Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, neljandast juulist. Tunni aja pärast süüdatakse Tallinna lauluväljakul tantsu ja laulupeotuli ning algab laulupeo esimene kontsert. Laulu ja tantsuga väärtust ja tähendus on sügavalt isiklik, aga samas ka ühendav, tõdevad nii peoesinejad kui ka pealtvaatajad. Neymar algas traditsiooniline laste ja noortelaager, mis sai kurikuulsaks našistide poliitiliste väljaastumistega. Enam eriti poliitilist alatooni ei ole. Eesti riigilipp langetatakse nüüd. Mu isamaa on minu arm saatel. Võru kesklinna parki ehitati viie meetri kõrgune liivaskulptuur, mis seisab seal loodetavasti Võru linna sünnipäevani augustis. Haapsalu graafilise disainifestivali näitused kolisid tänavale Pärnusse. Ilmateade lubab meile hoovihma. Puhub põhjatuul. Öösel on sooja neli kuni üheksa, päeval 14 kuni 18 kraadi. Tallinna lauluväljakul suitsetatakse tunni aja pärast tänavuse tantsu ja laulupeotuli Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Kui tantsupeotuli süttis esimese tantsupeo kontserdiga juba eile, siis täna lööb lõkkele leek lauluväljaku tornis, kuhu ta jääb kaheks päevaks. Tuli jõudis lauluväljakule sel aastal Tallinna sadamast admiraliteedi basseinist, kuhu ta saabus veeteid pidi Tartust ja liitus teel Kihnus süüdatud tantsupeo tulega. Pidulisi täis terve linn seest peost võtab osa rohkem kui 30000 lauljat, tantsijat ja pillimeest. Lisaks eesti kooridele ja tantsurühmadele. Seal on näiteks koorega sellistest riikidest nagu Belgia, Hispaania või Suurbritannia ning kõik nädalad ära õppinud just eestikeelsed lood. Ka välisajakirjandus tunneb meie teo vastu suurt huvi. Akrediteeringut ajakirjanikke on BBC Deutsche Welles uudisteagentuurides nagu AP ja AFP. Esindatud on isegi Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua ja Lõuna-Korea rahvusringhääling. Nii ütleb näiteks noormees purundisteta pole sellist ilusat pidu enne näinud ja tema jaoks on raske uskuda, et kogu rahvas selleks kokku tuleb. Huviväljastpoolt on tunnistus meie laulu- ja tantsupeo ainulaadsest. Meile endile tähendab laulupidu aga midagi, mis jääb vaatamata poliitilistele oludele eri meelsustele või majanduslikele raskustele. Mina olen sellest peost osa võtnud juba enne sündimist siis ta andis minu isa, aga mina olin kaiva peol ja olen terve elu käinud nii laulupidudel kui tantsupidudel, isegi kokku ei oska arvu öelda, kui palju ma olen kaasa tantsinud. Olen laulnud. Ja nüüd on muidugi suur rõõm, et jällegi olen kahe tantsurühmaga siin ja nemad naudivad seda kõike jõge vahel. Tere, Jõgevalt. Sulle meeldib kõige rohkem laulupeo nuid välja rahvast minema, sõbrake sõprade pärast. Jõela lauldes on ka, mulle meeldib laulda. Mis laulud sa kõige rohkem, mis on esimesed kommilal? Milline on laulu ja tantsupeoühendus teile sügavamale? Tundub, et olen seal rahvuse elanikke. Tantsupeol vaatas ja kaasa tegi, et unustatakse kõik muu ja elatakse selles laulus ja tantsus ja, ja mõtted on ülevaade elusale. Kindlasti ta viimsel argipäeval nalja ja jutlustab rahvast ja, ja tundub, et ta kestab seda natukene, argimured suruvad pidude vahel maha. Tekib jälle. Eestlase tunne on põhiline, mis praegu toimub. Ja selle olemuse väljendus iga. Päev nii läkida jälle porsuv välja, nagu ta niivõrd sügaval sees, et ei väljenda iga päev ja ta lihtsalt on olemas. Esimest korda laulupidude ajaloos esinevad täna eraldi blokina kutselised koorid. Laulupeo kunstilise juhi anud soodsi sõnul aitab see repertuaari rikastada. Esimese päevakavas on rohkem nõudlikud teosed. Ettekandele tuleb näiteks Arvo Pärdiga Leedo, mis on nii Eesti kui ka maailma kooriliteratuuris üks võimsamaid vokaalsümfoonilisi teoseid, ütles Soots. Eesti riigilipp langetatakse nüüd Toompeal. Mu isamaa on minu arm saatel. Eesti Meestelaulu Seltsi eestvedamisel tähistati uue signatuuri kasutuselevõtu eile õhtul Toompeal pidulikult Vallo kelmsaar käis kohal. Nii laulsid koorilauljad ja mittekoorilauljad Viljar Toompeale veidi enne päikeseloojangut Gustav Ernesaksa viisistatud Lydia Koidula Mu isamaa on minu arm on ilmselt, mille enamik eestlastest eksimatult ära tunneb. 