Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Riigikohus rahuldas Keskerakonna kaebuse ja tühistas vabariigi valimiskomisjoni otsuse, mis luges kehtivaks sedelit, millel oli vaid üks pitsati jäljend. Valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul see valimistulemusi ei muuda ja täna kuulutati välja ametlikud valimistulemused. Eurotsooniga ühinemine Malta majandust palju elavdanud, ütles Malta peaminister pärast kohtumist Eesti peaministriga. Eesti toetab asüüliagentuuri rajamist Maltale. Peterburis algasid esimesed eesti kultuuripäevad. Riigikogu aseesimehe Keit Pentuse sõnul hoogustab kahe riigi kultuuri ja ärisuhteid kindlasti uue lennuliini avamine Tallinna ja Peterburi vahel. Inimjõud Venemaad Eestis sujunud saarest üle ei käi, tõdes kriisikomisjon. Tuule ja veeolude muutumisel võib taga liikuma hakata. Kristjani väljaarvamine Unesco maailmapärandi nimekirjast oli tingitud koostöötahte puudumisest. Tallinnaga pole komitee rahul sellepärast et meil pole maailmapärandi objekti haldavate organit. Pärnus algasid hansapäevad, mis on peaprooviks tuleval aastal suvepealinna jõudvatele kolmekümnendatel rahvusvahelistele hansapäevadele. New Yorgist täna lõppeval ÜRO kriisi foorumi eesmärk oli arutleda praeguse majandusmõõna mõju kogu maailmale ning ennekõike arengumaadele. Ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool hoovihma. Puhub kirdetuul ja sooja on 18 kuni 23 kraadi. Riigikohus rahuldas Keskerakonna kaebuse ning tühistas vabariigi valimiskomisjoni otsuse, millega loeti kehtivaks ainult ühe pitsati jäljendiga sedelit. Riigikohus kohustas valimiskomisjoni tegema uue otsuse, millega tuleb lugeda kehtetuks Palupera valla valimisjaoskonnas number kaks antud 137 hääletamisega sedelit. Tallinna linna valimisjaoskonnas number 79 antud 48 hääletamissedelit ja Urvaste valla valimisjaoskonnas number üks antud 16 hääletamissedelit, millel polnud kaht jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendit. Kuidas kommenteerib otsust vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul? Riigikohtuotsused on olnud just Need, mis korduvalt ütelnud vabariigi valimiskomisjonile, et me pea asju mitte formaalselt, vaid sisuliselt vaatama. Ja seetõttu me avastades seekord ametnik vead, tuvastasime need ja püüdsime neid parandada. Seda, et siis valija poole oleks meie nägu. Nüüd on see otsus kehtetuks tunnistatud ja mul on väga hea meel, et riigikohus tegi nii kiiresti selle otsuse. Ja meie omakorda saame seetõttu nüüd juba ametlikud valimistulemused välja kuulutada. Enne tulemuste väljakuulutamist tuli aga kehtetuks tunnistada ühe pitsati jäljendi hääletussedelid. Neid oli riigikohtu otsuse põhjal 201. Heiki Sibula sõnul see valimistulemusi ei muutnud. See valimistulemust ei muuda, nii nagu ma olen seda eelnevat ütelnud ja see on ka täna nii, nii nagu me pühapäeva õhtust teame, kes on need kuus inimest, kes lähevad europarlamenti Eesti poolt alates 2002.