Tere päevast, head kuulajad, ilusat pühapäeva soomi teile siit vikerraadio stuudiost. Kell on saanud 12 ja õige pea viis minutit ning nõnda siis kütamegi keskpäeva soojaks käivitub uus pühapäeva pärastlõunaprogramm, millel ongi pealkirjaks keskküte ja selle toovad teieni Margus Vaher ja Maian Kärmas. Tere ka minu poolt ja tänases saates teeme intervjuu Eri Klasiga. Käime Tartu turul ja proovime omal nahal ära kohalikud redised ja maasikad. 80.-te rubriigis selle kümnendi märgilisi nähtusi. Mikko Fritze räägib meile oma viimasest lugemiselamusest. Leiutaja nurgas eraldame täiesti koduste vahenditega oma DNAd. Stuudios on ka külaline ja lisaks mängime kuulajamäng. Ja loomulikult räägime ka tänasest päevast, mis on ju Euroopa Parlamendi valimispäev, nii et teises saatetunnis peatume ka sellel teemal siis kui meil on stuudios külaline. Aga nõnda see saade on siis alanud ja esimeseks muusikapalaks oleme valinud tremicalemilt loo Tiisaadeteis. Nõnda siis laulis meile keemik kallame ja tuleb tunnistada, et täiesti kiusatus oli panna vahepeal meil siin hiigelpeale, sellepärast et teine saatejuht siin imises laulda. No teeme natukene juttu ka Margusega, kes on ka üks meie saatejuhtidest, aga meil on juba vana traditsioon. Et kui on üks uus eetrihääl, siis tehakse temaga nii-öelda tutvustavat juttu või väikene intervjuud mune ja, ja Margus Vaher. Margus, sa oled tegelikult ju esmajoones laulja ikkagi. Aga sa ei ole sugugi Tallinna poiss, kuigi praegu Tallinnas küll elada ka, kust sa pärit oled? No ma arvan, et mu kõnepruugis ka või kõnepruuk vihjab veidi mu Saaremaa päritolule, kuigi ülikoolis ma käisin siiski Tartus ja praegu olen viimased siis neli kuudel olnud pealinnas. Mida sa Tartus õppisid või õpid Tartus õpin siiamaani teoloogiat Tartu Ülikoolis, et ütleme, teosammul lähed seal muusikakarjääriga nagu käsikäes. Aga miks sa sellise eriala just valisid ülikoolis? Noh, eks mul on alati huvi pakkunud erinevat filosoofiat, keeled, eetika, kultuurilugu, et sellest säärane valik Aga laulmise juurde, kuidas sa jõudsid? Jõudsin kunagi 16 aastaselt, nii et üsna hilja vist muusika kohta, et sain oma esimese kitarri ja oli parasjagu südame olla, sest tüdruk oli maha jätnud. Tegin. Aga tegelikkuses, nüüd sa oled sellises päris ootamatus olukorras, et sa juhid meil siin saadet vikerraadios, pühapäeva pärastlõunasse, keskküttesaadet. Kui palju sa varem üldse raadiot kuulasid? Ja muidugi väga tähtis küsimus. Kui sageli sa enne seda vikerraadiot kuulasid? Ma pean ütlema, et ma ei olnud üldse suur raadiokuulaja, nüüd kui mul endal on selline auline ülesanne ka raadios midagi kaasa teha, siis siis on nagu professionaalne huvi, nii suur, alati kuulan, nüüd kuulen vikerraadiot, kõik hommikupraamid, olen kaasa kuulanud ja, ja ka teisi raadioid, et kuidas need asjad päriselt käivad. Nonii nõnda siis võidamegi juurde uusi kuulajaid, võtame neid lihtsalt tööle. Selgelt 12 ja 18 minutit on saanud kell meil stuudios ja, ja järgmine muusikapala tegelikult on sul väga meeltmööda, see on Tõnis Mägi ja Muusik Seif Metsaneid. No miks see lugu sulle meeldib? Oma hurmav salapära, ütleme nii. Kuulame seda saladele. Pääle. Päikse. Sillerdab. Pilved. Nad on silmade Ja. Ja linnud. Nüüd aga Maian helistas pool tundi tagasi eri klassile, kes oli teel lennujaamast koju ja kodust proovi sest Raekoja platsil toimub täna tema 70. juubelisünnipäeva kontsert. Kui su hing on noor, millest muuseas teeb ka siis ülekande ETV, aga kuulame maestro enda muljeid. Palju, palju õnne teile sünnipäevaks, suur tänu. Kas on natukene sünnipäevatunne ka või tundub, et ikka aeg ajab, utsitab takka ja tuleb ühest kohast teise tormata. No, ega ega valet hakkad Sist siis ütleksin, et aega