Reisiraadio. Riisiraadio. Tere kuulama taas reisiraadiot, jätkame, selgib laupäeval tutvumist Indo-Hiinaga, külastame koos tuttavate reisisellide EP ja Madis Eelmaga kaht sealset põnevat riiki, mis teineteisega tegelikult nii loodusel kui ühiskonnakorralt üsna sarnased laost ja Vietnami. Aga põikame sisse ka tänasesse Hiinasse küll mitte selle kõige punase masse ossa, kus just äsja algasid järjekordsed olümpiamängud vaid selle hiidriigi viimasesse veidigi lääneliku masse oaasi. Inglaslik kui Hongkongi. Mina olen Mart Tummelas ja režissöör on Kätlin Maasik. Aga ilma pikema jututa jätkame nüüd meie reisijuhtide seltsis teekonda mööda laost ja Vietnami. Jätkame siis nüüd juttu reisiseltskonna Epuja madisega ja oleme siin endiselt Nõmme mändide all ja oleme rääkinud Vietnamisse, Laosesse reisimisest, aga me ei ole veel õieti rääkinud sellest, mis on need asjad, mille pärast sinna peaks sõitma. Mis on need vaatamisväärsused, mis teid nüüd on viinud sinna ja alustaksin siis Madis sinust, sest ma tean, et sind huvitab väga kunst, arhitektuur. Kunst arhitektuur, aga muidugi ka loodusütleme laoses ja Vietnamis on ka väga, väga kena loodus ja kui me sealsamas anud vingis olime, siis iga tüüpiline hiina siidimaal, kus on kaljud, sinine jõgi, jõepinnalt lendu tõuseb kurge mõni kõver männinäss, et see on, see on nii tüüpiline, see on nii lummav. Aga noh, alustame sellest. Jõudsime kõigepealt inti. Anni, see on laose pealinn, mis samuti kolm, 14 aastat tagasi oli, ta ei olnud küll varem mõttes, aga, aga ta oli, ta oli räämas, praktiliselt ma tea, kella kuue ajal õhtul, linn jäi pimedaks, ei olnud tänavavalgust, mis paari üksikut poodi oli lahti, aga nüüd oli kena roheline, renoveeritud linn ja siis no inimesed on oma võidu tähistamiseks prantslaste üle ehitanud sinna linna keskele prantslaste triumfikaare aarde triumfi koopia. Täpselt koopia on aga enam-vähem samades mõõtudes, aga, aga natukene laose stiilis. See on siis nagu üks üks asi, mis seal nagu keskväljakul pilku püüab. Mingi kaunis purskkaev, mille on hiinlasetele kinkinud, muidugi ma ei tea, kui tõsi see on, et tegelikult nad ehitasid selle triumfikaare ameeriklaste rahadega, mis oli ette nähtud nende pealinna lennuvälja renoveerimiseks. Siis on seal paar väga uhket vana templit, sellesama suur kuningas haritati ajast ja siis nende kuulus tuuba, kuldne tuuba seal kesklinnas. Mekongi jõgi on ise ka müstiline ja muidugi ütleme kõik need just selline prantsuse stiilis niisugune väike rohelise linna sihuke võlu, et sa käid seal, sõnavõtt on suhteliselt laiade, ilusate asfalteeritud ja liiklus on noh, peaaegu olematu, ütleme autosid on suhteliselt ikka väga vähe. Ja muidugi need mõnusad inimesed ja, ja nagu igal pool, nii Hiinas kui Kagu-Aasias, on see, see õhtune söögirõõmud. Ja need olid lisandunud pinnaga õhtused osturõõmud, et sinna Et ei ole enam nii vaene, et midagi poest ei ole saada nagu esimesel korral käies. Et nüüd oli jah, sinna sinna lisandunud niisked ööturud eriti uhke ja suur oli see seal vangis. Aga õieti Annis sama moodi, et, et see tehakse nii, et üks päeval tänav, mis, kus sõidavad, autod on tavaline liikluseks pannakse lihtsalt õhtul kinni ja see on ikka niisugune. No ma ei tea, nagu meil Viru tänava umbes näiteks ütleks võrdluseks vähemalt niisuguse pikkusega ja siis tuled kaubitsejad kohale, igalühel on antud omaseniisune platsike ja laotavad sinna oma kauba maha, seal on väikesed laternad ja siis noh, ta ongi turistidele suunatud. Ja siis sa jalutad seal edasi-tagasi ja siis no ikka hakkab sulle midagi seal külge. Et hõbenäiteks on see, mida nad ise omandavad ja teevad sellest palju veeni asja siis muidugi punutised ja võid skulptuure, ostaja, nuh, trükipilte ja mida iganes soovid, et kui sa rohkem oled reisinud, siis mingist ajast alates ehkakad üritame aina vähem ja vähem Moskva. Et