-st aastast on vabariigi valimiskomisjoni 65-l juhul Riigikohtusse kaevatud ja 56 korda on riigikohus olnud sama meelt, mis vabariigi valimiskomisjon ja üheksal oral siis olnud kas osaliselt sama meelt või siis teise poole meelt olnud, nii et, et see on üks tavapärane protsess, mis ikkagi sellistel puhkudel, eriti siis, kui valimistel on napid vahed ja on võib-olla pingeid rohkem kui tava päraselt. Nii et kui võrrelda seda riigikohtu samade seisukohtade hulka, mis on vabariigi valimiskomisjonil seda kohtusüsteemiga, siis kohtusüsteemis meil midagi häbeneda ei ole. Niisiis registreeris vabariigi valimiskomisjon täna Euroopa Parlamendi liikmed Edgar Savisaare, Indrek Tarandi, Kristiina Ojulandi, Siiri Oviiri, Tunne Kelami ja Ivari Padari. Valimistulemused loetakse välja kuulutatuks valimiskomisjoni otsuse riigi teatajas avaldamisele järgneval päeval. Vähemalt vabariigi valimiskomisjon edastab otsuse Euroopa parlamendile. Valimiskomisjon registreeris ka Euroopa Parlamendi asendusliikmed. Erakondadele ja üksikkandidaadile Indrek Tarandile ehk kes kogusid üleriigiliselt vähemalt viis protsenti häältest, otsustas valimiskomisjon seadusest lähtuvalt kautsjoni tagasi maksta. Eesti peaministri kohtumisel keskenduti kahele teemale eurotsooni laienemisele ja illegaalsete sisserändele. Euroopa liitu. Martha Grauberg teeb ülevaate. Malta ühines eurotsooniga esimesel jaanuaril 2008 alates sellest on riigi majandus oluliselt elavamaks muutunud. Euro julgustas investoreid ning muutis nad aktiivsemaks, ütles Malta peaminister Lorenz konsei kohtumise järel toimunud pressikonverentsil. Schengeni euro tulek julgustas investoreid ja ettevõtjaid, sest nad teavad, et euro on stabiilne valuuta. Eurotsooniga liitumisest on võitnud nii väiksemad kui suuremad ettevõtted, kes nüüd valuutavahetuskursside pealt saavad kokku hoida Malta-suguse väikeriigi jaoks parim puhver praeguses majanduskriisis. See on aidanud meil luua uusi ja paremaid töökohti. Malta peaministri sõnul toetab Malta eurotsooni laienemist ja Eesti võimalikult kiiret liitumist Estonia mulda. Sappolt. Jondi, eurotsoon nendes suurtes Bosqulte. Peaminister Andrus Ansip toonitas, et Euroopa liidus peavad kõik riigid, eriti väikesed koostööd. Ansipi sõnul sai ta tänasel kohtumisel kinnituste pingutused eurotsooniga liitumiseks väärt. Teine teema, millele keskenduti, oli ebaseaduslik sisseränne, mis on Malta nagu teistegi Vahemere riikide jaoks suur probleem. Andrus Ansipi sõnul on tarvis tugevdada Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex ning Eestigi osaleb selle operatsioonides jõudumööda. Malta on Eesti arvates Euroopa Liidu asüüliagentuuri jaoks väga sobiv riik, ütles Ansip. Me kaalume muidugi ka kõiki teisi kandidaat tuure, kuid minu seisukoht on küll selline, et Malta on selleks väga sobilik. Ühele väikesele riigile on suurearvuline, ebaseaduslike immigrantide riiki saabumine suur majanduslik probleem ja ka suur sotsiaalne probleem. Meie suudame saata Frontexisse mõned inimesed, kuid see panus on kindlasti proportsionaalne võrreldes teiste riikidega, kuid absoluutarvudes ei saa olla märkimisväärne. Vanglateenistuse konvoi tõi täna Eestisse endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali otsusega süüdi mõistetud Milan Martitši, kes oli tunnustamata Serbia Ukraina vabariigi viimane president. Kriminaaltribunal mõistis Martitši süüdi mitmetes rahvusvahelise