Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Nagu ikka laupäeviti kell on saanud kohe 11 ja viis minutit. Oleme teiega, pakume mõtlemisainet. Täna siis vikerraadio ovaalse laua taga ajakirjanike kolmik, Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetaja Sulev Vedler, Eesti Ekspress ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe. Eesti televisioonist. Sulev Vedler on meil meie klubis esimest korda, nagu iidne tava meil ette näeb. Viimase 11 aasta jooksul siis paar sõna endast. Olen tegelenud ajakirjandusega aastast 93. Enamuse aja sellest olen kirjutanud, raadiosse olen sattunud päris harva ja tõepoolest, see on mul debüüt selles saates. Varem olen paaril korral ikka Kuku raadios käinud ja raadio kahes põhiliselt kirjutan ma äriteemadel. Sekka on juhtunud veel igasugu muidki asju, alates spordist lõpetades poliitikani. No plaan sulle ka lõi, nii on lihtsalt ette tulnud, aga elu on selline. No et, et kuulaja sind veel paremini haaraks täna ja edaspidi, siis millised sinu nii-öelda tähetunnid on olnud? Kirjutava ajakirjanikuna olen saanud mitmesuguseid auhindu pidanud otseselt silmas üldse auhindu, vaid vaid, mida sa ise nagu oma suurteks haududa, eks paneerima vaata, need auhinnad ongi seatud Ena ilmselt paremate lugudega. Aga kui vaadata, et mis on kõige paremad lood, siis need on ikka sellised, mis lähevad südamesse, kas seal et olnud lood, mis on seotud lastega ja sellised hästi inimlikud asjad lastekodulastest või siis mingitest vägivalla asjadest. Aga need on sellised asjad, mida ma kirjutan väga-väga harva. Et minu jaoks see on selline hingeliselt võtab täitsa kõvasti läbi. Ühest küljest, aga teisest küljest jällegi on ka lõõgastus. Kahjuks kahjuks ma ütlen lõõgastus selliste igavate äriteemade vahel või poliitikateemade vahel. Et päevast päeva tegeleb numbritega või Surtafääridega, siis mõnikord on selline väikese inimese elust rääkimine väga-väga vajalik. Kui küsida, kas rohkem poliitika või majandus, siis need on raske lahutada, aga siis rohkem. Kui ma kirjutan ärist kui poliitikast poliitikute monuma satun suhteliselt harva. Viimasel ajal küll olen seda tihedamini teinud, et ega ega neid ei saa tõesti lahutada. Ja viimane kohustuslik küsimus, kuidas ekspressi läheb? Tänases pressi läheb nii nagu kõikidel teistel lehtedel Eestis, et midagi väga rõõmustavat siin ei ole. Lugejad on meil olemas. Ütleme, et ühelgi lehel Eestis praegu lugejaskond ei kasva. Kõikidel ta kahaneb. Võib-olla on üks erand olemas, on maaleht, see on selline kummastav, kummastav, lähtus praegusel ajakirjandusmaastikul ka teekond, see on ka meie kontserni lähtega. Jällegi sellel, sellel asjal on ka üks iva sees, et kui ma vaatan, mida sellel aastal tehakse, siis inimesed panevad kartuleid maha ja veedavad oma nädalalõpp ikkagi kuskil maanurgas püüavad seal peenraid teha, järelikult sellel aastal on see maa teemadel in. Et noorte, edukate ja äri ja see on ilmselt autsis. No ütleme, et teatavas mõttes küll linnainimene vaatab sellel aastal rohkem maa poole. No ja ma lugesin juba kuskil pool aastat tagasi ja Ameerika ajakirjandusest, et seal on seemnete ja igasuguste selliste istikute läbimüük kasvamas. Noh, ega Eestis ei ole ta midagi erinevat, täpselt samamoodi läheb. Nonii meie kuulajatele siis teadmiseks, et see viimane hääl kuulub edasi nüüd ja edaspidi, Sulev Vedler Eesti Ekspressi ajakirjanikule saage selle häälega tuttavaks. Ja kindlasti Sulevi kirjatükkidega, teie olete tuttavad, no me siin enne saadet rääkisime, et, et on hästi tihe nädal olnud, on tõesti, et kui esmaspäeval kogunesid Rahvaliidu ja Isamaa ja Res Publica Liidu volikogud, et otsustada ära koalitsiooni küsimus, kas kas koalitsioonis olla või mitte olla omavahel siis tundub kuidagi juba jäävad kuhugi kaugemasse minevikku, et et ei mäleta nii-öelda noh, asjad siis loogiliselt ette. Et oli tõesti selline nädala algus, kus kus pidi sündima uus koalitsioon, jäi sündimata. Nojah, et. Algusest alustades, et kui, kui see eelmine ehk siis kolmikliit lagunes, siis mina mõtlesin kogu aeg seda, et seal on nagu selline kruusi lõhkumine, et kui ta ühel hetkel ühel hetkel puruks läheb ja siis peate hakkama uuesti nii öelda samadest liitekohtadest liimima, siis ehk siis mingi uue uue uue liidu näol, mis, millel on ta mingid vanad osised siis on täiesti täiesti selge, et see uus purunemine tuleb seda valusam ja seda, seda lihtsamalt. Ja, ja noh, see purunemine tuli veel enne, kui üldse Liivimisenigi jõuti, et et põhimõtteliselt koalitsioonilepe oli ju oli ju mingil kujul olemas, aga avaldatigi jah, välja, kui ma pühapäeva õhtul parasjagu rattatrenni tegin ja siis helistas mulle õhtule kolme toimetaja ütles, et Marek Strandbergi blogis on avaldatud koalitsioonilepe mis ju vist põhiosas nii-öelda oligi nii-öelda alusdokument, siis siis ma mõtlesin, et arvestades seda avaldamiskohta esmaspäeval igal juhul noh, jutumärkides või mitte, aga nalja saab ja liiga juhtus. Mina jällegi, kes ma loen selliseid panga analüüse, mis on igavad, ennast tavaliselt rahvale hästi palju huvi pakku. Lugesin SEB viimaste analüüsi, mille koostas Ruta Arumäe, asjalik noor naine, seal öeldakse väga ilusasti välja. Kuulge, sotside ja Reformierakonna liit pidigi ju pooleks minema. Et seal on ka selline pisike poliitiline osa juures, et et olukorras, kus Eesti riik peab ilmselt minema sotsiaaltoetuste kärpimise teed oli programmeeritud nende kahe partei valitsusse täiesti selge lõhe sisse. Et see oli ainult aja küsimus. Aga mida seal edasi küsitakse, on see, et kuulge, mis nüüd edasi toimub, miks Reformierakond ei lähe nende sotsiaaltoetuste kallale? Sellepärast et keegi peab neid lõikama, hakkame, kõige loogilisem oleks Reformierakond mida ta ei ole tulnud, on see, et Ansip kogu aeg ütleb, et me ei lähe pensionite kallale. Teised parteid ütlevad, me ei lähe pintslite kalale, ainsana on julgenud midagi öelda Mart Laar. Selle eest on ta nahutada saanud kõikidega sellest. Noh, sotsiaaltoetused ei ole muidugi ainult pensionäri kallale, milleks sotsiaaltoetused on ka, nagu praegu uuest riigieelarve eelnõust on, on näha, on ka haigushüvitised, mida, mida tahetakse natuke maha tõmmata. Aga sina, võrdlus Kruusiga, Neeme oli, oli väga huvitav, kruus võib lõhkuda