed ma pigistasin kõvasti, et lasi ära tulla. No vaadake, nii, võib juhtuda, et saab sisse ilma aimamata. Tähendab teie lahkusite Eestist Nõukogude liitu, mis ajal? 1000 921. aasta. Appi selle veebruaris. Ja nii, et siis veel üle aasta. Hiljem, ja oli siis, kui sai teada Viktor Kingissepa mõrvamisest. Seal tegi, see tehti muidugi kõik abinõud võeti tarvitusele, et seda ära hoida ja välja vahetada, et seda ära hoida, aga siin juba teda nii kiirelt hävitati, et see jõutud. Kuid siiski tema tehti seal, Leningradis oldi suurt tööliste demonstratsioon. Ja, ja see nii sissekukkumine oli nii väga rumal. Sellepärast. Selle party tundsite ka alguses jubest usaldatavad ja võiks öelda, et ta väga julge oli. Aga võtake, ma ei usu ka, et tal enne ei olnud tõesti, aga vot lühidalt inimene, inimene surma korral on raske ette öelda, mida ta tunneb ja mis. Ja igatahes ta pidi seda surma nii väga kartma, et ta seda, sest on ju inimesi, kes ei ütle. Kananga lasevad endid, siin oli ju palju, Lääts, Peterkop, keda piinati surnuks. Aga näete tema just siin, kelle peale võib-olla nii ei mõeldudki, et ta seda teha võiks, just tegi seda. Ja teine suur viga oli see, et nad läksivad üleüldse selle uksega sinna demonstratsiooni, milleks veel sinna vaja minna. Ja kas see Tallinna töölised ei oleks osanud ilma nendeta Kadriorgu või tagasi minna? Täiesti selge oli, et sa, see kant oli seal nuhkisid täis. Liigne usaldamine, sest muidu tavaliselt Kingisseppa kohe vahetusse No see oligi niisugune asi, et Kingissepp, Enders, surmarikkust, kontsert kõigile kohe maksis kätte ja talle hiljem ka relvad sealt hammas paar päeva hiljem ju läks sinna see pärn, arreteeritud sealtsamast Kingissepa korterist meie Tsiistres liidust, mõtlesime, et see on Otto Rästas ja i, nii et Eesti lehed kirjutasid, et Otto Rästas arreteeriti, ka läks sinna, aga see oli pääsel trükitööline, kes töötas trüki, kajastasin. Sealsamas sealtsamast, siis samal ajal teda 29. aastal vahetati siis nõukogude liitu. Nojah, aga Kingissepast muidugi taheti kiiresti lahti saada. Nii ruttu kui võimalik ja hiljem see oli ka teiste juures juba katute niimoodi kas või uulitsa maha lasta, et et ei oleks mingisugust vahelesegamist. Ja Kingissepa vahelesegamine oleks muidugi olnud tagajärjega, et ta oleks mitte maha lastud. Tuntud jada ja inimene mitte ainult siin, aga ka sealpool asendamatu, asendamatu ja ta oli nisukene. Ta võis. Kui nad arutasid vaest, arutasid omavahel ja rästas ja midagi, aga siis ikka, kui see kõik oli omavahel otsustatud, siis jäi siis viimane oli Dariustikalil lennanud Viktoriga ka rääkida, nii et ta oli ikkagi midagi nii, millega pandi punkt kõikidele sellele, mida nad ise otsustasid, vad otsustasivat leitsivat, et seda tuleb nii teha. Ja kuidas Victor muidu teiste teile tähendab teie tähelepanekute järgi teiste arvamusi ja kuulas Aga väga võttis arvesse juhatust, arvestas nendega ja kui oli vaja, andis ikka alati nii sõbralikult head nõu, kuidas seda teha, mida teha. Ja siis vot niisuguste asjade puhul, kui seal midagi niuksed, mardil oli jälle mingisugune lahing seal Narva Tartu maanteel, siis. On nii, kurjustas, et peab ettevaatlikum olema ja sina ei pane kunagi konstratiivsuse peale rõhku ja, ja alates sinul juhtuvad niisugused asjad, nii et ta võis väga hästi. Ma isegi kirjutasin, ta oli nagu vanem vend perekonnas, kelle poole pöörati alati. Ehkki taastatelt teistest vanem seal ei olnud Ei ta aastatest ei olnud, vanem 15 aga siiski ma ei tea, pole suurt vahet, ei olnud. Aastate poolest olid peaaegu võrdselt. Nõia Pöögelmanni, aga siis no kes põrandal olivad võib-olla patu taastusmaime ja enam-vähem ja loen ka peaaegu üheaegselt, fotol oli ka ju 70 aastane, sünnipäevast oli nii et nii et Victor oli siiski, võib öelda. Nii kõige kõige juhtivam ja kõige Kõigi asjades otsast otsustamise võimelisem teistest põrandal. Ja ikkagi, see, mille eest tema nii oleks võinud ju kah mugavalt ära elada või olla. Kas ta. Mikspärast mitte sellepärast, et niisuguses andekas noormees oli oma elusin kaalule panna olla haljale oksale ja nende nendes tingimustes, millest siin elama pidi. Need tingimused olid ikka aastate viisi elada niimoodi, et sa ühes korteris pead teise käima. Kõige hullem oli, kui sa haige olid, kõla oli, siis tuli panna pea kahe padja vahel ja kui küsida, vaja oli, et naabrite tuppa kostaks Tallinna korterit, teate, missugused need on, kõik ostab ju läbi. Nii et need tingimused olivad äärmiselt halvad. No aga need ajad siis, mis ta maal oli ja maal oli siis natukene eluni vabam ja ei tulnud igatahes seda korteri vahetada, ka Tallinna igapäevane korterite vahetamisest oli.