sõjaõiguse normide ja tavade rikkumises ja erinevates inimsusevastastes kuritegudes. Kohus leidis, et Martin kuulus kuritegelikku ühendusse koos endise Jugoslaavia 11 juhtiva funktsionäriga. Avan Karadžić, Slobodan Milosevici ja Ratko Mladić. Martitsee andis end vabatahtlikult tribunali kätte 15. mail 2002. Kriminaaltribunal tegi 12. juunil 2007 otsuse, millega Martitšile mõisteti karistuseks 30 viieaastane vangistus. Martin kaebas otsuse Edasi tribunali apellatsiooniastmesse, mis otsustas kaheksandal oktoobril 2008 karistuse muutmata jätta. Martin asub karistust kandma Tartus vanglas samadel tingimustel nagu teisedki Eesti kinnipidamisasutustes viibivad vangid. Justiitsminister Rein Langi sõnul kannab Milan Martitš karistust Eestis vastavalt Eesti valitsuse ja ÜRO kokkuleppele. Koorite Narvas mida hakata peale ujuvsaarega, mis Venemaalt meile ujus, räägib Jüri Nikolajev. Narva hüdroelektrijaama tammist mõnesaja meetri kaugusele pidama jäänud ujuvsaart uurimas käinud kriisikomisjon oli sunnitud tõdema, et olukorda kontrollib loodus. Et inimjõud saarest üle ei käi esialgu välja pakutud võimalused, kas pukseerida saar tammist eemale, tükeldada see või ankurdada praegusele kohale, ei tule hetkel kõne alla, räägib Ida-Eesti päästekeskuse päästetöödeteenistuse juht Tauno Suurkivi. Selle saare mass on nii suur, et seda saart ei ole võimalik praegusel hetkel nii-öelda inimtegevusena kontrollida, ehk siis me oleme selle saare puhul praegu teatud mõttes loodusjõudude meelevallas. Hetkel on see saar küll õnneks ankurdunud kahe Eesti saare vahele, aga ta kindlasti ei ole praegusel hetkel ankurdunud sinna veel täiesti statsionaarselt, ehk siis on oht saare liikuma hakkamisel, kui praegused tuule ja veetaseme olud peaksid muutuma. Ja siis on muidugi tema käitumine selles mõttes ettearvamatu. Tauno Suurkivi sõnul kujutab ujuvsaarel kasvav võsa mõningate ohtu Eesti energia kõrgepingeliinidele, kuid suurem oht tekib siis, kui nelja hektari suurune võsa lahmakas liikuma hakkab. Kui ta nüüd pääseb sealt liikuma, siis ta võib läheneda nii-öelda Narva veehoidla tammile poolteist kuud tagasi väidetavalt oli täpselt poole väiksem, ehk siis kahehektariline saar sellest tammist probleemitult läbi läinud. Jah, tegemist kaks korda suurema saarega, loodetavasti kui ta peaks sealt kunagi liikuma hakkama, aga see saar selle tammi ohutult läbib. Aga me kindlasti peame tegema veel nii-öelda vastavad arvutused ekspertidega ühendust võtma ja mõtlema, et kuidas see olukord siis lahendada, kui saalsele tammi suunas peaks hakkama liikuma. Ujuvsaared tekivad aastatega Narva veehoidla pinnale kerkinud turbast. Venemaa poolel on hinnanguliselt kuni 50 ruutkilomeetrit veepinnal hõljuvat lõõtskamarat, millest aeg-ajalt eralduvad pisemad ja harva ka suuremad saared kuid nii suurt kui tänavu, pole varem nähtud Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Energia ja Soome tuulikutootja Wen wind leidsid lahenduse aulepa tuulepargist tekkinud müra probleemile. Tuulikute tehnilise kontrolli käigus selgus, et elanikke häirivad helid tekivad viiel tuulikul 13-st ning põhjuseks on mehhaanilised pidurid, mis tekitavad häält tuuliku gondli keeramisel