mitut moodi, võib ära võtta näiteks ära koksata sanga millest millest kinni hoida ja, ja ikka saab seda kruusi põhimõtteliselt tarvitada, eks ole, kui käsi võib veriseks saada mingil hetkel mul tuleb meelde küll rohkem üks kultust ühest ühest Eesti filmist, kus üks tütarlaps kõik gruusia sangad ära koksas, aga, aga kruusil ka põhja alt ära lüüa, et nüüd on, siis oleme silmitsi vähemusvalitsusega, mis, mis meenutab mulle küll rohkem nagu nagu kas suure saatusliku mõra löömist sellesse kruusi või, või lausa põhja alt ära löömist, et mis edasi edasi hakkab saama, Meie meie vähemusvalitsusega, peaminister ütleb küll, et lugesin terevisiooni hommikusaatesse üles kõik pähe õpitud vähemus, koalitsioonid, mis tal, mis ta kõiki juhti selged olid. Aga, aga põhimõtteliselt on tegu nii-öelda noh. No kuidas võrrelda Lombaka valitsusega. Mart Laar käis Aktuaalse kaamera stuudios ühel õhtul ja ütles niimoodi väga selge sõnaga, mina olen vähemusvalitsust juhtinud ja ja mul on niisugune selline tunne, et ta kuidagi otsapidi justkui justkui ongi seda teinud, et Reformierakond on teatud mõttes sellises seisus, aga eks sellest sellest ju sõltubki väga paljuski tulevik, et kuidas nende kahe osapoole see abielu olema saab ja ja kõik ju teavad, et läbi ajaloo on olnud seal väga palju heitlikke päevi ja, ja praegune aeg noh, ütleme nii, et ei ole ka just mitte mitte kõige kergem, et et eks seal väga palju seotud minu, mina arvan ikkagi nendest Nende isikutega isikutega, juht, isikutega. Siin minu arust nakkuse kruus on ikka terve veel praegu, et et vähemalt valitsus kujutab kindlasti, et sealt on ainult see kõrv ära läinud ja mulle endale ka tundub, et pigem on see kõrva ära läinud, et võib-olla seal on mõrad jah sees, aga ta on, ta on veel terve. Et jah, küsimus on selles, mis edasi saama hakkab. Et ka väga nagu palju mõeldakse selle peale, et ootame ära nüüd selle nädalavahetusel valimised. Kui seal tuleb mingeid üllatavaid tulemusi, siis võib asi minna ka erakordsete valimiste peale. See on üks variant, mida räägitakse. Teine variant on see, et valitsus peab hakkama parteidega koostööd tegevat. Nagu president võrdles peaministrilt universumi direktoriga, noh, ta ei saa enam sellelt positsioonilt jätkata. Ta peab hakkama siis risti käima teiste monu ja tegema kokkuleppeid hakkama küsima toetust, see õudne olukord. Vaatame, võib-olla saab hakkama. Ehkki näiteks mina kaldun ka arvama seda, et see kruus on praegu veel terve, ehkki, ehkki tal seal purunemisoht olemas, aga samas oli ka niimoodi, et kui seesama kolmikliit püsis, sa tõid küll välja selle, et ja, ja seda on muidugi ka varem räägitud, et teatud niisugused maailmavaateliselt vastuolud seal sees olid ilmselgelt olemas, aga siiski ka paljud tunnistage on väga paljud arvasid, et, et nii-öelda see mõistlik koalitsioon siis nii-öelda lepib omavahel siiski kokku. Nojah, aga oled olemegi selles mõttes ikkagi ühel meelel, et, et reformi reform kõvasti praegu ämbrisse astunud selles mõttes, et nad olid ikka suhteliselt kindlad, et neil on nii-öelda tagatoast noppida vähemalt kaks erakonda kui, et kui ühega ei õnnestu, siis teisega teineteisega läheb ikka õnneks, aga, aga nüüd rahvaliidu loobumine sellesse koalitsiooni tulemast ja nii-öelda kinda heitmine IRL-ile, et Laar alustas juba varakult selle uue koalitsioonivastast tööd ja sellele sellesse, need peamine põhjus miks, miks nad ei ei ühinenud selle, selle liiduga siis kumb teile nagu nagu õige tundub, tähendab, kas, kas rahvaliidu poolt? Noh, nii-öelda oma näo kaotamise võimalus, mis on, mis on, on ju ka tegelikult olemas või tõesti see nii-öelda lootusetu olukord, et, et see koalitsioon ei hakka nagunii tööle, et ei ole mõtet sinna minna ja ennast lõplikult täis teha enne enne kohalikke valimisi? Mina arvan, et siin oli nagu mõlemad täiesti olemas seal Villu Reiljan ja tema tema vendist tegid seal kõva häält. Rahvaliidu juhatus ei lähe, ei lähe sinna sellesse koalitsiooni, et seal partei sees ikka oli selliseid pingeid seal viimastel viimastel nädalatel tulid välja igasugused sellised tegelased, kes kes vahepeal seal rahvaliidus väga aktiivsed ei olnud. Tammsaarest ja skist, Jaanus Männik, seal tegutses ja siin mõned inimesed, sest üks saadikukoht neile oli juba arvata nagu sotsidele minemas, et ega seal arvuti arvestati, mitte kuus häält ei ole rahvaliidul, vaid tegelikult on viis häält ja nad oleksid saanud ja selle selle eest tegelikult kaks ministrikohta. Riigikogu aseesimehe koha, Karel Rüütlile seal rivis tähtsuselt neljas koht, kaks veel komisjoni kohta, et neil oli seal nagu palju võita, aga teisest küljest sündsusetud, palju oleks nad saanud ja nad oleksid väga-väga palju saanud, aga mida ei olnud kahjuks ei olnud seda raha, mille, mida kõige selle vastu nagu panna. Et ma vaatan, mis saab edasi. Nüüd siis kõige olulisem küsimus on see, kust raha saada. Et ükskõik mis valitsus ka ei tehta, et kas vähemusvalitsus jääb või tuleb siin mingi uus kombinatsioon pärast eurovalimisi või siis pärast sügisesi valimisi see eelkõige siiski peab olema sellist lõikav kääridega. Aga jah, mulle tundub, et tegelikult mitmeparteiseis on praegu olemas olemas sellised nii-öelda mitmed võimalikud arengusuunad ehk siis ehk siis võt parteide eneseotsimine, et tegelikult ju ka ju ka Reformierakonnast toodud kuulda ju, sedasama on mängitud siin erinevate nimedega, kes võiks nii-öelda Ansipit asendada, rääkida räägitud sellest, et et ilma Ansipit ta Reformierakond sobiks võib-olla ühe teise vana partneriga hästi kokku. Oja siin räägitakse muidugi kombinatsioonidest kui rääkida klatši, ma ei tea, kas klatši võib muidugi selles saates Clazzy ilusti kuulujuttudeks mängudeks ütleme, et siis nädala alguseks kuumemaid unenägusid oli see, et Edgar Savisaar läheb ise Brüsselisse. Noh, mis on, muidugi me teame, et see on, see on võimatule nägu. Et aga midagi on arutatud, on näiteks see, et Savisaare linnapeaks, aga Keskerakond läheb valitsusse teiselt poolt jällegi eeldatakse, tantsib, ei jää peaministriks, teda ei ole seal valitsuses, võib-olla seal keegi teine on muidugi, eks Savisaar isegi rääkinud Urmas Paeti valitsusest. Ja mina ei tahaks muidugi ka siin mingisugune ennustaja olla seal väga tänamatu tegevus, aga mul on