aga noh, see on niisugune hea võimalus ka tegelikult, kellega suhelda ja vaadata inimesi ja siis seal on ka niisus rahvakunsti. Sa oled erinevat ornament, erinevat värvide kasutust. Et ta lihtsalt on niisugune kena silmale vaadata ja ka tänaval siiski, et tõepoolest, sest ta meenutab niisugust kuurortlinn, kus ülesvuntsitud kauplused ja seal on kena sisekujundus ja ilusad tüdrukud. Müüjad, et need on lihtsalt tore vaadata ja käia niisama, ilma ostuhuvita ringi. Muidugi on epunustus nüüd öelda nii laoses kui Vietnamis on ikka üks kõige olulisem kaubaartikkel nagu Hiinaski on ikkagi siid sest siidiusside kasvatamine on täpselt sama vana kui see Hiina riik juba vanades straktaatides mainitakse, et seesama kuningas fantii juba see 2800 aastat enne enne meie aja arvamist õpetas rahvale siidiusse kasvatama ja selles syydi tegema ja see Sidim no ma ei ole muidugi, see on rohkem naiste pärusmaaga tõesti fantastiliselt mustreid ja, ja kuidas need inimesed tegelikult me käisime külas vaadates vaatamas, kuidas nad nende telgede peal käsitsi seda udupeent niiti, mida, noh, ma ei tea, ma toon prilliga vaatama ja ja milliseid rätikuid ja kui hea soodsa hinnaga need seal kõik on, need sallid ja ja linad ja linikud ja, ja noh, siis on ikkagi väga-väga oluline seal. Madison ise ju väga hea fotograafi ja me vaatasime ka enne neid pilte ka mitmesugustest koobastest, et need koopad on sealkandis üks omaette vaatamisväärsus. Neid looduslikke koopaid on seal tohutu hulk, ma arvan, et võib-olla noh, nii veidi liialdan peaaegu seal iga väiksema või suurema mäe sees võib olla koobas ja neid järjest avastatakse ja siis osad nendest, mis on suuremad ja pikemad siis noh, tehaksegi nii-öelda kõrda turvaliseks vaatajatele, sinna pannakse valgustus sisse, tehakse teerajad korralikult. Aga lisaks niisugustele on seal ka noh, niisuguseid isehakanud niukseid, Metikumat sorti koopaid, kus sa lihtsalt sõidad jalgrattaga mööda natukene suuremat teed ja siis tuleb viit vasakule, mis näitab, et väga ilus koobas seitse kilomeetrit ja siis väntad sinna kohale. Mitte kedagi ei ole ümberringi, sõidad mööda riisipõldu ja mööda niisus metsatukk akest ja võib-olla mõnest väikesest käest üle või läbi. Ja ikka kedagi ei ole ja sa jõuad selle toreda koopa juurde ja enne imet, seal on niisugune laud ja selle laua taga istub mees, kes on just nimelt sind oodanud, et müüa sulle koopapilet umbes 10 Eesti krooni eest. Ja kui samas on niisugune metsikumat sorti, et seal ei ole valgustus sisse, tuleb suga kaasa. Tal on siis niisugune väike lambikene sulle pakkuda, ta läheb, tatsab su ees, seda võib-olla selle eriti keelta ei räägi, nagu ta oskab näidata selle vasakule paremale ja ole ettevaatlik ja ja see on väga elamuslik, kuigi üsna ekstreemne, et noh, et mõni koht, mis ta ütleb, et vaata siia alla, kui sa vaatad, siis see võib sulle tunduda üsna õudne. Aga noh, see kokku on emotsionaalselt hästi palju KOV ja noh, ka muidugi naljakas, et kas sa mahud sellest ahjust läbi ja ja et sa tunned ennast nagu vinni puhkeseal, liiga palju mets söönud mõnes kohas ja, ja siis väntad jälle rõõmsalt oma jalgrattaga tagasi ja see on parim puhkus. Nahkhiiri ei olnud seal koobastes, me ei näinud, seekord oleme näinud hästi kohutavalt, kohutavalt palju nahkhiiri Vornja saarel, kus minnakse nii vahelepõikena, kus minnakse spetsiaalset õhtul nende koobaste juurde, kus kümned tuhanded nahkhiired korraga lähevad õhtul jahile. Ja siis see ümbruskond on hästi puhas, kas seal ei ole mingeid haigusi ka taimedel seetõttu, et nad lihtsalt kõik need putukad seal hävitavad ja see on muidugi omaette müstiline vaatepilt, taevas hakkab imenduma aegne mustad nahkhiired kümned tuhanded korraga seal taevasse, aga seal võib-olla nad kusagil kusagil seal nii pikutasid, et meie neid ei näinud. LDL loomastikuga kokkupuudet ei olnud otseselt. Ei