Tere päevast, kui suvi saab silmapilguga läbi, siis november on minu meelest juba kaks kuud kestnud. Aga õnneks paistab nädala lõpus juba jõulukuu algus. Eelmine nädal tõi meile võimsa sõnumi NATO ukse vahelt, Liivati meidki. Aga täna hommikul puutus mulle kõrva üks omamaine uudis. Sotsiaaltoetuste jagamisel hakatakse vaatama, ega viimati varaka raha nõuta, ega tegemist pole, see tähendab äkki on tal aktsiaid või kinnisvara. Õige muidugi, riik peab ju meie kõikide raha jagamisel tõepoolest jälgima, et kusagil küll küllale liiga ei teeks. Ühtaegu lootkem, et kedagi nende viimasest natuke sellest ilma jätta. Sest kinnisvara on ju ka perepeavarijamade, kartulivagude ning köögiviljapeenarde ka. Ühes edaspidistest päevade saadetest tahame sel teemal pikemalt peatuda. Rabateed alustame mõistagi tähtsaimast kutsest, NATOsse. Mina olen Liina Kusma. Muusikat valib hirvepull verre ning saate ülejäänud teemadest annab Tõnis direldile kohemaid teada. Rubriigis Elujõud kohtute ühe tuntud inimesega eakate inimeste hooldamisest ja hooldajatest räägime Tallinna linnavalitsuse sotsiaalnõuniku Raivo Alleviga kuulajate soovil tutvustada härra Maido Pajo taaspärimisega seotud seadusandlust. Ravimialastele küsimustele vastav sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika osakonna juhataja Andrus annenberg. Saate lõpuosas on nõuandeid proo Lilian Kosenkranius helt ja proviisor Kaljo Mandre üks teade, videviku tutvustus ja mõistatuspäevade toetatakse ravikindlustuse eelarvest. Alustame aga võidulauluga eelmise mõistatuse kiiremale lahendajale härra. Kuigi la idas Sõnastaski. NATO ja Eesti on professor Janno Reiljani tänase kommentaari teema. Tere päevast, lugupeetud päevade kuulaja. Täna räägiksime Eesti ja NATO suhetest. Eesti sai lõpuks kätte kaua taotletud ja palju pingutusi nõudnud kutse ühineda Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooniga ehk lühendatult NATOga. Selle nimel tegid palju tööd mitte üksnes sõjaväelased, vaid kogu meie rahvas ja meie majandus pidid andma selleks oma panuse. Mõtleme siis üheskoos selle sündmuse tähtsusele. Esiteks tuleb rõhutada, et riigi ja rahvavälise julgeolekut. Ta on meie pingutused majandust ja kultuuri üles ehitada ju paljuski mõttetut. See kõik võib kergesti langeda võõra okupandi saagiks. Niisiis me ei saa kunagi öelda, et ühel riigil on julgeolekut palju. Alati tuleb teha kõik, mis võimalik. Et riigi ja rahva tuleviku miski ei ohustaks, kuid julgjaluk maksab palju. Ja see on koht, mis alati vastakaid tundeid tekitab. Kollektiivselt tulebki julgeolekule odavam, aga sugugi mitte odav, kaks protsenti kui meie iga-aastasest sisemajanduse koguproduktist ehk rahvatulust on NATO kutse hind, käesoleval aastal tähendas see ligikaudu kahte miljardit krooni kaitsekuludeks. Järgmistel aastatel tähendab see juba üle kahe miljardi kulutada vastamist paljudelegi. Tundub, et kaks miljardit kaitsekuludeks on liiga palju, seda ju tulemas ei ole keegi meid otseselt. Tõesti tunnistada ennast täielikult iseseisvaks ja mitte kellegagi läbi rääkida, see võib aga tähendada ka üksijäämist. Näiliselt saaks üksi ka odavamalt läbi keegi käsiks meil kulutada kahte protsenti sisemajanduse koguproduktist oma kaitsele kuid selline ehk kokkuhoid võib väga kalliks maksma minna. Me võime kaotada kogu oma iseseisvuse. Ajalooline kogemus on meile siin tähtsaks hoiatuseks. Me peame mõtlema ka sellele. Oht ei tulene alati sugugi mitte naabrilt, kaasaegne maailm on kokku kasvanud, rahvusvaheline terrorism ei tunne piire. Me näeme, et võimas Ameerika ühendriigid on terrorismiga võitlemisel mures ja hädas mõelda, kui Eesti peaks terroristide löögiobjektiks oma üksi ei tuleks me nendega ju kuidagi toimevõime ainult loota sellele, et kõik lepingupartnerid tulevad meile appi, nii nagu lepingupartnerid toetasid Ameerika Ühendriike tema terrorismivastastes ette mis tahes, kuid loomulikult loodame maailma rahumeelsele arengule, sellisel juhul on ka kollektiivne kaitse odavam. Sellisel juhul võime edaspidi kaitsele vähem kulutada ja need kulutused nato tingimuste täitmisel ei tundu siis enam asjata. Kuid meil tuleb rõhutada veel ühte asja, riigi muudab pikaajaliselt iseseisvaks ainult rahva armastus oma isade maa ja emakeele vastu. Nato tingimuste täitmise kõrval on see paljudel poliitikutel ja erakondadel kahe silma vahele jäänud. Meil tuleb oma riigi julgeoleku tagamiseks rohkem teha tööd meie inimeste igapäevaelu parandamiseks ja siis ei tundu ka kaitsekulutused enam nii suurtena. Tere päevast, head kuuleb. Teie külaliseks on täna kirjanik nafta Pino, tere tulemast päevade saatesse. Tere. Kas on mingisugune Lõuna-Eesti tuletist Bastiast või nähtavasti jah, niisugust nime on sealkandis palju, ma olen pärit Setumaalt, seal seda nime palju, aga muidugi seal kirikus väitekirjades on Anastasia, mingi jäeti niimoodi lühikeseks lühikese nimega raamatute peale praegu ikka lasteaeda ja, ja passis igal pool kogu aeg on olnud. Vaatasin huvi pärast enne siia tulekut raamatukogudest järgi neid lugejakaart küllalt palju loetakse nostabino raamatuid. Kui see tõsi oleks, siis oleks see väga meeldiv, see on tõsi, te kirjutate maainimestest ja maainimese probleemidest, no kuidas need maaprobleemid vaid maainimeste probleemid on kuidagi lähedasena, ma olen maainimene, kuigi mamma pikast elust olen maal elanud 15 esimest aastat, ma olen 68 aastat vana, see on selline iga, kus ei ole enam vaja valetada, häbeneda või ennast nooremaks teha. Kas seda üldse kunagi tahan teha, ma ei usu ja sellest olen ma siis elanud 53 aastat, linnasteistkümnenda aasta Tartusse, kõigest kolm aastat