Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab kokku pühapäeva, 28. juuni sündmused meil ja mujal. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Euroopa julgeoleku ja koos Organisatsiooni OSCE liikmesriigid leppisid kokku kõikehõlmava debatti alustamises Euroopa julgeolekuraamistiku ümberkorraldamisel. Eesti välisministri Urmas Paeti kinnitusel on positiivne nihe NATO-Vene nõukogu töö taaskäivitamine ja Venemaa presidentide juuli alguses Moskvas toimuval tippkohtumisel tõuseb olulise teemana tõenäoliselt ka küberkaitse nägu kirjutajatele. New York Times oma esikülje artiklis on Washingtoni ja Moskva seisukohad küberkuritegevusega võitlemise suhtes järsult erinevad. Hondurases toimus sõjaväe väeline riigipööre. Armee vahistas vasakpoolse presidendi ja võttis üle presidendipalee. Kaitseliidu Pärnumaa päeva erirühm lõpetas oma baasväljaõpe ja loodab edaspidi päästeteenistusele tõhusaks abiks olla. Erirühma vajadus tuli ilmsiks 2005. aasta jaanuaritormi ajal. Karepal Richard Sagritsema Muuseumis avas kunstnik Jüri Ojaveri väljapanek oma viimaste aastate loomingust. Muuseas on väljas ka hauakivide tükke, mis on nõukogude ajal Tallinna kalmistutel kokku lükatud. Ilm on jätkuvalt lämbe. Kui öösel annab 11 kuni 15 kraadine õhutemperatuur leevendust, siis homme on taas oodata kuni 27 kraadist õhusooja ja vähese pilvisusega ilma. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni OSCE liikmesriigid leppisid kokku kõikehõlmava debatti alustamises Euroopa julgeolekuraamistiku ümberkorraldamiseks seoses uute väljakutsetega. Kreeka välisminister ja OSCE eesistuja Doora paka Joannis ütles Korfu saarel toimunud istungil õpetamisel, et OSCE on loomulik foorum selliseid dialoogi kinnistamiseks, kuna see on ainus regionaalne organisatsioon, kuhu kuuluvad võrdsel alusel riigid Vancouveris. Vladivostokini. Venemaa vastuseisu tõttu aga ei uuendatud 2000 OSCE vaatleja mandaati Gruusias ja ummikseis selles küsimuses jäi püsima. Välisminister Urmas Paeti sõnul väitis Venemaa, et praeguseid rahvuslasi vahelised organisatsioonid on nõrgad ja ei suuda konflikte ennetada. Seda meelt pole aga enamus OSCE liikmesmaid, kinnitab Paet. Enamik riike on kindlalt seda meelt, et OSCE, aga ka teised rahvusvahelised organisatsioonid on piisav õiguslik ja ka rahvusvaheline raamistik selleks, et kui on usaldus ja kui on poliitiline tahe, siis ära hoida kõikvõimalikke ohte Euroopa julgeolekule konflikte sealhulgas, nii et probleem ei ole mitte niivõrd mingisuguste organisatsioonide puudumises või uute organisatsioonide järele vajaduses. Probleem on selles, et lihtsalt puudub poliitiline tahe täielikuks koostööks ja muidugi nüüd pärast Vene-Gruusia konflikti eelmisel aastal on oluliselt vähenenud ka ka usaldus, see oli see peamine raamistik, millest täna kõneldi. Detsembris toimub OSCE iga-aastane ametlik kohtumine sel aastal siis Ateenas, nii et selleks kohtumiseks ikkagi üritatakse ka neid seisukohti lähendada ja püüda vähendada siis seda usalduskriisi, mis täna ka selle organisatsiooni sees on. Üks probleeme väga paljude OSCE liikmesriikide, sealhulgas Eesti jaoks on see, et sõnad ja teod Venemaa puhul, kui ta on viimastel kuudel aktiivselt tõstatanud Euroopa julgeolekuteemasid ei käi kokku. No NATO-Vene nõukogu kohtumine ja selle töö taasalustamine on ikkagi samm edasi. Jah, seda võib nimetada mõningates praktilistes aspektides küll, et NATO-Vene nõukogu siis koosoleku järel võib öelda, et on kokku lepitud teatud sõjalise koostöö taaskäivitamisest. See puudutab ennekõike näiteks piraatlusevastast võitlust Somaalia rannikul Se puuduta