juhtunud jah nägema, aga mitte etteütles, kümned tuhanded seal on kommentangi, koobastes on, on kümned miljonid, mis need seal välja lendavad, aga tegelikult nii palju, et nii laoses kui Birmas ei näinud jah, eriti nahkhiiri, aga turul neid igatahes grillitud müüdi. Nii et neid süüakse seal Süüakse nii rotte, oravaid lendoravat ma proovisin jah, grillitud, aga, aga kiitei. Ja kunagi ma lugesin kusagilt, et, et Birmas on märkimisväärne hulk inimesi, saab nõelata aga ei ole kokku puutunud ja ka nende inimestega, kellega kontakteerusime mingi statistika järgi oli umbes, et see oli mul hästi küllata. Ette, nii, et teie ei saanud ei nõelata maoltega hammustada skorpionid. Ei, jah, ei, isegi mitte mürgiselt moskiito Alt, aga noh, see on asi, mida me alati tõesti ka teeme, et me neid malaaria kuuri ikkagi teeme, enne kui me läheme. Nii et ikkagi ettevaatus on tarkuse ema. Jah, just ja õnnetusjuhtumikindlustus on ka ju alati hea omada. Teeme nüüd ühe väikese vahelepõike oma Vietnami Laose reisidele sest just on alanud Pekingi olümpiamängud Teiegi lõikasite sisse oma reisil Hiinasse minnes siis Hongkongi, muide Hongkongis peetakse ju olümpiamängude ratsavõistlused. Ja tagasi tulles siis tulite, läbima kao, mis on siis hiinapäraselt aumen ka nüüd Hiinale tagastatud linn. Et kui nüüd häälda seda Kagu-Aasiat ja Hongkongi, siis need on ju kaks eri maailma. Nojah, ta on ikka hoopis teine maailm juba juba lennuki pealt maha tulles ja linna ütleme keskele, sõitudes on tohutu kõrged majad, no aga mitte mitte eriti ilusad, mitte midagi, arhitektuuriliselt ütlevad suured kõrged kastid, mis on troopiliste vihmade poolt siukseks, noh, suhteliselt siuksed. Ma ei tea, õnnetu mulje jätsid, aga linnakeskus on juba selline kaasaegne mood suurte väljakutega, suurte kaubamajadega pankadega ja noh, see ka kõik see suhtumine on hoopis teine, kui sa ennem küsisid, et kuidas, kuidas keelega hakkama saada, maakohtades väikses kohas on sul alati kõigiga aega nagu suhelda, ennast mõistetavaks teha ja teistega suhelda, aga siis linnas on ikka, kõigil on nii tohutu kiire, siis seal alati oli. Isegi kui me selle laevaga sõitsime Ühe saare pealt teise peale, siis meeletu mass oli kogu aeg, et kõigil oli siuke tamp taga sihuke täpsus ja ja ainult ainult ainult rahvas sebis seal nii tänavatel kui ka seal ühistransa. Murdis 99 aastat oli ju Hongkong renditud Suurbritannial, eks inglise mõju seal ilmselt one tänase päevani tuntav ja Madis ütles, et noh, nagu seda hiina linna seal õieti ei olegi, siis ongi nagu tegelikult üks tükike Euroopat seal Lõuna-Hiina mere ääres. Kas ta on tükike Euroopat, et võib-olla ta on pigem ikka noh, niisugune, et et kes on käinud Singapuris või siis Kuala Lumpuris näiteks, et nendega võrreldes noh, minu arust Singapur oli ikka väga ilus, ilus ja roheline linn, võrreldes Hongkongiga ja Kuala Lumpuri oli rohkem linn nagu seal, rohkem on hooneid, aga noh, minule näiteks ka jättis parema mulje seal kindlasti vaid seal hästi palju sõltub ilmastikust. Et kui seal on udu nagu seal oli ka niisugune kehvle isegi nagu vihmane veidi sellele, kui meie olime siis ta niisugune hall ja sombune ja veidi niisugune kurb ja tõesti, sealt ta on erinevate noortepealt ja siis see niisugune hästi üles vuntsitud on Cowloon, kus siis on see keskus ja kus on siis kõige uhkemad hooned ja tõesti, noh, seal on näha, et seal on palgatud hästi kallid arhitektid, seal on väga erilise arhitektuuriga maju, üks uhkem kui teine, nad on väga võimsad, väga suured-suured, hotellid, suured kaubanduslesed, uhked suured laiad teed ja me olime ju vahetult enne jõulupühi. Et siis kõik oli ka vastavalt kaunistatud ja õhtul muidugi kui hämaraks läks, siis tasus täiesti spetsiaalselt minna ja inimesed kogunesid spetsiaalselt, et vaadata neid noh, siis neid tulesid missisin hoonete peale, spetsiaalne täiesti