Jällegi soovime teile, tere, ilusat pühapäeva siit vikerraadio stuudiost 13 ja viis minutit on saanud kell ja kui te meiega vahepeal olete alles liitunud, siis on käivitunud suvine pühapäevane pärastlõunaprogramm keskküte ja selle keskpäeval algava programmi raames siis üritamegi. Ta suve natuke soojemaks ja kui sooja on, küll, siis kütame veel kuumemaks, ikka kuum peab olema. Ja Meil on täna stuudios Margus Vaher, Maian Kärmas ja ma tahaksin ütelda, kas see muusika, mis meil siin ikka taustaks kõlab ja Kõllides kõlab, tegelikult see on pärit Weekend Guitar Trio värskemalt plaadilt ka inka ja postkaart dekvaatorilt on selle pala lugu, mis meile siin meeleolu loob. Aga mis siis on teemat selles saadedenis? Selles saatepooles räägime valimistest, mängime kuulajamängu, oleme leiutajatele Ahhaa keskuses külas ja viime läbi ühe eksperimendi, mida saab muuseas ka kodus ise läbi viia ja küsima ka ühe tuntud inimese käest tema hetkel käesoleva raamatu kohta, et mida ta laeb ja miks. Just aga tunni alustuseks kuulame ühe armsa meeleoluka loo india Aavilt, kena, kukud ju. Kas ma võiksin sinuga kõndida? Nüüd on meid stuudiosse kolm, sellepärast et valimispäeval tuleb ka loomulikult valimistest natukene rääkida ja kui on üks mees, kellel on vähemalt sama kiired ajad, kui härra sibulas on selleks meie oma. Andres Kuusk ühiskonna ja poliitikasaadete toimetuse juhataja ETV-s, kellel ka eile oli pikk pikk saade, kus me europarlamenti kandideeriv kandideerijatega nodeerialast tervist, tervist, ega sul vist läheb täna üsna hiliste õhtutundideni välja? Tegelikult meie jaoks on nii poolmaid kui terve juunikuu olnud väga kiiret, et minu jaoks ei piirdu need sündmused ainult valimisdebatidega. Reedel näiteks meil oli pea kaks tundi otse-eetrit ja, ja veel tänagi toodame päris pikad saated ja ja noh, oleme ausad, aga tegelikult veel juunikuu suur sündmus, et nii-öelda võidupüha paraad ja, ja ka Vabadussamba avamine on, on juba kohe-kohe tulemas, nii et tööd on tõesti väga palju. Tänase päeva põhiküsimus, kas sina, Andres, oled juba valimas käinud või lähedal? No absoluutselt, ma arvan, et televaataja ei annaks endale andeks, kui kolmapäeva õhtuti ilmuks eetrisse vastutustundetu saatejuht, kes õpetaks teisi, kuidas käituda ja ise ei käiks valimas, et jah, ma käin valimas alati. No eilne õhtu seal debatil möödus üsna rahumeelselt, isegi väga leebelt oldi üsna palju ühel meelel tõsteti viisakalt oma pastakat, oodati oma jutujärge, räägiti üha uuesti Nõmme turust ja nii edasi. Et kuidas, kuidas sulle tundub, kuidas eilne õhtune debatt läks, kas andis kuulajatele-vaatajatele sellist head aimu, keda nad õigupoolest valivad? Nojah, esinejad olid suhteliselt rahulikult, et ma pean tunnistama, et isegi saatejuhtidena ootasime pisut tulisemad debatti, et seal tegelikult on kaks asja, mis juhtub selle viimase debatiga, et tegelikult kandidaadid on, nad on nii paljudes kohtades käinud, nad on sõitnud läbi kogu Eesti. Nad on esinenud eelmine päev raadios, nad on käinud kommertsraadiotes, nad on andnud intervjuusid Onlinidele, et mõnes mõttes tühjaks rääkinud ennast, et see tegelikult natukene kumab läbi sellest viimasest debatist, et see on selles mõttes huvitav paradoks, et just peaks olema nii-öelda tippvorm lihvitud viimaseks päevaks. Aga, aga mulle tundus, et seda natukene, seda nagu valimisväsimust oli, oli nagu poliitikutes tunda. Aga see võib öelda, et, et juba Europarlamendi ridades ja koridoris koridorides liigelnud kõnelejatel oli eile vist selge eelis seal debatil. Oh, hei, sõbrad, seda te nüüd küll ei saavuta, et minu suust kuulata seda, kellel nagu eelis olid seda otsust teevad praegu valijat ja teevad üsna aktiivselt ühe tulemuse, ma võin teile küll ära öelda. Me oleme ära teinud Slovakkiale, kes hääletas laupäeval ja kelle valimisaktiivsus oli vaid 14 protsenti, et 14 protsenti me ületasime juba eel- ja e-hääletusega. 