ei ole. Aeg ongi see, see ütleksin märgusõna või võtmesõna, mis mul praegu. Kes siis ja pennid, lendan tagasi Stockholmi ja Stockholmist Oslosse, homme Oslos. Sa ütled, et pärast seda läheb Ameerikasse Washingtoni, nii et selline see poom peal mikspärast ma ostsin aega, et näiteks aega tähendab ka see, et, et Birgitta festival algab sellel aastal augusti 13-l avaetendus, on aeg armastada. Olge hea, rääkige muljeid ka Oslo ooperimajast, ma saan aru, et see on üsna värskelt valmis saanud ja kuidas siis eile läks ka Luikede järv. Väga hästi, väga hästi ja noh, see on uus maja tõesti, sõna otseses mõttes, kui esimest korda seal käisin ja muide, me käisime seal kunagi Estonia teatriga laevaga. Siis ooper oli, oli väga kitsastes oludes ja oli üks vana kinoteater, kus mängisid, aga aga nende peadirektor Siemensi on, kes on väga energiline mees, kes kes siiski viis oma idee lõpuni ja nüüd on seal mere ääres fantastiline maja, on viimase peal tehnikaga väga andekalt kollektiivile. Mul oli suur Augusta, nüüd juhata löökide arv, mida ma kunagi. See oli esimene etendus, mida ma juhatasin, pale esimene ballett lähevad juba Estonia teatris oli kuskil 65. aastal 67. aastal majas seda balleti esimese välisesinemisel Estonias 67. aastal. Nii et ma tegin väikse ekskursi tagasi oma noorusaastasse. No me räägime siinkohal väga palju ka sellest, et Oslos on tõesti suurepärane uus ooperimaja, aga tegelikult võib vist ütelda julgelt, et eestlased, arvestades meie riigi väiksust ja meie kontserdisaalide rohkust meie muusikute andekate muusikute rohkust, me oleme vist ikka päris tublid ka tegelikult. Väga tubli, väga tubli, kuulge häbeneda midagi me meid on, noh, mul oli möödunud reedel muide pressikonverents Soomes ka nii-öelda eesti muusika teema ja ma ütlesin, et sellist dirigent rivi, mis on Eestis olemas, kellel on ka juba rahvusvaheline maine saaksin samal ajal öelda ka seda, et täna sünnipäev ka minu kolleegid, kes on minust kaks aastat vanem, Neeme Järvi. Ka tema on avanud ukse. Nii et häda pole midagi, meil on meil häid dirigente, meil on häid koore, meid on, meil on, fantasin, ooper, fantastiline orkester, kellega koos ma just tegin turnee Ameerikasse. Nii et meil on küll palju, mille üle uhkust tunda. Eile Rein Veidemanni poolt läbi viidud intervjuu, mis, mis ilmus Postimehes eilses Postimehes, seal ta tõdeb, et te olete mees, kes ei kuulu enam ammu iseendale, et eriklass on nagu eesti rahva ühisvara. No mis, mis tundega te te tegelikult Kuulete selliseid ütlusi, et, et justkui peetakse meie kõigi ühisvaraks? No eks ta koormavaks muutub ja ega ma ise ka ei usu, aga üks liigutav näide sellest oli siis, kui kui mul ilmus raamat minu kohta, et ma olen kultuuri suursaadik, siis Viljandist Viljandis, mulkide selts. Ära nüüd raba nii palju, et siin ta meile kõigile vaja, et võtavad tasuvaks muidu muidu teed endale liiga, noh siis siis mõelge, tulles ei kuulu, keda endale. Et arstid manustanud, aga nagu ma ütlesin ise, et ärge peatage, siis ma jäängi haigeks. Nii et ma pean ikka niiviisi edasi tormama. Te ütlesite ka tolles samas intervjuus, et elu on kingitus, mida ei kulutatavaid, mis on antud jagamiseks, aga mis on võib-olla elus need kõige ilusamad kingitused, mis te olete saanud kelleltki? Suurim kihilised näed, mul on, on see, et minu ema ja isa minu valmis tegid ja andsid mulle eeskuju, kuidas voodielu edasi elada, kuigi ma olen terve elu ilma isata kassast, isa jäi siia sõjale jalgu ja ja leidis surma siin Tallinnas, aga see, et mul on olnud selline fantastiline ema minu ümber on nii palju sõpru ja et ma olen kogu elu tegelenud muusikaga. See on üks suur linn ja see, et mul tegelikult ei ole keegi nii väga liiga teinud, aga ma olen