küll selline tunne, et, et siin jätkub seda oma veel pikaks ajaks ja ma kardan, et siin enne enne kohalikke valimisi võib-olla et mingit sellist lõplikku selgust ei tule, et tuleb mingisugune ajutine ajutine lahendus, aga kindlasti nüüd pärast eurovalimisi teatavat pingelangust ja rahunemist. Aga siin paar korda on mõlemad teie mõlema jutust läbi lipsanud see, et me jõuame Europarlamendivalimisteni, aga olete vihjanud sellele, et nende valimiste tagajärjel juba võib midagi muutuda. No mis see, mis see, mis see tulemus võiks olla, mis, mis paneks nii-öelda noh, jõud liikuma ja ja lumepalli veerema. No kui keegi võta, kus on see katastroofikoht, kui keegi võtaks neli häält, ütleme siis oleks juba täiesti selge. On, aga see on uskumatu. Tegin kolm kui isegi kui Keskerakond võtab näiteks kolm häält et siis ka see on tegur. Ei, no aga ütleme, Keskerakond võtab kolm häält minu pärast, kas või neli, ma võin isegi viienda takkaotsa neile anda reformi, võtta ühtegi. Kas see on kas, kas see on siis nüüd see katalüsaator, mis, mis, mis peaks nagu midagi midagi praegu? See võiks muuta. Mis mõttes, et, et see oleks nagu minna erakorraliste valimiste peale sa võiks muuta, aga selleks peab Ansip tagasi astuma. Sealt on võimalik seda tekitada. Seda varianti on võimalik tekitada, aga noh, see, sellel juhul peab olema muidugi nad ühe partei ülekaal nii suur, mida jällegi hetkel tundub, et seda ei juhtu, et need kohad on tegelikult juba justkui ära jaotatud, et me põhimõtteliselt juba teame ette, kes sinna sinna peaksid saama. Noh, eks võib-olla, võib-olla tuleb ka poliitikas tõesti midagi uut, aga mina näiteks erakorraliste valimiste tõenäosust on ikka väga väike. Eks mina pea saarlane. Et valitsused meil küll kukuvad tavaliselt kahe aasta järel, tänased lehed toovad meie valitsuste elu ja tabeleid ja väga-väga-väga kauneid, kes tegelevad poliitikaga, võivad need lehed lausa väljaväljasid lõigata ja alles hoida, et näha, millal Andrus Ansip nii-öelda rekordimeheks saab, Konstantin Päts-ist ette läheb siis oma valitsetud päevade arvuga, see ei olegi enam palju puudu. Vist umbes neli neli kuud peaks veel olema valitsusjuht, siis annaks kokku, aga, aga esialgu auväärsel kolmandal kohal nii-öelda ühe istumisega, kuigi kahes kahe valitsuse peaminister seal vahel olid valimised. Et, et seda me, seda me kindlasti ka kindlasti jälgime. No Ansip, nagu ma ütlesin, on ise olla väga-väga optimistlik selles suhtes, et, et olgu siis pealegi vähemusvalitsus, noh, siin, kui Ivari Padar valitsuskabinetist minema löödi, rahandusministriportfellist ilma jäi, siis ta ütles, et nüüd saab Eesti majoneesi valitsuse mis, mis võib ka nii olla, sest et Jaan Kundla hääl tõepoolest hakkab maksma mitte mitte nii-öelda ühe hääle jagu, vaid, vaid tunduvalt rohkem. Mulle tundub, et härra Kundla on vist seda ise ka päris hästi tunnetanud, sest mina olen tema häält ikka viimase kahe nädala jooksul rohkem kuulnud kui, kui kui, kui varem ja, ja ütleme nii, et meil on toimetuses olnud ka temaga selline tore kirjavahetused. On teil ikka õige Kundlaga, sest seal on üks libablogi, mida ma ei tea, kes küll peab, aga Jaan Kundla nime all esineb, et aeg-ajalt on ka selle sõnumeid võeti ja justkui õige mehe jutu pähe. Kui ma mäletan, siis vist sel nädalal ilmus Delfi portaalis näiteks mingi uudis selle kohta. Ja aga mõelge, kui kuidas see nii-öelda riigikogu normaalset töö tegemist hakkab, hakkab mõjutama kõigepealt noh, reisimehed jäävad kohe koju. Seal on terve terve kamp härrasmehi ja prouasid, kes kes armastavad väga reisida ja kuna see ülekaal saab olema iga kord või lausa olematu ikk kõikvõimalikel hääletamistel, siis reisimehed peavad oma nii-öelda harrastuse sinnapaika jätma ja, ja kodus istuma. Sest iga hääl maksab, siin on, ongi viimastel aegadel olnud selliseid juhtumeid, kus kus välismaal olnud riigikogu liikmeid kutsutakse kiirkorras tagasi, visiidid jäävad. Pooleli, ja noh, aga teistpidi jällegi rahvaliit on lubanud mõningates otsustes toetada valitsust, vähemusvalitsust rohelised on öelnud, et nad mõningates asjades toetavad, et nad teatud asjades saavad endale lubada ka reisimist, aga iga iga otsus tähendab alati läbirääkimisi ja kellegagi. Noh, see on ju see unistuste vastumeede kummitemplile, et tuleb, tuleb asju riigikogusse, parlamendis parlamendis põhjalikult arutada, aga aga mina kardan, et see juhtimine, ütleme selles mõttes riigi juhtimine saab olema ikka ikka väga-väga raske, sellepärast et, et see, see seevastuhääl on niivõrd niivõrd võimas, et kui kasvõi siin neid riigikogu stenogramme lugeda, siis siin noh, Keskerakond on rääkinud mingist rahvusliku ühtsuse valitsusest, aga kui ma stenogrammist leid, pikki läbirääkimiste seisukohti loen, siis mulle jääb niisugune mulje, et nad ei toetagi mitte midagi, et noh, kõik on, kõik on algusest lõpuni vale. On ka hullem variant, millest on räägitud korduvalt, see on niinimetatud ekspertide valitsus. Kui paneme siis tuntud ettevõtjad näiteks, siis nemad on tunduvalt isepäised neil parteidel tunduvalt raskem taltsutada ja siis, kui need mehed omavahel kaklema läheb, sest neil on ka igalühel oma mingi maailmanägemus ja arusaamine, kuidas asju peaks ajama nende välismaailma, tegelikult mujal, nende pärismaailma mujal ja nemad ei, nad ei allu parteide diktaadile, püüa siis nendega vaid mingit kokkulepet saavutada. Nad võivad olla omavahel valitsuses, saavadki seda aga siis, et ka riigikogus läbi suruda väga-väga raske, selles mõttes on vähemusvalitsusel tunduvalt hõlpsam, kui kui spetsialistide valitsusel. Jah, no igal juhul igal juhul peaministrile ei saa olema kerge ja peaministri parteil ja millised otsused langevad siin turmtuld antakse iga igast torust, praegu võtame lase Õhtulehegi lahti, siis ekspeaminister mitmekordne peaminister Tiit Vähi on, on, on jälle välja ujunud. Tõsi küll, mitte millegi uuega. Mõne mõnes mõttes, Tiit Vähi ilmumine meenutab mulle kellelegi Sami Lotila artiklikesi õhtulehes, et noh, midagi kirjutatakse küll, aga nagu midagi midagi uut ei ole, aga aga, aga ütleme kui selline. Leidsite te naerate selle peale. Te lugesite intervjuu läbi, kas nägite midagi uut võrreldes võrreldes? Ikka needsamad vanad argumendid. Kus kus uuesti on vähi öelnud, et, et