on, ma arvan, et siis tööstusharu, mis suudab siis neid lampe kaunistusi laserprogramme, et siis majade peal siis majad nagu. Lähevad omavahel, nii et vähemasti väga värvikas oli siis jõulude aeg sellises miljonilinnas, mis on ju ikkagi üks Hiina suuremaid linnu. Jah, me käisime näiteks seal seal jõulude ja uusaasta vahel korraldataksegi, niisugust rahvale tasuta sõud. Et kui me, no paljud on võib-olla sattunud vaata ma v muusikat ja v mängu kus siis muusika taustal ka siis vesi erinevatel kõrgustel, siis hüppab ja vuliseb muusika taktis värvidega, seal antakse veel nüansse juurde, siis seal oli tehtud niisugune lasersõu hoonete peal, mida sai ühe saare pealt vaadata teisele saarele, üle jõe ja siis kõik inimesed kogunesid sinna, turistid ilmselt, aga võib olla ka kohalikud kalda peale võtsid platsid sisse ja siis sõu algas nii nagu ikka tähti tutvustatakse. Et kordamööda tutvustati, et selle kompanii maja ja, ja see on selle arhitekti poolt ehitatud ja siis see maja kas klinkis või talle olid seal mingid laserkiired peale lastud erinevat värvi. Ja siis kui see osa oli läbi, siis tõesti nad nii-öelda laser abi suhtlesid omavahel ja sinna vahele ka siis igasugust ilutulestiku ja kõiki noh, niisugust et asja, et et raha lendas kõvasti õhku ja ka oli väga nauditav vaadata, et mina lapsikult armastan ilutulestiku ja mulle küll väga meeldis. Ja tundub, et selles linnas üld üldiselt on, on raha ja rikkust väga palju. Et oli nagu kunagi nagu mulje, et, et see on nagu odavate kaupade paradiis, aga tegelikult Kulla tänavad olid pikad ja, ja, ja kalleid kelli ja kõik noh, kõik need armoonide versatsid ja kõik olid esindatud ja siis ma lugesin ühte artiklit kohalikust turismiajakirjas, kus kirjeldas, et selle Hiina uue aasta nädalaga läheb, et iga päev Hongkongist hästi luksuslikke turismireisidele 300 grupp. Ja oli kirjutatud, et sel aastal on nõudlus järjest kasvanud just luksusreiside järele, et mitte enam 5000 dollarit, vaid inimesed on nõus maksma seitse, kaheksa ja rohkem 1000 dollarit. Et külastada, ütleme, teisi maailmavaiku sõita kruiisilaevadega ja et need inimestel on ka hakanud huvid on laienenud, kui varem käidi lihtsalt kasiinolaevadel mängimas, siis nüüd on väga popp Austraalia ja Uus-Meremaa veinimõisate külastamine, veni, degustatsioonid ja, ja Austraalia ka rahvusparke pärit ja, ja vist inimesed, et võivad kallimaid reise, paremaid hotelle ja parem andke külme, maksame. Vietnam, Vietnam on ju riik, millest noh, ütleme niimoodi 30 40 aastat tagasi ju väga palju tollases Nõukogude pressis kirjutati ja sõda lõppes sellega. Vietnam ühendati Põhja-Vietnami kommunistliku režiimi alla. Kuivõrd nüüd Madisse Vietnam on tänaseks muutnud oma palet, kuivõrd turuma majanduslik ta on, kuivõrd meie lääne inimesena sinna minnes tunneme ennast seal nagu hästi. Turg tungib igale poole sisse, aga kui tänavapilti näiteks Hanois vaadata, kui me siin kuus-seitse aastat tagasi käisime, siis oli seal vast miljon jalgratast, aga lugesin just selle aastavahetuse politseiülema seda nagu kokkuvõtet siis viie miljonilinnas on natukene alla kahe miljoni lummut, ratta, mopeedi, mis iganes siis hulk autosid. Aga need vanalinna ja need vanad tänavad, need olid küll noh, peaaegu täpselt samas seisukorras, aga kaubaletid muidugi olid oluliselt muutunud ja kõiki sama nänni, mis on meil siin, turgudel, poodides olid ka seal müüa ja noh, ütleme kuna me olime ka jõulude ajal, ma juba siin enne mainisin, et oli, olid neid päkapiku müts, jõuluvana mantleid kalpsasid ringi ja needsamad Coca-Cola värvides ja ei, olidki jõuluvana riides, poisikesed hüppasid ringi, restoranid ees, kutsusid sind sööma ja ütleme, kõik need CDd movie igal teisel vàlja, seal oli ka mobiil on, eks ole. Aga no seal seal ei ole mootorratast, lihtsalt nagu meil on ta ikkagi ilmselt nagu lustisõiduriist siis seal