14 protsenti jah, et nii, et viimase laterna eksis punase laterna rollis me kindlasti. No tegelikult natuke, millele me rigime siin selle küsimusega, et kuidas nad seal kõnelesid, on ka see, et kui president kuulutas välja need valimised, siis ta kohe manitses algusest peale, et head sõbrad ärge laske ennast petta sellest, kui poliitikud laskuvad siseteemadesse liialt. Kuidas on see läinud poliitikutele, kui palju nad ikkagi seda patustasid? No patustasid, mis seal pattu salata, aga see on universaalne probleem täna kogu Euroopas, sest noh, minu hinnangul ei ole selliseid, et europarlamendi valimisi sellises kontekstis veel olnud, sest lihtsalt nii sügavat majanduskriis ei ole olnud, samal ajal kui, kui Euroopa parlament on valitud ja seetõttu on ikkagi üsna keeruline lahutada. Noh, mis asi see Euroopa on? Jah, me võime öelda, et see ei ole Euroopa Parlamendi pädevuses. Aga teistpidi me saame alati küsida, et aga, aga kui, kui Euroopas kaotavad miljonid inimesed tööd, et kuidas Euroopa parlament saab sellest kõrval seetõttu nendel valimistel paratamatult see sisepoliitika tungis väga tugevalt sisse. Ma arvan, et Eestis isegi läks pigem hästi, sest noh, võtkem kas Hollandi näide, kus vadjalasi partei, mis oli sisuliselt islami vihkamisele üles ehitatud, võttis Hollandi 25-st kohast neli saades valimistel teise tulemuse. Et nii hullu asja ju meil ei ole, et meil küll siin räägitakse. Et meil on ka pisut protestivalimised ja noh, prognoositakse võib olla edu siin üksikkandidaadile, aga, aga noh, selliseid ekstreemsusi meil ei ole, nii et et ei ole hullu midagi. Aga kui veel küsida, et kui Slovakkias oli 14 protsenti valimisaktiivsus, mis on täiesti noh, väga-väga väike tegelikult siis miks peaksid inimesed Eestis täna valima minema, kuidas koputada nende südametunnistusele kui nad tunnevad, et nende üks hääl ei muuda siiski mitte midagi? Üks, seal ei muuda midagi, siin on väga lihtsad näited ajaloost, Adolf Hitler sai natsipartei juhiks ühe häälega. Ameerika ühendriigid said omale inglise keele, mitte saksa keele ühe häälega. Ja neid näiteid võib tuua veel ja veel, et see jutt, et üks hääl ei loe, on ajaloos korduvalt ja korduvalt ümber lükatud. Aga valima tuleb minna kasvõi sellepärast, et oleks pärast kedagi kiluda. Et muidu ei ole õigus, nagu kirjutan absoluutselt. Noh, minu meelest on mitte valima minek, on lihtsalt täiesti vastutustundetu, et mina soovitan nagu kahte mudelit, et üks mudel on, on see, et kui te teate tõesti kohe kindlasti hops, et see on minu, minu, minu kandidaat või see on minu erakond, et valige seda või teine võimalus on nii-öelda see halvema välistamine, et pange võtke paber ja pliiats, pange need, et kandidaadid kirja ja hakake siis välistama, seda kindlasti tahavad. Okei, seda ma ka ei taha. Ja siis jõuame selleni, kes on kõige vähem. Ehk siis nagu räägimegi sellisest asjast nagu poliitiline interferents või ükskõiksus, mille kohta poliitikud ütlevad, et see on tegelikult demokraatiale üks ohtlikumaid asju üldse, kui inimesed muutuvad ükskõikseks ja nad ei osale enam. Et kuidas sa saad sellest aru, kuidas see tekib ja kas see on üldse õigustatud, sest et tegelikult demokraatlik vabadus on inimesel mitte valima minna, kui ta nii otsustab. Me oleme ausad, et noh, poliitikud on ka palju selleks teinud, et see teatav protest ja, ja noh, ka selline arusaamatus euroop Vabasfääride suhtes on välja kujunenud, sest sest noh, valdavalt kuuleme ikkagi sellist marginaalset juttu mingisugusest kurgi kõverusest ja ja banaani suurusest ja, ja õnneliku kanadirektiivist, noh, mida, mis on nagu toredad asjad ja millest nagu palju räägitakse, aga, aga, aga noh, tegelikult on see selgitustöö tegemata ja noh, oleme ausad, eksin meil ajakirjanikel on ka nagu tööd, et teha, et tegelikult noh, ei ole nüüd Euroopa asjad mingisugused kauged ja võõrad asjad, need on meie oma asjad. Et noh, kui ka kehtestatakse see noh, millest ka näiteks Martin Helme rääkis ühes valimisdebatis nii-öelda õnneliku kanadirektiiv, et, et noh, lihtsalt puurid lähevad kallimaks, sest nõuded on sellised ja munatööstus muutub konkurentsivõimetuks, siis on meie asi Aga foorumi saatejuhina, kuivõrd