Tallinnas ega Harju Tallinna eriti Tartumaalähedasem, kui räägime sellest, mis viimati ilmus, Vaikla on ju üsna ränk probleem, et ma olen inimene nagu vanem maainimene on nagu täiesti kõrvale tõrjutud nende noortehärrade poolt, kes tulevad rikkalt ja ütlevad, et käige nüüd minema, teie aeg on läbi. No vot, ei tea. Vot nii ongi, ma ei usu hästi, ma arvan, et linnas on see tõrjumine kõvem, ma räägin ühe loo, üksindus jah, seal tuleb vastet naa inimene, vana maal elav inimene, eriti lesk, väga ei eksi, tegelikult ma arvan, et linnas on selline inimene rohkem üksi. Üks selline lugu, kui me elasime Tartus, meil oli neljatoaline korter, meie kõrval oli ühetoaline korter ja seal elas üks mees üksinda ja ei suhelnud, naabritega ta isegi ei teretanud, aga võtad teretust, vastad nädalale, midagi juhtunud elus, et ta oli niisugune väga kinnine ja omaette hoidev rahad ja mängis alati toas läbi seina kuudeta, rääkis raadioga ja ükskord äkki ei, mitu päeva ei olnud seda raadiot kuulda ei olnud, ei andnud ja läks nädal mööda ja siis tuli üks hästi vana naine meie juurde ütles, et ma olen teie naabri ema, et kas te olete teda näinud viimasel ajal, kus ja millal ei olnud näinud, et ta ei ole minu juures käinud, ta ikka käib, aga nüüd ei ole käinud, läks veel nädal ja siis kutsusime politsei, politsei tegi ukse lahti ja mees suri kaks nädalat surnud oma toas meie kõrval ja me ei teadnud seda. Maal ei ole selline asi võimalik, seal ikkagi vaadatakse. Kui suitsu korstnast ei tule, siis minnakse vaatama. Lapsepõlves oli selline läbi, käi meiega teevetamis külas sünnit mõeldi muidugi ka välja asju, mida ei sündinudki, räägiti taga, aga kui kellelgi mingi häda, siis ei jäeta hätta inimest aidata, nii kuidas võimalik, ja see suhtumine on vähemalt seal minu koduküla kandis säilinud on nagu ka inimesed tunnevad 11 ja aitavad 11. Kui oli aastat 10 tagasi, oli niisugune kehv raske aeg ja siis ma mõtlesin, et nälga ei jäänud inimene, aga linnas, kui tal seda raha enam ei olnudki, kroone veel ei olnud, rublad enam ei käinud, oli ikka püsti hädas, mõnigi üksi elav ja mõni mõni vanainimene ikka noor inimene, kui tal tööd ei olnud, ta oli rohkem hädas, kui maa kurgitünn on kusagil jälle põrsas ka on vaid kas või vähemalt kanad on. Lähen kuskile külla, siis ma ikka vaatan, et kui lillepeenar on aknal, siis tähendab keegi, seal elab veel, aga midagi enam ei ole, kan nõgesed, siis on jälle, eks kodu tühjaks jäänud. Majade tühjaksjäämine on külmal praegu väga palju. Need vaated, seal on üksainus inimene, siis noh, lihtsalt läheb aastat viis või kuus või veidi rohkem ja siis on seal ka nõgesed endal ring, see 15 aastat, mis ma olen maal elanud, see on jätnud minu maainimeseks, ma ei tunne ennast kuigivõrd linna inimesena viimasena. On nii kujunenud, et ma käin siin Põhja-Eestis rohkem, näiteks valgejõel lahemaal, minia, vanaemad elavad seal hästi ilus lahe koht ja mis eriti vapustuse Rivarastata. Jalgratas jäetakse kuskile kraavipervel avalduse, võivad, on ja unustatakse, vanaema unustab oma jalgrattakraavi, suvel tuleb koju, ütleb oh küll. Lapsed, mis te ikka lähete? Odavamad hommikul ja mitte keegi seda ratast öösel ära ei vii. Minul on kahjud kõik uksed linnas hirmsasti kinni ja mitmekordselt lukud, aga ju siis peab ju, on selline aeg minu kodus polnud üldse ukse lukk, aga räägi sellest. Praegu teete, praegu olen täiskohaga vanaema, hoian kolme lapselast, elan Tallinnas, poja pere ei hakka koos? Jah, natuke kirjutan ka, kui midagi väga üle ja ma olin ju ajakirjanike eluaeg ikkagi olnud Edasis. Küllaltki kõhe ja piinliku keegi, ütleb kirjanik nõudmis kirjanik. Kirjanikuks ju ei õpita, võib-olla kirjanikuks sünnitakse, aga niisugust kooli ei ole, kus kirjanikuks saab õppida ajakirjanikuks, saab küll õppida. Peeglikooli lõpetanud. Ma olen ajakirjanik, elukutselt jah, ja ka tööpoolest, aga parandas selle elukutse pojale. Aga kirjanikuks ei, õpetaja kuskilgi. Moskvas oli üks kool, aga paliselt kirjanikke tuli mõtestatud oleks igal juhul kirjani kommentaari sündinud kirjanik, ta on sündinud kirjanik, kui ta poleks Moskva koolis käinud, ta oleks ikka kirjanik. Mis see on, mis te praegu kirjutate, siis? Teemaline seal ikka ma ei oskaks linas kirjutab, võibki juhtuda küll, et kui hästi läheb, et siis järgmise aasta esimeses pooles tuleb eesti raamatusteks uus raamat, mille pealkiri, suve kurbus, pealkiri on kurb, aga ega ta ise nii väga kurb ei ole, kuigi ega mu raamatud eriti rõõmsad ka jale rahus talgilised või pole veel. Olen sellesse ikka jõudnud, kus vaatad tagasi, aga miks ma hilja üldse kirjutama hakkasin, neid raamatuid? Just nagu ei saanud kirjutada seda, mida tahtsid siis, ja siis ei hakanud lisama punnima. Praegu ma isegi olen rahul, mina ei tea, mis asja oleks kirjutanud, et ikka ilmuks, kes teab, missuguseid järeleandmisi oleks teinud. Vaatasin neid Rosüürikesi publitsistika brošüürid, kes on mugav viis tükki olnud, et mul iga kord õnnestus siiski ma isegi mõtlen, kuidas õnnestus kuidagi ala teadvuslikult õnnestus seal mitte kirjutada partargidest Ma kirjutasin sajandist, aga mitte üheski. Ma ei ole kirjutanud selle majandi partorgist, mul õnnestus nende tööst kõrvale hiilida, et ma ei rääkinud, et nad parturgid on praegu poolelioleva teose peategelane, siis on, see on niisugune jupiti, seal on mitu osa. Ta on suuresti autobiograafiline, ma kirjutasin seda kaua-kaua hea hulk aastaid, ma isegi ei mõelnud, et seda võiks ka kord avaldada, aga siis jah, kujunes nõnda, et tuli see tahtmine, et võiks ju, ja Eesti raamat oli nii kena ja leidis ka, et võiks küll ja praegu leping tehtud, nii et ma väga