Tere hommikust, on pühapäev, seitsmes juuni, Eestimaa heitlik suvi on täies hoos ja puhkused on ka alanud ja kodus on nii mõnedki maailmarändurid nagu tänase jutusaate külaline. Tere hommikust, diplomaat, ajakirjanik ja nagu ma juba ütlesin, maailmarändur ka Hannes Hanso. Sa oled nüüd püsivalt Hiinas, ma ei tea, kui paljud raadiokuulajad seda teavad, alustame ehk sellest, et mida sa seal teed? Tegelikult olema-Hiinas nüüd viimased, ütleme, neli kuud olnud või? Läksin kõigepealt Brüsselisse Euroopa Komisjoni juurde ettevalmistavad või nii-öelda lähetuseelsele ettevalmistusele jaanuarist ja siis poolest veebruarist resideerunud. Pekingis töötan Euroopa Komisjoni diplomaadina kates siis osasid Hiina küsimusi ja ka tegelikult ka päris palju, Mongoolia minu osa on siis poliitika osa ja ka arengukoostöö osa ja praegu ma olen lihtsalt Eestis lühikesel, lühikesel puhkusel. Ma tahaksin palju õnnesoovi tema isale, kellel on täna 60. juubel. Ja Andres, elagu. Aga kas see Hiina töökoht, mida sa praegu pead ja see töö, mida sa teed, kas enam-vähem vastab sinu unistusteametile? Ma ei tea, kas ta unistusteametile vastab, aga, aga see on vahetult kasulik, ma tunnen juba mõne kuuga, võib-olla viie kuuga, ma olen tõesti mitme aasta jagu uut kogemust saanud ja väga palju õppinud, et varem olen Eestis olnud riigiametites, kaitseministeeriumis, rahandusministeeriumis komisjon üks ääretult suur ja mis seal salata, ääretult bürokraatlik organisatsioon, et sellised asjad nõuavad. Ma arvan harjumist, aga see valdkond, millega, millega ma tegelen, on muidugi ääretult ääretult huvitav ja selliseid väljakutseid pakkuv ja ja noh, Hiinas kohapeal elamine. Ma olen Hiinas varem ka pikalt olnud. Kaks aastat ülikoolis ja palju ringi rännates Hiinas kohapeal elamine, Pekingis elamine on selles mõttes muidugi uus uus ja huvitav kogemus, et varem ma olin üliõpilane ja magasin talumeeste juures, tee ääres, rattaga rattaga matkates või mägedes tiibetlaste juures kusagil selliste kohtade peal, et see et see kogemus on väga uus ja huvitav ja ma arvan, väga vajalik. Mulle leping ei ole kuigi pikk. See on selline eriprogramm, mille alusel me, mille alusel ma sinna läksin, et mul on praegune leping tegelikult siis järgmise aasta alguseni pikendatav. Tõsi, ühe aasta võrra. Peab veel kaaluma, kas seda jätkata. No sulle otsa vaadates ma arvan, et väga paljud inimesed ütleksid kohe, et sa oled niisugune vaba hing, nagu sa juba ütlesid rattaga ja telgis ja talumehe küünis ja ja, ja siis seesama, see, teine, see bürokraatlik pool ja ülikonda, diplomaadikohver, et need on absoluutselt diametraalselt erinevad asjad, kui palju sa pead ennast taltsutama? Noh, mõnevõrra ikka, ma arvan, et inimesed seestpoolt ei muutu, võib-olla väljastpoolt muutuvad, et mul on endal ka ausalt öelda, ma pean täitsa tunnistama, viimase mõne aastaga selline lipsu fetiš tekkinud näiteks mida minust tõesti varem ei olnud, aga ma arvan, et sisulisest küljest ei, ei muuda see midagi, et meil järgmised rattamatkajad on täpselt sama samamoodi plaanis, nagu nad varem olid ja ma arvan, et oma sisult ja olemuselt loodetavasti ei muutu kunagi, ehkki võib-olla inimesed oma ametiseisundit ja asjadelt nagu ajaloo üldiselt elu on näidanud, et progresseeruva liiguvad edasi kuskile. Et ma arvan, et selles selles suhtes kunagi muutust ei tule. Ja ega siis selles midagi halba ei ole, et, et aeg-ajalt tuleb ülikond selga panna ja sellist tõsist tõsist ja sisulist asja ajada. Noh, Hiinas võib-olla vähem, aga Mongoolias need inimesed, kellega me tegelenud on ikkagi peaminister ja välisminister ja sellisel tasemel inimesed. Aga matkalugusid saab ka neile rääkida, kusjuures need inimesed on alati ääretult vaimustuses sellest, kui sa oskad mõned sõnad Mongoolia keelt räägid, kus käinud oled ja mis sa teinud oled Mongoolias siis näiteks see alati tekitab sellise noh, lõhub, jäädi tekitab sellise sooja mõnusa tunde ja ma arvan, jääb inimestele hästi meelde. Ja sul on ilmselt ka see hea omadus nii-öelda olla oma kaasvestlejatega või nende inimestega, kellega sa oled sunnitud ametialaselt suhtlema nagu ühel tasemel, et kui nemad tahavad, et sa prooviksid lamba silma, siis tänu oma sellisele värvikal elukogemusele sa rahulikult oled selleks valmis, eks ole, võib-olla mõni teine diplomaat ei saa sellega hakkama. Aga mina olen raudselt selleks valmis ja selles ei ole kunagi küsimust olnud. Kusjuures, kui ma käisin sellel