teatud ühistegevusi afganistani probleemidega tegelemisel. See puudutab Marko vastast tegevust, terrorismivastast tegevust, need jah, need on valdkonnad, kus teatud ulatuses näib, et NATO ja Venemaa koostöö on võimalik. Aga samas on probleem näiteks Ida-Euroopas rajatava raketikaitsekilbi ka endiselt õhus. Jah, on terve rida julgeolekualaseid küsimusi, mis puudutavad niisiis OSCE-s olevaid riike kui antud juhul ka NATO-Vene suhteid, kus üksmeelt ei ole. Jah, neid teemasid paraku on jätkuvalt, kus sellist lähenemist nagu tahetakse näha, pole veel toimunud. Korfu kohtumist varjutasid ka valimisjärgsed rahutused Iraanis. Euroopa Liidu välisministrid tegid ühisavalduse, milles nõuavad briti saatkonna töötajate vabastamist. Nimelt vahistasid Iraani võimud täna kaheksa Suurbritannia saatkonna töötajat, süüdistades neid seotuses valimiste järgsete rahutuste korraldamisega. Euroopa Liidu välisministrid mõistavad ka hukka vägivalla kasutamise rahumeelsete meeleavalduste mahasurumisel Iraanis. Hondurases toimus aga sõjaväeline riigipööre. Sõjavägi vahistas vasakpoolse presidendi Manuel selle aja, kes soovis võita uut ametiaega erakorralistel presidendivalimistel. Sõdurid piirasid sisse presidendipalee, peaasi, et pisargaasiga laiali sinna kogunenud inimesed. Läinud nädalal. Talle tagandas president senise armee ülemjuhataja, kuna too keeldus selloiate erakorralise rahvahääletuse korraldamisel aitamast Venezuela presidendi Hugo Chavezi liitlased. Selle aja eesmärk oli rahvahääletusega pikendada oma ametiaega veel neljaks aastaks. Seal aja asukoht pole praegu saada vene vaena Kesk-Ameerika. Riik on olnud poliitiliselt stabiilne 1980.-te aastate algusest, kuid seal aja soov muuta põhiseadust lõhestas poliitilised institutsioonid. Tokios kohtunud Jaapani ja Lõuna-Korea liidrid tegid avalduse, milles taunivad Põhja-Korea sõjakad välispoliitikat. Ühtlasi kinnitasid Jaapani ja Lõuna-Korea esindaja. Need tugevdavad koostööd omavahel ja teiste regiooni riikidega stalinistliku põhjanaabri tuumapüüdluste peatamiseks. Jaapani peaminister. Kõik on seda meelt, et Hiinal on oluline tähtsus Põhja-Korea tuumaambitsioonide lõpetamisel. USA ja Venemaa presidentide Moskvas toimuval tippkohtumisel juuli alguses tõuseb kindlasti olulise teemana ka küberkaitse nägu, kirjutab tänane New York Times. Oma esikülje artiklis on Washingtoni ja Moskva seisukohad küberkuritegevusega võitlemise suhtes järsult erinevad. Neeme Raualt kuuleme lähemalt. Kui president Ilves kahe nädala eest Valges Majas Ühendriikide riigipea Barack Obamaga kohtus oli kõneks ka küberjulgeolek ning see, et Eestit kaks aastat tagasi tabanud küberrünnakud rõhutasid maailmale küberturvalisuse olulisust. President Obamat selles küsimuses veenma ei pea. Mai lõpus teatas ta reas sammudest, mida kavatseb astuda USA arvutisüsteemide kaitseks. Ajuni ei naudi Haurasse, kui see on meie infoajastu suur iroonia. Tehnoloogiad, mis annavad võimaluse luua ja rajada, annavad võimalusi ka neile, kes soovivad lõhkuda ja hävitada, ütles Obama Valges Majas toimunud roonial, kus teatas, et nimetab ametisse eriabi, kes hakkab tegelema just küberturvalisusega. USA kaitseministeeriumis antakse samas viimast lihvi plaanile, mille alusel luuakse uus sõjaväejuhatus, mis hakkab kaitsma ameerika sõjajõudude arvutisüsteeme. Selle küberohud ei ole alles tekkivad ohud, silmapiiril olevad ohud, vaid nad on juba siin, me oleme nendega juba nüüd silmitsi, ütles Pentagonis just president Ilvese valge maja visiidiga samal päeval toimunud pressikonverentsil Ühendriikide kaitseministri asetäitja William linn, meenutades, kuidas