Auhinna saajaid, tänas peaminister Andrus Ansip Te kõik olete jätnud eesti vaimuilma kultuurilukku sügava jälje kas oma aastatepikkuse tööga või erakordselt silmapaistvate saavutuste eest siis viimastel aastatel, vabariigi valitsuse nimel. Tänan ma teid kõiki. Eesti rahvas on teie üle uhke. Elutöö preemia võtsid vastu Ellen Niit, Arvo Pärt, Aarne Üksküla, teadlased, Dmitri Kaljo ja Kalju Kask sporditegelased Martin Lotman ja Valdo Suurkask. Meie elu ja kultuur püsib eesti keelel ja selle keele kaudu on Eestit osanud maailmas teadvustada keeleteadlane Ilse Lehiste, kes võttis vastu Wiedemanni keeleauhinnalingvistikaprofessor, kes elanud ja töötanud põhiliselt USA-s. Auhind oli talle suur üllatus. Nii ütleski, et keegi mind selle auhinna jaoks esiteks, kuid nii suurt tööd märgatakse. Olen püüdnud, et minust oleks abi selleks, et 100 aasta pärast Soome lahe lõunarannikul veel räägitaks seda keelt, mida me eesti keeles nimetame. 1000 aastat või igavesti oleks natuke liiga ahnelt öeldud, aga 100 on üks ilus ümmargune ja sümboolne arv ning veel teine põhimõte on see, et mida rohkem meist teatakse, seda raskem on meid surnuks vaikida. Teadlase elutöö preemia sai mees, kelle kohta öeldi, et 60 protsenti ploomipuudest, mis meie aedades kasvavad, on aretanud Kalju Kask 53 aastat sordiaretustööd. Ja kui midagi soovida, siis. Et teadus saaks sedavõrd rahastatud, et oleks võimalik teha teadust nii ette ette planeerida mitmeks aastaks. Praegune antaks enamasti ühe aasta peale ja noh, see sega väga tugevasti, kui tuleb pooleli jätta, siis on tühi raha kulutamine olnud. Kultuuripreemia saanute nimel ütles teatritegelane Peeter Jalakas, et Eesti vajab uut lugu. Meil pole aegade jooksul välja kujunenud rahvuslikke tööstusharus, rahvuslikku poliitikat riigi korraldustel, pangandus isegi mitte rahvuslikku kööki. Eestlasele igiomane vōi jonni pärast riiki pidada tundub jabur. Ja nii jääbki vaid skulptuur mille aluseks ja sellel põhinev haridus suurte ühiskondlike muudatuste aegu kunstnikul olnud alati eriline roll Von Krahli akadeemia mullusügiseses loengusarjas sõnastas Jakob on üks sama pealkirjaga maailmale uut narratiivi. Uut lugu vajab kuduma uut lugu, mis mõtestaks eestlaseks olemist 21. sajandil. Mulle näitus selle loo, siin on see miski, mis suunamine naerab skulptuuriga tegelemist.