1947. aastal 12. üldlaulupeol kõlanud laul oli järgneval kolmel laulupeol küll keelatud kuid alates 1965.-st aastast kõikidel üldlaulupidudel. Võib-olla on see Ernesaksa teos üldse kõige olulisem ühele rahvusele teise maailmasõjajärgses Eestis, arvab muusikateadlane Tiia Järg. Juubelilaulupeol 1969 tõusis selle laulu ajal lauluväljakul püsti üks mees ja võttis peast oma suvemütsi. Sellest korrast alates kuulatakse seda palju päi ja seistes ja ammugi mitte vaid laulupeol. Eesti meestelaulu selts, no kõiki neid auväärseid dirigente, heliloojaid, meie kultuurijuhte, meie kõrgkoolide rektorid ja teid, kallis eesti rahvas, kes te olete toetanud selle lipu langetamise, uut laulu. Kes komandandi aias pidulikul tseremoonial Eesti Meestelaulu Seltsi juht Arvi Karotam, meie laulupidude hümni sõnum on oluline ka täna, arvab dirigent Kuno areng. Koidula Ernesaksa Mu isamaa on minu arm väljendab meie rahva vankumatut, lootust ja usku, et iga uus päev koidab meile vabada ning jätkub laulupidude traditsioon. Esimest korda kõlas uus lipulangetus signatuur tegelikult juba üleeile, teise juuli päikeseloojangul. Eile kolmandal juulil olid seda kuulama tulnud tuhanded. Hea pühalike meeleolude juurest argist asjade juurde-Venemaal Seligeri järve ääres algas suur laste ja noortelaager, mis saanud kurikuulsaks žestide väljaastumistega. Eesti ja ka teiste riikide vastu enam eriti poliitilist alatoonilaagril ei ole, teatab Krister Paris. Sel aastal on laager, mis on Venemaa suurim vahetuses umbes 5000 noort inimest vanuses 10 kuni kuni 35, kui ta sel aastal ei ole enam Nosside egiidi all eeste varem tõesti korraldasid seda nartsissid, kestasid Kremli noorteorganisatsioon twiterdanud tegevustele, aga võeti nende käest korraldamisõigus ära ja nüüd on seal fotodelt vene pihta, kui varasematel aastatel on iseloomustanud laagrid, teravad poliitilised väljaastumised, näiteks oli siin küll meie peaminister Ansipi, küll meie presidendi Ilvese Fildida kuju, mida saidid õlitada lõid, on hea, kerge, midagi väga vähe. Jah, sild on üks igavene, tuli pelgavad, kaks telliti mantlist riietatud noor, aga põhimõtteliselt on nagu ideoloogiast seekord asi kaugel loosungi, mis olla väljas, on eeskätt suunatud sellele, et harige ennast ja laiendage, loovus ja rehverson laagri rei üheks deviisiks Venemaa kõigile Eesti, just siis mõtleks ka arendada tolerants, et vanematel on see selline suunamuutus arusaadav, marssida loodi omal ajal selle eesmärgiga, et ta poleks vastukaaluks värviliste revolutsioonide lainele, kuid nüüdseks on nagu kõik valimised ka ühel pool ja antud hetkel ei mänginud aastaid enam üldse seda rulli Venemaal, mida nad tegid varem ja nüüd oligi just eriti ka siin president Dmitri Medvedjevi teleSilde Gustav kuulas, noorte projekt ei vasta sellele küsimusele ja ka seal poliitikasse praktiliselt juttu ei olnud. Presidendi telekyllaccine valmistati siniseid vägistaja, hoolega harjutati skandeiremis, aga no ma pean ütlema, et see entusiasm oli rohkem just nimelt niimoodi harjutatud. Et rahvas kuulas kohusetundlikult, kui oli vara, plaksutas hüpotesti. Aga president Medvedjev, selline võib-olla isiksus, nagu on peaminister Vladimir Putin näiteks üsna kiiresti pärast presidendi, ET lõpuväljak tühjenes ja kõik läksid tagasi omaenda asjatoimetuste juurde. Võru kesklinna pargis avati täna ligi viie meetri kõrgune liivaskulptuur. Rajajate kinnitusel võib see seal püsida augustikuuni, kui tähistatakse Võru linna 220 viiendat aastapäeva. Toomas Kelt annab teada Liivaskulptuure on Võrus ehitatud juba kaks aastat, üritusele mõeldi välja isegi kena võrukeelne nimi liivaliin. Sel aastal on aga tabada Iraan Ehitus paik Tamula rand remondis ja nii otsustatigi teha vaid üks skulptuur ja seda keset linna. Kreutzwaldi ennemuistsetest juttudest inspireeritud teose rajasid Vene skulptor Natalja tšistjakova ja Kalle Pruuden. Pruuden on ka varem liivaskulptuure teinud. Tulemus sõltub tema sõnul