Eesti ja mulluga Gruusia küberrünnakute ohvriks Autosid. Tänane New York Times kirjutab, et küberjulgeolek tõuseb olulise teemana tõenäoliselt ka juulis Moskvas toimuval president Obama ja Medvedjev tippkohtumisel. Selles, et virtuaalruumist on saanud sõjatander, on mõlemad riigid üksmeelel, kuid nagu Times märgib, siin üksmeel ka lõpeb. Washingtoni ja Moskva tabamused, kuidas küberkuritegevusega võidelda, on väga erinevad. Venemaa soovib ÜRO-s ulatusliku rahvusvahelise leppe vastuvõtmist. USA leiab, et rahvusvahelist lepet ei ole vaja, selle vastuvõtmiseks ratifitseerimiseks kuluks aeg-ajalt. Vaja oleks kiiresti tõhustada erinevate riikide korrakaitsestruktuuride koostööd. Ühendriikide ametiisikute sõnul on Ameerika ja Venemaa lähenemisel filosoofiline erinevus. Moskva poolt pakutav rahvusvaheline lepe annaks muuhulgas aluse internetis toimuvat tsenseerida. Washington on otsustavalt selle vastu, leides, et see annaks totalitaarsete valitsustele ettekäände tõkestada küberkaitse sildi all info vaba levikut. New York Times kirjutab, et hetkel ei ole selge, kas uutes küberkaitse meetmetes lähed USA või Venemaa lähenemine kuid selge on see, et suurriikide juhtkonnad on mõistmas, et see on küsimus, millest mööda vaadata ei ole enam võimalik. Neeme raud, New York. Ja nüüd koduste asjade juurdekeskusele kond taotleb riigikogu juhatuselt vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula tagasikutsumist, kuna tema juhitav komisjon pole erakonna arvates suutnud seaduspäraselt korraldada Euroopa Parlamendi valimisi ja häälte lugemist. Eesti äriregistris registreeriti aga mittetulundusühing piraadipartei, mis võtab eeskuju Skandinaavia sõsarparteidest. Lähi kavatseb piraadipartei teavitada avalikkust ka oma edasistest plaanidest. Partei juhatusse kuuluv Alari Keedus ütles ERR-i uudisteportaalile, et esialgu on MTÜ liikmeid tunduvalt vähem kui erakonnale loomiseks vajalik tuhatkond. Seni tuntuim piraadipartei asutati Rootsis kolm aastat tagasi. Selle eesmärgiks on reformide autorikaitseväe patentidega pärimisega seotud seadusi. Hiljutiste Euroopa Parlamendi valimistel kogus Rootsi piraadipartei 7,1 protsenti häältest ja tagasi ühe kohaga europarlamendis. Kaitseliidu Pärnumaa maleva erirühm lõpetas oma baasväljaõpe ja loodab edaspidi päästeteenistusele tõhusaks abiks olla. Erirühma vajadus tuli ilmsiks 2005. aasta jaanuaritormi ajal. Ester Vilgats räägib lähemalt. 2005. aasta jaanuaritorm andis mõtteainet, kuidas selliste õnnetuste puhul päästetöid paremini organiseerida mitmele ametkonnale, nende hulgas kaitseliidu Pärnumaa malev, kus otsustati moodustada selline rühm, kes oleks õnnetuste ajal päästeteenistusele tõhusaks abiks. See aga tähendab, et kaitseliitlased tuleb vastavalt välja õpetada, samuti soetada vajalik varustus. Kaitseliidu Pärnumaa maleva erirühm ehk otsi päästa elusta rühm moodustati kahe aasta eest. Pärnu linnavalitsus ostis malevale 12 kombinesooni, millega saab vees töötada. Rühmaülem vennas, luugen. Kui oli näha, et meie inimesi tahetakse tsiviilstruktuuridele toetuseks appi saada, siis vajame inimesi koolitada, et ilma varustuse ja väljaõpetaja ei, ei tohi nagu inimesi ei tohiks nagu saata kuskile kriisipiirkondadesse inimesi evakueerima, päästma, päästetöid tegema ja sa võid ei rohkem-vähem aega, kui kaks aastat, kuni me jõudsime siis selleni, et rühm sai moodustatud ja selle esimese selle aasta siis esimese poolaastaga oleme sisuliselt esimese rühma välja õpetanud. Et sellel nädalavahetusel on meil siis viimane, viimane, siis praktiline sooritus, kus me siis baaskursuse loeme lõppenuks