ettevalmistavalt osal Brüsselis, siis ma rääkisin selle Euroopa Komisjoni relex kuus välissuhete osakonna direktoriga ja tema ütles, et miks ta minut vee välja valis, oligi selle just nimelt sellepärast, et mul oli selline alternatiivne kogemus, mida nähtavasti kellelgi teisel selles asutuses üldiselt ei ole, et jäi see silma ja ta oli uurinud tõesti ise internetist järgi Uhhuduuri reiside kohta ja kõikvõimalike muude selliste asjade kohta, et see on huvitav, kuidas mõnikord need asjad, mida sa nooruses teed või teed, mis on täiesti täiesti erinevad. Praeguses töökohas näiteks, võivad kuidagi kasuks tulla samamoodi minu Hiinas ülikoolis kunagi käimine mingi aastatel 97 kaheksa vist 96, ma alustasin. Tol ajal tundus see ka, ma arvan, selline pisut kuu pealt tegevus, et Eestist ei olnud peaaegu kedagi keegi seda kunagi teinud ja need inimesed ei saanud väga, võib-olla kõik arvasid, et see on huvitav, aga keegi ei suutnud uskuda, see võib kasulik olla. Aga samas kogemuse mõttes ja, ja see on huvitav, kuidas võib-olla 10 või rohkem aastat hiljem sellest oli järsku väga palju kasu. Sa oled Saaremaa poiss, no see Hiina armastus on suhteliselt kummaline, kas sa tagasi võttes aega tagasi kerides suudad meenutada seda hetke, seda päeva, seda aastat või sündmust millest see armastus alguse sai? Täpselt ei suuda küll, aga mulle meenub, kui ma läksin 94. aasta alguses üksinda pikalt rändama, siis ma olin, ma arvan, kolm või neli kuud või võib-olla ka viis kuud teel olnud. Kui ma jõudsin järjega Põhja-Indias Sikkimi osariiki ja ma kohtusin seal ühe Iisraelist pärit rännumehega, kes mulle rääkis, et ta oli jalgrattaga sõitnud ümber ühe järve Lõuna-Hiinas paar päeva. Mulle tundus see kuidagi nii hea mõte Hiinas või sellise sellise haruldaselt väljakutse Hiinas jalgrattaga sõita ja siis mõni kuu hiljem Nepaalist teele asudes läksin ma kõigepealt Laasasse Tiibetisse, kust ma ostsin jalgratta ja siis see oli esimene selline läbi Hiina jalgrattareis tõesti nüüd tagasi vaadates päris karm kogemus 94. 94. aastal ja tol ajal ma ei osanud üleüldse hiina keelt mõrvama, Hiinast lahkusin kolm-neli kuud hiljem Hongkongi. Siis võib-olla ma 10 paarkümmend sõna. Teadsin Hiinast jäi mul selline väikene okas südamesse, et igal pool mujal, kui sa oled Indias või Nepaalis või kui sa oled Pakistanis, Indoneesias, ükskõik kus sa saad inglise keeles oma asjad aetud. Ja sa saad inimestega infot vahetada ja rääkida ja nii edasi. Aga Hiinas seda tol ajal ei saanud ega ei saa tänapäeval ka tegelikult. Hiinast tekkis see minu jaoks selline, mõni mõni mõnes mõttes võib-olla väljakutse. Kui ma paar aastat hiljem olin Austraalias ja mõtlesin, mida ma elukesega edasi seal hakata, siis mulle millegipärast kohe meenus see Hiina ja Hiina kogemuse, ma mõtlesin, ma lähen sinna ülikooli ja muidugi siis ma arvan siis seal kohapeal olles, kui sa tõesti suudad juba selles keeles suhelda ja inimestega rääkida ja nendega selles mõttes ühel lainepikkusel olla, mul oli tol ajal väga palju Hiina lähedasi sõpru, kellega ma koos käisin sporti tegemas, võitluskunste treenimas ja nii edasi. Et ma arvan sealt tegelikult mitte minu esimeses Tiinale, siis sellest jäi väljakutse, aga pärast, kui ma seal elasin, siis tõesti tekkis mul selline Hiina Hiina kohutavalt suur ja huvitav, riikide on kohutavalt suur väljakutse ja maailmas üha suurenenud. Riik, ma arvan, mida meil siin Eestis jätkuvalt mille tähtsust alahinnatakse Mei tegelikult üldisel poliitilisel tasandil me tegelikult ei adu ära, kui oluline ja tähtis see riik on, selles mõttes muidugi mul on töö mõttes, kui me tagasi tuleme, kuivõrd kohutavalt vedanud, et see Euroopa Komisjonil on ju peaaegu 150 esindust, nad oleks võinud mind ka põhimõtteliselt Madagaskaril vabu Uus-Guineas saata. Aga see on üks kolmest kõige tähtsamast esindusest, kus tõesti Euroopa poliitikat siis ja noh, kaubandust ja, ja kõike seda kõige sellega tegeldakse, et siin on kolm olulist siis esindust üks on siis Hiina siis on Washingtonis, Ameerika Ühendriikides loomulikult ja kolmas võib-olla Venemaa. Et kogemuse mõttes, mida sealt saab ju väga tugev suursaadik väga mõjukas Euroopa poliitika ja sellises diplomaatilises ringkondades, et selles mõttes väga haruldane Kusjuures eks nad ju teadsid ka, et eks nad saadavad Hiinamaale ikka sellise mehega hiina keelt, räägi, mis mõtet oleks olnud sind saata papoos kinosse? Jah, ma arvan, see oli kindlasti väga oluline aspekt