tihti või harva sa märkad oma saates, kuidas ma ütlen siiraid hetki poliitikute poolt, on neid üldse? Muidugi on, muidugi on ehk siis tühipaljast populismi aidata jääda. Ei ole sellel eesti poliitikal nii häda midagi, vaadake mis toimub praegu Inglismaal? Tuletan meelde-Inglismaal, Gordon Brown on tagasiastumise äärel, räägitakse kulu, distest, räägitakse naispoliitikute ala vääristamisest, valitsuses ja nii edasi, nii edasi, vaadake mis toimub Itaalias, Silvio Berlusconi seksi või isikliku elu skandaalid. Et, et noh, Eesti poliitika tuleneb meie oma sellest nii-öelda kultuurikihist ja oleme ausad, me oleme seda napid paarkümmend aastat ehitanud, noh see ei saa olla kusagilt, et noh, ma ei tea, kui ma küsiksin teie käest, et kas te ostaksite Eesti autodele, et kas Eesti auto oleks ilmtingimata seda parem, kui ma ei tea saksa auto noh ilmselt vastus tuleks, et meil jess levinum, nii et ma arvan, et täpselt sama lugu on selle Eesti poliitikaga, et ta ei saa olla parem ja kvaliteetsem kui on see kui me ise oleme ja kui on see kultuurikiht, mis minema Nii et sellest lähtuvalt, kuidas sa oledki näinud aastate jooksul, et kuidas on poliitikute selline nii-öelda debati pidamise kultuur nagu arenenud et mis seisus see on sinu meelest praegu? Kõige üldisemalt ma arvan, et poliitika on muutunud ikkagi oluliselt professionaalsemaks sellist soleerimist ja isetegevust on rohkem teistpidi see on ka muidugi kurb natukene, see tähendab seda, et kohati mulle tundub, et on ka ise mõtlemist, on vähem sest paljud see tähendab seda, et fraktsiooni juht näitab nii-öelda pastakat enne hääletust kas poolt või vastu, et ja noh, me oleme näinud riigikogus ju hetki, kus nii-öelda registreerimata küsimuse eest saad nahutada, et noh, need ei ole head märgid, demokraatia seisukohast, aga aga tervikuna on poliitika kindlasti läinud professionaalsemaks. Muigasid üsna palju tegelikult eilse saate jooksul ma vaatasin nii, kui kaamera sinu Kaldre peale oli suunatud, siis tihti pealse muigasin, mida sa muigas ideele? Ei noh, mis seal ikka nutta, et poliitikud on kohal, Eesti poliitika koorekiht, nad on täpselt sellised, nagu nad on. Ega üle lati väga palju kõrgemale ei saa, nii et eks me peame nendega leppima ja tuleb lihtsalt valimistel oma otsust teha. Kuulame natukene vahepeal muusikat ja siis räägime Andresega edasi. Ma olen Tovi. Tark vaikus on nina kõõma. Ellu Leone, linain keerdu. Neist viljadest, mis puhkenud Su Kes nõus käinud on, nii kaugel käin kui inimlits. Käi. Sellakamatus Su läärida. Me sulgede teeks poode. Meil on elu, on nii, palli, on vist õigem oleks, jälle on. Kes nuusk käin? Kes nuusk? Nõnda siis keskelt. Piss natukene jahutasime ennast nendest poliitilistest teema Radest koos Hedvig Hansoni maheda lauluga, jätkuvalt on meil stuudios Andres Kuusk, kes on hiire läbi viinud, kus Peeter Kaldre ka suurepärase saate, kus siis europarlamenti kandideerijad väitlesid üsna leebel moel küll sedapuhku aga ikkagi räägime siis tema muljetest ja, ja ka nendest valimistest, mis siis täna aset leiavad. Kui palju erineb nende poliitikute käitumine, kes teil seal Foorumi saates käivad, kolmapäeva õhtul Teie sellest, mis nad eetris räägivad ja siis, kui kaamera välja lülitatud on. See on muidugi väga hea küsimus. See erineb kohati radikaalselt, meil on foorumi ajaloos olnud väga palju selliseid klassikalisi võitluspaare, noh ma võin nimetada näiteks kaks nime, näiteks Liina Tõnisson ja Meelis Atonen, kes tulid saatesse nagu parimad sõbrad siis nii-öelda kaklesid või lõid 50 minutit ja siis pärast saadet tulid jälle sõbrad, et ega tegelikult Eesti on ju nii väike, et see, et poliitikutel on erinevad vaated ja erinevad seisukohad, ei tähenda, et nad ei ei suhtleks omavahel ja et nad ei räägiks ja, ja noh, ma arvan, et nad vahel, miks mitte, ei ole lausa sõbrad, et sellel on midagi. Võivad teinekord, kus saunaga minna, luu kindlasti. See on küll väga üldistav küsimus, aga mis sa arvad, mille alusel teeb nii-öelda tavavalija, kes ei jälgi piinliku täpsusega