üritanud seda sellele vastata sellega, et ka mina üritan nii palju kui võimalik kõiki inimesi aidata, nii palju, kui mina seda oskan. Pildi peal ja ja tegelikult on mul mingi tagamõte, ei mina ta olla ilusam, noorem õega kauneim Lasva, jääda selliseks nagu ma olen. Aga noh, ma ei saaks öelda, et ma panin päris kõbus, ega muidu selguks tempole vastu. Seda kindlasti 1000 tänu teile selle hetke eest, mis te meiega jagasite ja tänasel pidupäeval soovingi teile, et jaguks ka neid, selliseid toredaid isiklikke ja pereringis hetki jagamiseks, et ei tekiks seda tunnet, et te olete meie Eesti ühisvara, et te olete ikkagi iseenda ja oma armsate inimeste oma, aitäh teile ja palju õnne. Suur tänu, head ja kaunist olete mulle tõesti soovinud, tema üritavad seda ka pidada. Olgem siis õnnelikud kõik, nii teie kui mina ja kõik muudinis. Tõeks muinasjutt muutub naeruks kõik. Kui su hing onu. Laulab rõõmudest. Kevad vallutab sind. Kui sul on. Poolne portere labori on see raskustäid üle tormis. Ja elukäik nagu miski ümberringi tunni armastust saadab see. Vaid sinu võlu on suur uisuhein, kanna. Seda taipadijad. Seda rikkuseks pea Exuhing. Sümboolne portre, küllap puri on see sõita meil raskus täide üle Tarmiseb. Ja ellu päike tungib, nagu võiski. Ning tulvil armastust saadab see Vibra tuur, sinu võlu on su, kui su siin on. Seda taipanijad seda rikkuseks. Exušenkon. Kõlanud pala, kui su hing on noor, on muuseas pärit samanimeliselt plaadilt, mis ongi siis välja antud maestro 70.-ks juubeliks. Jah, koos Mart Mardisaluga laulsid nad ja nagu ka intervjuud ta sai öeldud, siis ETV-s näeb täna õhtul ka ülekannet tollest Raekoja platsil toimuvast kontserdist. Ja lisaks sellele veel eriprogramme küll päeva ajal saadet dirigendi kõlas, on siis eluloofilm ja õhtul veel ka Eri Klas ja tema sõbrad ning ka klassikaraadios Tree saade maestro elus, nii et jälgige meie programm, aga nüüd läheme Tartusse, kuidas sul Tartus turul meeldis kulu, aga meil oli väga mölluks. No põhjus nimelt selles, et toome teieni nüüd igal pühapäeval keskelt ta saates ka meie muljed turgudelt üle Eesti ja nii palju, kui me siin suve jooksul jõuame neid külastada ja omal nahal katsetasime ära, mis me seal kõik proovisime, siis maasikaid muidugi muidugi ei saa üle ega ümber, värske kurk oli väga värske, kurk oli väga hea, just selline hapendatud kurk. No vot neid muljeid toomegi teieni teeme senise turu-uuringurubriigi ja ja siis käisime Tartu turul, kuuleme. Nonii näe, vaata, need laudan siin lookas igasuguse hea-parema all ja siin on raske löögile pääseda, mis kõige paremini kaubaks läheb. Mis võiks järgmine artikkel olla, mis väga populaarne? Värske kurk, see värske hapukurk kadele pandud valmis, millal siin on kõike head-paremat, küüslauku, tilli eile õhtul kaitseväe, nüüd seda kurki ka, eksju? Nii. Ja ma ei tea, Margus tahad, räägime asja või proove? Väga hea, väga hea tilli ja mustsõstralehti, no mida iganes, soolavett ja hapuks räägime veel natukene nendest toodetest, mis teil siin on, kust need kõik pärit on? Madise talust, madise talu on Jõgeva maakond palaval, mis on siis eestimaises tootes sellist, et just seda peadvust siin sellepärast et siin ei ole säilitusaineid ja ta on niivõrd värske ja korjatakse kurki üle päeva ja kurki hapendatakse iga päev. Kuidas redised näiteks lähevad, ma vaatan, et neid on päris palju siin valmis. Alati läheb väga hästi, läheb jumala magusad, vanasti olid nende hästi mõrudat ja sellised nagu see kibedad, et see nagu see värske kurk. Aga tegelikult liidan uued sordid. Hollandist tulevad need seemned. Ma vaatan, et siin on 100 grammi, maksab neli krooni. Nonii, maitseme. Ei ole üldsegi päev. Tuleb välja, et saab hollandi sort, kärab küll. No