Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva, 13. juuli olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Swedbank prognoosib majanduslanguseks sel aastal 13,5 protsenti. Ennustus on läinud pessimistlikumaks. Esimese kvartali tulemused olid halvemad kui oodati ja valitsus ei suutnud kärpida nii palju kui vaja. Majandusraskustesse sattunud inimesed võivad tihtipeale eluaseme laenulepingut muuta, see aga ei pruugi alati kõige targem samm olla. Näiteks laenu muutmine europõhisest kroonipõhiseks võib laenu tagasimakse hoopis suuremaks teha. Türgi nelja Euroopa Liidu riigijuhid kirjutasid Ankaras alla Nabucco gaasitoru rajamise leppele. Pakistani valitsus on alustanud Nende inimeste koju tagasisaatmist, kes põgenesid kaks kuud tagasi Swati orus Talibani armeevõitluse eest. Siseministeerium riigiteenistujate ametiühing jõudsid täna kokkuleppele, et politseiametnike esimest palgaastet vähendatakse kaheksa protsenti aasta lõpuni. Politseiametnike eelarvelistel põhjustel ei koondata. Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna kandev idee on mereäärsed lood Tallinna vastu tuntakse rohkem huvi ja oskame arvata ja Tallinnal ning Tallinnast on rääkida palju lugusid, nii kinnitab kultuuripealinna meeskonna juht Mikko Fritze. Pärnu vanas pargis asuva saksa Loogia kooli välisilme rikkus täna hommikul koolimajja peale langenud vana pärnapuu. Eeloleval ööl pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Homne päev tuleb vahelduva pilvisusega, paiguti sajab hoovihma ja võib äikest olla. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10 meetrit sekundis, sooja on 17 kuni 22 kraadi. Swedbank avaldas oma värske majandusprognoosi Uku Toom rääkis sel teemal panga majandusanalüütiku maris Lauriga. Paar kuud tagasi prognoosis Swedbank Eesti majanduslanguseks sel aastal 10,5 protsenti. Nüüd on ennustus skeptilisemaks muutunud ja majanduslanguseks ennustatakse 13,5. Miks prognoos muutus maris? Lauri? Selle prognoosinud võime olla eelkõige ütleme kahest tegurist lähtudes üks oli see, et esimese kvartali tulemus oli kehvem, kui me lootsime ja teine tegur on siis, et valitsuse nii-öelda majanduspoliitilised sammud lülisid ja on näha, et need sammud ei olnud piisavad teise lisaeelarve osas, nii et tulemused võivad osutuda selle tõttu kehvemaks. Ennustused, Läti ja Leedu kohta on veel pessimistlikumad, esimesele pakutakse majanduslanguseks 17, teisele 16 protsenti. Mis siis seal hädan? No eks siin on nüüd see lugu, et kõigis kolmes riigis olid valimised, see mõjus valitsuste otsustusvõimele üpris halvasti. Nagu tavapärane, et otsused venisid, ei juletud noh, nii-öelda vähepopulaarne ebapopulaarseid samme teha ja venitamisel on omad omad tagajärjed, ütleme siis, tulevad näiteks kärped pidid seetõttu olema mõnes kohas suuremad ja teinekord selline ebakindlus majanduses on väga tugev, et selline keskkond on kindlasti ettevõtjatele ja tarbijatele nagu väga halvasti mõjunud. Kas see tähendab nüüd seda, et majanduslanguse põhi ei ole ikkagi veel käes? See on, oleneb, et kustkohast vaadata, vaatame eksportööre, siis seal on natukene rõõmustavaid arenguid, et selline vabalangus on ikkagi töötas ja kui me vaatame, isegi kuude kasvasid, siis seal on täitsa positiivsed numbrid isegi olema, sest eks eksport käib selle järgi, kuidas välismaailmas käib ja välismaailmas pisikesed nihked paremale olnud ja see on kohe neile mõelnud, et kus see langus oli, jätkub kindlasti on siis sisemajandus, et eelkõige tarbimise osas ja ka investeeringute osas, et seal olles suuremad miinused, eriti tarbimise osas on alles tulemas, tööpuudus ju kasvab veel ja palgakärped on ikkagi veel