Tere päevast ja kaunist jõulukuu algust kõigile. Juba oleme meiegi harjunud sellega, et jõuluootuse vaikne aeg on asendunud kaubanduse kärarikka reklaamiga. Mida väeti inimhing raha võimu vastu saab? Eks seda tõenda tuntud isamaaliste inimeste askeldamine raha libedal rajal. Olen vahel mõelnud, kui suured pered küll toita ja kui palju lapsi koolitada on neil, kelle jaoks ükski summa ei paista piisav olevat. Eks me siin väikeses Eestis ikka 11 ja, ja paraku tulebki tunnistada, et enamasti pole neil inimestel kuigi suurt, et ja õnnetul kombel on nii mõnigi hoopis üksinda. Võib-olla annetab ta suure osa oma sissetulekutest näiteks laste või vanadekodudele, kirikule või vaestele sugulastele? Seda me muidugi ei tea. Lootkem siis vähemalt. Ent üht uut laadi ülekohut võib edaspidi küll karta, kui toimetulekutoetuste pidamise uut korda hoolega läbi mõelda. See on nüüd tõepoolest koht, kus tuleks üheksa korda mõõta. Tänase päeva teie esimene jutuajamine riigikogu liikmemaid reieliga ongi sel teemal. Mina olen Liina, kus ma muusikat valib, Virve Kulver ja kohe saate finist sireli käest teada, millest veel täna juttu tuleb. Rubriigis elujõud toob Peeter Hein teie ette tuntud inimese. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki kommentaaris on jutuks riigieelarvestreigid mujal ja palgad meil. Jurist Maido Pajo jätkab testamendi tegemise teemal ning Tallinna linnavalitsuse sotsiaalnõunik Raivo Allev räägib õendusabist. Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika osakonna juhataja Andrus Sammenberg vastab kuulaja küsimusele saatesõna nõuandeid Lilian Kosenkranius elt ja proviisor Kaljo mandrilt videviku tutvustus ja mõistatuspäevade toetatakse ravikindlustuse eelarvest. Meie esimene laul läheb eelmise mõistatuse kiiremale vastajale. Härra. Eelmises päevade esse tegime pisut juttu sellest, et Keskerakonna ja Reformierakonna riigikogu fraktsioonidel on tulnud ettepanek sotsiaaltoetuste määramisel arvestada seda, kas sotsiaalabivajaja omab kinnisvara või mitte. Palusin täna seda ettepanekut kommenteerima riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme proua mai treiali, teie olite üks neid, kes esimesena sõna võttis sel teemal, et siin ka võib nähtuda küllaltki halbu asju ja nimelt seda, et just maa kokkuostjad näevad oma Võimalust siin seaduseelnõu seletuskirjast võib lausa seda välja lugeda, et uue korra järgi oleks siis riigi abile õigus just nendel, kelle sissetulek pärast eluruumi kulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetuleku piiri ja kelle vara ei taga piisavaid elatusvahendeid, siis tõepoolest on olukord Eestis ju praegu selline, et maa- ja omandireformi käigus on saadud tagasi seda vara, mis kunagi on kuulunud sellele perele või vanavanematele, seal on nii head mets, põllumaa, siis on ju väga küsitav praegu see, kas selle eelnõuga soovitakse need ka lahendada omandi- ja maareformi lõpptulemusi seeläbi, et saame öelda, Tomandi, maareform on läbi või soovitakse selle tõttu siis ka kutsuda tõesti üles sellele, et inimesed on viimases hädas, kui ei võimalda muu sissetulek äraelamist sunnitud müüma ka maha metsa- ja põllumaa, mis iseenesest et tõepoolest kutsuks kokku ostma neid ettevõtjaid või, või nende esindajaid, kes praegu me ju teame, et väga palju tegelikult ostavad metsa- ja põllumaad kokku aga väga odava hinnaga ja kui me teame ka seda, et Eesti on varsti-varsti otsustama selle üle, kas eesti rahvas liitub Euroopa Liiduga või mitte ja kui otsustatakse, et me liitume Euroopa Liiduga, siis on maa väärtus hoopis palju kõrgem ka juba praegu Euroopa Liidu maades, kui seda on Eestis, see tähendaks seda, et 10 oma põhilise vara. Ja ma leian küll seda, et seda ei tohi mingil juhul lasta sündida, see on ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes on seda põllumaad tagasi saanud metsamaad tagasi saanud, kes on hoidnud eestlust ja ei ole ju need inimesed ka lõpuks süüdi selles, et, et see maa ühes või teises Eestimaa nurgas, kus ta ka ei asuks, ei anna piisavat sissetulekust põllumajandustoodangu näol, see on hoopis omaette teema, et rääkida, miks ei ole sellel maal niisugust tulukust ja samas kui vaadelda ka kasvõi seda, et võib-olla tuleks maha müüa ka suurem maja, mis on tagasi saadud või, või mis on soetatud ja võib-olla nagu seaduseelnõust kumab ka välja, et võiks justkui nimetada, et mingile määral selline luksus siis kas maja üldse on luksus, kas ei ole oluline see, et meil kõigil oleks kodu ja teatud muutused ühiskonnas on tinginud ju ka selle, et ei olegi võimalik näiteks soetada ka endale uut elamispinda, sest ja erinevates piirkondades on ka sellel uuel elamispinnal väga kõrge hind, mida inimene ei jõuagi osta või, või siis näiteks ütleme, kes elavad ka mitmetoalises korterites kolme, nelja toalised. Tegelikult ei olegi võimalik soetada näiteks ühetoalist korterit, kui ka see võiks tulla kõne alla. Peale