selle juures, aga hiina keele oskajaid tänapäeval on üha rohkem ja üha rohkem, kui ma mäletan 10 aastat tagasi Hiinas isegi Pekingis olles, kus ka tol ajal oli suhteliselt arvukas välismaalaste kogukond, tegelikult taksojuhid näiteks sellised inimesed, kellega suhtled, kõik olid hämmastunud, et oi, et te oskate hiina keelt. Tänapäeval seda põhimõtteliselt lihtsalt eeldatakse, et, et Hiina on selles mõttes ajanud väga taibukad või sellist ratsionaalset poliitikat, pakkudes välja siis hästi palju stipendiume, õppimisvõimalusi, vahetusprogrammi ja nii edasi. Nii et ma arvan ka meil komisjonis sõltuvalt nüüd hiina keeletasemest, aga siiski enamus inimesi seejärel on suuteline hiina keeles suhtlema ja väga paljud minu kolleegid on varem seal sarnaselt minuga näiteks kunagi ülikoolis käinud ja nii edasi, et seal on oluline. Hiina on suur riik ja hiina keel on tõesti nii erinev kõikidest teistest keeltest, et ega see inglise keele oskus, vaatamata pingutustele ei ole Hiinas kuigi suur, et Pekingis võib-olla on mõned piirkonnad diplomaatilise piirkonnaks, on suured rahvusvahelised ettevõtted ja nende kontorid ja nii edasi, kus on mingisugune võimalus tänaval, küsid kellegi käest näiteks teed ja keegi oskab sulle seda inglise keeles seletada, aga, aga see on ainult paar ruutkilomeetrit tervest tervest Hiinast. Võib-olla Shanghais on ka mõni selline nurgakene, aga põhimõtteliselt on ikkagi nii, et nii nagu linnast välja või sellistesse väiksematesse kohtadesse, siis seal on ainult hiina keel ja see on ka kõik keeleoskuse suhtes terve regioon või möödunud aasta novembris käisin Koreas ja näiteks ka hämmastav, et nagu väga maailmakaubandusele ekspordile orienteeritud suured ettevõtted, selline arenenud riik igatpidi. Aga tõesti on linnu, kus ei leiagi peaaegu mitte kedagi, kes, kes oskab inglise keeles suhelda, see, et selles mõttes Hiinas hiina keele oskus, olgu ta kasvõi selline 50 protsenti, aga sa saad kõik oma asjad ilusti mugavalt ära ja see on igapäevaelus ääretult kasulik, sest muidu sa elad täielikus isolatsioonis mulle ka selliseid kolleege, kes on tõesti frustreerunud mitte mitte millegagi ise ise tegelikult hakkama, siis on väga raske ja sa ei naudi seda ühiskonda pole pooltki nii palju, kui sa suudad seda teha, siis kui sa saad inimestega otse rääkida. Laias laastus eestlastega võrreldes millised inimesed on hiinlased? Minule, Hiina ongi sellepärast võib-olla sümpaatne väga, et selline kuidagi kogukondlik kultuur ja selline inimlik soojus on kuidagi teist teistsugune. Nad on kollektiivi inimesed. Hiinas on täitsa mõttetu üksi sööma minna, näiteks sellist asja nagu sinu ports Hiinas ei eksisteeri. Mida rohkem rahvast, seda parem tellid kaheksa inimese peale terve lauatäis hõrgutisi, kõiki jagatakse, inimesed räägivad, selline väljas istumise suhteline olemise kultuur, tädikesed kuskil majade vahel istuvad kutsutavaid lapsi või koerad jooksevad, et selline inimene inimesed tegelevad teineteisega koos. Noh, see on võib-olla selline jagamise mentaliteet ei ole võib-olla alati väga mugav, aga minule Igatahes väga meeldiv ja hiinlased tegelikult üldiselt Eestis on nii-öelda kindlasti kohta mingeid müüdid ja igaüks, kes mul nüüd hiljuti külas on käinud need müüdid hävinevad, ma ei tea, paari esimese tunniga või paari esimese päevaga me arvame, et hiinlased on sellised kuidagi Sibistavad ringi, nad ei ole kuidagi ratsionaalselt või kuidagi sellised sipelgapesa kihisev ja, ja tegelikult see ei, see ei ole nii, et hiinlased on hästi mõnusad ja väga avatud inimesed, kusjuures tihti arvatakse, et Hiinas on seal mingi selline süsteem, kus ei tohi seda teist kolmandat öelda. Mina ei tea ühtegi sellist inimest, kes jätaks oma arvamused selles mõttes enda teada, et võib-olla see oli kunagi niimoodi, ega praegu kahtlemata enam enam mitte. So kunagi, kui sa maailma mööda rändama läksid siis ma arvan, et mis see inimene ikka muidu rändama läheb ja maailma vaatab, kui ta hingelt on selline kosmopoliit. Aga mulle tundub ja nüüd ma tahangi, et sa ütleksid, kas mulle tundub õigesti, et sinust on vaikselt selle kosmopoliitse käigus hakkanud saama suur eesti patrioot. Aa, see on tihti nii, mul on tunne, et inimesed, kes palju kodust ära on, neil areneb, see patriotism võib-olla veel eriti tugevalt välja, loomulikult tunnen, et ma tahaks ikka oma tuleviku Eestiga siduda, et tore on ära käia ja tore mujal ka elada ja midagi ei ole öelda. Aga noh, alati