tuule suunas. No ja Eesti Energia otsustasid piduritele vajalikud osad välja vahetada ja siis peaks ebameeldiv mürafoon kaduma. New Yorgist täna lõppeva ÜRO kriisik foorumi eesmärk on arutleda praeguse majandusmõõna mõju kogu maailmale ning ennekõike arengumaadele. Kuid kokkutulek lõppeb suuremate tulemusteta, teatab Neeme raud. ÜRO kõlava nimega globaalfoorum majanduskriisi mõjude arutamiseks ja sellest väljapääsude otsimiseks lõppeb suuremate tulemusteta. Peatselt hääletusele minevas lõppdokumendis otsustatakse, nagu ÜRO-s tabaks, kui kokkuleppele ei jõuta, et asju arutatakse lihtsalt edasi. Ent see foorum näitas taas selgelt, kuivõrd vähenenud on tänane maailm, kus vaesed riigid leiavad, et nende probleemide põhjustajateks on suuresti rikkad, kes ei soovi neid piisavalt abistada ja ka esimese maailma huve kaitsvad rahvusvahelised institutsioonid. Eestit esindanud välisminister Urmas Paet võtab New Yorgis toimunud kokku. Jah, no paraku. Emotsioonid ka eilsetest ja tänastest sõnavõttudes kohati olid väga üleval ja, ja püüti leida mitte lahendusi, vaid süüdlasi selles siis miks mõned riigid maailmas on kehvemal järjel kui teised, aga kindlasti see ei ole see, mis, mis lahendusele lähemale viiks, nagu kõigil asjadel ka sellel on, on kaks poolt ühelt poolt muidugi jõukamad riigid peaksid tõepoolest pidama oma kokkuleppeid ja püüdma neid pidada ka raskete aegadel, ehk siis aitama vaesust vähendada, sest noh, paraku ka see viimane majanduskriis on, on toonud kaasa kümneid miljoneid uusi inimesi, kes on kukkunud alla vaesuse piiri. Teisalt aga riigid, kes abi saanud avad noh, peaksidki sõna otseses mõttes tegelema sellega, millest on juba aastaid räägitud, ehk parem valitsemine. See, et see abiraha jõuaks tõepoolest efektiivselt abivajajateni, ei kaoks vahepeal kuhugi ära. Aga jah, tänane konverents, mis siis tegelikult on ju väga olulisel teemal selleks, kuidas ikkagi ka majanduskriis ei, ei tõukaks vaesusse, kust välja enam pole võimalik rabelda uusi, kümneid miljoneid inimesi. Et ega väga ühest lahendusteni tulla, et tõepoolest need lõhed arusaamade vahel ühelt poolt arenenud teiselt poolt siis arenguriigid on, on jätkuvad. Seega nagu minister Paet märkis, on praegune majanduskriis taas süvendanud maailmas juba mõnda aega nähtavat tendentsi. Maailm ei ole muutumas üks meelsemaks paigaks lõhe ning mõneti ka mittemõistmine rikaste ja vaeste maade vahel üha suureneb. Neeme raud, New York. Popkuningaks nimetatud Michael Jacksoni surma põhjuste selgitamine võib võtta mitu nädalat. Analüüsidega selgitatakse, kas Jacksoni organismis oli narkootilisi aineid, alkoholi või ravimeid. Cheni perekonna advokaat ütles telekanalile CNN, et sugulased olid Seksani tervise pärast juba mitu kuud mures. Tema sõnul kasutas Jackson rohkesti ravimeid, et valmistuda kontsertideks. Michael Jackson suri Eesti aja järgi möödunud ööl Los Angeleses südame seiskumise tagajärjel. Nüüd Peterburi, kus sealses etnograafiamuuseumis avati esimesed eesti kultuurile päevad, jätkab Martha Grauberg. Eesti kultuuripäevad Peterburis on üsna märgilise tähtsusega, sest need on teadaolevalt esimese terve eesti kultuuri lähevad Venemaa