loodan, et tuleb ka. Praegu elab ära, aga oh jumal, helgus sellega, see on niisugune ärimehe lõuna enam-vähem, on see anor Ilus võrrelda vist, aga, aga nii see on küll, et kui ma kirjutas selle nähtus olend saares, siis ma sain selle raamatu eest oma kahe aasta palga kahe aasta jooksul ma ei saanud nii palju palka, kui ma SAISis rapsti korraga. Romaanivõistluse auhinnaraamatu ja auhinda ma ei saanud, aga see honorar, kui ta ilmus, aga need jah, selle vaikne on, selle eest ma sain, ma arvan, et normaalne kuu kalkuniga kõrgem natuke, ma olen rahul, maaleht võttis tookord ette, maaleht, kirjastas ta pardi, neil õnnestus vist ära ka, nii, ma ei tea, võib-olla on kusagil veel teda, aga kui ma poodides vaatan, siis ega ma ei näe just. Ta oleks veel müügil. Väga huvitav, pealkiri on seal, vaikne on, see kõlab nagu vaikne tund, aknad, narrivatkise element, seal Maalehes, et vaid kas, kus see valk need on, on raske, ta veel on kuidagi noh, ma olen vaikne, annan väikestes külades on ilu väga vaikne, võiks natukenegi ära rikka mullaanit, kui suvi tuleb, siis ilusatesse kohtadesse tuleb linnamüra, isegi jaanituledel on praegu pilet, sest sinna kutsutakse mingi ansambel, kes tahab saada raha, see on väga võõrasse küla. Jaanitulel tuleb osta pilet, minna sinna tralli kuulama, aga ma pean ikka läksid inimesed iseetrall, küla pillimees mängis ja rahvast tantsis tihti tuld, nii et kui nõukogude seal oli kogu aeg see suund, et vaja on kaotada erinevused linna jama omavahel maadleb lähenema, linnale tuleb linnale lähemale tuua. Nüüd on linn maale väga lähedale tulnud, linnamaale tulnud soojad kiired autod ja pole ikka lendlaseks. Ei ole, ei ole ega saagi. Aga kust te selle rõõmsa meele võtate, selles linnas elasid? Mis teile vastuvõtul? Kardan seda Tallinna, et ega ma pimedal ajal ei julge välja minna, aga ta, ma lähen oma koju, päeval käin oma käimised ära ja väga palju kenasid inimesi. Nii palju kui ma olen tuttav asi Tallinnas on ega neid palju ei ole, aga kõik nad on armsad ja nendega ma saan kokku aeg-ajalt ja siis lähen koju. Meie kodus on niisugune kindlus, seal on mu oma pere ja kõige tähtsamate kõige armsamad inimesed on kodus ja seal ma tunnen, et ma olen kaitstud ka selles mõttes, et alt välisuks on väga kõvasti kinni koodidega korteri, kus on ka rauast ja kui keegi tunnistajatega kuul läbi tule läbi uksesilma näen ka. Iga elust lahti tee vahel käib, päeviti käivad mingid kartulimüüjad, täna hommikul kiiges kartulid ja vahepeal käisid kauba agendid, no ma ei tea, ma ei taha kinnikest osta praegune igas poes kõik, nii nyyd möllasid nyyd ka sissegi. Mõni Egipti petan agente ei tea, kes ta, nii et ma olen ka nii, jah, mõtlesin juba linnalik, selline ettevaatlikkus on tekkinud, et ma ei pane sind linna kodus endale luuda ukse taha, riski, nalja saaks, kui poleks, vist ehmus ära. Ma ütleksin tulistelt, ta mõtleks, et luuavarrest pauk ja seda ta võiks mõelda madalale, et tulite saatesse, teil külaline, täna oli kirjanik lasta Pino, lugege raamatut. Ma vaatasin väga paljud selle saate kuulajad loevad neid raamatuid, ma tänan selle hea sõna. Hästi, ma täna saatesse kutsumast ja ma tervitan neid kuulajaid. Kes juhtusid Tänakule? Saabunud tagasi su juurde. Aastan möödunud maakodukootud kahtutadel loodud lahkudes oli silmus. Peagi saabun tagasi su juurde. Astume koos ellu jälle. Lakanud siis uhked igatsused, rohked õnn meie majja elama. Täna unele õõnest saabub, ootel on ka kuule. Homme siis ta lasi ju kohates sõit jälle elud. Usun seda. Mida tunneb seda tagasi su juurde saada. Eelmises saates rääkisime eakate inimeste hoidmisest ja hooldamisest kodus juttu oli sellest, et Tartus on juba üht kui teist selles vallas tehtud küllap ka Tallinnas ja küsingi seda nüüd Tallinna linnavalitsuse sotsiaalnõunikult, härra Raivo Allevil. Noh, eks Tartu ja Tallinn on kaks Eesti suurimat omavalitsust ja Tartu eelis on võib-olla see tõesti, et tänu arstiteaduskonnal on seal kliiniline baas tugevam arenenud palju selliseid huvitavaid teenuseid, mida õnneks nüüd Tallinn on saanud ka üle võtta, näiteks Tartus esimesena käivitus dementset eakate päevahoid, mis on minu arust ülivajalik teenus, sest praktiliselt inimene, kui seda ei ole, siis lähedane peab jääma koju ja siis on üks inimene tööelust väljas ja kui ta veel vormistab ennast hooldajaks, siis seal riigile täiendav koormus. Rääkimata sellest, et see inimene võib-olla tahaks oma erialal ikkagi ka midagi saavutada, tahab ju igaüks ennast inimesena tunda ja kui sa jääd lihtsalt koju, võib-olla sa ei tule ka majanduslikult välja. Seda kahtlemata üks asi on majanduslikult ja teiseks, ega inimene väga hästi ei tunne ka ju, mis vajadused on dementsel ja mismoodi, mis metoodikat ega annab tema funktsioone, ma ei ütleks, et arendada, aga säilita. Jah, no selleni me ilmselt jõuame. See on teema ja mul on hea meel tõdeda, et see aasta on nüüd esimene aasta, kus Tallinna linnas on ka vastav teenus tänu Tartu kaasabile, sest personal sai sealt väljaõpe ja Tartu Vaimse tervise keskus oli nagu siis risti lisaks sellele keskusele aga Tallinna linnavalitsus siis jah, võttis selle esmakordselt finantseerida selle teenuse ja ostetakse teenust siis mittetulundusühingud, Merimetsa tugikeskuse, see on psühhiaatriahaigla territooriumil endine ravi toota, kelle põhifunktsiooniks on muidugi psüühikahäiretega inimeste tööhõivega. Kuna seal ruume oli üle nad ise olid huvitatud oma teenuste nomenklatuuri laiendamisest, siis minu arust on väga hea, et see asi Tallinnas käima läks. Üks kui palju saab seal käia inimesi. No seal saab käia kuni 20 inimest praegu analoogset