ma vaatan siin jah, teie laua peal on madise talukurk lühikene, väikene purgikene, imearmsad 25 krooni kilo, nagu ma ütlesin, magus redis neli krooni 100 grammi eest ja mis teisele värskelt hapendatud kurgi Eestis küsite. Ühesõnaga 70. No nii, nüüd me oleme siin kartulileti ääres Piret Jõgeva, kollane printsess ja ka kvartali karta, kuidas öeldakse. Siis on need viie ja kuue krooni vahepeal sellised kas ka õige pea värsked kartulid saab värskelt haka penni Juul enne jaanipäeva? Võib küsida, et milline kõige populaarsem Sortan noh, et ütleme, mille varusid peab tingimata 10 kotti olema, mitte kolm. See üle ei vaielda, üks kiidab, teine laidab need noh, nagu öeldakse, maitse üle ei vaielda ja, ja igalühel on oma maitse. Tere, proua, vaatame, et teil on siin palju head paremad siin lettidel küll, siin on palju rediseid ja kurke. Aga kui küsiks maasikate kohta, mis teil seal on? Mille poolest vaatan, seal on Eesti maasikat, et kuidas juba neid saada. Need on katteloori all kasvatatud ja täname neid taeva. Pühapäeval oli esimene korje, siis mul oli kaks kilo müügis, täna neli kilo. Eesti vagus polka ja 40 krooni karp, no see peab olema väga hea kart, sellepärast et müüakse ju ka mujalt sisse toodud umbes sama krooni hinnaga kilo eest, et kas, kas siis tasukas karbikene osta just Eesti oma? No kes ikka eelistab eesti maitse ikkagi ostab? Me oleme siin ühe leti juures, kus on tomateid 40 krooni kino, meil on kurke värske kurk 24 krooni kilo ja meil on ka magus maasikas 55 krooni kilo. Kust need maasikad on pärit Leedust? Aga kuidas muidu need maasikad kaubaks lähevad, need lähevad hästi, ma vaatan, et võib-olla üks kolmandik sellest tervest suurest alusest on veel ainult müümata. Hästi läheb üle kassidega, viljad juba nii, et kui maasikaid tahab saada, siis tuleb ikka Tartu turule hommikul tulla. Siis oli ikka värskem kauka. Me proovime, palun müüge meile üks 300 grammi maasikaid ja siis kohe testime neid järgiga. Rull. Nõnda siis saame ilusti oma rahavahetusraha tagasi, aga maasikad, ärge pangigi selve, nii ime kohe degusteerida. Tere. Öelda, ma võtan, see on küll väga ilusa, suure, punase, veidi väiksema koera, mis, mis maa, maasikad, nad olidki. Leeduvamad maitsele. Minul kärab küll väga ehe ja mõnus. Alustame lõpust, maasikas 45 leedusalat oma aiast, Sibula oma aiast, kurk 25 basse anda, kasvatatakse natuke tartus väljas, kurk endama, Raverbe samamoodi värske porgand näiteks siis Itaalia. Ikkagi tuleb juurde võtta vist seda leedu maasikat või mingit välismaist maasikat, et käivet endale jah. No käibe pärast ka, aga, aga meie maasikad teel ei ole ju. Need maasikad, kas te olete ise need ära maitsenud ja kas julgete soovitada eestlastele ka, et kas leedulaste omad kõlbavad kah? Jah, kõlbavad küll, kõlbavad, nad on ikkagi pisut hapud veel, sest väikestele vahet ei ole, kas me oleme Eestis või Leedus? Meil on peaaegu üks kliima ju seal mõni kraad vahet ja päike võib olla ühe kraadi võrra paistab heledamalt, aga põhimõtteliselt ikka üks. Oleme nüüd tulnud Tartu turul sisse ja siin on nii mõningatki lihaletid ja oleme ka värske lihaletti leidnud ja, ja selle leti peremehega. Demi jutud. No kust kandist te olete? Meie oleme Otepäält pärit Otepää lihatööstus perefirma, siis meie nüüd müüme seda Tartu turu peal, seda liha. Kui ma nüüd ütleksin, et mul on õhtul tulemas palju külalisi ja ma tahaksin neile piisavalt siukest mõnusat muhedat mahlast ahjupraadi teha millistikkide, siis soovitaksite mulle. Kõige Mahasemaid saab esiosa tükkidest teha, siin on esiosa praetükk fondiga ja ilma kondita, et need tulevad nagu kõige mahlasemad, et tavaliselt nagu ikka need tagaosa tükid jäävad natuke puiseks. Nii ta vaatangi sain veel soovitatud