siia koju tagasi tulles isegi praegu ma ei ole ju pikalt on viis kuud ikka soe tunne ja võiks muidugi praegu teeb muret, ma ei tea, kas me sellest poliitikast peame rääkima natuke. Noh, praegune see olukord ei ole muidugi see, mis ta, mis ta peaks olema, et sellised asjad tekitavad sellist kerget ebameeldivustunnet või asjad võiksid olla pisut pisut teistmoodi, aga see on, see on teine teema ja kodumaa-armastus ei ole kadunud küll mitte kuskile, eriti Saaremaale oma, kusjuures ma pean ütlema Just just sinna ma tahtsingi jõuda, et mis koht see Saaremaal on, siis kust sa pärit oled ja kuhu sa kõige rohkem alati tagasi igatsed? Üle väina tammi sõidan, ma arvan, kõik raadiokuulajad teavad siis otse Kuressaare peale minnes paar-kolm kilomeetrit. Ja siis pisut metsa sisse. Reina küla on selle koha nimi. Ja jah, koolis käisin üles, kasvasin põhimõtteliselt selles mõttes seal Orissaare Orissaare ümber aga üks väga südamelähedane koht on mullegi veel Kübassaare viimasel ajal söönud Saaremaa kõige idapoolsem orki, vaatan sind, te mõlemad siin, sina, sina värgid, kuigi operaator seal teavad seda kohta väga lähedalt. Väga kaunis ja selline koht, kus ma igal aastal alati tagasi käin, olgu ma siis elan ma, kus kus tahes, siis parasjagu Inglismaal või Hiinas või kusagil mujal. Kas sa kujutad ette, et näiteks maid ja noh, 20 25 aasta pärast suve alguses sa võtad vikati ja, ja ma ei tea või murutraktori ja teed kusagil Saaremaal heina ja hüvasti hiina ja hüvasti London ja kõik muud sulle armsad ja mitte armsad kohad. Oh, kes teab, mis tulevik toob mõru, ma olen seda kogu aeg teinud nii või teisiti elada, ükskõik kus ma siis parasjagu oma eluga olen, et loomulikult loomulikult. Mitte Tallinna, Tartu ega mõni muu suur linn, aga pigem siis ikka Saaremaa on see koht, kuhu sa tahad tagasi tulla? Ma üldse Tallinnas olen tegelikult ju elanud alles ütleme siis aastast 2005, et siiamaani ei tea tänavaid ja kui inimesed räägivad, kus, kus kunagi oli too pood ja see mingi asutuse või midagi, siis see tekitab segadust, et ma ei ole. Pärast muidugi paraku on nii, et osasid asju lihtsalt ei saa teha paraku Orissaares Kuressaarest või siis Reina külast, et selleks tuleb ka mujal elada, aga ega see ei tähenda, et sa ennast nagu hingelt maha müünud oled. Minu arust on see oluline, et inimestel oleks selline pidev selline mõnus koht, kuhu alati tagasi minna, et Saaremaa nii ta ei ole ju Saaremaal sündinud tegelikult. Aga noh, nii palju, kui ma ennast mäletan, olen ma seal olen ma seal olnud ja need juured on ju tegelikult toredad see mingi asi, mis sind kusagil kinni hoiab. Me kuulame, tänase saate jooksul oleme juba kuulamisi, kuulame edasi ka hiina muusikat. Hannes võttis nii-öelda jutumärkides Hiina Tyson, ise mulle ennem ütlesid, võtsid Hiina disko kaasa, aga aga see on tegelikult täiesti vahva ja selline vaheldusrikas, kuulata kõige selle inglisekeelse ja eestikeelse popmuusika vahele midagi hiina keelt. Kas Hiinas kuulad kihina muusikat või, või sinna Tanel Padari kaasa vä? Et mitte palju tegelikult ka need CDd, millega ma praegu tulin, ma võtsin ka selliselt õhtul ennem väljalendu käisin ühest muusikapoest läbi ja küsisin, mida teil siin kuulatakse, mida müüakse ja mis on sellised head head, head asjad, et minu meelest selle muusika puhul me kuuleme siin kolme lugu, terve saate jooksul on oluline võib-olla see, kui tohutult suur muutus on toimunud hiina mõttemaailmas, kui meie siin mõtleme hiina peale ikka kui mingile imelikule võõrale, sellise teistsugusele asjale siis kui sa seda muusikat kuulad, saad aru, miljard inimest on popkultuurina nõus kuulama jätsu diskot tekkinud räpi. Sellist muusikat, mis on küll veel hiina keeles, aga, aga noh, selles mõttes nagu läänelik siis tegelikult me ei adu võib-olla ära, kui suur muutus on sellega toimunud hiina mõttemaailmas on omaks võtnud tegelikult väga palju sellist lääneliku ja kui tihti võrreldakse kahte suurt riigi Indiat ja Hiinat näiteks selles mõttes Hiina oma olemuselt nagu oluliselt euroopalikum näiteks vaatamata sellele, et teda ei peeta kuigi temaga ohtlikuks riigis, samal ajal kui India seda on ja nii edasi, et see Hiina on olnud selles mõttes palju rohkem avatud võib-olla eriti viimase paari aastakümne jooksul sellistele sellistele. Ja ma arvan, see on tohutult suur muutus üldse terve terve maailma jaoks, kuidas riik oma mõtteviisilt on arenenud edasi või muutunud. Hiinas on muidugi traditsiooniline