tulemas. Ühtteist. Järjest enam inimesi jääb kas sissetulekute vähenemise või muutunud majandusolude tõttu hätta laenude tagasimaksmisega pangale. Raskustes ollakse ennekõike tarbimislaenude võlgnevustega, aga sageneb ka laenu tagatiseks panditud kinnisvara sundmüük. Paljude eluaseme laenuvõtjad on hakanud mõtlema võimalikele lepingu muudatustele. Mall Mälberg jätkab. Inimesed, kes on laenu tagasimaksmisega raskustesse sattunud, näevad ühe võimalusena oma finantsolukorda kergendada selles, et taotlevad laenulepingu muutmist. Loogiline, ent ei pruugi alati lae najale kõige soodsam olla, kinnitab Nordea panga tootejuhtimise osakonna juhataja Loit Linnupõld. Lepingut on võimalik igatpidi muuta. Aeg-ajalt käib inimesi, kes kardavad näiteks Eesti krooni devalveerimist, sest nemad tulevad, ütlevad, et kas ma saaks oma europõhise laenulepingu muuta kroonipõhiseks, et loomulikult on see võimalik, aga kuna krooni intressid on kõrgemad, siis toob kaasa kohe nagu kõrgemal laenu maksa inimesed täna nagu pigem kui sissetulekud on, on langenud või inimesed nagu üritavad nagu raha kokku hoida. Eesmärk on saada laenumaksja võimalikult väikeseks, et see on nagu põhiline ja siis selleks üritatakse välja mõelda siis erinevaid lahendusi, et kuidas seda võiks teha niimoodi. On kohti, kust pole võimalik kokku hoida, aga samas on kohti, kust saab, kasvõi ajutiselt ja maksepuhkus on üks neist kõige tavalisemaks ja puhkus on kolm kuni kuus kuud. Toidu näiteks kellelgi sünnib laps ja abikaasa on jäänud töötuks. Ma arvan, seal täitsa mõistetav, et uue töö leidmiseks läheb täna rohkem tõenäoliselt kolm kuud, et siis meil ei ole mõtet ka kolmepoolsed otsustajad, pigem teeme siis juba kuuekuulise otsuse. Kui palju neid inimesi sel aastal on juurde tulnud, kes on taotlenud, maksab uhkust. Väga palju ei ole, et aga iga nädal on mõni inimene Intressimaksepuhkust suurt ette ei tule, pank eeldab, et inimesed suudavad neid siiski maksta. Dressi maksab, uhkus on, ütleme niisugune väga erakorraline lahendused, seda ükski pank tõenäoliselt nagu väga hea meelega ei tee, ma arvan, intressi võiks teenindada kas või osaliselt. Ma ei oskagi öelda, et mis on, olukord võiksid olla, et inimene nagu väga pikalt ei suuda raha teenida, et et üldiselt me siiski nagu eeldame, et inimene kasvõi natukenegi üritab oma laene tagasi maksta, meie eesmärk ei ole inimestelt kodu käest ära võtta seni, kuni inimesel sees elab, selle nii-öelda kodu väärtus püsib ja isegi täna tööd ei ole paari kuu pärast võib-olla on, küll ta siis jälle nagu maksma hakkavad. Siin inimene peaks pangaga mõistlikult käituvat panka kursis hoidma, kuidas tal nagu tööotsimisega näiteks läinud on või mis perspektiivid, mida rohkem informatsiooni vahetatakse, seda lihtsama pangaga läbi rääkida. Kahe aasta pärast aastal 2011 on Tallinn Euroopa kultuuripealinn, täna räägiti programmi kandvast ideest. Uku toom käis kohal. Kui. Ka. Laule. Laulame unustas tänast üritust kultuuripealinna segakoor ja kultuuripealinna meeskonna juht Mikko Fritze nentis. Mis on Tallinn kultuuripealinn meie sihtasutusele mingi üksikorganisatsioon asub ka kõikide asjavõimalus ja üks asutakse, seos puudub seos Tallinna linna ja mere vahel ja meil tekkis mitmed mõtted, kuidas nagu sellega ümber käia ja üks oli Hollandis ka will kasutab, et avamine merele, kuid see oli tehniline, kuidas teda nagu teha, samas ka Me ei suuda nüüd kõik sündmusi mere äärde viia, kui nagu kesktee võtame. Tuligi idee, et räägime luht, mereäärsed lood, jutu vistrikud, printsiip, mis aitab meid nii astu mere ääres teha, kuid ka asju, mida ta ja teeme, siduda läbi lugude, mere. Tallinn pakub inimestele