Kese kaheksa uudistetoimetus võtab veel kord kokku, tänased sündmused meil ja mujal stuudios on Indrek Kiisler. Panga hinnangul tuleb Eesti riigieelarve kulusid kärpida tänavu veel 1,5 miljardi krooni võrra sest vastasel juhul ei mahu Eesti eurokriteeriumides. Päästjate palgakõnelustel saavutati põhimõtteline kokkulepe selles, et aasta lõpuni vähendatakse palku kaheksa protsenti. Samas koondamisi ei tule. Järgmise aasta palkade ja töökorralduse üle, jätkuvad kõnelused oktoobrikuus. 22 protsenti Eesti elanikest leiab, et vanemad inimesed on meie ühiskonnale koormaks. Selles selle vähest sallivust peegeldava näitajaga on Eesti Euroopas esirinnas, selgub Saar Polli uuringust. Keskerakond esitas riigikohtule kaebuse, milles nõuab Palupera valla valimisjaoskonnas number kaks kordusvalimiste korraldamist sest seal läks valitsus valimisametnike hooletuse tõttu 135 häält kaduma. USA ringkonnakohus mõistis 150-ks aastaks vangipeenart Meidofi, kes pettis investoritelt välja 65 miljardit USA dollarit. Rühm Eesti Kirjanike võttis ette jalgsirännaku Kristian Jaak Petersoni radadel. 13 päeva tagasi alustasid nad matka Riiast Tartusse. Täna õhtul jõuti Tartusse kohale. Sajad koolilapsed alustasid täna malevasuve vaatamata majandussurutise le noortele tööd ikka jätkub. Ilm on olulise sajuta ning sooja tuleb homme 21 kuni 26 kraadi. Eesti Panga hinnangul tuleb riigieelarve kulusid kärpida tänavu veel 1,5 miljardi krooni võrra sest vastasel juhul ei mahu Eesti eurokriteeriumitest. Nagu oleme varem korduvalt kinnitanud, et Maastricht eelarvekriteeriumi täitmiseks tuleb lisaks teise lisaeelarvega kokku lepitud sammudele teha täiendavaid pingutusi, ütles Eesti panga rahanduspoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit portaalile E 24. Praeguste hinnangute kohaselt võib osutuda vajalikuks vähendada puudujääki veel 1,5 miljardi krooni võrra, lisas ta. Keskpanga pressiesindaja Viljar kisaga, et kärpe suurus sõltub ka mitmest kokkuhoiukohast. Kui valitsus suudab näiteks haigekassa eelarvet tasakaalus hoida, pole nii suurt lisakärbet sellel aastal vaja. Ka päästetöötajaid ähvardab palgalangus valitsuse ja riigi ja omavalitsustöötajate ametiühingu liidu rattal. Läbirääkimistel pääste val päästetöötajate palkade üle liiguti täna edasi. Martha Grauberg annab ülevaate. Päästjate palgaläbirääkimistel saavutati põhimõtteline kokkulepe selles, et aasta lõpuni vähendatakse kõikidel palka ning koondamisi ei tule. Siseminister Marko Pomerantsi sõnul saab vastav kokkulepe allkirjad ilmselt homme. Kaheksa protsenti läbivalt kõigi palgaastmeid vähendatakse selle aasta lõpuni, see võimaldab säilitada töö kõikides komandodes meie omalt poolt, see tähendab ministeerium koos päästeametiga, siis tagama ka selle, et 2009. aasta jooksul tõepoolest mingisuguseid koondamisi ette ei võetaks ja oktoobri alguses siis alustaksime läbirääkimisi 2010. aasta asjus, aga kuidas neid kõiki nüansse täpselt sõnastada, selleks võtsime tänaseks sellise juurapäeva ja homme hommikul oleme eeldatavasti targemad. Päästjad on varem nõudnud palga vähendamise eest vastutasuks endise paindliku töögraafiku taastamist. See on aga tänase seisuga päevakorrast väljas, kuni järgmise aastani töökorraldus ei muutu. Rotalia esimees Kalle Liivamägi. Siis esimesest jaanuarist 2010 võib igasuguseid asju loota, aga see on siis praegu neile antud garantii, et kui me lepime ja praegusel juhul me oleme saanud kolmest päästekeskusest toetuse sellele, et me lepiksime selle kaheksa protsendise vähendamisega ja selle tasuks on siis see, et meestel kuni aasta lõpuni komandodes töökohad seisavad. Kuni aasta lõpuni, aga edaspidi on kõik lahtine, et uuest aastast võib põhimõtteliselt siis ikkagi 200 päästjat tööst ilma jääda. Me ei räägi mitte 200-st päästes, see oleneb sellest, milline hakkab olema järgmise aasta riigieelarve. Siiamaani on räägitud kümneprotsendisest eelarve vähendamisest. Siin tuleb valitsusel nüüd pea tööle panna ja mõelda, kas on siseriiklikku julgeolekut