esiosa, praetükk on 65 krooni kilo ja esiosa praetükk kondiga on 55 kroonidena. Ja kuidas te arvate, kas on Tartul rahval natuke kallim liha osta kui näiteks mujal Lõuna-Eesti turgudel, et kui palju siin tavaliselt juurde hinnatakse, Tartu turul? Ma ei oskagi niimoodi öeldud, kui servereid ja nihukesi suuremaid marketele vaadata, siis tegelikult on turgude peal 20 krooni iga toote hind odavam. Nõnda, et me oleme sisenenud siis kala turule, siin on kõikjal latikast kuni värskelt külmutatud heeringa räime ja isegi lõheni välja, nii et siin on päris uhke värske kala lett. Ja loomulikult siia juurde käivad ka need kalalõhnad. Aga need on väga head värske kala, lased kohe küsimiga viie käest täpsemat, kust see kõik pärit on siis praegu on põhiline kala on ikka merekala ja siis Võrtsjärve ja kuidas see teieni jõuab, tavaliselt kustkaudu kalamehed viivad kokkuostupunkti ja kokkuostu punkt toob meile. Mind on alati huvitanud mu lemmik kala on vist üldse angerjas, eriti kui ta marineeritud, et kui palju kaalub üks kui 199 kroonen kilo angerjal, et kui palju üks selline okei 100 krooniga üks angerjas. Jah, need on järve omad ja nad on kuskil poole kilo ringis. Tervist mure mehe ma sain aru ühe noorima väikese ilusa lapsega tabanud siit lillelettide äärest imetlemas seda värvikirevust. Kas te tulite siis ainult taimede pärast, täna Tartu turule? Tegelikult küll, jah, sellepärast, et lapsel on soov saada vanaema juures omad põld, Helena, jah. Nii et me siis lubasin, et kui ma leian, et siis me ostame ühe maasikataime ühe lilletaime, mille ta seal siis anname juures istutada? Küsisin tüdruku käest ka, et milline taim selle kõige rohkem meeldiks. Kas käite sagedasti Tartu turul, suvel küll jah? Turgu eelistada, siin on lihtsalt armasid ta nii ammu olnud ja sihuke harjumuse lohelistustes käia ja maasikaid, sest meil endal noh, on küll maakodu, aga me ei ole nii kaugele, et sinna mingisuguseid põõsaid ja taimi oleksime jõudnud panna, et siis selle purgiga või mis talveks jääb, selle ma ostan ka siit kõik. No kuidas teile meeldib Tartu turg ja kuidas siin kõik seatud ja organiseeritud on, asjad? Organiseerimise poolt ei oska, nii väga nagu öeldud, et kõik on ju väljas, mina see laste käia, mis, ma arvan, et on väike, Tartus peaks tõenäoliselt kolm turg olema. Et linnaosa inimesed ei peaks nagu exceli turule sõitma. Tervist, härra, miks te täna olete tulnud Tartu turule, et kas on mingi kindel toode, mida olete otsima tulnud? Ei, kindlasti ei ole, ma iga päev ei käi, aga nädalas kolm korda ikka käin, vedas korraga, ei võta kõike ja siis midagi värskemat, saate ikka turuga. Aga kui täna siia tulite, siis kas eriliselt on meelel seed tomateid leida või neis maasikaid või mureleid või, või mille järgi täna? Spetsiaalsesse lihasse tulnud külmkapp oli tühi, rohkelt liha värki ja niisugust asja värske leib sai, tuuakse kohe siis võtan tolles poole, kahe paiku tuuakse sooja saia, mõtelge. Tervist oleme leidnud siin ühe kena paari kaks turuliste. Miks teie olete tulnud täna Tartu turule? Tahtsin osta taimi ja siis möödaminnes, võib-olla ka võtan, vaatan toiduaineid. Võib-olla võib härra käest ka küsida, et kui minul on emaga näiteks nii, et kui me emaga turul lähen, siis ega ma ei taha eriti minna, sest seal alati möödub kolm tundi, siis mis väega tõid täna siia meelitati. Ei no mis väge seal vaja, isegi huvitav vaadata, aga see valik on väga paha siin silme eest, võtab kirjuks, ei oska midagi valida, nii suur valik kohe, et ei oska midagi valida. Valik on nii suur, lihtsalt selles. Aga ütleme, kui see negatiivne külge, siis mida te positiivse küljena välja oskaksite tuua? Seda, et kaup on ilusel, Heino toiduained näiteks, on ikka oma kodumaine ja