rohkem huvi, kui ta ise arvab. Tallinna palju lugusid, millest rääkida. Lugusid tuleb palju ja teemasid tuleb palju. Väga laias laastus on jagatud kolmeks kooslaulmise lood, elava vanalinna loodia, unistuste ning üllatuste lood, aga programmi juht Jaanus Rohumaa mõtteid. See, kui me jõudsime seal kandva ideeni, mille nimeks on mereäärsed lood lubasime parimad lood Euroopas, räägitakse 2011. aastal Tallinnas, siis ei mõtelnud ainult seda, et me tuleme mere kaldale ja räägime siin. Kui mängime siin pilli, merekallas on see koht, kus saavad kokku omavahel vesi ja maa. Ehk et ka Tallinn on tegelikult koht, kus saavad kokku erinevad kogukonnad erinevad kultuurid Vene kogukonna kaasamine ja üldse nende kogukondade kaasamine, kes siin linnas elavad, on üks meie väga suur eesmärk. Ning rohumaa lisas, kultuuripealinn ei ole kitsa ringi lõbu. See ei ole Kitsa kunstnikerühma nagu tegutsemine, vaid ma tahaks võimalikult palju linnakodanikke oleks haaratud just kultuuri tegemisse, mitte ainult tarbimisse. Laiendada selle kultuuri aasta kõlapinda. Et see jõuaks poemüüjate, taksojuhtide ja muude toredate inimesteni käivitada inimeste enda algatus. Sest võib-olla me leiame ennast hetkel olukorrast, kus meil on oluliselt vähem raha, kui, kui me kunagi lootsime. Aga mõtlen siin, et kultuuri pealil tegemata mitte mingil juhul ei jää, sest Eesti kultuuriinimesed on harjunud vähesega läbi ajama. Kogu asja idee on rohumaa sõnul aga selline. Meie eesmärk on teha ühelt poolt kultuuripealinna kaugem eesmärk on see, et kui lõpeb ära aasta 2011, oleks Tallinn parem koht elamiseks ja loomiseks, kui ta on praegu. Ja nüüd vahetame teemat ning välisuudised ja Tarmo Maiberg. Neli Euroopa Liidu liikmesriiki ja Türgi allkirjastasid Ankaras Nabucco gaasijuhtme rajamise leppe, et vähendada Euroopa sõltuvust Vene gaasitarnetest. Transiitriigid Türgi, Austria, Bulgaaria, Ungari ja Rumeenia allkirjad 7,9 miljardi dollari suurusele projektile tulid pärast pikka omavahelist võitlust gaasi jaotamise ja maksude küsimustes. 2014. aastal käiku mineva trassi kaudu transporditakse aastas kuni 31 miljardit kuupmeetrit gaasi Kaspia mere äärest, Balkanile ja Austriasse, et vältida Venemaad. Pakistani valitsus hakkas koju tagasi saatma inimesi, kes vatiorus toimunud lahingute pärast olid sunnitud lahkuma. Armee Talibani üksused tugipunktist välja tõrjunud ja valitsus kiirustab kaht miljonit põgenikku koju saatma. Enamiku kahe kuu jooksul lahingute jalust pagenutest elab sugulaste ja tuttavate juures ligi 300000 inimest aga majutatud tõlkidesse. Täna hommikul olid bussid ja veokid laagri äärde rivistunud, et hakata inimesi koju viima. Pakistani üksuste teatel on tapetud ligikaudu 1700 Talibani võitlejad. Sõltumatut kinnitust sellele arvule pole. Saksamaal esitati süüdistus natside surmale laagri kunagisele valvurile John teemianjukile, keda süüdistatakse ligi 28000 juudi tapmisele kaasaaitamises teise maailmasõja ajal. Ilmselt jääb see üheks viimaseks suureks natsikuritegude kohtuprotsessiks Saksamaal. USA andis 89 aastase teemianjuki välja ja alates mai keskpaigast on ta Saksamaal vangis olnud. Türgi tahab lõpule viia Küprose taasühendamise kõnelused ja korraldada veel enne aasta lõppu rahvahääletuse. Sellest teatas Türgi president Abdullah ühisel pressikonverentsil Küprose türklaste liidri metalita latiga. Seniseid kõnelused saare ühendamiseks ei ole tulemusi andnud. Küprose kreeklased lükkasid 2004. aastal rahvahääletusele ühinemise tagasi. Möödunud aastal alustati Küprose kreeklastega uuesti kõnelusi. Ta lati sõnul on mõnes küsimuses saavutatud edasiminek. Mõnes valdkonnas on aga väga raske lahendust leida. Ja