väga palju liivakvaliteedist. Võib-olla väga hea teha võib-olla natuke kehvapoolsem, et teha saab alati, et see sõltub sellest liiva, vormimisest ja kokkupressimisest, liivakvaliteedist ja struktuurist ja kõigist niisugustest asjadest, et mida rohkem ta kivile sarnaneb, mida kõvemaks ta saab, seda paremini teha on ehk siis selles mõttes, et seda peenemaid välja ulatama veel asja saab teha. Liivaskulptuuride iga on lühike, kuid ükski kunstiteos ei püsi igavesti, rääkis Natalja tšistjakova. Või kallim, seetõttu Oišennasteriagnoolduse kõik skulptuurid lagunevad kunagi, ütles kunstlik kivi, kuigi see materjal tundub igavene. Liivaskulptuuri puhul käib kõik lihtsalt kiiremini, aga kui inimestel on emotsioon saadud, on kunst oma eesmärgi täitnud, kõneles Chistakova. Liivaskulptuuride ehitamise algatas mittetulundusühing, maa tuli, vesi, seal tegev Indrek Leht rääkis, et nad keskenduvadki ajutisele kunstile. Materjalideks on liiv, lumi tuli, politseinikud tulevad vastavalt nii, kuidas parasjagu tuuled puhuvad, et on rahvusvahelist seltskonda ikkagi alati mestis ka, aga meil on ka Eestis oma tubli selline koolkond või kogukond, skulptorid, kes teevad Nad, teevad ka liiva ja lund. Võib-olla tuleskulptuuri tegijad on natukene rohkem eraldi seltskond on nii kohalikku kui rahvusvahelist seltskonda. Meil. Kui pikalt tänavune skulptuur Võrus inimesi rõõmustab, ei saa kindlalt ette öelda. Vihma eest kaitseb teda spetsiaalnaine. Lõhkujatele on aga Võru linnavalitsuse kultuurispetsialistil hinge Tolgal oma sõnum kõikidele pahatahtlikele plaanidele teadmiseks, et teid jälgib kaamera. Kõik osalised loodavad, et skulptuur on terve veel ka augustikuus, kui võru tähistab linna 220 viiendat aastapäeva. Haapsalu graafilise disainifestivali näitused kolisid tänavu Pärnusse. Linnagaleriis ja kontserdimajas saab näha rahvusvahelist näitust, isikupära ning viimase aasta jooksul Eestis valminud kultuur plakateid. Ülle Hallik. Rahvusvahelist graafilise disaininäitust isikupära korraldatakse juba viiendat korda. Tegemist on sisuliselt autori plakatitega. Ainsa piiranguna loojale on plakati ebatavaline formaat üks korda kaks meetrit. Näituse kuraator Marko, kes selgitas, miks Haapsalu graafilise disainifestivali näitusi Pärnus näeb. Haapsalu kultuurikeskus on lihtsalt sellel aastal remondis, Pärnu linnagalerii oli, oli siis võib-olla niisugune nagu SA, kes siis oli valmis täiesti siukses mahus näitust nagu vastavalt Ma muidugi on ka see asi, et ta ei ole klassikaline kunstinäitus, kus autoril on huvi siis oma teost ka ka võib-olla müüa ja me oleme sunnitud selle tõttu otsima niukseid kohti, kes meile pakuvad ka tasuta näitusepinda. Ja mulle tundub, et koostanud Pärnu linnagaleriiga muutubki tihedamaks. Ega Haapsalu jääb meile nii või teisiti, sest Haapsalu linn oli ikkagi. Nemad kutsusid meid täitusi tegema ja linnatugi on olnud. On kogu aeg nagu hea tuleviku mõte ongi see, et Haapsalus kindlasti toimub see festival, aga külalisnäitusi Pärnus näidata tahaks v? Teine näitus nimega värske Eesti plakat esindab viimase aasta jooksul reaalselt valminud kultuur plakati paremikku. Eestis tehakse esiteks väga häid plakatid, paljud nendest eksponentide Pärnus osaleda aktiivselt ka rahvusvahelistel näitustel ja siis oleks nagu kahju ka seda või mitte nagu kodus näidata, mis mujal on küllaltki tunnustust saanud ja sealt kohe ja siis teine põhjus, et kui inimestel midagi häbeneda ei ole, siis on seda ka hea niimoodi korraga välja panna. Noh, minu jaoks tihendab ka meie omavahelist suhtlust. Näitas, et Pärnu kontserdimajas ja linnagaleriis jäävad üles kuni teise augustini. Ja ilmast öösel on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub põhjatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on neli kuni üheksa, rannikul kuni 12 kraadi. Lubatakse samuti mitmel pool hoovihma, puhub põhja- ja kirdetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 18 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mille pani kokku Kai Vare. Toredat pidu jah, kuulmiseni.