värske, mis siit poest ostes ei tea, mis, mis poola või Itaalia või Türgiga. Kui sa teed Tartu turu välimust ja, ja kõike seda eluolu siin vaadata, et et mis on siin hästi ja mida võiksin veel parandada? Meil on nüüd isegi tegelikult siinse turu uus turuhoone ju ja noh. Mis asi Tartu linna jaoks peaks turg ikka avaram olema, kole kokku pressitud, näha ja ruumi on vähe. Aga noh, paistab, et linnaeliidile see turg nagunii ei meeldi, siin pressitakse igalt poolt külje peale. Parkla, äike ja kõik sellised asjad, kõik ju vimm pressib pealetungist. Ainuke viirus. Sinu kõrval igal hommikul ärgates Sinu kõrval on kui läbi. Ma ei kanna sülehoolepiinu kõrval läbi kogu Hoolet. Kõrvalpiiki vaeva ei näe, viidake tooli ja soo kõrval on ta nendel pidude eel, kus ma ei too. Oli see. Oled viilu kõrval läbi kogu? Tuuli Taul laulis meile nõnda oma värskeimat lugu, sinu kõrval on hea ja selline tuleb positiivne lugu, on selline noor ilus andekas laulukirjutaja ja laulja ja ongi, temalt võiks värske lugu jälle meieni jõudnud. Just kahtlemata ja, ja kui võib-olla siin veel ära mainida see, et hiljuti toimunud Nõmme jazzil just sai ta seal teiste rahvusvaheline konkurss metsas ja noorte jazzlauljate seas saigi esikoha ja mina pean küll ütlema, et kui ma tunnen teda juba viis aastat vähemalt ja sain tuttavaks nii, et te võite selle laulukonkursi minu ees ära siis nüüd, kui ma vaatasin nõmme džässi, siis ta on ikka erakordse hüppe teinud ja ikka oli kohe vaatamisväärsus. Nii et jääme ootama veel uut materjali, need nisu kasvab ikkagi midagi uut, pakutakse 12 ja 43 minutit on saanud kell ja kui sa siin näiteks nõmedassi mainisid, siis Eesti kultuurielu on nii kirev, eriti kui veel kevad ja suvi saabuvad. Ja loomulikult, ega meiega ei ole kirjedadega kadedad, kui me kuskil käime, siis me räägime teile oma muljeid, et natukene aidata, orienteeruda või siis järgmisel aastal teatada, et et sinna või tänna võib ka minna. No oli just nädal täis Tallinnas sündmusi loomulikult vanalinna päevad, Treff festival ja ka uue linnapäevad Tallinna uue linnapäevad. No sina, Rotermanni kvartalis said ka aimu, mis seal toimub. Jah, ma elan seal kõrval ja siis ikka vaatasin, mis seal tulvil toimub ja toimus väga palju huvitavaid üritusi, et läbi päeva. Aga võib-olla kõige ägedam oli see, et seal oli ju kõik üritused olid tasuta ja kõik said sinna minna ja esinesid väga ägedad koosseis, nagu pastakas, paabel, indigolapsed, koore oli eile väga meeleolukas, võib-olla veidi kahju on sellest, et natuke need ilmad, see nädal nagu segasid, aga eile oli juba vinks vonks ilm ja päike paistis ja inimesed olid rõõmsad. Aga sina ju käisid ka reedel minu teada kontserdid. Kui me siin reedel veel ette valmistasime tänast saadet, siis ma pakkisin veel viimasel hetkel 12-le tunnile oma kotid kottinud kuja jooksin no teatrisse, kus siis seitsmes rahvusvaheline noorte džässi improvisatsiooni festival. Sellel oli siis selline kulme kontserdijada, kus siis järjepannu astusid üles sellised kummad. Margo tantsustuudio tantsijad, tarid veripunastes kleitides ja rahvale sobisse väga, sest et nad elasid sellele kaasa ja f1 kitsas ehk. Foomilov ongi taas võiksid täispikalt välja ja seal olid siis koos Eesti muusikud kõik, kes siis musitseerisid sellises flamenco džässi stiilis. No Eestis on ka oma sellise stiili armastajad näiteks Indrek Kruusimaa, kes oma kitarrikäsitlusega just eriti armastab seda stiili ja on üritanud ikka arendada ennast selles suunas ja oli Tanel Ruben siis trummidel ja ja Mihkel Mälganud mängis mingis passi ja hilio Toming oli siis akustiliselt kitarril ka ja see kooslus tõesti tekitas inimestes emotsioone, kutsusid nad tagasi ja sinna otsa esinesid siis kaks hispaanlast