kõiki poliitilise debati oma valiku kõige sagedamini mille põhjal? Et, et see on selline emotsionaalne valik, ma arvan, meeldib, ei meeldi, et ma ei usu, et keegi väga piinliku täpsusega võtab ette exceli tabeli hakkab joonistama, nii kandidaat see eel lubas teha, seda ei teinud, aha ei hääleta tema poolt, et pigem on ikkagi see, et sa nagu kujundad oma oma muljet nagu pidevalt, kuidas ta räägib õhtul aktuaalses kaameras, kuidas ta rääkis, ma tea hommikuprogrammis, mida ta tegi siis, mida ta tegi seal? No natuke ikka see, kas lips oli viltu eest, seega mõjub. Muidugi mõjub, muidugi mõjub, et telesaatejuhid teavad seda, et peamised peamine tagasiside, mida oma töökohta saadakse, on. Kas särk oli hea? No tegelikult kui sa mäletad üks viis aastat tagasi, täpselt samamoodi olid need europarlamendi valimised ja siis ennustati. D üht, mis aga tulemus oli, oli ikkagi mõneti vist erinev, et praegugi ennustatakse ühele teatud parteile minu ja ühele üksikkandidaadile kindlale üksikkandidaadid, on ametlikud küsitlused läbi viidud. No mis sa arvad, et kuivõrd võib toetuda nendele ennustustele või kuivõrd võib juhtuda see, mis suhtes viis aastat tagasi? Ma mäletan seda väga hästi, sest ma olin ka ise viis aastat tagasi nii-öelda eesliinil, et jah, tõesti, et mina ka ei Edgari, ega Indreku asemel veel šampuse avamisega ei kiirustaks, sest sest veelkord, nagu ka ennem sai öeldud, tegemist on täiesti unikaalse olukorraga, meil on mis masu, meil on ikka majanduskriis, ütleme otse välja ja ei, me, meil on väga sügav majanduskriis ja, ja sellises olukorras on tegelikult, et täiesti ette ennustamatu, millised grupid lähevad hääletama, kas see, et sa küsitlusel ütled, et sa toetad seda, kas see tähendab midagi või ei tähenda, sest ei tea, kas sa lähed valima või ei lähe. Mida tähendab e- ja eelhääletuse suur osa, sest selgelt osata parteid saavad e-hääletusest kindlasti vähem hääli ja nii edasi, nii edasi, neid neid yks faktoreid on nii palju, et kui ta kasvõi eilses saates kuulasite, kui, kui seinast seina käisid, need parteide oma uuringud. Ühe uuringu järgi oli Keskerakond ees, Reformierakond ütles vastu, et meie uuringu järgi on meie ees Paljudel inimestel tekib kindlasti küsimus, et mida tegelikult Eesti-sugune väike putukas selle kuue kohaga europarlamendis korda võib saata ja mida võib-olla siiani on meie europarlamendi saadikud korda saatnud. Mis oleks märkimisväärt? Vot selle mõjukuse koha pealt mul tuli korraks lihtsalt meelde see, et et jah, muidugi, 500 miljonit valib ja, ja terve hulk Euroopa parlamendikohti ja väga oluline. Aga näiteks hetk enne siia tulekut ma vaatasin BBC online esiuudis oli üldse Liibanoni valimised, kus siis vastamisi on niinimetatud 14. märtsi koalitsioon USA poolt toetatud ja Hezbollah, et et kui nagu see siia kõrvale panna, et siis see nagu noh nihutab natukene seda, seda, seda rolli või seda, seda olulisust. Aga, aga meie saadikud noh, mina usun küll, et nad on hakkama saanud, sest oleme ausad, see, see noh, esimesed kaks aastat on olnud ka sellest õppimise aeg, sest see, mismoodi see töö fraktsioonides välja näeb ei olnud meil enne, noh, me võiksime seda teada, aga meenuta seda ise läbi teinud. Et selles mõttes on suur osa sellest kampaania jutust muidugi, noh ma ütlen sulaselge poliitiline bluff, et, et unustage ära, et keegi läheb sinna nii-öelda hõlmata, et lahti ja lips viltu ja tuhiseb kohe kõnepulti ja kehtestab seal mingisuguse õiglase põllumajanduspoliitikat. Sõbrad Pariisi tänavale tuleb miljon meeleavaldajat või rohkem ja, ja see, see jutletab kohe ära, et see töö on suhteliselt igav, rutiinne fraktsioonides eelnõud, eelnõud, lobi ja nii edasi. Aga sinu enda töö, kuivõrd iga võiks sul olla, kas sa oled teinekord avastanud keset saadet keset foorumi saadet, et huvitav, mida saade läbi saab ja huvitav, mis täna õhtusöögiks kodus on ja et kas seal teinekord mõte uitab ära ka? Ei no no kuulge, ma ei teeks mingi hinna eest tööd, mis mulle ei meeldi, et ma arvan, et ma olen kirglik inimene ja mulle mulle