ikka põhiliselt nagu pakkide vedamiseks, et et üsna tihti oli kolm ja neli inimest vaeska viis seal peal ja ja ikka uskumatult, kui palju seda kraami sinna peale laoti, kas oli siis 200 kana või, või, või banaanikuhilad, kus mehe silmadelt välja passid või iga igasuguseid kaste, kolaja ja mida iganes, muidugi tänaval oli see liiklus täiesti kaootiline, kunagi ei saanud aru, kuhu poole see ja see oli, see oli lõputu vool, kuhu poole ta keerab ja, ja ristmikul kõik pöörasid kuhugi ja sõitsid. Ja see niuke hakkas peale kusagil kella nelja-viie ajal ja vist kella kaheksani õhtul oli, mitte mingit vahet ei tulnud, et, et see oli ka oli jah, ikka meeletu palju, kuidas on nagu aeg edasi arenenud. Jorge sõItub köögi, jah, aga foorid olid olemas siiski ja see, et nad ikkagi ootasid, aga tõesti, kui see mass tuli, et siis see on hämmastav, et see ongi 10. reas, on lihtsalt sajad tuhandeid mootorrattad sõidavad ja nad olid läbi viinud väga suure olulise reformi. Lugesin selle kohta seal kohalikust ajalehest, kiivrid olid tehtud kohustuslikuks ja siis kiivrid olid, oli väga uhkeid, et kiivrid olid igas Vikerkaare värvis ja ilmselt on seal oma trendid, missugused inimesed teavad, missugused närvikiivreid ja missuguse passongiga kandma. Ja tõesti inimesed ilmselt on trahvidega korraldatud, et inimesed neid kiivriga kandsid. Ja siis me lugesime lehest veel, et seal vanas Hanois, kus ka meie, siis see väga mõnusa soodushotell asus tõesti, keset seda vana Hanoidmis samamoodi pärastlõunal muutum ainult üheks lõputuks kaubaturuks siis Lees oli ka selle kohta kirjutatud, et, et seda tänavakaubandus tahetakse ära lõpetada, piirata hästi tugevalt ja lõpetada sellepärast et noh, loomulikult on nii, et et sealsamas need inimesed elavad ja seesama kanalisatsioon seal jookseb ja sealsamas pestakse neid sööginõusid ja oma pesu ja risti-rästi ma ei tea, ühe maja, elektriliinid, seal on mingi 50 traati jooksev mingi pundar Aron kusagil puuviljad ja noh, see meile nagu harjumatult asjad, aga samas loomulikult see käib selle elu ja juurde ja kui seal tõesti need kaubaturud ära likvideeritakse, sinna lihtsalt mingid kastmajad püsti pannakse, siis ta loomulikult ja alati ka kaotab midagi, sest seal sealsamas kõrval on tõesti need kaelkookidega inimesed patseerinud seal tänavat nii-öelda siis seesama inimene oma selle riisimütsikese ka tal on need kael koogud ja seal on kõik ilusti välja pandud, ahvatlevad puuviljad, mida sa võid seal möödaminnes osta ja see on tema elu ja sina oled seda seal külastamas ja see käib selle juurde, et samas on jälle ikka seesama jutt, tõesti, kahju on, kui see gara kaob. No tegelikult nagu te ütlesite, see kommunistlik minevik on seal ka lausa muuseumi seadvustatud. See on üks iseäralik muuseum. Jah, Hanois on onu hoole või ussimiinile pühendatud väga-väga pompöösne hoone, siis on samasse ka mausoleum, kus kenas valges mundris positajad püssidega valvet peavad. Me nägime ka ära selle vahtkonnavahetuse ja see muuseum muidugi hoone, kuhu ei ole raha, kokkuhoitud, ta on isegi mõtlen New Yorgi. Kuulge feimi muuseum on, on midagi selline sarnast ja siis see kogu see sisu on väga kenade marmorplaatidega hästi disainitud. Aga samas kõik see butafooria, mis seal on, on, on küla, onnikesi on mingisuguseid niisugune sinna kokku veetud ja siis on supermoodsaid toole või, või hiiglasuuri vineerist banaanikobaraid muidugi hästi ka palju materjale. No ma nagu sellest Hossimini elust eriti palju ei tea, aga ilmselt ta oli ka küllaltki haritud onu, nii et prantsuse keelt vabas valdas ja, ja igal pool on seal iga seina peal, iga nurga peal on mingisugune tema kuldne vaat mis ta on kellegi kohta jälle öelnud. No mina olen isiklikult näinud Hoshi Minni 1961. aastal, kui ta külastas Tallinna ega seal ei olnud mingit jälge Külastus eesti külades jälge ei olnud, marti ajalool on