ja need olid, need olid nagu sellised peaesinejad. See on siis see Torres, kes siis mängis sellist flamenco kitarri. Oli ka tõmmu patsiga poiss, jaaja kuum, kuum Hispaania poiss võttis oma kenad põselohud välja, naised kõik heldisid. Aga loomulikult tema kitarrimängija jäänud sellele alla. Ja siis temaga kaasas oli üks temast ütleme nii, peajagu lühem, aga humoorikas vioolamängija, kes on siis Hasiasse lasko ja siis ja, ja kontsert kui selline on üsna spetsiifiline, sest et on flamenco, kitarr, vioola ja sellist rahvuslikku, nende Hispaania rahvuslikku muusikat, sügava elamuse mõtlesin muusika, seda on nagu raske jälgida, kui sa väga spetsiifiliselt neid tehnilisi võtteid ja neid asju ei oska jälgida, aga mingil hetkel muutus asi väga koomiliseks, sellepärast et see väiksem tegelane ehk lasko, kes siis seda vioolat. Nii, tema oli tõeline koomik vist isegi tahtmatult, alguses, aga Aadudasid seal toimib väga hästi, kuna ta rääkis üsna vigast hispaaniakeelsed või sellest hispaania aktsendiga inglise keelt, siis see juba mõjus koomiliselt ja mingil hetkel võttis ta A4 paberi välja ja hakkas sealt siis eestikeelseid sõnu maha veerima. Ja ta tegi seda nii ehedalt, eks ju. Et kui, kui muidu popartistid tulevad Eestisse lavalt hõikavad, et aidaa või tere õhtust, eks, et noh, et siis siis see nagunii mõju, aga, aga ta oli kuidagi nii ehe ja, ja siis kuidas ta põimis neid sõnu sinna igale poole vahel oli seal kõik nii maru naljakas, et. Et isegi veidi rohkem kui muusika, võlus sind sealne õhkkond. No natuke vist mul on, mul on tunne, et inimestele jah, et, et neid hoiti ree peal pigem selle selle naeruga ja siis oli veel ka Peep Ojaveski kvartett, mis siis hiljem no teatri kohvikus all esines ja Peep Ojaveski, kes on üks Nubedamaid kitarri sõrmitseb, tihti seda harva esineb, nii et see oli ka niisugune üllatus, tasub sellistel festivalidel, mis, mis tunduvad küll, et noh, mis seal ikka sihuke noorteid, jazz, improvisatsiooni festival, aga, aga on, on mingeid ülesastumisega, tasub kaeda nii, et järgmistel nädalavahetustel kindlasti toome muljeid, teeni 12 47 minutit ansambel muusikat vahele, siis räägime 80.-test ja milliseid elamusi ja nähtuseid ja muljeid, mis meile meelde jäänud, me sealt. Just sellise graviseva kõlaga sai vaadatud vähemalt Põhja-Eestis külla kaheksakümnendatel menusarja, mis, mille tunnusmuusika just kõladki ja ja ma arvan, mis kellelegi ei ole sugugi kaugega võõras, sest et hiljem korrata seda ka kümmekond ja isegi tosin aastat hiljem meie oma kodumaistel telekanalitel. Üritame järgnevate pühapäevade jooksul siis ka tuua tagasi kaheksakümnendaid keskelt saate raames ja rääkida nähtustest, mis 80.-test on meisse jäänud, sest et nii Margus kui mina me ikka 80.-test mäletan vist ühte koma teist. Ja isiklikult hea oleks, kui keegi ütleb kaheksakümnendad. Siis ma mõtlen telesarjadele ja mulle kohe tuleb esimesena meelde, just saime Kaiveri sari, mida sai pühaliku täpsusega iga kord vaadatud ja minu meelest see oli neljapäeva õhtul kell seitse, ära unusta, kordusid ja kordusid tol ajal vist olnud, aga, aga igal juhul ma ütlen neid uuema kordusi, vot siis ma ei julgenud enam vaadata seda tegelikult. Ei tahtnud enam rikkuda ära seda muljet, no igal juhul. Mäkiveri sari läks MPC kanalil eetrisse 1985.