ja klassikaline ka olemas, aga sellisel poptasandil nad on väga ja massikultuuri tasandil on muutunud järjest rohkem läänelikuks. Aga kuulakem ja pealkirja ja hakka siis ütlema targu. Neile, kes saadet pole algusest peale kuulanud olgu siis öeldud, et täna hommikul on jutusaate stuudios Margit Kilumets ja minu külaliseks on Hannes Hanso ja selle hiinakeelse loo juures jõudsime rääkida hiinlastest kui Pummeldajatest. Ma tean, Hannes, sina ka nagu peole selga ei keera, kui kui tantsida ja möllu teha saab. Aga see on mulle küll uudis, et hiinlased niisugused kõvad peoloomad on. Oi, Peking näiteks selles mõttes võiks olla ideaalne selline, kuidas nüüd päästis ennem pulmi kummeldamise peodes, ööelu on küll ääretult aktiivne võimalus ja tõesti, see valik on tohutult suur, Tallinnas on elus nii palju kosmopoliit sust ja sellist vaheldus. Ja rikkust kui seda, kui seda Hiinas on alates Lõuna-Ameerikast Euroopast, Suur britt, Tanjast küllantiiseid, küllam, bändid, kellel on elus muusik ja tõesti Aafrikast kõik terve ampluaa aast kuni tähestiku lõpuni välja, et seal seal on tõesti kõike selles mõttes ja noh, eriti nädalalõpud ja sellised linn on väga hoogne ja seal on tõesti neid piirkondi, kus on sellised pidutsemise piirkonna selline on väga palju, osaleme mingi ööklubi inimene enam väga ei ole, aga väljaspool sellegipoolest käin päris tihti. Ja tõesti selles mõttes on Hiina ja hiinlased ka, ega seal nüüd välismaalasi nii palju kui on, aga enamuse domineeriv seltskond on siiski hiinlased ja noh, sellist kell kell 11 magama minekut Pekingis küll ei tunta. Ja noh, pigem ikka nagu poole poole ummiku peale. Üks asi muidugi, mis veel Hiinas on? Võib-olla Euroopaga võrreldes teistmoodi on see, et välja minnakse väga hilja ja koju muidugi, siis veel veel hiljem, aga selline 24 tunnivõimalus on alati olemas, et Hiinas ei ole see kunagi seda pood pannakse kinni või, või restoran või alati leiad alati leiad kohti selles mõttes pekingi väga meeleolukas ja hoogne koht. Sa kunagi aastaid tagasi leidsid Hiinast endale ka abikaasa. See on küll mitte hiinlase, aga sa leidsite kusagilt Hiina teema eest ja see oli midagi erakordselt romantilist. Kas sa räägid paari sõnaga, kuidas see juhtus? Jah, ma leidsin abikaasa, võib-olla see on märgitud ja me oleme nüüd lahutab. Ja ma isegi tean, aga see ei tähenda sellele kohtumisele. Ja see oli tore lugu selles mõttes, et jah, ma olin tata reisil. Meil on saate eelmises pooles maga, korra vihjasin ja see oli Lõuna-Hiina sinnani provintsis. Ja tõepoolest selline pisikene, odav seljakoti meeste hotelli ja, ja noh, nii need asjad, nii need asjad juhtuvad. Aga huvitav oli see, et me olime ühe või kaks päeva koos ja, ja siis tol ajal, jah, Claudia läks oma teed ja mina läksin oma teed, aga päris mitu päeva hiljem selle provintsi pealinnas kun mingis täiesti juhuslikult. Hiinast tuleb hotelli registreerida ja jääpabereid täita ja siis hotelli registratsioonis keegi vaatas seda paberit, mille mina olin kirjutanud, küsis tol ajal siis laudja käest, et mis riik see Estonia nagu on, et keegi ei lugenud välja, neil ei ole harjunud sellise riigi eest ja nägin, kus, kus toas ma lähenenud, siis paar aastat hiljem abiellusime meile need kaks ilusat last. Toomas ja Saara. Ilusat sellised, noh, ma tahtsin öelda, eesti nimed, mitte mitte nüüd päris eesti nimi, Saara just ei ole, aga vähemalt. Okei, tema nimi on Saara-Triinu tegelikult? Ei mäletan jah, kui me neid nimesid panime, siis Londonis käisime pargis, jalutasime, üritasime välja peilida sellised nimed, mis oleks eesti nimed, aga samas ei oleks brittidele täiesti võõrad, et mingi õnne, leidvaid tõeleid või siis midagi sellist ja et see oleks lastele elu ära rikkunud, et Toomast samas noh, mida iganes, et iga brittide mõistab seda ehki, ta kirjutatakse kahe hooga eesti moodi ja Saara-Triinu me oleks tahtnud tegelikult mina oleks tahtnud võib-olla alguses ainult Triinuga on, aga noh, Inglismaal on vist komme laste kallal hirmsate nimede nimede pärast norida ja siis Claudia kippus arvama, et kui Medele paneme nimeks ainult triinu nagu puud žürii, midagi sellist, et võib-olla võib-olla hakatakse selle nimega seal koolis näägutamine, siis siis panime Saaraga Proovisid päris pikka aega Londonis elada, sellist ontliku perekonnaelu ka, miks see lõpuks ikkagi nagu untsu läks või miks, miks, nagu noh, miks sa seda edasi tee? No ma olin, mis ma siin proovisin, kaheksa aastat