kaduma läinud sinu jäädvustus sinu kohtumiselt onu hooga, nagu meile ta kohe sõbralikuga hakkasime nimetama, aga see oli tõesti täiesti müstiline muuseum, et see oli nagu nagu tsirkus ja nagu huumorikool ja siis nagu ka mingi religioosne tempel tõesti temale pühendatud. Siis hästi veel meelde seal, et näiteks siis kui ta oli ära surnud, siis ühe suure terve seina klaasi taha olid asetatud kõik pärjad, mis olid toodud tema matusteks ja siis siin vaatepoolsel oli välja pandud püstjala peale klaaside vahele koopiad siis nendest järelhüüetest, kõige pealmine oli Nõukogude Liidu oma ja siis saatkonnast oli seal, kuidas Hanoi Vene saatkonnas siis on, seltsimehed auvalves, kui nad on teada, saanud sellest kurvast sündmusest ja ära lõigatud need leinalintide lindid ja need siin eksponeeritud ja kõik sealsamas kõrval tõesti, kuidas onu hoo kohtub lastega ja ja siis mingid mundrid ja tankid ja kõik isiklikud asjad, isiklikud asjad ja kõik, kõik absoluutselt niimodi segamini ja Madis täiesti niisama ei öelnud, et, et ta sellest arhitektuurist meenutas tõesti New Yorgi kogenemi muuseumi ülesehitust, et kaldtee nagu teo koja sees nagu, nagu saab ratastooliga ka minna, nagu nalja viskasime. Et see tegi ikka tuju kohutavat heaks ja me muidugi seal ka painasime, üritasime teada saada, et mida need inimesed ise sellest sellest ajaloost minevikus ja sellest Hossiminist arvavad, aga meil ei õnnestunud seda teada saada, et kohe, kui me hakkasime urgitsema, siis nad jäid baasia liikult salapäraseks ja mitte midagi ütlevad, et sa võisid selle nende vastuste järel järeldada täpselt seda, mida ise soovid. Et neile ei meeldinud selles osas seisukohta võtta või võib-olla nad ei tahtnud või ei julgenud, et ei olnud näha, et nad kardaksid. Kuidagi põiklesid. Kõrvale, või mõte, et ta on nii-öelda pool pühak juba siis võib-olla ka niisugune religioosne, selline talitsetus, aga kas Hossiminelon ka mausoleum seal Hanois algul mainisin, et seal, kus need valgetes kinnastes isegi mausoleum ja, ja esiuks on sealjuures sisse saanud sinna, kuna noh, tol päeval tõi stange palsami. Ei tea, aga see, see kõik oli hästi-hästi ilusas kohas, see oli kohutavalt suur tohutut suurt park, mille ümber olid ka väga uhked vanad villad, paljudes olid saatkonnahooned ka suurt aedade sees hästi suured territooriumid, väga uhked majad, hästi korrastatud ja noh, oli ka näha, et seda siis valvati kontrolliti. Aga no mingit matti külastus sinna mausoleumi ei olnud, nii et meie lihtsalt otsisimegi nii-öelda seda onu hoomuuseumi ja siis juhuslikult sattus etne mausoleum juhuslikult, nägime ära ka selle valdkonna vahetuse ja siis kas seal ei olnud mitte mingi, muuseas, oli lõuna, et me pidime aega parajaks tegema, et see kõik oli kokku üks väga suur atraktsioon, me olime neljakesi ja me, see tegi meile suurt rõõmu kõigile. Ja sealsamas lähedal üks teine suure tuntud onu kuju, meil tal nagu lenin, aga seal oli-le ja ninn. Kahes osas on nimi. Tegelikult ju Hoshimini nime kannab ja tänasel päeval see nende lõunapealinn nii-öelda ehk Saigon teie nüüd otseselt sinna lõunasse välja ei jõudnud, aga Te liikasite Hanois ka edasi lõuna poole. Hueene. Me käisime jah, Götame, käisime ka seal ida pool along Peise seal kuulsas lahes, kus on kusagil 3000 kaljusaart, mõned on imepisikesed, teised on nagu see Katpaa vist on kõige suurem, mis on kuskil 30 kilomeetrit ikkagi ühtepidi läbimõõt ja need on ka sammas, siuksed, kaunid rohelised, et noh, niisugused hästi maaliliselt ja tihti just kujutatakse Vietnami nii-öelda piltidel fotodel ja väga palju on ilmselt ka filme tehtud, on Bondi-seiklusfilm ja siis no imehästi on selles film Indo-Hiina näidatud sedasama maise filmi ajal prantsuse film ja ja kui ma nüüd meenutan siin tagasi seda aega, kui me käisime esimest korda, siis meil oli vist ainuke laev, millega me sõitsime peale, aga