tagasi Eestisse Siseministeeriumis toimusid täna järjekordsed ministeeriumi ja riigiteenistujate ametiühingu Rotal läbirääkimised. Politseinike palga ülemküsimus oli politseinike esimeses palgaastmes, mida siseministeerium soovis kärpida ja ametiühing ei olnud sellega päri. Täna jõuti lahenduseni. Mälberg rääkis asjaosalistega. Siseminister Marko Pomerants peab täna saavutatud kokkulepet mõistlikuks. Lahendus on selline et politseiametnikel samuti on esimene palgaaste siis kaheksa protsenti vähendatud, nii nagu piirivalves ja päästeteenistuses. See politsei esimene palgaaste saab olema siis esimesest juulist 2009 8280 krooni. Seda ühelt poolt, teiselt poolt me siis lubasime ministeeriumi nimel, et 2009. aastal me politseiametnike hulgas koondamisi eelarvelistel põhjustel läbi ei vii. Aga selline see lepe ongi minu meelest väga realistlik, oludest lähtuv, pole tulnud kergelt kummagile poolele, nii et ma arvan, et ta on selline tasakaalus, aga aeg on selline. Rotalia juht Kalle Liivamägi peab kokkulepped samuti mõistlikuks, ehkki kerge see järeleandmine tema sõnul ametiühingu seisukohast ei olnud. Meie tegime järeleandmisi selle hinnaga, et ei saaks pärast süüdistada. Ametiühingute ametiühing ei leppinud miinimumpalgalangetamisega ja selle arvelt tuleb nüüd hakata politseinikke koondama selle aasta lõpus selle kokkuleppega. Nüüd me loodame, et me saavutasime ka selle, et politseiametnike aasta lõpuni koondatud. Kokkulepe siiski oli mõistlik. Raske südamega muidugi ta oli mõistlik jah, et kui nüüd tänast päeva vaadata, siis täna nagu seda rakendada ei oleks vaja olnud, aga kui ikkagi see majanduse olukord halveneb, siis sügisest meile vastaselt poolne andis märku, et sel juhul tuleb hakata politseinikke koondama, kui seda seda miinimumpalka langetada. Reedel kirjutatakse palgaleppele alla ja oktoobris algavad läbirääkimised tuleva aasta palkade üle. Nii politseiametnike kui päästeteenistujate ja piirivalveametnike usaldusisikutega. Pärnu vanas pargis asuvale Saksa tehnoloogiakoolile langes täna hommikul vana pärnapuukooli. Direktor Indrek Alekõrs leiab, et õnnetuse põhjustas linnavalitsuse tegevusetus vanade puude väljavahetamisel. Linnajuhid leiavad aga, et pigem on süüdi asjaajamise põhjendamatu keerukus ja poliitmängud. Toomast. Kümnenda sajandi teises pooles istutatud pärn rikkus murdudes Pärnu Saksa tehnoloogiakooli fassaadi, lõhkus akna ja teisi detaile. Vaid juhuse tõttu ei saanud vigastada ükski inimene ega autokooli. Direktor Indrek Alekõrs näitas nelja aasta tagust pöördumist linnavalitsuse poole ohtlikud puud vaatamata sellele, et need asuvad looduskaitsealuses pargis. Maha võetakse ka Tartu maaülikooli teadur Mark Hanso. Diagnoosina puudel juurte mädanikku linnavalitsus vastas ei, nüüd leiab kooli direktor Indrek Alekõrs. Kindlustusega kaasas käiv oma vastutuse 10000 kroonise osa peaks koolile kompenseerima linnavalitsus. Ma olen sellel seisukohal, et kui siin looduskaitsest rääkida, siis inimene on ikkagi rohelisem kui puu ja järelikult me peaksime kaitsma ikega inimesi, mis nüüd edasi, mis samme, kool teiega kindlustatud, siis loomulikult kindlustusfirma, aga samas on meil ka omavastutus ja omavastutuse suhtes me teeme küll kahjunõude linnavalitsusele või me läheme nagu lõpuni välja, sest et. Me oleme sellele tähelepanu juhtinud ja mitte niisama, vaid ikkagi kaalutletult. Pärnu abilinnapea Simmo Saar ei usu, et linnavalitsus koolile murdunud puu tekitatud kahjusid hüvitama hakkab ja etteheidetega ei nõustu. Kohe. Pärnu Saksa tehnoloogiakooli kõrval asub vanapargi allee, mille noorendamiseks osteti üle-eelmisel aastal 950000 krooni maksnud 165 nelja