poliitika meeldib. Poliitikat hinnates tehakse tavaliselt üks viga. Siis on see, et poliitikud ei saa kunagi võtta sellisena, nagu ta on. Et poliitika on mäng, poliitika on kokkulepete kunst ja poliitika on kompromisside kunst. Ja niipea, kui sa oled selle enda jaoks defineerinud, siis muutub see kõik oluliselt elegantsemaks. Noh, tuled rääkinud poliitika nii huvitavaks ja ilusaks, meil aitäh, Andres Kuusk stuudiosse tulemast selle toimekal päeval ja ja siis hoiame pöialt, et meie oma lemmikut siis võidavad ja saavad meie sõna viia siis Euroopa paremini. Aitäh ja minge kindlasti valima, just nimed. Prantsuse ansambel Trio soolis meile nende 13 ja 31 minutit on saanud kell nüüd tähelepanu, tähelepanu, kõik kuule teie saatega kaasa lüüa kesküttesaate tegemise hakkame mängima. Kohe alguses ütlen stuudio telefoninumbri, milleks on kuus, 410 ja 613. Ja ärge kohe veel helistage, aga olge stardivalmis, sest me laseme teile kuulata järgmist helilõiku. Mängime teile sealt katkendi ühest tuntud lasteluuletusest ja pärast seda esitame küsimuse. Nonii rab nii, mis rammu? See vist kari lehmi ammub? Isee pole lehmakari. See on mari kisakõri, see seal karjub, turtsub, köhib, seelikusse, silmi. Lilleaeda viidi Mari üle, näodel lendab vari. Mari tuppa toodi taas, nutab, karjub, sipleb maas. Nüüd on temal õue. Nonii meisterliku näitlejaoskust lapsi järele teha Me kohe ütleme ära, et seda Lugumari kisakõri, mis on kindlasti tuttav paljudele raadiokuulajatele, seda loeb Imbi Valgemäe, seda küsimust me teie käest ei küsi, sootuks küsime seda, kes on selle luuletuse mari kisakõri autor, nii et kuus 410 613. Ja võtame ka esimese helistaja, nii need tervik. Kas teil võiks olla aimu, kes on selle luuletuse mari kisakõri autor? No ma tean, mitut luuletus on praegu pingsalt mõtlen aga äkki on see leelo tungal? Kahjuks ei ole päris õige vastus, aga aitäh teile helistamast. Tõepoolest, siis küsime mari kisakõri, kes on selle luuletuse autor, kuus, 410 613 on meie telefon, võtame järgmise, helistan. Tere päevast, Ma pakun välja, see on Ellen Niidu. Kahjuks ei ole ka Se Ellen Niit väga head pakkumised ja aitäh teile helistamast. Nõnda vist Margus, mulle tundub, et on aeg hakata andma vihjeid, seepärast jah, võiks visata veidi. Tegemist on vene kirjaniku, tõlkija ja lasteluuletuste autoriga. Tan tõlkinud teiste seas ka William Shakespeari, William pleiki, Robert Burnsi luulet Jäär Rudy art Kiplingi jutustusi. Nii et sootuks on tegemist vene kirjanikuga. Nii, meil on järgmine. Kas ta on siis Eestis elav venelane? Ei, ta on täiesti vene kirjanik, mis te arvate, kes see võiks olla? No ikkagi tubli, olite proovisite vähemalt aitäh teile helistamast. Nõnda tegemist on siis vene kirjanikuga tõlkija elaste luuletuse autoriga, võtame järgmise helistaja liinile. Tere päevast, kas te oskaks tarvelda? Tere päevark. Tere. Tere. Mina arvan, et sonarhia parto. Kahjuks ei ole ka see päris õige vastus, aitäh teile helistamast. Me oleme väga hea küsimuse vist välja mõelnud, sellepärast et kõik kohe ei tea, meil on vikerraadios nii targad kuulajad, et, et tavaliselt arvaks, et nad kohe ütlevad ära. No anname see vihje ka vahepeal. Ka huvitav pakkumine, aga ka ei pea paika, aitäh teile. Anname ette ühe vihje veel. Ütleme siia veel vahel, et ta on, sündis 1887. aastal Voroneži vene-juudi päritoluperesse Nii senine järgmine vihje, tere päevast, kas teie oskate ütelda, kes on mari kisa kirjauda? Turgeenega kahjuks ei ole õige vastus, aitäh teile. Nõnda siis mari kisakõri, kes võis selle toreda lasteluuletuse kirjutada, vene kirjanikud on tegemist, tere päevast, kas te oskate meile ütelda? Tere, pakun samu Ilmarsak? Oi kui tublid olete. Braavo, tõesti, kui meil oleks fanfaari, laseksin fanfaari, sest me mõtlesime, et ei pruugi kohe inimesed ära arvata. Muuseas, see on väga õige vastus, kuigi on ka näiteks Andrus jaaksoo üks tuntud lastekirjanduse spetsialiste dema rääkida, et tegelikult mari kisakõri autoriks on marsaki abikaasa, kuid ta avaldas neid oma mehe nime all, nii et ametlikult on