Tartuga, aga vaatame, sest see on nii noorteenust, see käivitus alles paar kuud tagasi, kuidas inimesed ja kuidas selle järgi nõudlus kujuneb, kui see oskus tekib, kompetents tekib, siis tõenäoliselt saab seda laiendada, sest linnas on ju neid kohti veel. Seda saab teha minu pärast, kas või igas linnaosas, on eakate inimeste päevakeskused, eks ju. Noh, mis seal küll põhiliselt mõeldud sellise eaka inimese eneseaktiivsuse säilitamiskeskusega seal, seal nagu sellist hooldust selles mõttes ei ole, aga miks mitte, kui teenuse järgi nõudlust on, siis saab planeerida ruumidesse ja vajadusel siis igasse linnaosa selline keskus, kus oleks võimalik dementsete eakate päevahoidu korraldada, sest see on tegelikult ülivajalik teenus. Mida see päevahoid endast kujutab, mis selle aja sees toimub ja kui kaua tähendab, mis kellast mis kellani? Tutthommiku seitsmest õhtul seitsmeni nagu lasteaed, nagu jah, teda võib ka niimoodi öelda, ta on eakate inimeste lasteaeda ainuke vahe, võib-olla niimoodi metodoloogiliselt on see, et lastel kontsentreerutakse lapse arendamise peale siis eaka inimese puhul struktureeritakse on niimoodi, et katsutakse tema funktsioone, mälu kõiki enesega hakkamasaamise võtteid säilitada ja selleks on omad metoodikat, kuidas seda tööd tehakse ja see päev ära struktureeritakse, vaadatakse koos fotosid, meenutatakse ja no siin on palju selliseid lihtsaid praktilisi võtteid. See keskus nõustab ja juhendab ka lähedasi, kes tahavad abi selle dementsuse problemaatika suhtes. Nii et ma usun, et igast linnaosa hoolekande osakonnast saab selle keskuse koordinaadid ja kontaktid ja siis sellel vaja. Palun julgegi kasutada seda teenust. Kui palju see maksab ja kas selle sees on ka söögikord? Selle sees on söögikord ja see maksab 20 krooni päevas, ütleme siis praktiliselt võetaksegi inimestelt ainult toiduraha, tegevuskulud ja personali palgaruumid maksab kinni linn. Linna eelarvest tulevad need rahad. Ja ei pea ju olema seal seitsmest seitsmeni, meid võib ikkagi seda aega valida, eks ole. Ja loomulikult tõenäoliselt ei tööta see nädalavahetustel. Jah, esialgu ta praegu veel nädalavahetustel ei tööta, küll aga nädalavahetuseks on võimalik, kui on eakaga probleeme ja üldse on võimalik, meil on avatud mõned intervallhoolduse voodid Iru hooldekodus küll olgu praegu tasulistel alustel, see tähendab seda, et inimene peab selle hoolduse lähedane, peab kinni maksma, aga noh, näiteks kui puhkuse ajaks kuhugi plaan perega sõita või siis saab mingisuguseks perioodiks kaheks nädalaks kuuks ajaks paigutada ka headesse tingimustesse, sest Iru hooldekodu need vastrenoveeritud uus korpus on tõesti üks vabariigi paremaid ka hooldustehnoloogiliselt selles mõttes, et hooldus- ja põetus on ju tegelikult raske tööl näiteks vanainimese pesemine, kui on seal pidamatuse probleemid, ega see ei ole kerge. Ja jõudsimegi sinna, mida ta järgmisena, mida ma tahtsin küsida teie käest, et dementseid, kes liiguvad, on võimalik siis viia sinna keskusesse, aga te teate ju kindlasti ka seda, kui palju inimesi on voodihaiged ja nendelgi on kodused hooldajad sageli oma lähedased ja vajavad needki hooldajad aeg-ajalt puhkust, aeg-ajalt kindlasti uusi teadmisi ja võib-olla üleüldse, enne kui midagi saata, peaks mingi kursuse lõpetama, sest see hind, mis makstakse selle tarkuse eest võib-olla mõnikord nii kõrge, et hooldaja tuleb ise läbi. Ja selles suhtes on teil täiesti õigus ja sellele viitas ka eesti kirja three gerontoloogiast sotsiooni poolt läbi viidud uuring, milles doktor Kai Saks kindlasti rääkis, et meie need mitteformaalsed hooldajad ehk lähisugulased, kes on sunnitud oma vanemaid vanavanemaid hooldama, on kas juba läbi vähenenud või läbipõlemise piiril, sest tihtipeale nad peavad ise töölt ära jääma. See on väga valus ja tõsine problemaatika. Vaat siin osas on Tallinna ja Tartu arengut natukene eri teed läinud. Kui Tartus on minu arust väga ilusasti käivitanud just see Lähedaste toetus ja koolitusgrupp, siis Tallinnas on ka võimalik saada, ütleme, kirjaliku informatsiooni neidsamu brošüüre, mida on Eesti geriaatria kerantoloogia assotsiatsioon üllitanud. Tallinna linnavalitsus finantseeris 10 on sellise põhiraamatukese, kus on kirjeldatud lihtsamat põetusvõtet südamehaiged, diabeedi enamlevinumad, selliste seisundite eripärad hoolduses ja põetuses, nende väljaandmise ja neid saab osta Tallinna avahoolduse arenduskeskuses aadressil aadressil kaupmehe tänav neli telefoni öelda kuus neli viis seitse üheksa kaks null, aga Tallinna areng on läinud nüüd selles suunas, et see aasta esmakordselt on linna eelarvest päris suur summa. Kolm miljonit krooni on eraldatud koduse õendushoolduse läbiviimiseks. Meie jutuajamine härra Raivo alleriga jääb siinkohal pooleli kodusest õendushooldusest räägime lähemalt nädalal. Eelmisel esmaspäeval oli meil juttu ravimitest, saates oli sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika osakonna juhataja härra Andrus sonenberg. Selle jutu peale oleme saanud üsna mitu küsimust, niisiis palusin uuesti härra sonenbergi saatesse, et nendele küsimustele vastata. Üks ravim on siin kahel korral probleeme tekitanud ja see on etasi siin üks küsimus telefoni teel, teine kirjas. Varem oli ravimil soodustus ja seda sai suhteliselt odavalt, aga nüüd väidetakse, et sellel enam soodustust ei ole ja tuleb välja käia ikkagi olenevalt apteegist, aga 170 krooni ringis. Üks nendest patsientidest ei saa seda siis nii palju tarvitadagi, kui tal on ette kirjutatud ja loomulikult mõjub seegi tervisele. Mida ütleksite selle ravimi kohta? No kõigepealt ütleksin tere, jälle lugupeetud