ja alustame siis jätkukoolitusega täiendkoolitusega ehk treenimisega mest tuleb, kvalifikatsioon säiliks ja, ja kindlasti ka päästeametiga koostööd tehes. Siis üritame üksteisele heaks partneriks olla. Mehed on selles mõttes nagu valmis, mees on kaitseliidus niikuinii aktiivne kaitseliitlane ja kes rühmaülem, kes jaoülem, kellel igalühel omad ülesanded, aga põhimõtteliselt on iga mees nagu valm, instruktor on palju öelda, aga, aga valmis õpetama küll. Järgmisel kursusel, mida me alustame ülejärgmise, hiljemalt ülejärgmine aasta siis kindlasti on, need mehed on instruktoritena juba seal kursusel osalised mitte enam kui kuulajad ja õpilased, vaid õpetajad. Karepal Richard Sagritsa majamuuseumis avas kunstnik Jüri Ojaveri väljapanek oma viimaste aastate loomingust kunstnikku usutles Ago Gaškov. Jüri Ojaveer Avas alanud alusnäituse vanavara, mis asi üldse on, see ongi nii, et niukene suvine etteaste, kus olen toonud oma vanemaid töid ja sellest tulenevalt ka uusi juurde teinud ettepanekuid Teet Veispaku poolt, siin on niisugune suurepärane koht, lagritsa aja muuseum, kus sellist asja tasuks vähendada, on, et nüüd edaspidi vanavara hulka söövad, hauakivid talu kalmistult jalu kalmistu, jah, see koht oli nii sobilik, sest et sellel talu juures ei ole kalmistud tõesti kõigi ma olen saanud neid on olemas Nikolai Triigi talu kalmistu ene Paldiski, mis on väga suurejooneliselt tehtud ja mõningad teised, aga siin ei olnud ja käia siin nägin sobivat kohta, arvasin, et niisugune ekspositsioon oleks paslik, nagu te näete, see ekspositsioon sobib siia ja ta jääb siia augustit pruuni, nii et kõigil, kel on tahtmist olla Karepal, tasub alati läbi astuda. Siin on väljas need hauakivid ka, mis on Tallinna kalmistutel kokku lükatud. Ena nende tükid ainult tähendab need, mis kunagi ei Juhan Raudsepa poolt siis kogu korjatud ja, ja Nõmme maja aeda maha maetud kivid kunagi 80.-te alguses üles kaevasime, need, ma kinkisin Põhja-Tallinna linnavalitsusele ära baas siis tol hetkel, et nad teevad siis sinna Volta vastu parki, tähendab metropoli kahjuks ei ole seda seni sündinud. Ma loodan, et need kivid on siiamaani kusagil veel, kellel neid tõepoolest siis esialgu tavakohaselt realiseeritakse. Nii et ma loodan, et see plaan saab ükskord teoks, sa pidid siia palju töid juurde tegema, miks, no sellepärast, et eks ikka neid kivitöid jääb järjest vähemaks, kuna randmed on haiged. Exnedy ideega palju uusi juurde, aga lihtsalt see ruum vääris. Ma võtan ju oma asja tõsiselt, ma ei saa nii kergekäeliselt suhtuda siis Tegonio installatsiooniga, tähendab siin asi peab olema terviklikult töötama. Päevaleht Postimees loobub homsest alates trükiväljaande uudiste tasuta avaldamisest veebiküljel. Postimehe peatoimetaja Merit Kopli kinnitas BNS-ile, et osad lood jõuavad veebiversiooni lühendatult või viivitusega ja osad ei jõua üldse. Kopli sõnul on eesmärk pakkuda trükiväljaandega veebiväljaandele lisa Tartust ja politsei manitseb laulu ja tantsupeole kogunevaid väiksemaid pidulisi ettevaatusele suures linnas põhja. Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juht Kristian Jaani ütles, et kindlasti tuleks lastele meelde tuletada ettevaatlikkust liikluses ja ennast tuleks hoida ka varaste eest. Ning ilmast. Öösel vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta, kohati on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis, sooja on 12 kuni 15 kraadi. Homne ilm tuleb taas vähese ja vahelduva pilvisusega ning kuiv. Puhub valdavalt kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 22 kuni 27 kraadi. Kuulsite Päevakaja. Head õhtut.