selle mõneski majas võib-olla tõesti on jäänud elama nüüd üksik vanainimene või siis paar pensionäre, kellel on elu jooksul sisse maja kõhu kõrvalt kokku hoides tõesti üles ehitatud. Nad ei ole korterid taotlenud omal ajal me saime ju siin korterit asutada, on juba teinud oma kulutused ja kes küll on seda, kes oskab öelda, et see maja nüüd on natukene liiga hea, seda võiks lugeda juba luksuslikuga ja see nüüd läheb sinna joone alla, et sellega me võime leppida. Ma usun, et siin tuleb väga palju eetilisi probleeme. Jah, kindlasti on see väga raske küsimus, sest tõepoolest, kas iga majaomanik on rikas või mida peaks veel arvestama selle vara hulka ja sellepärast ongi, et tegelikult selle muudatusega kaasneb väga palju küsitavusi, mitte ainult eakatele, aga ka nooremad ütleme nendele peredele, kus on ka lapsed ja, ja võib-olla just seda ja metsatükikest on vaja laste tuleviku kindlustamiseks, aga, aga mitte seda, et praegu peenrahaks vahetada. Ta ta seda väärtust, see on probleem muidugi, et küllap on neid, et mitte ainult üks mitega, 10, isegi rohkem, kes on saanud toimetulekutoetust või muud toetust, et nad ei vaja seda sealhulgas selliseid kardinaalseid otsustusi teha, niimoodi ei ole nii kiiresti võimalik. Kunn. Tomisse ohjad lähevad kohapealsetele inimestele siis tõenäoliselt üsna palju. Niisuguseid asju saab ära hoida, et rikkur sõidab uhke limusiiniga toetuse järele, seisab olla ikka niisuguses suuremas kohas, kus nagu hästi ei teata 11 maakohtades. Ma tahaksin küll loota, et ei võeta ära pereeluaset ega ei minda ka nende maatükkide juurde, mis on just tagasi antud. Just on inimesed aru saanud, et nad elavad nüüd ühes õiglases riigis. Ja siis ühel päeval peavad nad selle kõik tagasi andma, ära müüma. Jah, kindlasti on neid võimalusi, kuidas kontrollida ka teatud mõttes sissetulekuid erinevas eas inimestel on ka erinevaid sissetulekuid ja me teame ka seda tegelikult eakate hulgas on neid, kellel on piisavalt, et sissetulekuid ja keda nad ei lähegi küsima, siis nemad ei lähe kindlasti küsima seda toetust, aga samas teeb mind murelikuks ka veel see, et tõepoolest selle eelnõu menetlusse esitamisel, mis küll peamiselt oli ajendatud ka sellest, et lahendada ära üliõpilaste probleem, nüüd teatud mõttes soovitakse lahendada nagu kõiki võimalusi, samas ka lasteaia peretoetused soovitakse uuesti arvata pere sissetuleku hulka jälle kõige nõrgemate käest, on ikkagi. Ja kuidagi jah, natukene kurb on seda vaadata ja samas elu on kallimaks läinud ja tõotab, et ta kallimaks siiski veel nende arengute tõttu läheb, nii et tõesti, nagu te ütlesite, kõige nõrgemate kallal ei saa toimetada selliseid ära lõi et ma soovin, et teil oleks ikka edu omaettepanekute läbiviimisel ja et seda eelnõu sellisel kujul, nagu ta praegu on kavas esitada, siiski vastu ei võetaks. Ma tahan seda loota, et muudatused sellesse sisse kirjutatakse ja igal juhul ma kaitsen neid. Meie ettepanekuid ka Riigikogus kuuldud teema juurde tahame edaspidi veel tulla. Täna, head kuulajad, teie külaliseks, Eesti džässidiiva, nii on ajakirjandus nimetanud Els Himmat. Tere tulemast selts. Tere Peeter. Tere kuulajad astme alustaksime millestki meeldivast, meenutame neid kuldseid kuuekümnendaid noaga, panime nad siis ka omal kombel jutumärkidesse, aga sinule Nad olid siiski kuldsed, tegelikult, kuna see oli noorusaeg. Noorusaeg on kole ja ilus ja kõike kokku, nii et iga inimese nooruse aeg tegelikult võiks olla tema kuldne aeg. Kuidas sina selle džässi valisid, just see ei olnud sel ajal sült, niisugune hea ratsused tulekuks üldsegi mitte, aga valik toimus juba Kreem kuskil lapsepõlves, sest ma mäletan ennast kuulamas Oscar Petersoni väikese crap raadioga kuskil teki all, et keegi mind ei segaks, see oli põhiline seda muusikat kuulamas, sest meie kodus kuulati põhiliselt klassikalist muusikat ja nõndanimetatud tõsist muusikat ja see oli mingisugune instinktiivne valik. Ei ole mind keegi selleks sündinud ega suunanud. Kas kuulsus tuli äkki sulle või mina ei oska seda öelda, mina ei ole seda kunagi mingi kuulsusena ta ei olnud, minul on mingisugune täielik atroofia selle koha pealt, mina ei ole kunagi tajunud, et aru saanud, et mina olen nüüd mingi hirmus kuulus või isegi nooruses ma mäletan, mul ei läinud mitte midagi pähe. No oleks ju võinud lüüa, et no nüüd linnakummiga nädalane televisioonis kuskil saatekavades ja fotod igal pool, no mida ei ole, seda ei olnud, mina ei tea, miks see nii on ja on siiamaani kahju, mul on hirmus kahju vahel, et võiks ju paisuda niisugusest uhkuse ja õnnetundest, aga noh ei ole antud, loodus ei ole antud ja kõike muud, aga mitte seda see siiski nii kuulsaks, et sakslased kutsusid. Sa esinesid seal ju nende orkestritele, see oli sel ajal ikka kinos, ei võta, teist oli, see oli juba midagi, aga järelikult nad siis minus ikka midagi märkasid ja ma ise, kui ma nüüd praegu neid lugusi