raadiokuulajad küsimus ravimi etotsisiini kohta siin ma pean tõesti ütlema, et see ravim on kahjuks registreerimata, see tähendab, teda ei ole Eesti ravimiregistris Prime maale toodud ja teda on apteekides müüdud ühekordsete impordilubade alusel Venemaalt tulnud hävinud reeglina jah, ta oli Venemaalt tulnud ravim ja selle tõttu ei ole ravimit ravimite loetelus, kuna esimesest oktoobrist jõustunud uus ravikindlustusseadus ei lubanud ravimite loetelusse nimetada selliseid ravimeid, toimeainet, mis ei ole registreeritud ravimiametis, aga teiselt poolt jälle tahaksin ma ütlema, et see ravimeetod siis siin ega tema ei ole ainukene ravim omas klassis teatud haiguste raviks on kindlasti olemas ja ma tean, et on teised ravimid, millega saab edukalt ravida ühte või teist südamehaigust konkreetselt, millega on ravitud siini kasutatud. Vaat see on rohkem sel juhul arstlik küsimus, et arst kindlasti saab ja võib raviskeemi muuta ja valida ravimit, mis on registreeritud siin kaks ka viidata võimalusele, et kui ka ravim on registreerimata, aga ta on vajalik ja ei ole analoogset või sarnase toimeainega teist ravimit meil vabariigis, sel juhul saab kodanik või patsienti esitada taotluse ja tema arst ka arstliku põhjenduse haigekassale ning seda ravimit võidakse jälle apteekis siis teatud koguses müüa konkreetse patsiendi või patsientide jaoks. Haigekassa kompenseerib seda ravimit muidugi mitte täies mahus, aga 50 protsendi ulatuses. Ja ka see, et vot siis viin selle asemel, siis oskate te ütelda nüüd inimesele, mida ta võiks võtta või äkki on ka seal selline asi, et hinnavahe tuleb suur. Ei, hinnavahe kindlasti suur ei tule ja ma usun, et kui ma olen vaadanud, et vot see siin ei hinda ja võrrelnud teiste sarnase toimeainega ravimit hindadega, siis millegipärast, et see siin on tunduvalt kallim, aga siin, et ma ei hakka kindlasti nimetama teist ravimit, et mitte teha reklaami ühele või teisele toimeainele. See küsimus peab jääma lahendamiseks ikkagi patsiendi ja tema arsti vahel. Lootkem, et need inimesed siis saavad oma probleemile lahenduse. Kindlasti sellele probleemile on lahendus ja on olemas kohe noh, nagu ma ütlesin, mitu lahendust esiteks ka registreerimata ravimit arstliku taotluse alusel saab sisse tuua, teda saab kasutada ja teiselt poolt ka haigekassa kompenseerib seda. Ja selle kõigega peaks siis tegelema siiski raviarst, eks ole, sest patsient tõenäoliselt nagu meie kuulajad on ikka pensioni eas ja sageli nad ei pääse nii lihtsalt liikumagi kodust välja ja see on neile ka kulukas, niiet lootkem, et Austrias tulevad vastu, nagu nad seni teinud on ja siis on üks pikem kiri, kus on õige mitmest ravimist juttu. Inimene on 59 aastane ja on saanud seni 90 protsendilise soodustusega ravimeid osta, nüüd on tohter talle öelnud, nüüd oled vanaduspensioni eas ja enam soodustusi 90 protsenti ei kehti ja on 75 protsenti tamm, nimelt puudega inimene, teise grupi invaliid oli ta lapse east ja ta siis raske puudeastmega ja põhilised ravimid, mida ta oma paljude haiguste puhul tarvitama peab, on siis Norwask, meto, prolool, Sokor ja igasuguseid tablette, salve, mis on siis lihase ja liigesevalude puhul ja kõige lõpuks veel osteoporoos, tal on soovitatud pärast luumurdu Osamaksin kasutada ja vanuseliselt ka nagu kasulik tal seda võtta, kuna luude hõrenemine on üsna tugev ja sai seda ravimite viiekümneprotsendilise soodustusega, kui tal neid nii palju osta tuleb, siis loomulikult see 50 protsenti sele Fosamaksi puhul on ikkagi ka väga palju ja küsibki nüüd, et mida ta tegema peab ja kas ta seda osa maxi ei saaks 90 protsendilise soodustusega ja siis nende teiste rohtudega, kuidas nendel on soodustused tema puhul. Alustaksin siis sellest viimasest ravimist Fosamaks. Et see jah, ravim on tõesti kallistan viiekümneprotsendilise soodustusega ja nüüd ainult et selle uue loetelu ja haiguste loetelu järgi on ta siis alla 18 aasta vanustel inimestel ehk lastele on tal siis see kõrgem soodusmäär, aga kindlasti siin tähendab Fosamaks jälle mõtlen ka ei ole ainukene ravim osteoporoosi raviks on ka teisi analooge pädevamaid, odavamaid ja esimesest stsenarist kehtestu piirhindade määrus võimaldab ravimite hindasid niivõrd ikkagi allapoole tuua, et patsiendi omaosalus muutubki väiksemaks, teised ravimid, mis olid nimetatud, mis mul meelde jäid, kolm kolm oli neid, jah, on kõik karduvaskula paar süsteemi haiguste ravimid tõesti, need on 75 protsendilise soodusmääraga inimene, kes on vanem kui 63, siis on tal see soodusmäär tõuseb 90 protsendini ka siin võin kinnitada ja öelda, et piirhindade rakendumine ravimitele samuti võimaldab ravimhindasid alla tuua ja patsiendi omaosalus selle võrra jälle väheneb, langeb. Aga see on esimesest jaanuarist soni esimesest jaanuarist, kas puuetega inimestel täiendavaid soodustusi ei ole? Kahjuks on ravikindlustusseadus on täna selline, nagu ta on. Siis ilmselt on võimalik ehk taotleda toetust nende ravimite ostmiseks, mis ikkagi hädavajalikud on, ega neid muidu ei võeta ja on veel üks küsimus, see puudutab niisugust ravimit nagu noori treeninud, mis enne oli 90 protsendilise soodustusega ja nüüd 50-ga. Ja muidugi on inimene jälle mures selle pärast. Vahe on siiski suur, mis puhul niisugune soodustus siis ära on kadunud inimene, 64 aastane, seega selles eas, kui peaksid olevana soodustused sel määral kehtivad, nagu nad kehtestatud nüüd on, miks on siin seda teed mindud, et on siis vähendatud soodustust? Kirja esitaja poolt on vis tekitatud viga või, või see informatsioon ei ole tõene. Sesse nimetatud ravim toimeaine on tal nord, trip tülli infon sajaprotsendilise