-le aastal ja loomulikult suurepärane Vidžentiin Anderson oli, oli selle selle sarja peaosas ja muuseas see kuulus muusika, mida kõik, kes on kunagi klaverit õppinud on, on ka selle selgeks õppinud, et selle autoriks on rändi edelamann, kes on ka paljudele teistele tuntud filmidele ja sarjadele teinud. Muusikat hakkasin Sarib muuseas, kas sa tead, mis on Kaiveri eesnimi? Ma ennem ei teadnud nüüd äkki sa ütled mulle? Ühesõnaga, mina mõtlesin, minu jaoks oli müsteerium täiesti, et et mis on mekaiveri eesnimi ja ühes osas tema sõber biit tootne sai seda teada, ta sosistas seda talle kõrva sisse ja biittootmine hakkas naerma ja mõtlesin, et pagan võtaks, ma tahan teada. Ja jah, just, aga tegelikult tuleb väljed änges, McKay ver oli tema täispikk nimi, kui kummaline ja ühesõnaga ta on selline nutikas mees, kes siis lahendab keerukaid küsimusi mõistusega mitte toore jõuga. Ja tema suurimaks lisaks on siis tema laiapõhjalised teadmised ja võime lihtsaid vahendeid, kaasa arvatud alati kaasas oled šveitsi nuga väga meisterlikult kasutada ja peamiseks tõmbenumbriks on siis pealtnäha väljapääsmatu ja tihtipeale eluohtlikud olukorrad, millest siis Mäkiver kähku keerulise seadeldise kokku pannes välja tuleb. Need. Noh, olgem ausad, et see mees teeb küll peedist pesumasinale trumli nagu black rokid kunagi laule Just ja seda sai pühalikult vaadatud ja sinul, ma. Mul on tunne, et sa oled ka liiga palju eeskuju võtnud, sul on isegi omad sõja armid sellest sarjast. Ma ma arvan, et kõigil poistel, kes seda sarja vaatasite, tekkis ikka aeg-ajalt huvi natuke ise ka katsetada järgi seda, mida seal tehakse ja ma küll ei mäleta, mis see täpselt oli kas mingi tuulelohe, mille, millega saadeti pom teile või, või midagi muud, aga midagi. Ma meisterdasin, lõikasin omal pool näppu maha sellega ja siiamaani on arm arm näha. Nii et aga oli väga eeskujulik sari, et pani noored poisid mõtlema. Just ja, ja see ei olnud ainult selline meisterdamise sari, vaid seal oli ka eeskuju. Vaat kuna tuleb välja, et me Kaiveri tegelaskujul ehkki vist lapsepõlves mingisugune traagiline õnnetus relvaga juhtunud, et siis ta keeldus relva kandmast ja ta oli selline äärmiselt intelligentne, elurõõmus telekangelane, kes siis ka oma käitumisega näiteks lahkhelide juures ta oli vägivallatu alati ja ja just sellega annab nagu väga palju eeskuju ja siis ta seisis ka näiteks ka relvapoliitika karmistada loodushoiu, rasside võrdse kohtlemise ja vaeste abistamise eest ja töötas sellises kohas nagu piiniks Foundation, ehk siis sellises fööniksi fondis. Mis siis tema jaoks oli hea alternatiiv nii-öelda riigi palgal olemisele ja tal oli niisugune sõber nagu biittootmine, kes oli siis selle fööniksi ülemus ja veel üks lendur, Jack doltan, kes oli ju väga muljetavaldav ja naljakas tegelane ja siis üks paha paha mees, kelle nimi oli möödak, kes siis iga teatud aja Öeldaksegi tuleb mulle meelde see, et võib-olla sari, mis ka hoidi saateid kõrgel, oli A-Rühm tollel samal ajal, aga seal oli ainukese erinevused relvadega. Seal ikka mängiti alati võete igas seerias või vähemalt 10 korda rail väljas kõigist meestest mööda. Meelega ei olnud selline sari 80.-test, mis on kindlasti märgiline, järgmisel nädalavahetustel räägime neist kindlasti veel, aga sepatšokkideste kohukestest, aga, aga selline, siis sellel pühapäeval, no üks muusikapalaga kaheksakümnendatel. Jah, oleme siia valinud sellise bändi loo, nagu on ahhaa ja lugu, Teik on nii, võib-olla mida on huvitav, selle bänni kohta on teada, on see, et nad lahkusid Norrast Londonisse suuremat edu saavutada aastal 85 ja ja sedasama singel seika mee sellele tantsida esimest korda välja, siis seda müüdi, kujutage ette terves maailmas ainult 300 eksemplari aga olid järjekindlad mehed ja nagu ikka, järjekindlus toob edu ja kolmandal korral andsid välja, siis müüdi juba palju-palju rohkem ja sai nende läbilöögisingliks. 93. aastal bänd korraks lagunes, aga tuli viie aasta pärast uuesti kokku ja on välja andnud kaheksa albumit. Ja 2000.-ks aastaks näiteks oli neid juba müüdud 30. Kuus miljonit albumit, nii et ei saa öelda, et ühe loo bänd, kuulame seda lugu Tseyconi.