kuulan ikka ei oleks sugugi halvasti tehtud noore laulja kohta, kes on kõik ise õppinud, oli see ikka päris kõva sõna, kuidas see filmi tegemine tuli, ma pean vist meie kuulajatele meenutama, et see oli nii ammu juba see oli 82, üks laager ja kuidas filmitegemine tuli, siis see ei olnud jälle mingisugune minu enda algatas ometigi seal. Peeter Orbla, kes võttis ühte filmitehas, oli Teet Kallase romaanil põhinev stsenaarium ja siis otsiti peaosalisi sinna ja mina ei tea, kuidas mina minu peale tulid. Ma ei ole isegi küsinud, kuidas nad selle peale tulid, aga endiselt oli seal rollis ja just taolist kuju nagu mina siis jälle see roll tähendab millegipärast arvatakse, et see on nüüd nagu mingisugune mul on isegi öeldud, et sul oli seda kerge mängida ja ei olnud üldsegi, see ei ole mina, kes seal on, aga tegelikult ju on, kui need väline atribuutika, et inimene oli laulja ja ühte teiste elus toimus kõik ei läinud hästi, kõikidel inimestel läheb vahest paremini, vahel halvemini läks ka sellel inimesel ja nii on ka minul läinud, kas oleksid nõus meenutama natuke seda aega, kui sul halveneireks oli see nüüd 10 15 aastat tagasi ja üks niisugune Tore oli, oli, oli, oli sellepärast et see niisugune teadma, kus ja mis saab, kõik lagunes ümbert ära, ei toimunud enam kontserte, Eesti Kontsert, kõik need organisatsioonid ja süsteemid, mis olid loodud ennem selleks, et seda kerget muusikat püsti panna ja seda seal nii-öelda käivitada ja kontsert ja kõike muud sellist, et see kõik langes kokku ja ühe korra aga ei toimunud enam peaaegu mitte midagi sellist ei olnud, ei varieteed, ei kontserte, toimusid ainult mingid niisugused time resto ronides õhtut seda ei saanud varjet teeks enam nimetada, kuigi seal tuled välja õhtukleidis ja aga see ei olnud varietee, noh seda võib nimetada niukse üksikesinemiseks rohkem ja kuidagi see teadmatus, mis toimub võib-olla seal kahe kuu pärast või ma ei tea, millal teadmate ajale tõesti, see tegi kuidagi ebakindlaks ja närviliseks ja loomulikult ise saad endaga Kamale lähevad, mina sain, aga see, mis ümberringi toimus, kõik seesama lagunemine, et see ikkagi mõjusid raskelt, et vaadata seda, kuidas kõik on lagunenud ja ei paistagi, et midagi organiseerub ja toimuma hakkab, et isegi mitte lähemas tulevikus ei olnud seda teha ja nii see tegelikult toimuski. Kuidas sina isiklikult istusid lihtsalt kodus? Ei, ma ei teinud seda päris niimoodi, see ei olnud ma ikkagi pilli kotti pannud, nii et kui oli ja siis ma käisin ikka esinemas ja üks asi see, et see elukoha muutus oli mul ka siis parasjagu see olukord kuritegevusega oli ka päris hirmus ja eriti veel seal rajoonis, kus mina elasin kalamajas, nii et ega seal ikka naljalt ei tahtnud õhtul pimedas välja tulla ja kui vähegi võimalik oli, siis ma tõesti ei läinud esinema, nii et ma võtsin minimaalselt seda ja siis tuli ka vastavalt sellele elad kitsalt jah ütlemine. Tere toimus, kui sa otsustasid, et aitab, elukoha muutus iseenesest juba kätkeb endas nii palju muutusi inimesel, et mitte ainult et ei muutu ju see sinu korter, kus sa oled, muutub kõik ümberringi kõik suhted, vahemaa kui niisugune võib inimese elus ikkagi minu meelest väga palju muuta ja siis, kui ma kolisin, ma sain nii-öelda tagasi oma selle korteri, selle suhteliselt uue korteri Lasnamäel ja siis müüsin ta maha. Ma tulin nii-öelda inimeste sekka elama jälle ja sellest veast, nagu olen ma ise ka muutunud ju palju aktiivsemaks, kõik ümbruskond mõjutab inimest, ütleme nii, et see Lasnamäe elu seal see mõjus kuidagi halvalt täiesti. Ja kui ma siis siia tulin, siis läks nagu eluga teiseks midagi, ise muutusin aktiivsemaks ja ma leian, et inimesest endast siiski oleneb ka väga palju ja ma pean ka ütlema, et ajad on muutunud paremaks. Mida sa praegu teeb, ütleme ei lähe Ohmaden igasuguseid asju nii palju kui võimalik, muudkui teed. Ei, ma olen laisk inimene ja ma teen nii praegu võimalik ka siis seal katsunud nii hästi teha, kui ma suudan, siis neid asju on natukene, vahel mõtlen liiga palju ja siis tõmban tagasi, ma pean perekonnaasju väga tähtsaks, et mul on need väiksed tüdrukud seal veel ja et nendega tegelemist. Et mulle see hirmsasti meeldib ka või võtan nagu rohkem aega ja olen ise rahulik ja mõnus ja lastega on tore olla ja nendele minuga ka tore all madal nagu hea vanaema olla, olen niisugune eesmärk. Hea vanaema, kuidas sulle istub praegu kaudselt siiski konkurentsi sulle nende noorte esinejate, noorte lauljatega, tähendab mina ei tajusid mingit konkurentsi, kuidas nemad võtavad teavadki kui vanaema või kindlasti, kui nad ei ole mind näinud, lava peal näinud ja siis võtavad nad mingi noh, oli keegi mingi, oleme kuulnud, et mingi niisugune jah, 20 aastasele inimesele on 27 aastane juba igivana, minust üldse rääkimata ja tegelikult seal nende mure müts ei huvita, kuidas sa suhtud sellesse, et ajakirjandus on ristinud muutuma tuvi