soodustusega teatud psühhiaatriliste haiguste puhul. Ma loodan, et, et arst ei ole diagnoosi panekuga eksinud või on siis diagnoos või haigus vahetunud mingil põhjusel, et selle tõttu on tal seda ravimit siis väljastatud madalama soodusmääraga nimetatud ravima sajaprotsendilise soodustusega, et palun lugupeetud patsiendil kindlasti konsulteerida oma raviva arstiga. See peaks olema hea uudis, kui seda rakendada annab, ta peab olema rakendatav. Seni on kiirelt aitäh, härra Sumberg saatesse tulemast ja ma usun, et meie kuulajatel on veelgi küsimusi, mis puudutab ravimeid, sest eks tervisel vanemas eas ikka kaduma hakkab ja siis on tuge kõrvalt vaja. Loodan ka, et olete nõus neile siis vastav ratas teilegi. Meil on küll varem saates juttu olnud Rärimisest kinkimisest, muudest sellistest asjadest, aga iga natukese tagant saame jälle uue küsimuse, sest ilmselt tuleb neid inimesi juurde, kes puutuvad kokku selle probleemiga ja kellelt konkreetselt parajasti on käsil need asjad, nii et ma palusin taas saatesse härra Maido Pajo, et me räägime siiski üle seda teemade ringi, mis puudutab pärimist ja kinkimist ja muul kombel võõrandamist. Pole siis Sagaks pärimisega pihta, no üldiselt on selgelt pärimise teel vara ülemineku võimalusi on mitmeid ja praegune pärimisseadus näeb ette siis vara või pärimise teel üle minna, nii seadusjärgse pärimise korras, kus siis ei ole midagi muud pisikesse oma vara pärandab, teinud vaid seadus näeb ette siis pärijate ringi esimese järjekorra, seadusjärgsed pärijad on avanenud, sugulased ja lapsed pärivad tavaliselt võrdsetes osades ja teises järjekorra, seadusjärgsed pärijad on siis pärandaja vanemad ja nende alanevad sugulased. Tähendab, see on siis see ring, et kui lapsi ei ole esimese ringi pärijad, siis tulevad kõne alla teise ringi pärijad ja siis on pärandaja vanemad ja nende lapsed või nende sugulased, see tähendab siis seda, et, et on siis surnud isiku isa, ema ja tema taks, tema õed-vennad. Siis need on tegelikult teise ringi pärijad ja kui muidugi 1000 vabanemise ajal on mõlemad vanemad elus, siis nad pärivad kogu selle vara võrdsuse osas, et siis nagu õed-vennad ei päri midagi kolmanda ringi seadusjärgsed pärijad on siis pärandaja vanemad või nende alane sugulased, et sel juhul vanavanemateni läheb asi välja, sealt tullakse alla siis turvaline sugulastele, kes siis vanavanematest võib-olla tulevad kõne alla pärijatena ring läheb üldiselt laias, aga veel kord, et see kõik kehtib, niivõrd-kuivõrd ei ole esimese ringi pärijad ja kuival teise ringi pärijaid, siis tuleb vanema Nende kaudu pärijate ring tuleb välja, nii nagu peab alati hindama seda, et kui tema testamenti ei tee või pärimislepingut ideed, kes siis tema pärijat lõpuks on korda lähevad ja, ja teine ongi siis see, et, et kui inimene tahab oma vara konkreetselt pärandada kellelegi, siis on kaks võimalust, kas ta teeb testamendi või pärimislepingu ja testament on need võib-olla kõige levinum variant selles mõttes, et testament võib ka teha väga erineval viisil ja seda inimeste noh, tavaliselt ei tea ja selles slogan viimasele küsimusi tekkinud palju, et testament üldjuhul tehakse notari juures ja notar tõestab ära ja siis kehtib ja notari juures hoiul, kui nüüd inimene tahab teha testamenti ise, siis on ka võimalik niimodi. Ta annab kinnises ümbrikus oma testamendi notarile hoiule tehakse nii, et notar ei teagi, mis seal sees on, aga notar võib võtta selle. Notar kinnitab seda, et ta kinnises ümbrikus võtnud testamendi hoiule kindlaks seda ja tema ei tea, mis seal sees on ka selline variant on võimalik, et kui inimene ei taha seda, tehakse keegi tehakse, et mis seal testamendi sisu, siis ta võib selle kinnises ümbrikus anda notarile hoiule. Nüüd teine variant, et kui notari juurde inimene ei taha minna või ei ole ka võimalik minna ja paljudel juhtudel ka mainimisel on see probleem, et lihtsalt jõuda notari juurde või, või 80 ei ole võimalust minna, siis seadus ikkagi võimaldab tehasele kodust testamenti. No millest me oleme ka varem rääkinud, seda on võimalik. Tehase testament kodus ja kodus on võimalik testament teha kahel viisil. Esiteks teada omakäelise testamendi naasi. Omakäeline tähendab seda, et inimene kirjutab testamendi algusest lõpuni ise ja kirjutab, kas sellel alla ja sellisel viisil tehtud testamendi ei pea olema tunnistajaid. Nad võivad olla, kuid ei pea, kuid ta kehtib omakäelise testamendi naa. Ongi selline mõiste omakäeline testament, kui kaua ja see kehtib nüüd kuus kuud arvates tegemisest, igal juhul on vaja sinna testamenti kirjutada selle tegemise kuupäev, kuupäeva kolekas, kehtetu just nimelt sel juhul ei kehti ja seal juhuseid harulduseks võtta ei saa, et kui mõni muu testament siis on teine asi, kui ei ole, siis läheb seadusjärgsele pärimisele, teine koduse testamendi tegemise viis on see, et kui inimene siis ei suuda kirjutada või ta ei ole võimeline kirjutama, et on võimalik, et keegi, kirjutades essamendi, valmis inimese oma ütlusi, särgid ja sel juhul inimene kirjutab alla selle testamendi ise ja siis peab olema juures kaks tunnistajat selle allakirjutamise juures just nimelt allakirjutamise juures peavad mõlemad tunnistajad korraga olema kohal, kes siis kinnitavad, et seal omakäeliselt alla kirjutatud, et see on tema vabada, olen siin alla kirjutatud, ta teab, mis ta alla kirjutada, see ei piira nende tunnistajate ringi, kes võivad tunnistada, tulla tunnistada, oleme kõik isikud, kuid kui juhul kui testament on tehtud nende tunnistajate kasuks, siis selles osas, mis on tehtud nende kasuks testamendi kehti, tähendab need, kes on tunnistajatena alla