kultuuripealinnas, ütles Eesti peakonsul Peterburis Christian Lahtein. Peterburi etnograafiamuuseumis avati täna Eesti tekstiilikunstinäitus ning kultuuripäevade avamisel esines rahvatantsutrupp segapidi. Eesti peakonsuli sõnul võeti eestlased Peterburis vastu nagu alati, väga soojalt. Eesti peakonsul Peterburis Kristen Lahtein. Näitame Eestit säästki Jaak Sooäär, siis on Pärnu filharmoonia orkestrit, aga ka kammermeeskoor, rebaaria ja rahvatantsutrupp segapidi Haljalas. Suured üritused toimuvad ka Peterfoopis ja puskinist. Meie mõte oli see, et ka tavaline inimene saaks Eesti kultuuripäevadest osa, et ei oleks ainult mõeldud kallite piletitega üritused eliidile. Kas Peterburi inimesed, need lihtsad inimesed ja nagu te ise ütlesite, tunnevad Eesti ja Eesti kultuuri vastu huvi? Tunneb, et küll ma ei oleks tõepoolest osanud oodata niivõrd positiivset vastukaja kogu sellele üritusele. Saime ka vene ajakirjanduse käest selliseid lauseid, näiteks, et hakkanjet Estoniast tonni puid. Et minu arvates on väga kenasti kõik läinud. Eesti kultuuripäevade raames kohtus riigikogu aseesimees Keit Pentus Peterburi asekuberneri Anna Maniilov, aga üks teema, millel pikemalt peatuti, oli lennuliini avamine Tallinna ja Peterburi vahel. Pentuse hinnangul hoogustab see kindlasti suhteid ning kahe linna kui riigi vahel. Ma arvan, et nii ärikontaktide hoidmiseks kui uute ärikontaktide kultuurikontaktide arendamiseks on tihe lennuliiklus Peterburi ja Tallinna vahel täiesti hädavajalik. Keit Pentus käis tutvumas ka Peterburi Jaani kiriku renoveerimistöödega. Seal praeguseks hetkeks on ainult välisseinad püsti jäänud, õigupoolest kolm välissein lammutustöödega on jõutud enam-vähem ühele poolele ja nüüd siis hakatakse uuesti vaikselt otsast üles ehitama, et selle aasta lõpuks peab olema kirikukarp koos katusega täiesti valmis, aga igal juhul töö käib täie hooga. Eesti kunstiakadeemia professor Mart Kalm on see viljas Unesco maailmapärandi komitee istungil. Komitee arvas Dresdeni Elme Elbe jõele rajatud silla pärast maailmapärandi hulgast välja. Mart Kalmu kommentaar. See juhtum on muidugi hästi pretsedenditu selles mõttes, et nii-öelda väljaviskamise juhtum oli see eile tõepoolest maailmas esmakordne ja see on nagu seda hullem selles nimekirjas on terve rida objekte, mida need küllaltki abitud riigid ei suuda tegelikult kaitsta ja mille olukord on katastroof, ohviline ja nüüd visatakse välja Saksamaalt kõige jõukamat maad, objekt sakslaste puhul oli siis see asi, et Nad tahtsid seda silda saada, kuigi siin paljudes hüpetatiivita tegelikult nii väga vaja ei olnud ja et see linn ise ei teinud aastate jooksul koostööd maailmapärandikomiteega ega tema eksperdi organisatsiooni Ikumusiga, kes ütles, mida ja kuidas need rahvuslased, ekspertiisid, mis nägid ette, et kuidas siiski see sild, mida ta kahjustab, mida mitte. Linn ei teinud koostööd. Komitee päevakorras on ka Tallinna vanalinna kaitse küsimus. Kas maailmapärandi nõudmistega võivad mingid ohud ähvardada ka Tallinna. Meil on loodud täiesti eksitav ettekujutus Rolandi komiteest kui mingisugusest kurjade onude kambastes tuledja inspektiivid ja siis tõmbab meid nimekirjast maha, kutsikatega