nüüd oli sarnaseid laevu vist sadu, nii et terve see laht oli, oli ikke Kuvinal täis selliseid, et päris mõnusad laevad vist seal oli kuus või seitse kajutit, kahesed kajutid, kõik kõigi mugavustega ja korralikud restorani söögid ja noh, ütleme mõnus siuke kahepäevane retk oli, vahepeal käisime isegi vist kajakiga sõitmas seal midagi vaatamas ja siis võtsimegi selle lennukipileti ja lendasime. Kuues või on vist selles mõttes huvitav paik, et seal on säilinud veel seda muistset arhitektuuri. No kui ta ei ole nüüd nii muistne, ta hakkab ütleme seal 1800 sellest ajast peale, kui ma lähen juhul seda, mis ei ole päris pommitustes hävinud. See on seal parfiim jõe kaldal, on need imeilusad viimaste kuningate või keisrite mausoleumi, noh seda on nagu raske öelda, mausoleum ta ei koosne ühest hoonest, on ikkagi 10 või, või isegi rohkem hektarist pargid, kus on tiigid, on seal igasugused leinajad, et õued ja naudingute õued ja siis on nende naistele pühendatud templid ja siis on see peatempel ja ja igav keiser või imperaator on selle välja arvatud, üks on, on eluajal selle ise välja valinud selle paiga kui nad on kuskil 12 kilomeetrisse, selle kaldariba peal. Ja mõned nendest on isegi ise projekteerinud omaseks, nägemuse oma mingisuguse ajastu stiilile ja siis on kirjutanud iseendale järelhüüdeid sinna, kui tublid, võimsad ja targad nad on olnud. Aga noh, ma ütlen, et see on päris selline. Hästi kaunid kohad ja hästitükke hiina stiilis väljapeetud tiigikesed, Sillakesed kaunid puud, kaunid aiad, kõik. Jah, et seal noh, kui ei teaks, et nad on sellest 18-st sajandist, siis pigem nad ongi igavikulised, et sa võiksid ka arvata, et nad on tunduvalt vanemad ja nad on hästi säilinud, vähemalt osa nendest kindlasti vajavad ka kohutavalt suurt raha, et neid neid restaureerida ja seal siis neid jupikaupa ka seal kohendatakse. Aga nad on jah, igaühel on oma stiil selleni svaid hästi teeni huvitavaid detaile a la et et kellelgil on kivist skulptuurid raiutud, kus on terve õukonna esindajad, et siis valitsusametnikud rõivastes selleaegsetes ja peakatted ja habemed ja, ja nad on elusuuruses, kui valge inimene nende kõrval seisab, siis, siis nad tunduvad tillukesed, aga paar aasia inimest tulid sinna, tegid nende kõrval pilti ja siis nad olid väga sobisid ka selles mõõdustikus. Ja siis noh, näiteks elevandid ja hobused nagu laua peale pandud ritta ühe mänguväljaku peal ja noh, niisugused hästi peeni või siis ega väga suured, uhkelt trepid, mis viivad sinna mausoleumi väljas, ostad selleni selle pileti sinna, siis sa võid selles kompleksis jalutada. Et hästi maaliline. Kõigi muude asjaga võrreldes olid jah, nende sissepääsu piletid olid, olid küllaltki vallid, olid viis dollarit ja kuusia kui see terve päeva paadiretk, kes maksis 10 11 dollarit, noh, me võtsime paadi, millega, mis seda kulgesime mööda jõe kallast. Siis tulime kusagil maale, üks kompleks oli ka ilmselt natuke kaugemal, kus me saime ka selle pisikese mootorrattaga sõita, siis külapoisid, võtsid meid sinna nii-öelda taha otsa peale ja kihutasid sinna selle kompleksi juurde. No miks ma küsisin seda, et kas on säilinud sellepärast et see suur sõda, mis seal jo kestis ju üsna kaua ja pommitati Vietnami nii-öelda mõlemalt poolt. Ameeriklased pommitasid ju miljoneid tonne, et kuivõrd selle sõja jälgi on veel näha tänasel päeval? Sõjajälgi ei olegi nagu eriti, aga peale selle kuningate mausoleumis on sealsamas Parziim jõe ääres ehitatud ka keisrite palee ja see on ehitatud sellesama, nagu ma eelpool mainisin pekingi selle keelatud linna koopiana väiksema koopiana ja seal on ütleme, seitse müüria kõiges sisemises elas siis kuningas, seal on säilinud mõned hooned ja siis suured pronkskahurid, pronksist siuksed. Ma ei tea, mis otstarbeks, kas v anumad, tohutu suured, võib-olla tonn või paar läheb, et sinna sisse ja