kirjutanud, nemad seal testamendi järgi pärida ei saa, peab vaatama, et kui on kellelgi ja et mitte jääda, siis sealt pärandis silma, siis tähendab, sel juhul seisik tunnistajana olla juures ei saa, alla kirjutada ei saa, see on kindlale reeglina nõue ja ka siin on täiesti selge nõue, et peab olema see testamendi koostamise kuupäev fikseeritud selles testamendis, sest ka jälle muidu ei kehti, kui kuupäeva ei ole, seda ei kehti, sest ka selline testament, mis on tunnistada poolt tõendatud, aga see kehtib kuus kuud arvates tegemisest koduse testamendi, siis kehtivad kuus kuud ja kui see kuus kuud mööda saab, siis nad kaotavad kehtivuse, tähendab seda, et siis sel juhul peaks inimene tegema uue testamendi kodus tegema notariaalse või ka vahepeal on võimalik hiljem alati ka see kodune testament ära muuta, teha uus testament, nii et selles mõttes siin on erinevaid võimalusi ja mis need on nagu oluline, et koduse testamendi hoidmine, eks, kui on testament tehtud, et siis on kaks varianti, seadus ütleb nii, et see pärandaja võib ise seal testamendi hoida lihtsalt endaga käes ja teiseks, ta võib anda ka hoidmiseks siukseid, kellel teisele isikule seadus ütleb niimoodi, et kui see testament avaneb, tähendab inimene ära sureb siis testamendi hoidja on kohustatud kohe esitama selle testamendi selle pärandi avanemise koha notarile, kuidas süüdiselt tegemata jätab, siis ta saab sellest karistaja, hüvitab kahju. Kui ta jätab siniselt tegemata, aga kui antakse, ütleme seal mõne hea naabri kätte, kes on võib-olla unustanud, kuhu ta selle pani sel hetkel ta ei ole seda tahtlikult teinud, testamenti ei ilmu välja ja mis siis saab? Nojah, see on natuke keeruline, eks siis tuleb hakata tõestama seda, kuhu ta kadus, miks ta kadus, aga noh, tavaliselt ma arvan, et koduse testamendiga ikka probleem selles inimesed, kes seda teevad ja tunnistajad juures, no siis tunnistused ikkagi teavad, et ta oli olemas seal sel juhul kasulik, et öelda, et kelle käest hoiule, nii et ma arvan, et see on inimese muret, ta peaks selle eest hoolt kandma, et oleks teades testament on olemas, et kelle käest ta hoiul on. Kui enda käes ja ka võib ju inimene unustada, mis siis saab? Kõik on võimalik, aga ma ütlen veel kord, et jah, et kui ta omakäeliselt keegi midagi ei tea, siis on jah, pärijate küsimust, kas nad leiavad selle testamendi või leia, jah, kui nad seda ei leia. Täna siis, ja kui tekib küsimus ära kadunud, mingil põhjusel ära kõrvaldatud ja keegi ei suuda tõestada seda, siis on väga raske. Muidugi on õige, et kui inimene midagi sellist toimingut teeb, siis on tal kasulik, et ta selle kohta ikkagi info annab, vähemalt esse naisi olemas on, et sel juhul pärijad, kelle kasuks ta tehtud on, vähemalt need peaks seda, et oleks võimalik hakata jälgi ajama, et kuuse võis kaduda ja miks ta võis kaduda. Kui siis ikkagi päriselt kadunud on ja välja ei tule, siis läheb seadusejärgseks. No sel juhul on keeruline tõestada seda sisu, mis seal oli, kui seda ei ole võimalik enam tuvastada, tagantjärele. Nii et tegelikult on see testamendi ära kadumine üks väga probleemne asi. No sel juhul jah, on tõsise vaidluse küsimus, et kes tõestab, et nooli, testament või olnud ja mis seal siis sisu võis olla ja kas on võimalik seal siis tuvastada seda mingil kujul ei ole, see on väga keeruline muidugi. Tänasesse saatesse me rohkem juriidilist nõu ei mahuta. Tuleval esmaspäeval jätkame. Nüüd tulevad nõuanded prooliljon Kosenkranius helt ja proviisor Kaljo mandril. Väljas on niiske ja pime, jalutama ei kutsu, kellan aga sobivalt viis saamas ja ma kutsun teid hoopis teed ja öeldakse, et teeb, joovad, targad inimesed. Küllap see nii on, sest eks nad teavad teedervislikkusest, rääkimata sellest, et, et teiega maitsev on. Meie laeme ennast küll kohvi joojaks maaks, aga noh, ega terake tarkust tee arvelt nüüd ka kellelegi liiga ei tee. Võimalusi selle tegemiseks on ju maitselised palju, ka maksumuse osas on hinnavahed väga suured, aga valikuvõimalus on nii suur, et hea tassi teed saab igaüks endale. Kõigepealt, kui teeme niisuguse suure alajaotuse, siis on ikkagi see, et teepõõsa lehed, see on see klassikaline tee siis, kus saamisele musta või rohelise, kollase või punase tee, siis on taimset teed, võtame oma aiast või ostame kuskilt mustsõstralehti vaarikavarsi õunakoori mida tahes ja peale selle veel siis raviideed ja igasugused teedesegud, mida on siis apteekides ja tervisepoodides saada. Aga tõelised teetundjad ei pea ei Maria ega puuviljateesid teedeks ja õige tee on ikkagi ainukesed teepuu lehtedest tee. Ja see on sama kui ka need väikesed pakikese teevakikesed, mida ka asjatundjad ikka võrdlevad sellega TD pakki võrdub lahustuva kohviga, et õige ei ole eriti kumbki, aga juua kannatavad mõlemad. Nii et siis võib-olla jätame siis nüüd need võimalused igaühe enda otsustada. Aga üldiselt ikkagi hakkab juba külas kostma niisugust küsimust, et kas soovite teed või kohvi. Millest siis oleneb see hea tee saamine kõigepealt ikkagi värske vesi. Hallikam pole meil kuskilt võtta, kraan või kaev on ikka kõigil olemas, ainult ärge üles soojendatud vees, tähendab, kui te olete kordsele ära keetnud, ärge siis sellest küll hakake teed tegema, kõvasti maitse kannatab selle all siis teekann kuuma veega ette valmistada, panna sinna kuum vesi sisse paar minutit seisab. Ja siis paras kogus teelehti. Kui lahjem tee siis pool teelusikatäit klaasi peale, kui kangem tee, siis üks. Ja kui paki teete Te, siis üks lahja tee jaoks üks pakk kahe klaasi peale ja kangema teie jaoks jällegi üks pakk ühe klaasi peale. Ja nüüd siis valati selle kummaliselt