tõmbaks. Piinlik oleks igal juhul ja ega ta nüüd austav ei oleks. Aga see oht on väga ebatõenäoline. Aga mis on Tallinna probleem, on see, et nad ei ole rahul sellega, et Tallinnal on küll arengukava, aga puudub Tallinnal see faktiline maailmapärandi objekti haldav organ, kes vaataks, et arengukava ellu viiakse ja noh, ja tõepoolest otseselt muinsuskaitselisi probleeme minu meelest vanalinnas väga palju ei ole, aga noh, needsamad probleemid, et vanalinn on üks turistide geto, et ta on halvasti ülejäänud linnaga integreeritud tegudes, ei mõelda sellele, et vanalinn kui elukeskkond, aga vanalinnas elamine praegu on ju lihtsalt kangelastegu, sest see on muudetud elamiseks niivõrd ebamugavaks elukeskkonnaks meil ikkagi praegu toimub Tallinna vanalinna kui maailmapärandiobjekt ööga majandamine, lüpsmine. Pärnus algasid hansapäevad, mis on peaprooviks tuleval aastal suvepealinna jõudvatele kolmekümnendatel rahvusvahelistele hansapäevadele, vahendab Ülle Hallik. Pärnu hansapäevad pakuvad külalisele võimalust rännata läbi mitme ajastu muinaskülast keskaega ning lõpetada ringkäik pärimuskülaga, kuhu koondunud parima osa Eestimaa käsitöömeistritest. Igaüks, kes tahab aega enda jaoks tagasi keerata, on oodatud oma kätt proovima. Teiste hulgas on MTÜ äigarid võtnud näidata keskaegse talurahva elu. Uuri küla, seda rääkis sellest lähemalt. Meie legend Pärnu linna külje all on sajand, mida me siin kehastame, on seitsmeteistkümnenda sajandi lõpp. Lähme maarahva esindajad, pärisorjad, et oleme linna tulnud kergemat elu. Sina üks põnevamaid ettevõtmisi on kindlasti öökudumine, oma panuse selle käigus valmivasse kiiresalli saab anda igaüks. Ettevõtmist veavad käsitööfoorumi isetegija liikmed. Foorumi nimega põhjatäht selgitas. Päeval on nüüd eelsoojendus ja alates kella üheksast õhtul läheb siis käima õige kudumi. Pärnu keskaegse vapi peal on ju olemas Pärnu bastionid ja neid on seitse tükki ja me teemegi. Sure kiiresalli ja siis iga kiir tähistabki ühte Pärnu Bastien'i, kui suurse sall saab olema ja mis tast edaspidi saab, et see sai, saab olema täpselt nii suur, kui palju meil on lõnga, kui palju meie jõuame salli sisse kududa ja järgmisel aastal rahvusvahelistel hansapäevadel Pärnus läheb uuesti avalikult esitlemisele. Tänavused hansapäevad on Pärnu jaoks peaproov aasta pärast toimuvateks rahvusvahelisteks hansapäevadeks. Peakorraldaja Ulla Lehtsaar. See rahvamass, keda, keda siis Pärnu linn peab vastu võtma ja see maa-ala, kus siis rahvusvahelised hansapäevad toimuvad, me peame selle korrutama nelja viiega. Kui me täna tegelikult oleme siin vallikääru aasal ja Tallinna väravate taga pargis ja natukene ka munamäel siis järgmisel aastal oleme me haaranud kogu kesklinna end alla. Tänavustel hansapäevadel jagub Pärnus tegevust kuni pühapäeva pärastlõunani. Eeloleval ööl sajab Eestis kohati hoovihma, võimalik on äike, saju võimalus on suurem Ida-Eestis. Puhub kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on 12 kuni 16 kraadi. Homme päeval sajab mitmel pool hoovihma, paiguti on äikest. Puhub kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on 18 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.