Venemaa ei, sedasama transiidiküsimuse läbisaamine ja nii-öelda suhete soojendamine ja ja kõik see, kõik see muu tuttav retoorika, noh, siin ütleb, et taas, et, et ega Venemaa uuesti meie meie okupatsiooni pärast vabandama ei hakka, muidugi ei hakka, Venemaal on, on juba uued tõsisemad ajaloolised nägemused, noh nagu me siin nädala sees saime lugeda. See haakus ilusti Eesti lipupäevaga, mis, mida ka siin tähistati 125 aastat sinimustvalget. Siis siis selgub, et Kremlis on juba varnast võtta uued ajaloolased, kes, kes ütlevad, et teise maailmasõja puhkemiseks oli, oli süüdi ainult üks riik, Poola. Ta, ja seal mõistlike nõuet mõistes ei võtnud jah, Saksamaa mõistlikke nõudeid vastu, et asi, asi läheb, asi läheb ikka päris päris nagu, nagu kreeni. Aga vähi lähiks korraks võtsin suhu Eesti lipu aastapäeva, siis noh, meil ei ole vist mõtet hakata neid ilusaid pateetilisi kõnesid siin üle vaatama. Mind nende pateetiliste sõnavõttude juures häirib hoopis see, et ma igapäevaelus oma oma lipp. Meie kaunist sinimustvalgete meie elus nii nii pagana vähe näen ja mõnes kohas, kus ma seda näen, ma tean, et see inimene riskib näiteks oma, kui ta on auto küljes, eks ole, oma autoklaasi sisselöömisega ja nii edasi ja mõnes mõnes Eestimaapiirkonnas tegelikult on sinimustvalge lausa nii-öelda nonkraat aeta, et parem on, kui seda üldse välja ei võta. Ordule täna õhtul lilleküla staadionile jalgpalli vaatama, sa näed päris palju sinimustvalget seal rõõmustavalt palju. Ei sa mõtled, mis, mis riigiga mängib Ekvatoriaal-Guineaga. No see on üks huvitav, kas selle selle riigilipp on ka sinimustvalgega. Botswana mann fosfanova. Aga iseeneses ripu kandmine käibki tavaliselt koos jalgpalliga, et kui sa satud kuhugi välisriiki, mina olen näiteks käinud jalgpalli suurvõistluste ajal Maltal ja Saksamaal ja et kogu aeg, kus kimatakse autod, sõidavad ringi ja seal neil lipud küljes erinevate riikide lipud, omad ja ainult omade lipud ja nad jäävad ka ööseks sinna ja ei ole pekstud neid autosid segamini ja siis sa saad aru, et seal riigis on nagu asjad väheke rohkem korras, et nad mis siis, et eelmisel õhtul oli seal võib-olla ütleme Türgi Saksamaamängijaga ei lööda seda türklast türklase autot Eestis. Lipud võivad olla välja kas ka mingil muul põhjusel, et mina käisin küll ka jalgpalliga seoses eelmisel sügisel vaatamas Belgia eesti mängu Liežis ja siis käisin Brüsselis ja Brüsselis olid muidugi ka Belgia lipud väga paljude rõdude pealt alla riputatud, aga te muidugi teate väga hästi, millega oli tegemist, et nad avaldavad toetust riigi ühtsusele. Ja ma mõtlesin sellega seoses, et võib-olla tõesti, et et inimesed võiksid ka lipupäevadel ikkagi lippu lipud välja panna, et näidata, et et Eesti riik ja rahvas on siiski oma tahtmisega olemas ja võib-olla see aitaks natukene aeg-ajalt kuskil kõrgemal üleval valitsust ka. Noh, mina tunnen vähemalt ennast rahulikult, mul sai vanaema 90 aastaseks sellel aastal ma mõtlesin tükk aega, mida talle kinkida. Kinkisime talle uue lipu. Vanaema oli väga õnnelik, Fay kohe vajalik lehvima. Ma ei mäleta, kumma lehe, kas Päevalehe või Postimehe online'is oli, oli ette võetud meie riigiisademajad ja, ja need võib-olla need kortermajad, kus, kus nad elavad ja ja peaaegu pooltel ei olnud lippu isegi lipupäeval mitte. Aga, aga see teeb mulle vähe muret, rohkem teeb ikkagi muret see, et, et Eestis on tõesti piirkondi ja ka Tallinnas on, on, on piirkondi ja lausa südalinnas, kus, kus eesti lipuga ringi sõitmine näitab juba väikest nagu julgustüki. Et see on, see on teema ilmselt, mis meie suurte majandusraskuste ajal on tahaplaanile jäänud, aga aga, aga vaadake ise, vaadake ise, kui, kui palju te näete näiteks Eesti Eesti lippe ringi sõitmas ja võrrelge näiteks selle arvuga, mis, mis te näete, Georgi linte või venevedelik? Mina käisin eile Kohtla järvel. Nägin mõnda üksikut Eesti lipu ikka ka Georgi linte ei näinud õnneks? Jah, nüüd on ilmselt siis Tallinnas isegi rohkem. Ma ei ole tükk aega käinud. Ida-Virus. Selline täiesti tavaline oli, ütleme ka, et ma ei passinud väga, ei vaadanud spetsiaalselt, kui palju neil majadel oli. Aga ilm oli ka selline sant, et nad seda elektriautoaknast välja vaatama, et olge ohkemal mööda Eestit ringi sõita, siis kui on ilus ilm ja need lipud kõik väljas on, ütleme mõnel soojal suvepäeval, kui sa sõidad järjest läbi Eesti näiteks sa vaatad talu õues, kas nad levivad, siis ikka tuleb selline härdus peale küll. Mul on tunne, et Aarne vist tahab seda teemat juhtida kangesti selle peale, et rahvastikuministri ametikoht on kadumas. Sinu tõlgetes aga, aga miks ka mitte? Kes venelastega hakkab tegelema reaalselt, ütleme, et see oli üks minister, kes nendega tegeles ja see koht hajub praegu ära, et vastutus hajub. Mul on ka tunne, et tegelikult siin mõnes mõttes nagu kriitika, eks ole ka põhjust, sellepärast et et tegelikult selle, sellel ametikohal on ju see hea voorus ka, et kui, kui tuleb jälle mõni mõni selline kõrge komisjon, kelle avaldused pärast kuskil välispressis levivad, siis on Eestis ju väga hea näidata, et meil on ka minister, kes teemaga tegeleb ja ja kui seal mõni osakonna juhataja, aga ma ei tea, kas, kas sellisel juhul siis määratakse mõni osakonna juhataja sellega tegelema? Nojah, see on üks asi, et, et nii-öelda välisilmale on, on hea näidata, et me tegeleme ja meil integratsiooniga läheb ikka kõik jube hästi. Teine asi on, et nagu sisulist tööd on vaja teha meie enda jaoks. Mind on näiteks sind küll, huvitav on see, et et ettevõtjad on arutanud juba eelmisest aastast, et mine tea, kas sellel aastal läheb mässuks või mitte ka riik on arvestanud, et üks suuremaid riske sellel aastal võivad puhkeda rahutused ja need on eelkõige räägitakse küll sellistest sotsiaalsetest faktoritest, et meil tekib kõrge tööpuudus. Inimestel lihtsalt ei ole raha, see võib tõsta kuritegevust, seal võib tekkida selline plahvatusohtlik olukord. Ja nüüd on küsimus, et kas läheb ka rahvuslikule pinnale või mitte sellepärast et tee, mis sa tahad, aga seda tööpuudust päris päris palju just nendes piirkondades, kus elavad venelased. Me näeme Lasnamäel, on neid tekkinud töötuid palju, aga sealsamas ka Ida-Virumaal, eks, et et seal võib juhtuda, et need kaks asja lähevad kokku, see