õige vastus samu ilmašakia ja suurepärase plaadi olete te võitnud if originaal ehk siis Ivo Linna, kes järgmisel nädalal samuti oma juubelisünnipäeva tähistab, tema plaadi olete võitnud? Olge hea, ütelge, kust te meelega helistate, kuidas teie nimi on? Pille Tallinnas? No väga tubli, olite Pille, olge hea, jääge liinile senikaua, kuni me muusikat kuulame raadioeetris siis me küsime teie kontaktid. Nõnda siis saime targemaks täna mari kisakõri autoriks on sama ilmašak ja kuulasime Imbi Valgemäe seda suurepärast esitust. Eks laste lugudes ikka iga paari aasta tagant on jälle seda võimalik kuulda ja südamest naerda. Selle lapse jonni üle 13 ja 39 minutit on saanud vahepeal, kes. Meil siin keskküte saates on igal pühapäeval koduse teaduse rubriik, kus täiesti enda koduste vahenditega siis saate ka teie kaasa lüüa, sest need eksperimendid väga lihtsad. Ja me käisime üht sellist katset tegemas ja kuulame, kuidas meil õnnestus. Meie tänase katse viib läbi Tiiu Sild, Ahhaa keskuse juhataja. Tuleb välja, et täna me üritame teha midagi sellist, mis muidu tundub üsna ulmeline väga selline süvateaduslik ehk DNAd eraldada. Palun ütelge meile, mida selleks tarvis läheb. Vahendid on meil siin laua peal olemas ja tegelikult ei olegi tarvis muud kui ühte mõnusat suurt veiniklaasi pool tassi vett, Ühte feri pudelit, siis peab olema külmkapi aegsasti valmis pandud üks kangem viine, siis kaheksakümneprotsendiline alkohol. Ja edasi on kõik lihtsalt käteosavuse küsimus. DNA eraldamiseks kasutame põsekooparakke. Kui Tseeezzai laborites telekas on alati näha, kuidas vati tuksuga põse sisekülge õrnalt pühitakse, siis edasi selle teemaga tegeldakse. Siis me teeme seda veel lihtsamalt, et võtame lonksu vett suhu ja siis lihtsalt niimoodi kallutame mõnusalt, tead, et need rakud põse küljest, mis kogu aeg irduvad sinna vette, tuleksid üle ja siis sellesama lahusega, kus peaks siis juba päris kõvasti seda DNAd sisaldavat rakumassi sees olema, et sellega siis tegutseme edasi. Nii et kõigepealt üks suur lonks vett. Ma kirjeldan eksperimente, Maian võtab suure lonksu vett loksutama tantsime nii nagu või nagu hambapesust puhas, ei tasu seda vahtu ajada seda asja nii et noh, lihtsalt kuidagi jah. Aga põhimõtteliselt kõige targem on seda teha hommikul, kui hambad on veel pesemata. Kõige suurema efekti. Kusjuures efekt on kindlasti suur, aga see DNA, mis eraldub, ei ole nii palju enam selle inimese DNA-kuivõrd, nende bakterite omad, kes öösel on hammaste küljes paljunenud, siis rõõmsasti satuvad sellesse lahusesse. Kirjeldame siin kohapeal olevat protsessi, Maian kõigutab ühte lonksu vett. Nende suusakorraks pead paremale kallutades kord vasakule. Ja nüüd on see siin meil veini klaasis otse meie ees. Kas just väga esteetiline, kõik on, aga kõik teaduse hüvanguks? Siin on ma usun küll, et on täiesti esteetiline, veiniklaas on ilus, onju. Et ma võtan lahti rohelise Fairy pudel ja ma näen, et seal sind tsitruse männioksalõhnaline, aga noh, see ei olegi nii väga oluline, et ükskõik, mis ta on ja tilgutamise ja pühalikult üks, neli, viis tilka. Neli-viis tükki läheb seda sisse, jah, ta küll venib, aga see meid ei peaks häirima. Ja miks seda seerit vajan, asi on selline, et feri suudab lõhkuda ära raku tuumade kestad, sest DNA teatavasti raku tuumas sees rakutuum on hästi kaitstud, tal on selline tugev kest ümber, aga kui me neutreerid paneme, see suudab selle kesta lahti rebida. Nii et see DNA, mis nüüd siiamaani oli rakkudes peidus, vaikselt tuleb välja ja ujub, nüüd mõtlesin lihtsalt selles kergelt rohekaslahuses. Nii et põhimõtteliselt on meil nüüd veiniklaasi sees lonks vett kuhu on lisatud ja siis nüüd tuleks seda näiteks mingi puupulgaga segada veidi. Ja minul on siin kokku hoitud pulk viimasest Hiina restoranis käigus. See siin ongi meil siis toimekalt segab lahust. Nii et nüüd on meil selline täiesti kena, selge, suur punnsuutäis vett ja edasi panema umbes samas mahus talle peale siis seda jääkapist võetud külma Viru valge 80 protsenti peale kirjutatud, nii et