Eestis vaja või ei ole, sellepärast et ka täna. Teine teema oli politseinikud. Et kui ka politseil töötasud vähenevad, majanduskulusid vähendatakse kasvõi sellesama bensiiniliitri hinnatõusuga, võib juhtuda niiviisi, et politseimasinad jäävad seisma, see tähendab seda, et tuleb ka politseinikke koondada. Siseminister Marko Pomerantsi sõnul ei ole politsei puhul küsimus tänastest töötegijatest. Kuna esimesel palgaastmel on ainult üks inimene, küsimus on pensionisaajatest, et politsei pensionit teatavasti seotult astmepalkadega ja me lihtsalt vaata struktuuriliselt nendele pensioni saajatele otsa, mis, kuidas, millised rahad, mingisugune, missuguseid grupid ja siis homme hommikul kohtume nii päästeteenistujate kui politseiniku osas kell kaheksa jälle. Kuidas läbi vabariigi valimiskomisjoni riigikohtule kaebuse, milles nõuab Valgamaa Palupera valimisjaoskonnas kordusvalimisi. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et kuna põhimõtteliselt 95 protsenti Palupera valimisjaoskonnas antud häältest tunnistati kehtetuks, siis oleks inimeste seisukohalt õiglane kordusvalimised korraldada. Riigikohus otsustas reedel rahuldada Keskerakonna kaebuse ning tühistada vabariigi valimiskomisjoni otsused, millega loeti kehtivaks üle 100 ainult ühe piitsad jäljendiga sedeli. Kokku kuulutati kehtetuks ligi 200 sedelit, neist Palupera valimisjaoskonnas number kaks antud 134. Iga viies Eesti elanik leiab, et vanurid on meie ühiskonnale koormaks. Balti riigid on selle vähest sallivust peegelduva näitajaga Euroopa riikide seas tabeli eesotsas, teatas uuringu läbi viinud firma Saar Poll. Samal ajal ollakse positiivselt meelestatud sotsiaaltoetuste osas. 76 protsenti Eesti elanikest usub, et valitsus peaks pensioni teie vanemate inimeste hoolekande jaoks senisest oluliselt enam raha eraldama. Lähemalt räägib Saar Polli uuringu juht Liisa Talving. Ei tasuks võib-olla neid uuringutulemusi ka päris niimoodi tõlgendada. Need, viiendik elanikkonnast, kes vanemaid inimesi ühiskonnale koormavaks peavad, on nüüd noored, õelad südametud inimesed. Et kahtlemata oli selle seltskonna seas ka vanemaid inimesi endid, kes arvasid, et neid võidakse pidada koormaks. Pigem oli see selline enesehinnanguline vastus võib olla sageli. Aga eks ta kindlasti tähtis näitaja ole, eriti kui asetada Eesti Euroopa kontekstis skaalale, mille ühte otsa siis ilmselgelt paigutasid näiteks Skandinaavia, Holland, Suurbritannia, need olid siis sellised riigid, kus elanikkond oli ilmselgelt erinevate ühiskonnagruppide osas sellisel sallivamal positsioonil. Paalo hoopis teises otsas olid siis nii-öelda vanade Ida-Euroopa riigid või nii-öelda uued Euroopa Liidu riigid, Ida-Euroopa riigid nagu Läti, Leedu, Eesti, Poola, Tšehhi ja, ja muud meie nii-öelda lähinaabrid. Samas enamik küsitletutest ütles, et sotsiaaltoetusi ja pensione peaks tegelikult suurendamata. Eks see võib-olla natukene selline asotsiaalselt ootuspärane vastus või ütleme, nii-öelda inimesed tunnetavad, et see justkui oleks õige asi, mida öelda, aga päris kõnekas on ilmselt ka see, et et noored inimesed ikkagi olid seisukohal, et mida rohkem rahvastik vananeb, seda näiteks vanemaks jääb valijaskond. Kelle häält siis kuulda võetakse ja kellele mõeldes teevad poliitikud oma otsuseid, mistõttu tegeletakse järjest enam nii-öelda vanemate inimeste probleemidega ja samamoodi mida vanemaks jääb elanikkond, seda vanemaks jääb ka töötajaskond, mis tähendab jälle, et inimesed töötavad kõrgema eani ja noorematele inimestele jääb järjest vähem töökohti. Nii et noored inimesed olid jah, murelikult selles osas, et haridusele võib-olla võrreldes pensionitega pööratakse mõnevõrra vähem tähelepanu ja, ja muudele sotsiaaltoetustele siis jälle liiga palju. USA ringkonnakohus mõistis 50-ks aastaks vangipeenart Meidofi keesbetis investorit litelt välja ühtekokku 65 miljardit USA dollarit. Kohtunik mõistis myydofi vangi 11. süüdistuses, mille hulgas oli kindlustuspettus ja rahapesukohus, langetas otsuse pärast