on selline päris pahasse varem. Aga jällegi, et eestlane on olnud siiamaani rahulik. Praegu tuleb suvi, suvel me elame jällegi ela sellises teatavas optimistis Soeks ja. Oma pluss seitse tuleb ära praegu. Soojemaks siiski lähen, ütlen. Siis esimene juuli on selline murdepunkt olnud, arvatakse pärast seda võiks tulla tunduvalt rohkem, aga siiski koondamisrahad saadakse kätte, sellest esialgu jagub. Koondamisi, Nad saavad täpselt otsa seal kuskil sügiseks. Sügis on selline murdepunkt, kus hakkavad küttearved tulema ja nii edasi, siis võid minna selliseks mässuks, aga jällegi ei pruugi, eks ju, et me ei tea, mis tuleb. Nojah, ainult, et tagasi tulles selle büroo juurde, siis mis, mida, mida sotsid vedasid, et noh, ega siis üks, no ei, ei kindlusta nüüd ei, ei tee seda, seda tööd nüüd ära, tähendab see võib tõesti laiali jagada. Ma ei tea siseministeeriumile või mõne teise ministri haldusalasse ütleme, siseon ilmselt kõige kõige kõige loogilisem, aga, aga tähtis on see, kuidas tööd tehakse. Urve Palo tuli siis vaadati tema poole ikka ütleme, üsna kõõrdi, et noh, tal ei olnud nagu mingisugust noh, ettevalmistus selleks selleks tööks ta alles hakkasime ennast leidma. Ega siis otsuse saamise puhul lipukese jagamine ja nii-öelda pidulikud hetked ja hümni helid ja ega see ei ole siis nüüd nii-öelda lahkene sellest tööst, aga see on ikka kaduvväike osake tööga kuskil mujal toimub. Noh, seda ametit on tegelikult läbi aegade pidanud ka märkimisväärselt sellised tugevamad ja juba tollel hetkel kogenumad poliitikud. Ja, ja kuuldavasti ikkagi on nende hääl olnud ka valitsuses võib olla jõulisem, kui selle viimase viimase ministri puhul. Nojah, aga mina jällegi ettevõtjate käest kuulnud, kas tükk aega naersid, et kuule, et Urve Palo, milleks meil seda rahvastikuminister? Hakaku parem meile siin välisinvesteeringuid sisse tooma, et null tuleb tegelikult hoopis sellist investeerimist, tsaari vaja, tuleb ala parajalt seksikas tüdrukat, las meelitab siia välismaa suure rahakotiga ettevõtjaid, kui keegi teine, aga, ja kusjuures tõesti, mille tuleks vaja sellist, sellist ametimeest, kes jälle välisinvesteeringute jaoks. See on täiesti tõsine mure. Et sellel ajal Ar, kui Lennart Meri oli Eesti president, siiski tema läks välisvisiidile, siis tavaliselt oli tal ikka paar saatjat sealt välisinvesteeringute agentuurist kaasas. Promosid Eestit nii nagu nad said. Ja mis veel, kui siia, et ettevõtjad ka tulid, siis nad püüdsid alati ka sellist lollidelt, kuidas neil läheb, küsisid, et mida saaksime parandada, mida saaksime teie jaoks teha ja nii edasi, aga hiljem see asutus liideti, EASiga muutus suureks kombinaadiks. Siis see kuidagi nagu killustus vaikselt hajus ja jube hästi läks Eestil siis juba nagu mõelda selle peale, et Eestisse tuleb välisinvesteeringuid nii või naa, et noh, me ei pea neid eraldi enam meelitama hakkama. Praegu on meil olukord, kus välisinvesteeringud tuleb väga vähe. Pangad meile siia välisraha ei anna memo, hakkame jälle neid meelitama. Et tegelikult võib-olla oleks vaja meile mõne sellise kõrgetasemelise ametikoha juurdeloomist hoopis praegu. Ja tihtipeale on ju see, et mõni selline karismaatiline või nagu sa välja tõid mõne muu tunnuse poolest hea mingi isik on, on tunduvalt tunduvalt otstarbekam kui mingisugune mingisugune aparaat, eks. Nojah, aga noh, tähendab, me peaksime iga asja kohta oma ministeeriumi looma, ütleme nii, et, et juba see, et sulle portfelli ei anta, see juba nii-öelda noh, alavääristab seda ametit. So noh, eelarve on, on, on niisugune näpuotsaga ja, ja sulama, nõunike armee aga, aga nii-öelda aparaati suurt taga ei ole siis, mis seal, mis seal ikka peale hakkad? Siin on jällegi, ma räägin konkreetselt ikka palun paavst ja tema büroost, mina jällegi vastupidi, räägin sellest, investeerib investeeringutest Saarist, et temal ei pea Jalaväe mingit sellist aparaati tema, tema võib olla vabalt kuskil seal riigikantselei juures peaministri alluvuses, võib-olla selline portfellita tüüp, ta ei pea isegi olema valitsuse liige, aga välisinvestorile on hästi oluline, et temaga räägib selline kõrgel ametikohal ja mõju omav isik. Et see inimene seal, tal on voli rääkida, et ta ei ole mingi selline tühi tegelane. Selles mõttes seda tüüpi inimesi tuleb vaja, noh, vaatame Ameerikasse siis seal on need igasugused saare ilmunud on selle investeeringute tsaari, on seal autotööstused, Saarid, narko, Marko, tsaari nii-öelda meil on ikka päris kõva voli omas ametialas. Ja rasketel aegadel või siis erakordsetel on neid päris kasulik. Terviseametikohti luua USA president on ka, ütleme, välispoliitikas laiali saatnud oma emissarid, kes on väga tuntud nimed omal omal alal. Huvitav, kes see, kes see võiks olla Eestist niisugune niisugune mees, kes või naine nagu sa ütlesid võimalikult lühikese seelikuga jah, oleks seksika välimusega ja kes kes kelle kohta Öeldakse, et tal on, ta on kõrgel positsioonil Eesti valitsusringkonnas Talon taga valitsuse tugi ja siis ta läheb mööda ilma ja noh, ta on sisuliselt nagu, nagu peaministri parem käsi. Kas sellest, kas sellest piisab ja noh, muidugi tohutu karisma, keelteoskus, maailma nägemine, tõeliselt kosmopoliit globaalne vend, kes, kes siis läheb kas, kas sellest siis piisab, et nii-öelda praeguses ülikehvas olukorras nii-öelda partnereid ära rääkida, musta valgeks teha ja ma ei tea Eskimatele külmkappe müüa? No ma ei tea, selleks, et üleüldse ilmatsin, tahaksid sa mingitest imedest rääkida, aga et, et selleks, et üldse nagu oleks mingisugune asi, millele toetuda, selleks peab see toetus pidid olema ikka märkimisväärselt tugevam, kui see praegune praegune valitsused, Mil näiteks pärsib see mõtlemine sellest, et, et see on kõik praegu kuidagi selline ebaselge, et või, või suudagi praegu nagu seda niimoodi ette kujutada, et, et sellele noh, keegi saaks rääkida, kellel, et tal on mingisugune Valitsused tugi mina räägiksin valitseja tõesti, et mulle meenub üks konkreetne nimi Toomas Hendrik Ilves, et kui tema valiti presidendiks, siis ikkagi valitses uskumus, et nüüd tulevad Eestile selliseid säravad välispoliitilised võidud, et ta on tegija mees selles vallas. Inimesed ootasid seda väga tugevalt. Nad minu meelest arvavad seda praegugi, et see mees