iluetaloniks? Aitäh, aitäh, aga ikka ei, eks ma ise tean, kuidas asjad on ja võtan seda ikka niisugused suur tänu neile. Muidugi. Ma pean ütlema, et seekord lehede valetas, kuulajad ei näe muidugi siin praegu, aga ma pean küll ütlema, kes ma sind aastakümneid tunnen, et sa ei ole tõesti muutunud oma balsa, Ameerisin end ära, kuidas see käib siis ütleme kuulajatele, kuidas saaks seda mis see trikk või trikka niisugune lihtsalt tuleb elada ei tohi ennast lasta maha jahtuda, tuleb ennast ergas hoida. No midagi, naised, ärge lööge käega, pole siin hullu midagi, sina oled maininud, et sul on ka geenid, niisugused, et ema on juba 93, sai pühapäeval ja ei ütleks, eks ole. Ei ta on praktiliselt täiesti terve inimene, tema lahendab ristsõnu, seal terved lauad täis ja siis käib väljas, hoolitseb täiesti kõiki, see läheb omaette ja ta ei soovigi, et keegi teda aitaks. Ta ei vaja abi, tema tunneb nagu ta ise näinud, ta pole kunagi paremini elanud kui praegu, 93. Mu meelest küll ta ütleb, et ta on, see on nüüd nagu kompensatsioon talle eelnevate raskete, mis aastate eest ja tunneb ennast suurepärast, kuidas nõelsiga vahekord on ikka hea. Kas on kahtlusi? Saame hästi läbi, räägime igasugustest muredest ja asjadest ja kenasti saame läbi koos esineda, olekski mõtekas. Vaadake, siin on need nii-öelda produtsendid on siin kohe vahel, nendele on oma peenikene strateegia ja Nende strateegiasse ütleme, kuulub ja niisugune asi, mis tugeda produtsendi positsiooni, mis tugevdab tema arvet seal kuskil, siis ta teeb seda, kui ta näe, isikliku huvitatust, selle tagasiside ehk selle niisukese tugevam. Praegu produtsent, enesed nätside praegu ja tõenäoliselt nad on otsustanud, et nad seda ennem kevadetel ja ei anna, kuigi seda võiks kõvasti teha, aga kuskil varakevadel, kas näed, siit võib lugeda sõnu mantlipärijaks mõnes mõttes mõnes mõttes kindlasti ta ju laulab, selles mõttes muidugi, kuidas sina ennast nüüd võlaemana tunned, hästi tunne, sest et osa nende pulkadega peres hästi läbi. Palju sul neid on? Kolm, aga üks on nüüd juba nii suur, et praegu ta meil enam ei vaja ja mina kui niisugune vanem daam teda üldse praegu ei huvita, tal on need nooremad neiud, kelle suhtlev ma loodan, et tuleb jälle Aecus, mind vaja läheb. Ma soovin sulle kõike head ja tänan, et sõdurid saatesse külaliseks oli täna Els Himma. Minu nimi on Peeter, kõike head ka teile, lugupeetud kuulajad. Palusin täna saatesse ühiskonnaelu kommentaariks riigikogu majanduskomisjoni esimehe härra Andres Lipstok ja mõttes õige mitu viimasel ajal jutuks olnud teemat, aga alustuseks ikkagi küsin, kui kaugel on riigieelarve menetlemine? Tere ka kõikidele kuulajatele, minu poolt loomulikult detsembri alguses hoiab elevil kogu Eesti avalikkust alati riigieelarve ja nii ka seekord ja eelarve on täiesti riigikogus läbinud kaks lugemist, see tähendab siis seda, et ta on kaks korda olnud kõikide saadikute ees. Rahandusminister rahanduskomisjoni esimees on pidanud vastama kõikidele küsimustele ja riigikogu täis kogu on pidanud läbi hääletama päris mitu seda ettepanekut, et saada selgeks, milline peaks olema oma selle eelarveselgroog. Loomulikult on seal üldine ja ilus jutt, ju see selgroog tuleb ikkagi sellest, mida valitsus tahab, mida valitsuskoalitsioon toetab ja ma täna võin küll öelda, et selle kahe lugemisega on valitsuskoalitsiooni tahe suhteliselt selgelt kirjas ja ees on veel üks lugemine, kus saab muudatusettepanekut, et teha ainult selliselt, et valitsus ja juhtivkomisjon peavad arvestama need parandusettepanekud järelikult seda eelarvet sellest loogikast välja lüüa enam ei saa. Ehk kokkuvõtlikult on eelarve viimase veerandi peal ja ma loodan, et lähinädalate jooksul saab Eesti riik oma 2003. aasta eelarve seadusena vastu võetud. Nüüd on viimasel ajal kerkinud üles kaks väga vastandlikku seisukohta ja need on siis valitsuskoalitsioonis endas. Astmelise tulumaksu teemal käib jutt ja kui Edgar Savisaar ütleb, et mitte üks samm tagasi sellest ideest ja Reformierakond ütleb, et nendega nad üldse koostööd ei tee, kes astmelist tulumaksu nõuavad, siis mis saab edasi? Kõigepealt peaks võib-olla neid ütlemisi natukene täpsustama, mitte üks samm tagasi oli peaminister Kallase, ütleme need astmelise tulumaksu sisseviimise teemad ei ole nagu Reformierakonna jaoks läbirääkimisteemadeks sellest ideest astmelisest tulumaksu mitte rakendada, Reformierakond tulevikus ei taganud, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pidi loomulikult sellele vastama ja ta vastas ka diplomaatiliselt, et nendel ei ole täna mingit põhjust oma programmilisi põhimõtteid revideerima hakata. Ta viitas ju väga kavalalt sellele, et küll valija siis nagu annab hinnangu, kas nende programm sobib valijale vee ja ma küll ei julgeks täna öelda, et see mõttevahetus mingisugust erilist konflikti või probleemi täna valitsuskoalitsiooni sees tähendaks. Loomulikult on