peaaegu elasin Londonist põhikohaga, aga tegelikult see on kõik seotud sellega, et ma läksin veel vanuhigi ülikooli, tegin algusest saadik. Londonis kuulub orjandsaleni African Station siis Londoni ülikooli Aasia ja Aafrika osa, kõigepealt siis bakalaureuse kraadi poliitikas ja arengu arenguõpetuses ja pärast veel aasia poliitikas, teaduste magistri ka peaasjalikult siis Hiina välispoliitikas ja sellistes küsimustes Kesk-Aasias. Sellised teemad olid need põhilised. Ja eks mind juba siis nagu aeg-ajalt see mõte, et ikka peaks Eestisse tagasi tulema. Tõmbas ja siis mulle õnnestus leida töö mis enam-vähem vastas ka nendele minu akadeemilistele huvidele, huvidele, maailma suhtes, mida Eestis suhteliselt vähe tegelikult ei leidnud. Et ma läksin kaitseministeeriumis rahvusvahelise koostööosakonda ja, ja eks see veenmine ei olnud kerge, aga võix mul õnnestus Claudia ära veenda. Aga noh, natuke läks aega mööda, ma sain aru, et ma ei taha tegelikult siit kuskile enam minna. Aga noh, nii ta läks. Tal olid teised teised huvid. Aga lapsed armastavad Eestimaad kindlasti sama palju, kui sina tahavad suvel Saaremaal olla, ma ei kahtle üldse. No ega ei olegi olnud vist, kui ma Eestis olin, siis ikka iga kuu nad käisid ja, ja praegu just olid pikemalt siin ja noh, tõsine aprillis nad olid paar nädalat Hiinas ka minu juures, et mul pois käib reaalkoolis edasi. Ta on koduõppel ja teeb oma kodutööd, siis meil on Saaremaalt aga hea ja tubli õpetaja või lapsehoidja, kes nendega ja lugemist ja kirjutamist ja selliseid asju teeb ja poiss sai jälle järgmise aasta kirja, isegi naljakas plika just lõpetes. Siin liivalaia lasteaias lasteaia inglismaal lõpetab teist klassi. Poiss on siin, lõpetas teise Inglismaale tabel neljandate. Et seal on need asjad kõik teistmoodi, koolisüsteemid on väga erinevad selles mõttes. Aga noh, mida kauem. Neid saab selles mõttes noh, keeleliselt ja, ja kirjutamise ja selliste asjade suhtes toetada seda parem, et et meil selles mõttes väga ratsionaalsed koostöösuhted Klaudega ta nagu toetab seda seda igati lapsed muidugi peavad siin käima, siis on üks argument, miks ma ei ole veel päris kindel, kas ma tahan teiseks aastaks velinasse jääda. Et sinna nädala lõpuks ikka lapsi ei too, või nädalaks, et see, kui siis, siis pikemaks. Aga neile nii kohutavalt meeldis Hiinas aprillis olles tuli mul emaga ja ma arvan, et sel aastal suvepuhkuse teeme ka nii et ei tulegi Eestisse, vaid hoopis Hiinas. Et istume rongi peale, sõidame Malle kuskile Lõuna-Hiinasse näiteks või noh, täpselt ei ole veel otsustanud, aga kusagile, et paar-kolm nädalat. Ma vaatan nagu lastel mõttemaailma mõttes, kui palju see tegelikult avardab nende silmaringi, selline kogemus. Et see on üks asi, kui sa oled kuskil hiina restoranis pulkadega söönud, aga sellega minu teadmised piirduvad. Aga kui sa ise seal kohapeal oled. Ja näed ja tõesti paari nädalaga juba poiss ajas mul hiina keeles restoranis põhimõtteliselt põhilised asjad kõik kõik korda, et nende noh, nõnda nii või teisiti, täiesti kakskeelsed. Ma arvan, et kui mingi aasta neile Hiinas Hiinas anda, siis nad räägiksid seda täiesti vabalt, tegelikult palju vabamalt. See hakkab lastele külge nagu nakkushaigused ei ole üldse vaja õpetada, eriti. Täiesti et juba selles mõttes ma arvan jah, tuleks neid veel siin hiina võimalikult palju tagasi praegu tuua, et oleks. Minu jaoks oli 79 aastaselt suur asi, kui Pärnusse sain Tallinnast rääkimata, aga jah, selles mõttes nende laste elu hääletult erinev, et nad ise lendavad Londonist Tallinnasse. Ja ma arvan, kui nad suvel tulevad nähtavasti lendavadki üksinda Londonist Pekingisse, et nende maailm, kuidas see maailmapilt areneb selles mõttes kohutavalt erinev sellest, kuidas meie võib-olla üles kasvasime. Kunagi. Sa ütlesid, et sul on juba uued rattaretked ka plaanis et loodetavasti see sinu diplomaatiline ametipoiss tähendab seda, et sul on palju puhkust, et sul õnnestub kuidagimoodi seda siis hakata niimoodi lükkima, üksteise otsa saadama, pika tiiru ikka jälle ära teha. Tatari hetkedel on pisut liiga pikad selleks, et seda töö kõrvalt või teha. Ma arvan, et seda tuleb teha nii, et kui üks töö lõpeb, siis korralik pikk reisija pärast seda. Uus uus töökoht. Ütleme, et ka see on põhjus, miks ma mõtlen, kas ma veel aastaks Hiinasse jään. Täpselt aga järgmine reis, jah, väga raske naljatada, tõestasin Uhhuduuri sõpradega päris palju üritanud seda kohta leida. Et