peaks toovad, seletavad praegu lause õhku, et loodeti küll aga ennetus. Ta on välispoliitikas väga tugev inimene, et ega see imago ei ole minu meelest ilvesel muutunud. Aga kas nüüd võite nii palju on tulnud, see on nagu omaette küsimus. Ilvesel on. Pool ametiaeg läbi natuke rohkem juba et tegelikult peaks just tüüt, võib-olla siis see aeg saabuma, kui inimene on sisse elanud oma rolli ja, ja võib-olla võiks ju siis oodata neid. Nonii tahtsime Lätist rääkida, sest läti sündmused on pehmelt öeldes murettekitavad. Mitte sellepärast ainult, et me, et me lätlasi väga armastame ja nad meie naabrid on, aga me egoistlikud, nagu me oleme, kardame ka seda, et et Lätis toimuv võib hakata senisest märksa tõsisemalt ka meid Jah, vot siin on küsimus, et kas meil läheb siis kuidas, kuidas me suhtume, et mõnikord on küsimus sõnades, et kas me ütleme, et meil läheb Lätis paremini, vaid vastupidi Lätile, meist halvemini. Seal on seal, kas klaas on pooltühi või pooltäis, et praegu nagu läti tervik jube murelikuks sõna otseses mõttes seal sellel nädalal toimus paanika. Ja see paanika ei ole mitte ainult riigi sees, vaid see on jõudnud ka igale poole väljapoole. Vaatan siin viimastikonamist, mis eile ilmus, ka seal öeldakse nende noh, seal on alati ajakiri, esimestes esimestel lehekülgedel, siis tähtsamad sündmused seal tuuakse välja, et kuulge, Lätis võib minna devalveerimiseks. Et kui seal kukkuma hakkab, kohe see läheb nagu doominoefektina ka Eestisse. No räägime natuke sellest, kuidas ta Eestit mõjutab, aga, aga ma nüüd võtan nii-öelda Läti peaministri positsiooni ja ütlen, et, et kuulge, lõpetage see jama ära, et mingisuguseid devalveerimise praegu juttu ju ei ole. Et meil on küll vabadus ja arvamuste vabadus olemas, aga, aga miks, miks, pagana päralt, te peate kogu aeg rääkima Läti lati devalveerimise, sest et, et ei ole ju, ei ole ju sellist otsust ja, ja näete meil Euroopa Komisjoni delegatsioon on praegu siin valuuta IMFi delegatsioon ja nad istuvad ja ütlevad, et te olete toredad poisid, et te olete kõvasti tööd teinud, aga pingutage veel natukene ja küll see laen siis tuleb. Et, et miks peaks kogu aeg ahju kütma sellise sellise hirmutamisega? Et, et see latt kukub. Aga seda teevad pangad, pangad üritavad lati kursi peale mängida kui see, kui seal tehakse tehinguid, üritatakse spekuleerida, et võib-olla kus kukub, et noh, et vabandust lihtsalt adekvaatne Nad teevad, selliseid tehinguid? Ei ole, kõlake tõid, nad üritavad mängida Lätti kukkumise peale. No praegu ju tegelikult jätkuvad, need laenuläbirääkimised on jälle uus voor käsil ja ja eks tundub, et nagu sellelt laineharjalt see ongi tekkinud, et seal on no muidugi seotud väga palju selle selle usalduse küsimusega, ma ei kujuta ette, näiteks kui pärast neid sõnavõtte veel nüüd noh, peakski peakski midagi juhtuma, nagu sa Sulev ütlesid, et mingi doominoefekt või midagi taolist, et siis see doominoefekt on ikka, ma ei tea, ma ei kujuta ette, siis seal ikka veel veel jubedam, sellepärast et et sellisel juhul tiinsete Usaldus riisunud, mis võiks rahvale kaovad ära selle nende juhtide vastu. No vaatame, mida ütles peaminister, et kui ime seal devalveerime, siis meid ei ole veel 15 protsenti või 30 protsenti. Me loeme seda, et okei, seda rääkis Dombrovskis, aga mõelge nüüd seda, ütleks Ansip. Mis juhtuks Eestis? Võib ju seda, ütleks Andres Lipstok. Pange needsamad sõnad suhu neile ja jooksete kiiresti panga poole, et vahetada ära kroonid eurodeks mis muuseas peaks olema ju loogiline samm igati tervitatav, sellepärast et Eesti tahab eurole üle minna, miks mitte, ma ei tahaks oma hoiuseid hoida eurodes. Muidugi ma räägin demagoogilised. Jaa, no igal juhul täna hommikul sai veel latti vabalt vahetada ka Eesti valuutavahetuspunktides, nii et loodetavasti saab ka edaspidi. Aga ütleme puhtalt majanduslikult, kui, kui lätlased tõesti selle selle sammu teevad ja nad ei suuda nii-öelda oma oma eelarvete oma ajakirja rohkem parema kursi peale sättida ja ei suuda täita seda nii-öelda 107 protsendi nõuet, mida IMF on, on ette pannud, et, et mis, mis siis ikkagi reaalselt nagu Eestis toimub. Meil on Lätiga tihe kaubavahetus, meie ekspordist Lätti moodustab mingi 10 protsenti, meil on, me oleme kõvasti investeerinud sinna noh, ärimehed kaotavad muidugi palju, aga, aga noh tehke siis meie kuulajatele selgeks, miks, miks Eesti peaks sama sama stsenaariumi koheselt jälgima? Või muna või mina ei tea, mis siis juhtub, mina, arva eesti rahvas muutub väga ärevaks, nad tõesti hakkavad sellisel puhul jooksma pangavat ja ja sellel juhul võib tekkida olukord, kus valitsus, Eesti pank on sunnitud lihtsalt välja kuulutama piirangud kas siis pangad osaliselt sulgema või täielikult sulgema, mingiks ajaks valuutavahetuse seisma panema, lihtsalt ootama, et asi plaaruks natuke. See on üks selliseid kohti, kus Eesti võib-olla oleks peaks minema üle ühepoolselt eurole, mida on ka arutatud, sellist varianti, aga see oli sügisel oli kõne all aga siis saadi aru, et Brüssel sellele otsesele väga tugevalt vastu. Et kui ükskord on juba saadud selline negatiivne otsus, et noh, miks siis praegu peaks nagu väga positiivselt minema, ma arvan siis nagu üritatakse lihtsalt rahvast maha rahustada. Ja vaadatakse, tuleb siin, devalveerimine ei tule, ma ei tea. See kõik sõltub Lätist jällegi. No see sõltub ta natukene siis sellest, et kuidas saab kajastuse nii-öelda selles näiteks Euroopa ja, ja muu maailma meedias ja kuidas, kuidas need omakorda emotsioonid mõjutavad mõjutavad igasuguseid börse ja, ja kõiki muid majandusi. Nad, sattusin rääkima ühe fondi, õige siin juba mõned kuud tagasi, kes ütles, et küsimus ei ole ju selles, et kas nüüd Läti või Eesti kuramus, meid aetakse juba segamini Ukrainaga mingi Ida-Euroopa ja see on täiesti õudne. Kuidas vaadatakse meie peale Inglismaal või Ameerikas, sealt, kust tuleb tegelikult raha. Et noh, paneme nüüd kõik ühte patta ja kui nad näevad, et seal näiteks Ukrainas on kohalik valuuta odavnenud, seda on juhtunud Ungarist seda rohtunud Poolas, siis nad lihtsalt ootavad, et millal see juhtub Lätis, Eestis, Leedus nad ei osta, siin mitte ja, ja siis nad kõik ootavad ja nad nad ootavad, ütlesin, kukuks poole võrra see oota, kus. No aga siis ütle