kannust välja, panete teelehed või võipakid sinna sisse, keev vesi peale kaas peale ja rätik alla hauduma kuhugi kusagil üks noh, kuni viis minutit, mitte rohkem. Kui nüüd olete teinud rohkem teed ja kavatsete veel mitu tassi koos sõbragagi juua, siis valage see tee teise kannu, et ta ei jääks sinna teelehtede peale seisma, sealt tuleb tal niisugune tugev pargi maitse peale selle ergutav ja, ja niisugust head tunnet tekitav on värske tee, mitte niisugune kaua seisnud tee, sellel on täiesti vastupidine toime ja see on ju täpselt sama tihti kohviga. See ei ole ju keeruline, kui te tuletate meelde vanemad inimesed, kes me Moskva vahet sõitsime, kui hea oli see tee, mida vagunisaatjad tegid. No mis keerulist seal oli, oli värske vesi, pandi teelehed Pakist kohe värskelt peale paar minutit seisis ja oli tõesti hea, et oletame tänase nimel see, nii et kodus teha ei tule, halvem, mitte mingil juhul välja. Ja paljudes maades on ju tervet teejoomise rituaalid. No me jätame kõrvale kõik kaugemad maadega, võib-olla Inglismaa oleks ehk nüüd niisugune lähem maa, kust me teisigi häid kombeid tahame õppida. No kõigepealt see piimaga joomine, see on täiesti tavaline viis, seal valatakse enne tingimata piim ja seda võib olla kuni veerand teetassist. Teed võib juua suhkruga sidruniga meega keedisega, millega tahate. Andke see kõik ikka eraldi, väikese topsikese või taldrikut kesega kõrvale. Sest kui selle kõik panid tee sisse, siis algselt seda head tee maitset enam ei tunne. Peale selle muutub tee värv sidruniga meega, ta on muutunud niisuguseks hägusemaks ja heledamaks ja kui teete taimeteesid, siis pidage meeles, et kõik kuivatatud marjad, koored puitunud osad nõuavad vähemalt 10 minutit keemist ja siis seisavad veel omakorda üks veerand tundi vähemalt kujaganistused, õrnemad, osad õied ja lehed, siis piisab sellest, kui supilusikatäie panete klaasi vee peale, valati keeva vee peale ja seisab 10 minutit. Nii välja täna ei lähe, kui sees on külm, pange soojad riided ja ärge uskuge neid, kes ütlevad, et toas ei tohi soojalt riides olla, siis on väljas külm, vale. Kui sees juba külmetati, siis on väljas kaks korda külmem. Nii et homme valges välja. Kui kord olete tass kuuma teed, olge terved, kõike head. Meil on tulnud üks küsimus piimaseene kohta, ühel kuulajal õnnestus saada, ta on kuulnud, et see on kasulik, aga tahaks selle kohta nüüd täpsemalt teada. Mida teie sellest arvate, missugust kasu siis on piimaseenest organismile? Ja piimaseened ja neid, aga teeseened on väga sarnased ta mitmesuguste pärmiliikide kultuurid, mis kasvavad süsivesikuterikkas keskkonnas. Piimaseent võiks julgelt kasutada, aga mitte pidevalt, eriti neile, kel on happepuudus ära teeseent. Nad sisaldavad ju mitmesuguseid looduslikke antibiootikume. Polügoon, happeid ja need on sellised asjad, mis praktiliselt eriti kui on häired ja isegi on teda kasutatud vähi profülaktikaks. Asi, et isegi tal on taandarengut esile kutsuv toime. Siis kummal neist või mõlemil ja nendega peab hästi hoolsasti ümber käima, tuvastama neid. Tegelikult ta kaasab juure jest ta paljuneb, siis tuleb sõpradele anda, ülejäänud ja kindlasti ära visata küll ei maksa, sest ta on väärtuslik. Ja need, ma usun küll, et seda võiks julgelt tarvitada, aga vaheaegadega, nii et kui näiteks 10 päeva tarvitate, siis kuidagi 10 vahed, las tarvitab, naaber, sõber igatahes piimaseen on praegu inimeste poolt ostetud magus, täiesti terve korrast, siis ma usun, et saab veel rohkem sulle energiat ja jõudu nüüd vastunäidustatud ei ole. Videvik on sel nädalal lausa juubilari leht. Aldo Kals on kirjutanud kuuekümneaastaseks haavast pimedast Tartu mehest Sven läänest oma õpetajat Hermiine liisita õnnitleb 95. sünnipäeval Harry. Õnnis. Mainekate viroloogi Boris Nurmiste meenutab tema 95. sünniaastapäeval Mait Talts. Vajadusel eakat hooldekodusse paigutada, räägib sotsiaalministeeriumi nõunik Aive sarjas. Võru valla sotsiaaltöö peaspetsialist Maia piker oli kevadel Rootsimaal sotsiaaltööd õppimas ning kirjutab seal nähtust. Oma vanaisadest vanaemadest kirjutavad Märjamaa gümnaasiumi õpilased. Lugejate küsimustele. Vastab juristi. Päts on toiduretsepte ristsõnu ja nalju. Veel on saadaval jõulukontserdipileteid. 15.-ks detsember Hendrix esineb ansambel suveniir. Eesti interpreetide liit ja Eesti kunsti muuseum korraldavad sel pühapäeval algusega kell 17 klaveriõhtu leelo kõlar 75 esineb juubilar ise. Ettekandele tulevad Ludwig van Beethoveni sonaat ning Heino Elleri kaheksa pala tsüklist 13 klaveripala eesti motiividel. Mõni minut mõistatustest eelmisest esinejast näitleja Olev Eskola, kes saanuks tänavu 88 aastaseks. Aitäh kõigile, kes meile helistasid ja kirjutasid. Savilaulud on täna proua Mare kihale, proua Õie Roo Välile Rava Ülle Reinsalule roa liilianurgale praa hilja, Elis Mäele, proua aitamooritsele ja härra Eva, kui Charinile kahe kuulete uut mõistatust, millele ootame vastuseid telefonil kuus 11 42 59 kuus 11 42 59. Sama numbril võite anda ka oma küsimused, saate nõustajaile. Meie aadress on päevatee viker Radio Gonsiori 21 15 null 20 Tallinn. Ooes mõistatuses esineb teile, proua Elisabet Lepik. Küsime teie käest tema kaugelt tuntumat luuletaja nime ning sedagi, kui vanaks ta üleeile saanud. Ei vaibu, ei vaju tuhka loojale heidetud luuleriad, kui ta ise põrmu ei pilla. Oma süttivat sulepead ikka Läheb ära, tababer ikka pakub end paberiks, pahas. Tulekindel tahutud kivi. Raud, kaljuräbu, une, räni ja mõõgateragi maas. Kuulamast tänase saate tegid Liina Kusma, Virve Pulveria, Tõnis direl ilusat vaikset advendiaega Teile jälle kuulmiseni. Nädala pärast.