seis hoopis teine, kui valimiste aeg on möödas ja valija on oma hääled andnud ühele teisele ja kolmandale. Ja see üks, teine ja kolmas peavad hakkama järgmiseks valitsemisperioodiks ühistegevusplatvormi kokku panema. Ühesõnaga, enne valimisi teed küll ei lähe. Vähemalt sellel teemal küll mitte, millest me täna räägime? Siis eks uudis mujalt maailmast on viimasel ajal ka palju jutuks olnud ja need on nimelt töötajate streigid nii Prantsusmaal kui Inglismaal kui mujalgi. Kas nende töötajad elavad siis sedavõrd halvemini, meie omadest? Meil niisugune suur vaikus valitseb või milles asi? Küll nüüd prantsuse või inglise töötajat halvemini elaksid kui Eesti töötaja, arvan minagi, aga see on ka nagu pika demokraatia tulemusega. Streik on ju ikkagi väga selge äärmuslik oma õiguste eest võitlemise vahend, mida rakendavad ikkagi need riigid, kus on tugev ametiühing, kus on tugev tõelise organisatsioon ja kus muud moodi kokkulepetele ei saa, niipalju kui Eestist kuulda on olnud, siis Eesti ametiühing on siin ka ju ähvardanud ja ta on ka organiseerunud streike, aga õnneks on täna olnud rohkem nagu läbirääkimiste üks element, mitte jõu näitamine, pigem, ja mina ütleks, et Eesti riik igal juhul võidab selles selles, et me sellega veel nii äärmuslikult ei tegelenud. Jah, aga kas te siis peate õigeks neid palku, mis meil on nõnda öelda keskmised tegelikult keskmistest on ikkagi väga suur osa alla keskmise, sest üks osa palkadest on meil ju hästi kõrge teeksnentsel keskmisele seda jumet juurde annavad. Kas te leiate, et meie töötajatel ei peaks olema suuremad palgad, nagu ma olen aru saanud, on nad ikkagi võrdlemisi vähe võrreldavad kas või Euroopa Liidu omadega? No loomulikult on vähe võrreldavaid Euroopa Liidu omadega, samas muidugi kui palga sisusse minna ja korraldusse minna, siis on ka töötajate tootlus võrreldav Euroopa Liidu omadega, et need on omavahel seotud, vereline tännooniline, selle kohta statistikat päris palju väljadele. Statistika kohta öeldakse väike vale, suur vale, häbematu vale, eanes. Loomulikult, kes soovib statistikaid nii näha, see näeb tra nii, kes soovib sealt infi saadanatriatest? Ühesõnaga, teie arvates on olukord normaalne, et niisugused peaksidki olema meie inimeste palgad enne Euroopa Liit ost. Ei, ma ei ole öelnud, et ta normaalne Ma arvan, et inimeste sissetulekut tuleb analüüse tõsiselt, siis ähvardatakse streikidega, tehakse streiki, streiki, too raha juurde. Seda kindlasti, aga kui tööandja, et vabatahtlikult ei soovi sellest aru saada, et oleks aeg ehk tõsta töötajate palku, siis kuidagi peab ju endast märku vististi andma. Kui märguandmise on, siis küll, aga see eeldab ikkagi seda, et on ikka päris mitu korda proovitud, mitu korda arutelud ja keegi on kellelegi väga halvasti öelnud ja keegi selgelt ei öelnud, enne peaks need sammud kõik läbi tegema või, või äärmuslike asjadena. Selles mõttes oleme tõenäoliselt natukene siin ajast maas või tukkuma jäänud, et need vahepealsed sammud on kõik astumata. See on õigus küll. Mis palkadesse puutub, siis siin on õnneks tõepoolest töötajatel olemas ka see viimane vits ehk streike, aga on üks hoopis teine, millel me täna ilmselt pikemalt ei peatu, aga millele minu arvates on vaja ikkagi tähelepanu juhtida? On see, et ega pensionärid küll eriti oma pensioni suurust mõjutada ei saa, sest tuld nagu välja või tehtagu mis tahes nad ei ole enam töötada head ja paraku siis ei ole ka nii hästi kuuldavad. Noh, Eesti pensionikorraldus on ju tegelikult nagu mingit pidi fikseeritud seadustesse selleks nüüd mingile järgmisele tasemele jõuda, tuleks leida kuskilt täiendavat raha, palju raha ja arvatavasti selleks, et siin suurt revolutsiooni teha, selleks ressurss lihtsalt puudub ja kõik, need teised ja kolmandad sambad, mis praegu riigipensionile on juurde tulnud, on loomulikult eelkõige nendele inimestele lahendus, kas täna töötavad, kes suudavad teenida oma tulevase pensioni jaoks lisaraha, aga paraku see inimene, kes on juba täna pensionil Jaan oma töömehe tee lõpetanud, on kehvas seisus. Ja siis ütlete, lubate tulevaseks aastaks pensionäridele? Täpselt sellesama mehaanika järgi, mis on täna maha pandud, pension peab tõusma ja tõuseb ka, aga loomulikult need numbrid, mis pensionitõusu järgi pensionär juurde saab, ei ole nüüd küll nii suured, et kellelgi mingit suurt õnne see nagu kaasa tooks. Aga Ma arvan siiski, et selle pisku juures on see jaatamine, jagamine on noh, enam-vähem arusaadav, nii et kui meil läheb kõigil paremini, siis läheb loomulikult ka pensionäridel, palun natuke paremini, natukene paremini. Jätkame juriidilise nõuandega härra Maido Pajo ja jutt on testamendi tegemisest. Koduse testamendi variandid on ikkagi noores mõttes ekstreemse või hädaolukorra variandid, kus inimene tahab pärandada, aga tal ei ole võimalik enam notari juurde minna. No tuleb koju ka, aga noh, ütleme praegu joon anname