mulle, Sulev nüüd kuidas see porteriga härrasmees, kes hakkab Eestisse investeeringuid tooma, kuidas see siis nagu praegu peaks talitama võtma, palgata puhkuse, ta ootab muuseas. Et et Ida-Euroopas ei tehta tõesti yhe Ida-Euroopa puhul ei tehta riikide vahel vahet, see on, see on muidugi noh see on muidugi kolm geniaalne. Tõepoolest, et noh, me oleme juba tegelikult ju viis aastat olnud nüüd Euroopa liidus ja ja, ja noh, kui me siin headel aegadel rääkisime, et me üha rohkem nagu eristume juba ja ja me oleme teinud kõvasti tööd, et ennast tuntuks teha, siis nüüd on kõik see vajunud kuhugi kuhugi mutta, mille, mille nimi on ülemaailmne majanduskriis. Meid on jälle pandud nii-öelda. Noh, ma ei, ma ei taha öelda paariariikidega, seda, need riigid ei ole balti riikide all mõeldakse ikka midagi muud, aga aga me oleme Nii-öelda tagasi primaadi ajas reitinguagentuurid seal väga tähtsad iseenesest. Nad on teinud viimasel ajal sütikena vahetati Eesti on nagu karvavõrra parem kui Läti või Leedu aga samas me teame, et kui Lätil läheb halvasti, siis pannakse selle sinna potti tagasi, et noh, et see vahe ei tohi ka väga suureks minna. On väga hea, kui meisse suhtutakse natuke paremini. Aga see vahe Toyal liialt suur. Jah, võib-olla see ongi see, see ongi see oluline aspekt, aga kui sa juba ütlesid, tänasin The Economist, mina ei ole seda lugenud, et kui ta selle Läti kohta niimoodi kirjutas, Economist on üldiselt olnud siiski väga mõistlikku joont ja ta siiski erisusi silmas pidav, aga noh, ütleme, et mulle tuleb, tuli sulle selle aalne jutuga seoses meelde see, et sellist aasta pärast Euroopa Liiduga ühinemist siis Hollandis käies ma küll eriti ei näinud vist ühtegi inimest, kes oleks teadnud testi, juba kuulub Euroopa liitu ja ma kujutan ette, et küllap seal Lääne-Euroopas on praegugi terve hulk selliseid inimesi, kes arvavad, et kui räägitakse idapartnerluse programmist, siis see puudutab ka näiteks balti riike. Ja selles situatsioonis on muidugi väga raske aru saada valuutafondi ja Euroopa Komisjoni sellisest suhtumisest, et, et noh, et tuleb delegatsioon, eks ole, ima avalikkusele selget, väga selget signaali andmata, mida, mida tegelikult praegu kõik ootavad ja mida ehkki aga tegelikult kogu piirkond vajab nagu õhku, minnakse jälle minema, öeldakse, et olete, te olete tõesti tublid poisid, aga tehke veel natuke tööd varsti tagasi, siis ütleme ilmselt järgmine nädal tuleb see selgus, kas, kas see laen Lätile tuleb või ei tule, aga siin viimased uudised Lätis olid küll, olid noh, me saame ikka aru, et tegu on peaaegu juba nagu sõjaseisukorraga. Selles mõttes, et kui kolmandik õpetajatest kaotab töö, kui, kui kolmandik politseinikest kaotab töö, kui haiglat pannakse kinni ja jäetakse nii-öelda ainult erakorraline meditsiin, ehk siis kiirabi jääb, jääb tooma kõik haiged või enamus haigeid hakatakse ravima nii-öelda kodusel režiimil, siis noh, ei kujuta praegu veel hästi ette seda olukorda, aga, aga Lätitan see tabamas kohe-kohe, kui, kui nad seda laenud Mis on väga paljud kapitalistid on teeninud oma oma suured varandused sõdade ajal teiste hädade pealt teiste hädade pealt ja ega siis IMF ei lähe ju sinna head tegema, ta läheb ikkagi laenu andma. Ta eeldab, et laen makstakse tagasi, makstakse Ta teenib selle pealt ka päris korralik intresse. Et ma olen vaadanud seda laenugraafikut, mida lätlased täitma peavad hakkama ja edaspidi lisanduvad nende Narvas veel selliseid mõnusaid kuluread laenudega, kasi, maksad, intressimaksed. Et nad akad sellel aastal. Õnneks ilmselt suurem osa, ilmselt õnneks suurem osa sellest laenust tuleb, tuleb siiski Euroopa komisjonilt mitte mitte ikkagi laenustakse, mitte avastanud, et, et komisjon vähemalt võiks seda aru saada, et ilmselt saabki aru loomulikult, et et see on nagu veerekivi, mis, mis teised kivid kaasa viib ja ja et sellega on tõeliselt kiire. Noh, mis seal edasi juhtub, on ilmselt see, et seal lätlased hakkavad kogu aeg üha rohkem rohkem uusi tähendab võtma selleks, et tagasi maksta oma vanu laene, nende võlg hakkab kasvama. Aga õnneks on siiski Balti riikidel laenukoormus võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega ja ka just Vana-Euroopaga. Väga väike. Võtame siin kas või Eesti, et meil valitsuses laenukoormus on väga pisike, et me saame, saaksime niimoodi tegutseda väga-väga kaua. Ainus asi on see, et meie, see ilus helesinine unistus euro sellisel juhul ei tule. Lätlaste puhul ripp ei tule meil veel mingi õhkõrn, nagu lootus justkui oleks, seda ei ole veel ametlikult maha maetud. Kastaga tuleb Mäga 2011 ja 2000, kas see šanss on teil olemas? No ütleme ametlikult teda ei ole veel purustatud kastanid reaalselt on ma väga enam ei usu sellesse. Aga küll, aga on ikkagi selgelt toimunud, minu arust retoorika muutus selles osas, et et kui varem oli see euro selline selline kindel sihte ja eesmärk ja sellest räägiti kogu aeg, et kuhu see on nüüd see, see, see rajajoon, kuhu tuleb joosta ja nii edasi, siis praegu räägitakse sellest ka, aga öeldakse, et see pole ikkagi saamine, vaid peamine on ikkagi see, et me saavutaksime tasakaalu ja me oleme Maastrichti kriteeriumid, on ka muidu sellised noh, riigile vajalik. Et räägitakse, siis räägiti, sa mõtled selle all nüüd valitsusliikmeid, kes niimoodi jah? Vaadake, see retoorika on hakanud ka vaikselt juba muutuma. Et alguses oli ikka tõesti projekt, euro oli nagu 100 protsenti püha, nüüd retoorika ikka sinnapoole kalduma, et ta ei ole enam boonus, ütleme pree boonus, boonus kui preemia. Jah, aga boonus, ökolo omaette eesmärk. Nii et noh, kui varem oli ta omaette eesmärk, eks ole, siis nüüd on ta lihtsalt boonuseta, noh, tuleb siis tuleb ja see hoiab meid lihtsalt paremini. See, see eesmärk hoiab meid meid paremini nii-öelda rajale, et, et me ei vajuks sinnasamasse sous. Kus Läti on, kus defitsiit on, eks ole, üheksa protsenti rohkem. Noh, eks ma arvan, et mingisugusel mingisugusel teise nii-öelda koalitsiooni koosseisu puhul võiks ka selline suurem laenamis projekt kõne alla tulla, aga no ei tea Siin on jälle küsimus, et mis intressimääraga meile laenu antakse, et täitsa kuidagi pentsik on lugeda, et riigile pakutakse laenu kõrgema intressiga, kui sa ise lähed panga uksest sisse, seal antakse sulle ka