noh, nii palju kui ma lugesin, siis ükski sõda ei ole teinud sellele keisripaleele rohkem kahju, kui, kui see jõe üleujutused, et jõgi on mõnekümne ütleme aastal 1900, kuskil on üle 10 meetri on veetase tõusnud ja see on praktiliselt nüüd selle kõik ära hävitanud, nii et noh, kuni kuni tänase päevani leitakse sealt muudades kõiki noh, mis iganes geni asju, mis on jäänud selle mudeli vee alla. Aga nad loomulikult ka investeerivad sinna raha, et seda järjest ikkagi seal restaureeritakse, et ka meie selle eelmise ja praeguse külaskäigu vahel seal selles samas ikkagi oli juba kaaliks teater jälle antud ja nad korrastavad nii palju, kui nad jõuavad ja võib-olla siis ka see, et noh, et, et need piletid olid muu asjaga võrreldes natukene soolasema hinnaga, et et noh, kui see läheb nagu selleks asjaks, siis, siis noh, siis miks ka mitte maksta. Õiglast hindab, et seal oli ikka päris palju ka neid kividest üles ehitatud ja noh, järjest järjest tehakse nii, et see on üks asi, mis. Tiina veel oli juba korra juttu sellest, et meid teatakse ikka veel nõukogude liiduvabariigina, et kuivõrd nendel üldse ettekujutust on Euroopast ja, ja sellistest väikestest riikidest nagu meie siin kas nende jaoks Euroopa kõik on üks suur. Manner no ilmselt see sõltub alati reisil, inimesest, kellega sa kokku saad, isegi näiteks mida ekstreemsem mõttes ja, ja unikaalsemates kohtades sa, sa rändad ringi ja siis siis on selge, tavaliselt sa kohtad seal kui see keegi teine inimene on ka siis ta küllaltki hari ja palju lugenud, kes läheb sellisesse kohta. Aga minul oli, eelmise reisi ajal oli ühe Vietnami mehega ajasime juttu ja siis mille pärast ta tundis Eestit, ütles, et et Vietnami jalgpallikoondise peatreener on hollandlane ja ma tean, et eestlastele hollandlane, noh, see oli mõned aastad tagasi, siis kui meil veel hollandlane on, nii et ära ütled, teatakse küll. Jah, aga suhtumine eurooplastest on ikkagi positiivne, kui neil raha on, ilmselt ongi praegult, kui sa ikka oled turist ja tood raha ja siis, noh, ma ei tea, Korama üritasin ka küsida, et kuidas ta ameeriklaste suhtes ei, ei midagi, et noh, kui kui tuled rahaga, siis võtame kõik vastu. Mina ei tea, kas see on ikka nagu tavalises elus, et kuidas kutsu külale nii küla kutsule, et on ju selge, et ei sobi võõrasse kloostrisse ronida oma reeglitega ja kui sa ikkagi aktsepteerib seda ja kui Sa väljakutsuvalt ise ei käitu ja kui sa ei solva tõesti kohalikke inimesi oma oma, ma ei tea, poolalastiolekuga või skandaalitsemise või karjumisel ka, mida aasiakultuuris peetakse väga põlastusväärseks. Kui inimene ei suuda ennast talitseda. Et noh, siis miks nad peaksid suhtuma nendesse inimestesse halvasti, kes tulevad nende maale, võimaldavad neile tööd ostavad nende kaupu ja teenuseid? Ma ei tea, ma ei suuda peaaegu ühtegi negatiivset kogemust, võib-olla ma olen liiga positiivne inimene lihtsalt. Samas on ka alati, et noh, suur osa inimesi on nagu turistid ja eks igal inimesel on õigus olla niuke, nagu ta on, aga küllalt ehkki noh, niuke närune tunne oli tihti vaadata, kui väga ülbed inglise just inglasi oli seal palju noh, mingisugused mehikesed, ma tea, teerullimehed või siuksed, et kes, kes saavad uhked olla, et neil on oluliselt rohkem raha ja kui nad siis nende väga armsate inimestega kas siis kuskil söögikohas või poodides, no ikka väga julmalt ülbitsesid ja, ja räuskasid ja ütleme no ma ei tea, tähendab, ei tea, kas tasub minna ennast seal välja elama või, või seal sedasi. Nii palju siis seekord kahest Indo-Hiina riigist, järgmisel pühapäeval hoopis teine ilma suund ja hoopis teine reisiseltskond. Aga luban, muljed on sama eredad ja põnevad. Tulge ikka kuuldele. Saate tõid tänagi täieli Mart Tummelas, Kätlin Maasik. Meie saade kordub järgmise teisipäeva õhtul. Saate saateid järelkuulata internetist vikerraadio kodulehelt. Kuulmis.