teada, et Tallinnas on notarite järjekord kaks kuud, et seda siin oodates on võib-olla erandlikud olukord, noh, ei ole praktiliselt võimalik sõja notar muidugi võib koju tulla, aga see kõik on jälle ka teatud ajakulu ja nii et väga lihtne ei ole, et mis on testamendiga veel seotud, mis on isikul õigus, et kui ta on testamendi teinud, siis ta testamendi hiljem alati tühistada ei ole niimoodi, et kui on testament tehtud, testament kehtib, kui inimene tahab, ütleb, et talle ei meeldi miski, asi on muutunud, et ta seda tühistada ei või taheti tühistada selle, kas siis lihtsalt tühistab, ütleb, et see ei kehti enam, ei tee üldse uut testamenti, lihtsalt lähebki seadusjärgse pärimisega, hiljem on võimalik nii teha, on võimalik teha ka nii, et tehakse pärimisleping näiteks pärimislepinguga Sestament Kadühistub selles osas, mida siis pärimisleping puudutab, nii et siin on erinevad variandid olemas, aga samuti on võimekad iga asja kohta alati mitu. Testamenti ei ole üldse keelatud teha, et täna ühe testamendi homme, teise, ülehomme, kolmandal testamendi vahel mõnel pool on ka viis, kuus testament kõige viimane. Üldjuhul kehtib viimane testament, aga kui viimane testament ei käsitle kogu vara ja varasemad testamendis käsitlevad muud vara, mida hilisemad, ütle võib-olla nii, et täna teeb testamendi auto kohta aja kohta ülehomme, teeb kellelegi kolmandale seal mingi muu vara kohta, nii et siis, kui need testamendi ei kattu, siis iga testament kehtib selles osas, mis siin tehtud. Kui hilisem muudab ära varasema, siis säilisem kehtib jah, nii palju, kui ta ära muudab, varasema, kui on tehtud mitu testament ja hilisem testament ja tühistatakse ära hilisema testament, kõige viimane testament, et mis siis saab varasematest sellest ametist, kas need jäävad jõusse selle viimase siis NSV liimi ise ta teeb, ütleme kolm testamenti neli testamenti ühe, kolm aastat tagasi teise eelmisel aastal ja kolmandal teeb nüüd selle viimase testamendi, tühistab, et mis siis saab neist eelmist Sestamentidest, see tähendab seda, et kui nüüd kõik testamendi just nimelt käsitlev kogu vara näiteks, et siis selle viimase testamendi tühistamisega ei jõustu varasemat Estamendid loetakse testamendi, üldse ei ole olemaski täielikult tühistada tühistavaid osaliselt mingi vara osas kiisi varasemad teises osas jäävad kehtima. Mis on vaja selleks teha testamenti, tühistada? Lihtsalt tuleb notari juurde minna, seadus muidugi lubab tehtud notariaalne testament. Koduse testamendiga saab ka notariaalse testamendi muidugi tühista, kui ta on hilisem ühesuguses jõu. Siin on erandeid, kui kodune testament kaotab kehtivuse selle tõttu aegu möödas kuus kuud, aktsiis jõustub uuesti. Varasem notariaalne testament, see jõustub siis muude juhtudel jõustu, nii et, et selles mõttes ainult selle koduse testamendi kehtivusega kadumisega võib see varasem testament jõustuda, aga mitte. Ta võib uhkelt ja pidulikult minna notari juurde ja tehase testamenti anda ka pärijatele lugeda, mis seal kõik kirjas on, aga salamisi kodus teha üks testament ja tühistada see, mis seal notari juures Kõik inimese tahe on ikkagi määra tahe võib muutuda, sest asjaolud muutuvad. Noh, elu on selline, et muutuvad, asjaolud muutuvad, suhtlete oma pärijatega lähedastega, vahel on mõningad sellised probleemid, mis endale ei meeldi järgi see, mis on kirjas, see on tema tahe ja kõik. Nüüd on Vello, mis on võimalik teha, abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi abikaasad nimetavad teineteist vastastikku oma pärijateks. Kas see peab olema kindlasti notariaalne abi kasutada, seda vastastikust testamenti kodus teha ei saa. Olen taas palunud saatesse sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika osakonna juhataja härra Andrus sonenbergi ja küsimusi on kaks. Üks on neist teile juba tuttav ja puudutab sellist ravimit nagu siin seekord oli küsija seda juba tarvitanud viis aastat ja saanud seni soodustusega, nüüd siis mitte ja maksab 170 krooni ja küsib, miks seda ravimit ometi ei registreerita juba, sest alati on vastus soodustuste kohta, et see on meil registreerimata ravim, aga kui seda kirjutatakse talle ja ta teab veel mõnda, kellele välja kirjutatakse, siis kuidas oleks võimalik seda registreerida, kas on võimalik ja kuidas? Tere jälle kõikidele raadiokuulajatele, Sa jätad siis küsimus on siin juba mitmes saates nüüd üles kerkinud ja tõesti, selle ravimitarvitajaid on suhteliselt palju, kahjuks tõesti, nii nagu mainitud, see ravim on registreerimata, uus seadus teda ravimite loetellu ka ja ei saa selle tõttu lubada. Mina ise näeksin siin kolme võimalust, kuidas seda ravimit saada, kui arst ei leia võimalust seda ravimit teise, sarnase toimeainega või sarnase toimega ravimiga vähendada, sel juhul ikkagi säilib võimalus arstil seda ravimit välja kirjutada, aga ta peab taotlema eaka meditsiiniliselt põhjendama selle ravimi vajalikkust