eraisikule lihtsalt odavamaks laenud, see on kohati naga. Okei, need laenud on erinevad, üks on seal lühiajaline on pikaajaline küll aga noh, vaatasin ise, pikendasin autoliisingut endale, selle intressimäär oli siiski oda vabam kui pakuti näiteks Eesti riigile, samal ajal paneb hammas taas. Nonii, aga siis saate lõpuni mõni minut aega nagu lubatud Europarlamendi valimised. Ääri-veeri seda juba käsitlesime ka homme käes, homme saab üks halb aeg otsa, kui öeldakse, et et valimiste aasta valimiste aeg ei ole hea aeg normaalse hea poliitika tegemiseks, et homme saab nagu Ühed pinged maha. Aga ennem vaja homseni elada. Ja praegu märgid näitavad seda, et kõigepealt valimisaktiivsus on olnud meeldivalt kõrge. Siin ennustati juba lausa jäämist viiendiku peale veel paar kuud tagasi, ehk siis, et valima tuleb mingisugune napp 20 protsenti. Nüüd ilmselt tuleb ikka rohkem, sest et juba eel- ja e-valimiste aktiivsus oli, oli väga kõrge, eriti just e-valimiste aktiivsus, 68000 inimest andis oma hääle. Ehk siis inimesed, kellel on ID-kaardi lugeja, arvuti ja kogu see tarkvara olemas ja, ja on oma oma hääle juba andnud, nii et homme lubatakse ka siin vahepeal meie saate ajal piilus päike välja ilmselt ka homme on, on normaalne ilm, ei ole niisugust laussadu nagu viimased kolm päeva, mis Kaimset soodustab valima minekut. Et esimesed esimesed sellised asjad on nagu, nagu positiivsed nüüd, mis edasi saab? Ilus ilm mõjub kindlasti valimistele hästi, aga aga jah, et eelhääletamise käigus ja e-hääletamise käigus 14,3 protsenti on hääle andnud, kui meenutame eelmisi Europarlamendi valimisi, siis oli see poole väiksem. Sisuliselt see see number samas reas umbes riigikogu valimistega just. Ja aga mis puutub sellesse kogu sellesse valimiseelsesse, aega või kampaaniasse, siis minu arust on seal, need on küll ühed väga-väga isevärki valimised, et et tegelikult selliseid ei ole sõnastatud sellist ühte kandvat teemat, kui jätta kõrvale siin see, et, et kes, kes põhjustas majanduskriisi või mitte ja kas, kas, kas vajatakse vahetust või mitte, et kuigi oleks ju võinud olla, meil on ju selliseid, selliseid teemasid küll, mis, mis tegelikult ikka iga eestlast puudutavat, Needsamad, Nord Streami, kasvõi kasvõi see idapartnerlus, mille tulemused kindlasti ju meil mõjutavad, aga teisest küljest just see, see vormiline aspekt, et et on olnud väga palju sellist, sellist piiripealset ja hägusad hägused, et asja, et näiteks kui mõelda selle peale, et, et mis seal üldse valimisreklaam ja mis on valimisagitatsioon, see internetivärk on selle üsna üsna segi ajada, mina arvan küll, et ühiskonnas oleks vaja üsna selget diskussiooni sel teemal kas või seda, et kuidas, kuidas neid, kuidas neid seadusi ümber teha, niiet et et tänapäevased oleksid. Jah, mul on siin nagu kaks mõtet, et üks on see, et ilmselt europarlamendi valimised toovad jälle meile kuuest saadikust kolm häält naistele. See on hämmastav, et meil on pooled saadikud, naised, kui me vaatame üleüldse Euroopa Liidu liidus, kes on tegijad öelda eestlased, siis on need naised, Signe ratsaMaive Rute. Siis. Kersti Kaljulaid ja kui me vaatame meie enda riigikogu saadikut 100-st saadikust praegu 100 saadikut, ühte ei ole. 20 kolmele naised. Meil on suurte linnade linnapead, vist ainult neli on naised. Valitsuses on ainult üks naine. Et selles mõttes nagu naised on kuidagi silmapaistvalt rohkelt, on neid siis esindatud noored naised kodustada. Nii. Teine asi, mis siin ilmselt silma paistab, on see, et meil võib protesti nii-öelda protestikandidaat jõuda Brüsselisse mis meenutab mulle kunagist kuningriiklaste võidukäiku riigikogus. Et kas, kas Indrek tarandist saab selline kuningriiklase tüüpi saadik Brüsselis, kuidas saab, mõni teine tegelane oleks täitsa huvitav, Res Publica on, või Res Publica või saab temast Indrek Tarand. Mine sa tea seda, et ma võin teie käest küsida, teha ühe väikese sellise mälumängu, et arvake ära, kes ütles aastal 92 Postimehes, et realistidele pole vasak ja parempoolses üldsegi olulised. Meil on oma eripärane poliitiline suund, arunud realistlikkus parteis kujuneb väga hea protestiparteil? Ei tea, see on vilja savisaar, kes oli tollal rajalistide ridades. Nonii, näete, et seal on tegemist veel ühe protestikandidaadiga, kes on tänaseks oma poliitilise veendumuse juba leidnud. Aga et kas sa nüüd tahaks teha jätkuvalt Eesti kuningriiki? Vaevalt. Vaatame valimistulemuste teadasaamiseni on natuke rohkem kui ööpäev, ehk siis homme õhtul kell 11 Eesti aja järgi. Kui Portugalis pannakse viimased jaoskonnad kinni, siis avaldatakse kõik kõik valimistulemuste üle Euroopa, kuigi Holland on seda juba juba teinud. Rikkunud mingisuguseid, ma ei tea, kas kirjutamata või kirjutatud seadusi, aga, aga see selleks. Huvitav on muidugi see, et kui, kui üksikkandidaat tarand saab, saab Euroopa Parlamendi, siis ta ütleme, võtab võtab nagu siin praegu juba arvatakse, spekuleeris räägitakse küll, aga, aga igas regulatsioonile on ka mingisugune tõepõhi all, võtab seal näiteks kaks, kaks kvooti hääli ja, ja mis siis hakkab saama, tähendab kuidas seda hakatakse tõlgendama ja nii edasi, et et see, see on väga huvitav. Või kellele läheb hääl siis, kui ta näiteks ei taha enam enam Brüsselist tegutseda, ei viitsi enam. Igal juhul on igal juhul on müstiline ja kindlasti väga märgiline tarandi poolt on kutsunud üles hääletama kõikvõimalikud erinevad poliitilised jõud. Kõikvõimalike võimaliku taustaga, erinevad inimesed. On selge, et nii, et väiksed tegijad ehk siis kunagine tarandi enda kodupartei, millega kas ta partei liige oli, ega sotside nimekirjas Igaljuhul ta kandideeris, et need ja IRL ja, ja tõenäoliselt ka reform kaotavad tema tema suurte häältega hääli ja, ja, ja ainukene, kes tõenäoliselt Eigo Ta on, on Keskerakond, nii et ega keskerakonna juht ei kutsunud eile ilmaasjata tarandi poolt hääletama, et tore on, et, et kui te meie poolt juhuslikult ei taha, hääletas häältega tarandi poolt niisugune väikene sunniitlik soovitus, aga meie aeg on täna paraku ümber. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Neeme Korv Postimehest ja Aarne Rannamäe Eesti televisioonist olid, olid täna teie teie mõtteid vahetamas, aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.