hea on, kui võetakse seda kangemat alkoholi, siis õnnestub katse palju kindlamalt. Pudel on kergelt jää kirvega kaetud, aga külm alkohol on selles mõttes etena, sadeneb kiiremini ja paremini. Vaata mis juhtuma hakkab. Nüüd peaks olema niisugune asi täitsa lahus, võtab ennast kahte kihti lahus, võtab ennast kahte kihti. Natukene hästi õrnalt siin puupulgaga siis segan. Ja siis nüüd ootame pisut, võib-olla, et isegi jah, niisama loksutamine nagu hea veini degusteerimist oleksin kohasem. Ja Need lahused eralduvad, näete, tekib selline piirpind. Üleval on selge, lahus allan, sefiiri, alkohol tõuseb pinnale. Ja tegelikult DNA sademeid nende kahelahuse piirpinnale, näete siin täiesti selgelt, tekib selline piirpind. Ja kui me nüüd vaatame, siis nakkab ujuma selline valge niitjas ollus. Kui me võtame näiteks tiku, siis õnnestub seda ümber tiku keerata. A. Miraine, mina näen hoolega vaadates on ta näha ja ja see ongi DNA, nii et noh, ma ütlen, et kui nüüd praegu tõesti enne hambapesu aega seda proovida, siis tuleksid niisugune päris suur valgekamakas. Aga hetkel on siis selline õrn lible. Ma nägin ka Kas nüüd selle DNAga vist kodus enam midagi teha ei saa, aga aga kui selle siit nüüd väljend nupiksis saaks nii mõndagi teada enda kohta. Nojah, see on ju täiesti autentne DNA ja siin on kõik see geneetiline informatsioon kirjas, nii et piisab ühe raku DNA-st, et saada teada kõik, mis on kodeeritud meie geenidesse. Siin ei ole jutt enam ühest rakust, vaid tuhandetest võib-olla isegi miljonitest. DNA-s muidugi kirjas geneetiliselt soodumus, et silmade värv, juuste värv, halvad iseloomujooned kohati et ei ole midagi lihtsamat, kui võtta ei ole, siis lugege head iseloomujooned, head lapsed kasvavad vitsata, nii et küllap nad siis ka on. Siin on nüüd näha, kuidas ränkrat tõmbuvad nagu ühtsesse kimpu tekib selline noh, niitidest koosnev konglomeraat. Tegelikult on see DNA üks võimas asi, sest kõigi meie iga keharakk on nii pisike, et me seda silmaga ei näe. Tegelikult siis selles ühes rakus on seda DNA molekuli rohkem kui meeter seal eriti hästi kokku pakitud, et ta nagu lõngaviht täiesti kümmet kanti keerutatud mässitud ja siis on ta sätitud 40 kuude kromosoomi nagu teate ja neist 46-st 20 kolmandal siis emalt saadud ja 23 isalt. Ja, ja noh, praegu on ilusti, eks ole, känka Rujuksin pinnal piirpind nagu kadunud, aga saime sadestatud, DNA on siin täiesti hõljumas. Täiesti uskumatu. 13 ja 49 minutit on saanud kelk, telling laulis meile nõnda tõeliselt džässi sihukse vahepala, tegime siia 40 aastane kurt elling on siis Ameerika armastatud džässlaulja ja ta on tervelt seitse albumit andnud tuntud bluunud plaadifirma alt välja ja nüüd on ta konkoodi alla kolinud maid muus selliselt albumilt. Kahe aasta taguselt oli päritse lugu taid, aga üks rubriik on meil veel teie ees ära õiendada. Just raamaturubriik, no me kõik teame, et eestlasele on ikka veidi või noh, olgem ausad, väga meeldinud piiluda teise inimese ellu ja teada, saada tema huvisid ja mis võiks kõnekam olla, kui teada saada, mis raamatuid inimesed loevad ja mida nad neist arvavad. Ja niisiis ma jään, käiski külas ühel sellisel tuntud inimesel, et siis uurida, mis on tema poolel olevat raamatut öökapil. Oleme tulnud Tallinn 2011 kontorisse suurte sagimiste keskele kohtume Mikko Fritze ka, et küsida tema käest, milline raamat on temal just kõige värskemalt käsil olnud või milline tema öökapil järge ootab. Mida ma olen just läbi lugenud, südamest mitmed sättele hetkel teinud, on Sofi Oksaneni puhastus puhtistus, lugesin seda puhtistuksena jazz, mida ma hetkel loanemas mul laua peal on ka jälle soome raamat, mis ei ole nii, et me kogu aeg teeksin seda, on ajakirjaniku Sami Sillamäe kiina ilmi hoida. Milline arvamus sul kujunes siis Oksaneni teosest? Ma olin lihtsalt kõrval loomulikult aru saanud, et seal on mingi teos olemas, minu jaoks pigem Soomes olemas ja autor, kes on ka meedias, tekitab huvi ja, ja kes on nagu auhindu saanud, kes on noor ja ma nagu kõrvalt ja see oli kogu aeg nagu meeles, et