millal, aga inimeste elud muutuvad järjest tähtsaid asju täis. Praegu sõber on veel pool aastat Afganistanis Helmandis sõjaväelasena kellelgi, kellel lähevad lapsed kooli, kellelgi, kellel on metsa vahel elu ja talvel on vaja kütta, et igasugused sellised põhjused, eks nüüd on järeltulevat põlvkonda, nüüd on juba kõigil lapsed, kellel on vaja suvel Muhus kalakohvikut pidada Kristjani ja nii edasi ja nii edasi. Et seda seda ühist aega leida muutub järjest keerulisemaks. Seda parem on see, kui see lõpuks leitakse jälle sellest välja rabeleda, sellest igapäevasest rutiinist ja, ja ma arvan, see on ikkagi see reisiga ei kao kuhugi, ei jää kuhugi ja, ja ma arvan, et me teeme veel päris palju etappe, järgmine peaks meile tulema siis algama Teheranist, Iraani pealinnast ja siis plaan on liikuda läbi Iraani alla, siis üle Pärsia lahe kas ühendemiraatidesse või kohe otse omani ja siis mööda Araabia poolsaare lõunanurka omanist läbi Jeemenist läbi. Ja siis on jälle kaks varianti, et kas, kas läbi Sudaani Etioopiasse dissadamasse, kus reisis, meil lõpeb või siis läbidžibuti. Et sellised noh, selline plaan peaks olema, ma arvan, et see reis ei tule päris nelja kuud, ei tule aga nii palju puhkust, puhkust, nii või teisiti ma arvan, on raske võtta, et seda peab kuidagi kajastama teistmoodi natukene. Aga noh, siis järgmine järgmised ja üle järgmised reisid, need peaksid siis tulema paar-kolm tükki läbi Aafrika mandri ja siis juba edasi Lõuna-Ameerika ja nii edasi. Vanuigimõtlesime, et oleks tore ameeriklasele seal ja rahul. Sõidad Floridas sellise? Mehikest tuleb Florida just otseselt tee peale jää. Jah, aga sa pead ennast füüsiliselt ikkagi vormis hoidma, ses mõttes, et kui see rattaretke aasta või pooleteise pärast juhtub, et siis ei saa ju hakata kõhukest kasvatama, et sa tegeled sellega, et olla sportlik. Ja noh, möödunud aasta augustis ma tegin isegi täispikka triatlonilõvi, see on 3,8 kilomeetrit ujumist ja 180 jalgrataste, siis täis täismaraton veel kõige lõpuks silgad. Et noh, ega ma seda nagunii väga tõsiselt ei võtnud, aga ma seda niimoodi tiksuda suudan, päris, isegi kui on tarvis 13 tundi. Kui palju mul aega läks ja aga Hiinas selles mõttes on? Ma võtan alati päris palju aega spordi jaoks, et ma iga nädal ütleme kolm-neli korda, teen trenni, kas nii tund-kaks, aga siis ma alati proovin nädala lõpus sellise kahe kahe pooletunnise jooksva otsaga teha. Ma küll mingeid sportlikke eesmärke endale otseselt seadnud ei ole, aga eriti kontoritöö. Tegelikult olgem ausad, sündinud bürokraat ei ole selline kontoriamet, noh ma teen sellele. Aga midagi südamelähedast istumisi juures tegelikult arvuti taga istumise juures otseselt ei, ei ole, et sporti on vaja selleks, et kompenseerida minu jaoks küll vähemalt ma tunnen ennast alati töölt, tuled ikka, inimesed on väsinud regioonis, selline õhtu on käes, eks siin kaks varianti, et kas ma nüüd võtan õlle ja istun diivani peale, vaatame, mis juhtuma hakkab. Või mõnikord peab ennast peaaegu sundima, aga ma ei tea, mis hormoone või mis adrenaliini või mismoodi sport minule vähemalt annab, aga ma alati tunnen ennast pärast kahetunnist korraliku trenni oluliselt paremini värskemana ja mõnusamalt. Kui ma tundsin seda ennem seda. No see on füsioloogiliselt nii seatud selles mõttes, et arstid oskaksid sulle ja füsioterapeudid selle väga hästi ära seletada. Mõnikord peab ennast nagu peaaegu isegi sundima, et see tõesti nagu väga ei viitsi. On olnud, aga mõtted lähevad mujale ja tuju läheb paremaks ja kõik on selles mõttes sport ja ma teen päris tõsiselt. Ehkki ma praegu jah, Hiinas, nüüd ma saadan oma jalgrattaga sinna. Et praegu ma olen rohkem teinud jooksu ja sellist üldfüüsilist, aga ma ei tea, mingi väike triatloniga. Aga õige on täitsa sobiksid. Kahjuks jah. Eelmisel aastal oli see augusti keskpaigas triatloni võistlus. Et sel aastal on 31. augustil, on kangesti tahaks tulla, tegelikult, aga lihtsalt kuupäevad ei klapi, sellepärast eraldi kohale tulla läks ka pisut pisut palju, et aga ma arvan, et kunagi võiks veel selle peale mõelda. Muidugi triatlonis treenides näiteks sa ise käid tihti Muhus ja Saaremaale. Oma Uhhuduuri sõbra Mardiga ujusime või näiteks üle suure väina möödunud aastal ka kusjuures päris külmpatja, ma arvan 15 või 16 kraadiumi. Lühikese kalipsoga küll, aga päris karm kogemus on ikka mingi seitse või kaheksa kilomeetrit. Ja Pärnu lähedalt oli päris korralik laine ka, et ausalt öelda