meetri kõrgust noort pärna. Enamik ootab tänaseni oma saatust karu käpa aiandis. Siin on see protseduure, mis tuleb läbida puu maha võtmiseks küllaltki keeruline, kantud puu, tegelikult tasub siis kaitsealal ehk see tähendab seda, et selle mahavõtmine ei sõltu mitte ainult linnavalitsus ja alati tuleb puule teha ka dendroloogiline uuring. Tähendab seda, et tuleb kutsuda spetsialist, kes siis vaatab, analüüsib ja alles seejärel, kui puul on väga tõsised kahjustused, ma ei ütle, et puul on kahjustused vaid tõsised just nimelt alles siis on võimalik tegelikult see luba saada ja ka siis võib juhtuda niimoodi, et keegi otsustab ikkagi nende puude kaitseks välja astuda, sellest suure skandaali tekitada. Ja puud jäävadki lõppkokkuvõttes maha võtmata. Meenutame, et alles neljapäeval kukkus Pärnus pühavaimu tänaval autodele kaitse all oleva lee vana puu. Eestis on endiselt palju inimesi, kes ei oska ega saa internetti kasutada. Et internetikasutajate ringi laiendada, on käima pandud projekt, ole kaasas. Tartust jätkab Kadri Põlendik. Projekt ole kaasas, tutvustab eelkõige ID-kaardi kasutamise võimalusi. Projekti raames liiguvad üle Eesti koolitusboksid, peatudes sel nädalal ka Tartu linnaraamatukogus. Huvilisi on nii nooremate kui vanemate inimeste seas. Sain teada, et tasuta ID-kaardi kasutamine viiakse läbi tasuta kursusena lähen siis sinna ja saan teada, kuidas ma kasutan oma ID-kaarti mitmesuguste tehingute läbiviimiseks. Üha enam erinevaid teenuseid kolib internetti, mis tähendab, et need ei ole kättesaadavad inimestele, kes internetti ei kasuta. Selleks ongi praeguseks loodud koolitusboksid, kus õpetataksegi teenuseid kasutama. Koolitus poksikonsultant. Illar Lewis. Praegu on teada, et umbes pooltel või isegi pisut rohkematel leibkondadele kodus on olemas arvuti, pisut vähem inimestest omavad juurdepääsu internetti, aga kahjuks on niiviisi, et kasutada oskavad ainult nooremad, üldjoontes keski teine generatsioon väga suures osas ei kasuta seda netti ja meie ülesanne nüüd ongi siis näidata, mida kõike Sarnetiga teha. Koolitus on tasuta ning kestab orienteeruvalt 10 kuni 15 minutit. Osalemiseks tuleb kaasa võtta vaid ID-kaarti ja selle PIN-koodid. Lisaks koolitus, boksidele toimuvate klassikoolitused, millele on vajalik eelnev registreerumine mobiilse koolitusboksi. Projektijuht dialoog. Klassikoolitused, kus pakutakse nii alg- kui täiendõpet algkoolitust, siis tõesti kõige algelisemalt, et kuidas üldse avada arvutit, kuidas tee sirvida oma elektronpotti kuidas saata kirju, kuidas kasutada internetti siis on täiendkoolitus, täiendkoolitused õpetatakse klassides, samamoodi, aga põhjalikumalt ID-kaardi kasutamist, digiallkirja andmist ja kõike teda. Ole kaasas on mitme Eesti suurettevõtte poolt algatatud projekt. Selle eesmärgiks on tuua internetti kasutama vähemalt 100000 inimest järgneva kolme aasta jooksul. Koolitused kestavad järgmise aasta aprillini. Venemaa peatas Narva veehoidlale Eesti poole triivinud ujuvsaare läbilaskmise paisust ning kavatseb seda teha alles siis, kui saar liigub elektri elektrijaama rajatistele ohtlikult lähedale. Sündmuste käiku jälgitakse ja inimesi teavitatakse. Saare lähim serv on viimastel andmetel veehoidla tammist sajakonna meetri kaugusel. Ja nüüd veel ilmast oleval ööl pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub lääne ja edelatuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on üheksa kuni 14 kraadi. Homne päev tuleb vahelduva pilvisusega, paiguti sajab hoovihma ja võib äikest olla. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on 17 kuni 22 kraadi. Selline oli päevaga järjekorranumbriga 17606 kuulmiseni.