seda raamatut võiks lugeda, aga ma ausalt öeldes ei ootanud midagi suurt sellest, et sest ma ei olnud nagu süvenenud ja võib-olla ka meediat nagu päris korralikult lugenud, et jäi selline vat see on nagu selline meediasündmus võib olla ja kui ma seda raamatut lugesin ausalt öeldes ütlen, et see tekitas mulle väga sügava mulje, et nii see lugu, mis on kuidagi valus siin elad ja tahad võib-olla ka Eestis rohkem teada läbi sellise vinduvadiduaalse lugu, kulooni, siis on see on see väga selline. Aruandes või seda arusaamist arendas minu jaoks vähemalt ja minu meelest oli seekord kirjanduslikult lihtsalt õudselt hästi kirjeldatud kirjutatud raamat. Kuidas tavaliselt jõuavad raamatud sinuni, kas jõuavadki nad meedia KUMU läbi nagu Oksaneni teos või on see ikkagi mingisugune väga sihiteadlik repertuaar, mida sa endale valid nii-öelda? Mulle meeldib tegelikult lugeda emakeeles, mul saksa keeles on nagu kõige kergem sa nagu see siis see nauding on kõige suurem ja isegi tõlgendeid, ma loen nagu meelega soome keel, ma loen väga hästi, vist eesti keel ka juba, aga muidu ma isegi inglisekeelset raamatul on saksa keeles, tähendab et monominu, see allikas on ikkagi see, kas mu pere, mu vennad, mõlemad loevad hästi palju ja sõbrad Saksamaal, kes mulle sooritavad midagi ja võib-olla ka saksa ajakirjandus. Ja nüüd on uus selline väga huvitav allikas on olnud see, et minu isa oli suur raamatukogu pidaja ja, ja alati on olnud kastidestama raamatut ja nüüd mingi paar aastat tagasi ma tegin need lahti ja tõstsin ühe suurele riiulile, mis mul on endale ja nad on ka hästi palju sellist ütleme 20000 sajandi klassika saksa klassikat, maailmaklassikat, tema siis seisan selle riiuli ees ja tõstanani vaigivai Bresti, tolli või mis iganes ka Dostojevski raamatusel välja ja hakkan asju lugema, mis tegelikult on nagu nagu kulunud õlg humaanses selles kataloogis, mida peaks oled lugenud, on mul nagu puudu, et sealt ma olen hästi palju hiljuti nagu asju lugenud. Milline raamat lapsepõlvest toob tagasi sellise kõige helgema või toredama mälestuse? Et need on ka nii palju, aga minu puhul on see väga lihtne, eks eks muumiraamatut on sellised, kes, kes kuidagi olid kooskõlas sellise minu noorusega lapsepõlvega, mis moositreidsin Soomes selle ruumi maailma läbi loodud sellise omapärase naljaka maaemaga, et eks nad on mõjutanud nii kõvasti vaid tegelikult see on üks raamat, mis spontaanselt tuleb meelde, see oli vist ka selline esmakogemust, ma täitsa poisina jõudsin tagasi Soome, et noh, et see telekast ja raamatutest tulid nad omapärased. Mis nad on eesti keeles, mis saksa keeles on see jõehobune. Aga ta oli ju muumi, ma ei saanud üldse aru, et selles mõttes see, aga ma olen nagu lapsena ma lugesin hästi palju rohkem kui tänapäeval ja üks selline kapecembanaalne aga mind väga mõjutav oli, see oli ennid Playtan ja, ja need viis sõpra, kes kogu aeg mingitesse avantüüridesse sattusid. Ja, ja see on ka, mida ma tänapäeva näen, et meil on saksas, on selline väga suur. Ma ei maini saksa noote kirja, kirju, aga, aga lastekirjandust, et, et see on ikkagi aare. Et minu kõige suurem õnn on, et Saksamaal on hästi palju väga toredaid, häid armsaid, et lasteraamatuid igalt nagu ajastut, kas on muinasjutud, aga ikka tänapäevast ka mis, nagu mind aitab jälle minugi lastesse säilitada ja tõsta saksa keele puhul nagu huvi. Et nagu ma võiksin Lotmatutelda nagu loetada sulle raamatuid, mis mul on nagu lapsena meeldinud ja noorena Saksamaalt ka aitäh, Pole tänu väärt. Nõnda siis viis minutit veel ja saabki kell kaks, esimene keskküttesaade on nõnda eetrisse jõudnud kõik huvitavat raamatut, teaduse rubriigid, valimisjutud ja muud jutud on, on ette pajatatud, muusika vahele mängitud ja meie Margusega hakkamegi siis otsi kokku tõmbama. Ütleme veel kord aitäh kuulamast ja järgmisel nädalal. Järgmisel nädalal on siin juba Allan ja Johannes Tralla. Nii et uudistage meid jälle ja laske meil siis ka oma kodu soojaks kütta, keskkütte abil. Aitäh kuulamast, lihtsalt Bona jääb seda tundi lõpetama.