nii üksinda ei ole ma ennast vist kunagi varem tundnudki. Sügav meri on all ja laine on päris korralik, nii korralik küll, otsustasime ujume koos. Aga isegi kui su kaaslane on paarkümmend meetrit eemal, tegelikult lained lainetega üles-alla liikudes lihtsalt tükk aega pead vaatama, näe, lihtsalt üks on parasjagu all, laine põhjas, teine on üleval kusagil ja päris karm kogemus. Ehk meil võttis mingi kolm tundi umbes või pisut vähem aga jälle midagi uut, et ma selline väljakutsete otsimine füüsilises plaanis nähtavasti, ehkki ma ei ole seda teadlikult enda jaoks kuidagi formuleerinud. Siiski on olemas. Ja ilmselt on see sinu sees, aga kui sa seal Pekingis õhtul lähetama päevadelt koju ja ja ütleme, et on just see õhtu, kui sa võtad väikese õlle ja vaatad, ma ei tea päikeseloojangut, et mis need asjad on, mis sind kurvaks teevad? Ja küsimus lapse lasteaia järgi igatsen, ma arvan. Ega rohkem selliseid väga kurvaks tegevaid asja ei ole, nagu nendega tahaks rohkem kooselu õnneks on välja mõeldud Skype ja muud sellised asjad, mis, mis ka seda mis ka seda leevendavat ei, ei ole, nagu selles mõttes ei melanhoolia, sai depressioonis või selliseid, selliseid, selliseid muresid ei ole. Kui sa nüüd saate lõpetuseks ma vaatan kella, et ega meil väga palju aega enam ei ole, et, et kui sa püüaksid nagu oma elukaart vaadata ja mõelda, et kuhu sa nagu hetkel jõudnud oled, et et kuidas, kuidas seda punkti kirjeldada? Kui ma hommikul mõnikord Pekingis üles ärkan ja hommikus söön, siis mulle tööle mingi paarkümmend minutit kõndimist. Tihti lähed majade vahelt niimoodi läbi endale, ise panin ka tähele, et järsku suudame suurele naerule ja mõtlen, et mis ma pean nüüd seekord pagan küll, juhtunud on. Kus ma olen ja mida ma praegu teen, et aeg-ajalt jätkuvalt ise üllatab mind, ehkki ma olen selle rutiiniga harjunud ja kui sellega mõtled kõrvaltvaatajana iseenda peale. Et kui palju on Eestis selliseid inimesi, kes üldse Hiinat tunnevad, teavad, seal töötavad näiteks on minu jaoks huvitav, et võib-olla on palju inimesi, keda ei tõmba. Aga Hiina ühest küljest ei ole nii kauge riik üldse, kui me võime siin kümmekond päeva tagasi reede õhtul reede hommikul Hiinast rahulikult hommikul välja sõitsime, olin õhtuks Saaremaal sama päeva õhtuks. Et, et see ei ole tegelikult mingisugune käegakatsutavad, meeletu kaugus, aga siiski erinevus ja kõik see, ma olen ise ka üllatunud, et sa minuga niimoodi juhtunud on kuidagi riigiametid siin Eestis ja pärast see Hiina ja selles mõttes ma olen nagu päris hästi vedanud tegelikult elus, et ma olen kuidagi on niimoodi läinud, et need asjad, mida ma teen, on väga huvitavad ja ma olen palju õppinud ja selles mõttes muidugi väljakutset ka suured, et ega ma ei ütle, et seal Pekingis lihtne töötada. Päris palju stressi ja pinget, see töökoorem, noh ma ei taha mõeldagi, kui ma nüüd kohe-kohe tagasi minema, mis mind kõigi ees ootab. Detsembris pingeline, pingeline asi, raske, raske töö, aga, aga kui noh, praegu panna see nii-öelda võrdlevasse perspektiivis noh, tõesti ma peaks oma elu kõige ääretult ääretult rahul olema ja kohe paar päeva hiljem, ma olen ainult mõned päevad Pekingis lähema mitmeks nädalaks Mongooliasse. Ja noh, mingi projektid, mida me seal komisjoni rahadega teeme, haldame ja tõesti sellised Põhja-Mongoolia, järvede ja Siberi taigalaadsed piirkonnad, kus meil on nagu tööülesanded maailmapangaga, koostööprojektid tähendab seal kontrollimas ja vaatamas käima ja noh, andke andeks, ma olen väga huvitav elu ja väga hea elu, et selles mõttes mina olen väga rahul just nimelt selle punktiga praegu. Aitäh Hannes, ma arvan, et nüüd oleks küll juba pate rumalus midagi edasi küsida, ma arvan, et kõik sinu sõbrad-tuttavad üle Eesti väga rõõmsad, et nad said olnud raadio vahendusel sinust natuke rohkem teada, et kuulajatel oli ka huvitav ja võid sa tervitada. Ma tahan ikka isale veel öelda, et nii lahe vees minu meelest ja tänan selle eest 60. ja elada nagu minu meelest selles mõttes ka, et on teinud oma elutöö ära olles kooliõpetaja, kooli direktor ja praegu see, mida ta teeb, et on pool aastat Egiptuses reisijuht ja nii edasi, see on nagu väga lahe tegelikult seal ma arvan, kui ma ise juba vanemana ma tahaks ise midagi sellist teha, et võtad aja maha, võtad päikest rahulikult, käid inimestega ringi ja ja, ja see väga kuulsat, palju õnne. Aitäh Hannes Hanso kõigile kuulajatele ka ilusat kevade jätku Hiina diskorütmi saatel.