konkreetsele patsiendile. Kas konkreetne haigus, mis ei võimalda teise ravimi kasutamist või on teised ravimid vastunäidustatud või mingid muud kolmandad meditsiinilised põhjendused? See taotlus läheb ravimiametile, kes annab siis välja ühekordse impordiloa selle ravimi sissetoomiseks. Nii seda ravimit ongi siin aastate vältel muutkui sisse toodud. Tarvitatud teine võimalus muidugi oleks see nüüd läheks juba konkreetse ravimitootja kapsaaeda, kes seda ravimit toodab, et see on tema kohus, eelkõige see ravim registreerida, seda enam, kui selle ravimitarvitajaid on ja vajadus selle ravimi järgi on suur. Keegi teadis, et see on läti ravim. Jah, ta on vana ravim ja selle ravimitootjad on õige mitmeid, et on nõndanimetatud geneeriline ravim, et ta ei ole enam originaalravimistaatuses, aga mida iganes. Siiski son ravimitootja ohus ja võimalus seda ravimit registreerida, selleks tuleb läbi teha vastavad protseduurid ravimiameti ees. Võib-olla lätlased ei ole huvitatud sellest, et neid protseduure teha ju ikka meie inimeste huvi on selle vastu suurem, kui nende huvi meil müüa. Tegelikult tootja peaks ka suhtuma ikkagi patsiendikeskselt selle küsimuse lahendamisse, et kui on ravimitarvitajaid palju, et miks mitte ta siis ära registreerida. Lõpuks. Tõenäoliselt on seal teatud kulutused ja no ega meie ravimi tarvitaja ehk patsient ei saa ju neid mõjutada, seda saadik ametkond. Muutused on ravimitootja jaoks on minimaalsed ja nad on ühekordsed, et tõesti, et see on lihtsalt kättevõtmise asi, aga kolmas võimalus, millest ma vist ei ole veel rääkinud, on ka see, et haigekassa ka saab seda ravimit kompenseerida. Aga seda ka siis arsti taotluse alusel, et ta osaliselt kompenseerib seda ravimit kuni 9500 krooni aastas. Ma tuleksin selle teise võimaluse juurde ikkagi tagasi, ma ei usu, et üksik inimene suudab hakata mõjutama seda ravimitootjat ehk seda firmat siis Lätis, kes seda ravimit toodab, aga võib olla on see võimalik ikkagi ametkondadel omavahel kokku leppida, kas ei võiks olla sotsiaalministeerium, kes võtab selle asjale? Ametkondadel kindlasti mitte, et siin peaks tulema ikkagi pöördumine ka eriala arstidelt, eelkõige ma näen, et siis kardioloogidelt selline pöördumine kas siis sotsiaalministeeriumi poole või ravimiameti poole leida võimalus selle ravimi registreerimiseks mõjutada ravimitootjatelt registreerige sele ravim. Ja siit siis ettepanek või soovitus meie kuulajatele, et rääkige oma tohtritega. Üks küsimus jääb veel oma aega ootama, ehk siis nädala pärast räägime ravimite piirhinnast. Nädal tagasi jõudsime vestluses Tallinna linnavalitsuse sotsiaalnõuniku Raivo alleriga õendusabini selle koha pealt täna jätkamegi. See aasta esmakordselt on linna eelarves kolm miljonit krooni kõrvaldatud koduse õendushoolduse läbiviimiseks. Riigihanke võitis osaühing koduõde, kus on tõesti väga hea ettevalmistus ja professionaalne kompetents õendushoolduseks ja nemad selle ressursiga suudavad õendushooldust kodus Lamojatele 20-le inimesele pidevalt teha. Kuidas see korraldatud on? No praegu on korraldus niimoodi, et õendushooldusele võetakse ainult kas haigla saatekirjaga või siis perearsti suunamisega ja kuidas inimhäda tavaliselt alguse saab, alguse saab ta, nii et vanainimene On kõbus ja kavus, järsku tuleb mingi mattakas infarkt, insult ja siis on inimene sängis ja siis ta mingi perioodi haiglas, siis saavad need päevad need päevad otsa, mis haigekassa kinni maksab ja siis on sul võib-olla sed valiku ees, kas hooldushaiglas maksta ise seda asja väga kallis maksta hooldekodu kohta? Mis inimesele ei pruugi sobida, mis ei pruugi enamasti me keegi ei kujuta ette, et me oma elu lõpupäevad veedame vanadekodus, me tahame ikka oma kodus olla. Kuigi ma olen ise ka selle peale mõelnud, kui oleks näiteks mingi pisem tore hooldekodu kuskil maal looduses. Ma ei ole veel selles eas, aga ma olen selle peale mõelnud, et, et see võiks olla üheks alternatiiviks siiski, sest linnakorteris sa oled viiendal korrusel, kui sa välja ei saa, näiteks liikumispuude tõttu, aga kui on kaasaegne hooldekodu, kus sa saad näiteks ratastoolis igal pool hakkama ja see on kenas looduses, ma ütlen, et ma olen oma personaalse valiku peale ka mõelnud. See on inimese valik, jah, sest tegelikult ei peaks sundima kedagi selleks, et ühe või teise variandi valis, ta peaks olema vaba oma valikutes ja seda on üks eakas inimene oma pika elutee ja tööga küll ära teeninud, et ta tohiks olla seal, kus talle paremini sobib. Enamasti sobib talle tõesti oma kodu ja selleks need, et ilmselt on siis abiks. Aga ikkagi, kuidas see asi käib, et ühte koduõde koju appi saada ja kui sageli teda võib kutsuda ja mis see maksab ja mismoodi? Praegu on asi korraldatud niimoodi, et inimesele ja lähedastele ei maksa mitte midagi, see on linna poolt osutatav teenus, on selliseid patsiente kodus lamajaid, kelle juures käiakse kaks korda päevas, on