mitmete myydofi ohvrite ülestunnistusi. Kohtus pöördus müüdo kõikide poole, keda oli petnud ja vabandas nende ees. Meidofi advokaat soovis oma kliendile 12 aastast vangistust. Ungari sotsialistide vähemusvalitsus läbis otsustava proovi, kuna parlament kiitis heaks tuleva aasta maksumuudatused, mis peaksid Ungarit aitama välja majanduskriisist. Uus maksuseadus vähendab näiteks üksikisiku tulumaksu ja tööandjate sotsiaalmaksu valitsusele. Eelnõu poolt hääletas 211 saadikut, 152 oli vastu. Seaduse heakskiitmine hoidis ära ennetähtaegse Parlamendi valimised. Mitmes Ida-Euroopa riigis on valitsusliidud lagunenud, sest majanduskriisi ajal ei suudeta omavahel vajaminevatest sammudes kukule, mida Euroopa Komisjoni üleskutsel nõustusid. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad ühtlustama Euroopa liidus kasutatavad akulaadijad. Täna komisjonile esitatud vastastikuse mõistmise memorandum, mis lubasid ettevõtjad tagada laadijate kokkusobivuse telefonidega micro USB-ühenduspesa kaudu. Euroopa komisjon põhjendas üleskutset sellega, et eri tüüpi mobiiltelefonid nõuavad erinevaid laadijaid, mis põhjustab kasutajatele ebamugavusi ja tekitab asjatuid jäätmeid. Kuus eesti kirjaniku kordas Kristian Jaak Petersoni teekonda ja kõndis jalgsi Riiast Tartusse. Täna õhtul jõuti Tartusse kohale. Meeleolusid käis uurimas Toomas Kelt. Tartu raekoja kell polnud täna õhtul veel kuut pauku löönud, kui Toomemäel asuva Kristian Jaak Petersoni kuju ümber algas sagimine. Riiast tulnud kuuik ja mõned nendega tee peal liitunud inimesed jõudsid kohale. Muljeid jagasid matka mõtte algataja Andra teede, Andres Ehin ja Mehis Heinsaar. Ehin selgitas ka matkamõtet. 190 aastat möödus rännakust, mille sooritas Kristian Jaak Peterson. Nüüd eesti kirjanikud on tihti mõelnud, et peaks seda traditsiooni jätkama. 12 aastat tagasi mindi Tartust Riiga, nüüd tuldi Riiast Tartusse. Matk võttis aega 13 päeva, muljeid kogunes ohtrasti, lisasid Andra teede ja Mehis Heinsaar. Neid elamusi on nii tohutult, ma arvan, et me kõik nüüd järgmine kuu aega mõtleme neid läbi, mul oli kõige oponeeri on see, et Lätis näiteks Sigulda rahvuspargis on tohutult kõrged või suured puud ja siis väga palju Siklasi ja putukaid, keda Eesti sõnum ei näe, et neid on, seal tundub natuke rohkem säilinud ja muidugi jõed, et kui Eestil on, arvan, et siis ikkagi Lätimaal on need võimsad jõed. Läti on täiesti imekaunis riik, aga samas on ka Eestisse Tartusse jõuda. Nii tore. Pikale matkale peab eelnema ka põhjalik ettevalmistus. Mehis Heinsaar rääkis, et see algas mitu kuud tagasi. Me hakkasime valmistuma juba veebruaris-märtsis, et vaatame Mart, et mis teed, oleks huvitavam liikuda ja siis lõpliku marsruudi pani ikkagi noh, nii-öelda grupi juht Andra teede paika. Andra teede sõnul hirmutati kirjanikke enne retke palju. Mitu inimest pidas sellist matkapea ilmvõimatu. Lõpuks selgus, et nad eksisid ja nüüd me oleme siin ja ma arvan, et kui mädaks 10.-ga veel kõndima, siis ega meil hullu ei oleks, et see oli väljakutse, aga ta ei olnud nii raske, kui, kui kõik lubasid, et see saab olema valutavad ja villis jalad saavad täna puhkust ja ravimuljed tahavad veel settimist, kuid ilmselt saavad need kunagi ka paberile, rääkis Mehis Heinsaar. See, et see kõik see rada sai just nimelt jalgsi läbi käidud keset loodust, tee väikelinnade Tsee kirjanikel tihti salvestab alateadvusse ja kuskil hiljem olles tuleb nii-öelda loomingusse või paberile. Kogu tee käisid lisaks kõnelenud kolmikule läbi veel Kristina viin, Veiko märka ja nende kõigi sõber Jaan. Teekonnal osales Kaagokauli Toomas Kelt Tartu stuudio. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva. Pilvisusega olulise sajuta ilm, kohati on udu. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb üheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub kirde idatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb homme ilmajaama teatel 21 kuni 26 kraadi. Selline oli Päevakaja 29. juunil. Head õhtut ja kuulmiseni.