ka nädalavahetustel, nii et sisuliselt on 24 tunniga asi kaetud õendushooldusele suunamine. Domine ongi siis niimoodi, et kas siis perearst või siis haiglaraviarst kirjutab vastava saatekirja sellega siis lähedased pöörduvad siis sinna endises Lasnamäe polikliinikus praeguses Lasnamäe tervisekeskuse, sest nüüd maja, kuhu on suurelt kirjutatud meedikum peale seal meedikumi keskuses kodu pesitsevad ja siis tuleb kas helistada või kohale minna ja leppida see koduõendus ja hoolduskokku ja minu andmetel praegu veel vaba ressurssi on, nii et selles mõttes inimesed saavad sinna, kellel seda väga vaja. Ülejäänud osa meie jutuajamisest, härra Raivo Alleviga jõuab teieni lähinädalatel. Jätkame saadet nõuannetega proo Lilian Kosenkranius jalt ja proviisor Kaljo mandrilt. Alustame heast täna on juba soojem ja homseks lubatakse veelgi soojemat ilma, nii et seekord jäise käre talv lühikeseks. Nüüd aga hoopis muust. Hiljuti juhtusin nägema, kuidas väikesesse maakohta, kus kauplust juba ammu ei ole, tuli autokauplus, oli hästivarustatud igasuguse kaubaga. Ja siis, kui kõik olid oma ostud teinud, küsiti kaupmehelt, et mida kõige rohkem siis maarahvas ostab. Ja ta ütles, et maarahvas ostab igasugust kaupa hommist alates ja ei tea millega lõpetades, aga eriti hästi ostetakse kassi- ja koeratoitu. Ja tõepoolest nii ta ütles iga päev, kui käin toiduainete kauplustes, siis näen, kuidas tulevat otse ehitustelt. Töömehed ostavad karbikesega salatit, friikartuleid, hamburgereid, mis on muidugi palju kallim kui oma kodutoit, aga kui raha on, no ei saa seda ometigi pahaks panna. Aga asi ei ole mitte ainult selles. Mul on niisugune tunne, et noh, vähe sellest, et külm toit praegusel talveajal ei ole kellelegi kasuks. Aga ma kardan seda, et kõik seda valmis pudistatud asja kogu aeg astume, varsti kaotame igasuguse oskuse isegi muna koorida, sest vaadake kauplusse süngi. Ka keedetud munad on juba kooritud müügil. Ja juhtus lugu ühes lastekodus, kuhu ekslikult toodi viilutatud leiva asemel tervet pätsid ja kui päts pandi lauale ja nuga kõrvale, siis hüüdsid lapsed, mis see siis on, kinnine leib, kinnine leib, mida siis nüüd teha? Vot niisugused lood juhtuvad meiega ja kui on kolmas Külki olemas, kui me kogu aeg seda vabriku toitu sööme, siis me nagu unustame ära üldse, kuidas maitseb üks hea kodutoit, rääkimata sellest, et me oskaks nüüd hinnata siis meisterkokkade tööd, siis noh, lihtsalt kaob ära niisugune hea harjumus. Öeldakse, et aega on vähe ja sellepärast see kõik niimoodi lähebki. Kui olete tähele pannud, siis üle maailma on levinud just siin, Lääne-Euroopas ja, ja Ameerikasse on levinud just idamaadest, see niisugune kiire toiduvalmistamise viis võib selle ühesem niisuguse mõiste alla vokkpann panna. Kus toidu valmistamine läheb tõesti kiiresti, sest kui ühte põdrapraadi või, või tarretist tõepoolest tuleb kaua teha, muidugi tulemus on ka kindlasti seda väärt. Siis igapäevatoit niisuguse vokkpanni peal, mis on kõrgete servadega, niisugune kumer panniga, seal mingit muud kavalust ei olegi, aga ta hoiab selle toidu nagu hästi sooja ja kõik need küljed on soojad. Ja põhimõte sellel on, et, et see aedvili liha, kala, mida te seal peal ka ei tee peab olema hästi peenikeseks lõigatud. Rasvainet tarvitatakse sinna vähe, siis see põhi on kas või kui ta on ka sirge, siis on ta väga väike, võrreldes tavalise praevanniga, sinna kulub vähe õli. Te ei saa sealt seda liigset rasva, mida väga peljatakse. Ja kui nüüd kõik ained kiiresti peenestada ja sellegi peale ei kulu aega, kui te võtate näiteks selle hea tuli koorimise noa ja sellega tõmmati piki porgandit pikki kõrvitsatüki siis läheb see väga kiiresti. Ja kui selle panete siis õlisse mõneks minutiks või segate seda kogu aeg ringi, selles ongi mõte, et ta liigub mööda seda niisugust sooja panni, siis see valmib tõepoolest kiiresti ja paari minuti pärast panete sinna kas natuke soola või, või mingisugust maitseained koos soolaga. Sinna võib talvel panna eriti niisuguseid särtsakaid vürtsi, sest me talvel nagu vajame seda sisemist soojust kui on mingeid niisuguseid tugevamaid vürtsi, maitsevad teile kõike, võib sinna lisada. Ja ingver on eriti hea ingveri riivimise ka ei maksagi vaeva näha, võtke üks pöidlaotsa suurune tükk ja hakikese peeneks. Pange sellele aedviljale sisse, siis pärast suuni mõnusalt hõõgab ja kui tahate teda maha saaks saada, siis võib isegi tilgakene lihtsalt vett panna sinna hulka, see aurub sealt kiiresti idamaades tehakse sinna vokk toitudele spetsiaalsed kastmed, nad on kõik niisugused magushaput, pannakse veini, valget veini ja võib ka tilk äädikat, sooja kastet ja pannakse ka ka niisugust tärkliseainet, mis siis natukene muudab teda. Noh, ma ei oska isegi öelda niisuguse eripärasemaks, aga minu meelest on ta kõige mõnusam, kui tal ei ole mitte midagi muud, kui see värske, niisugune natuke krõmpsuv ja samas kõik maitsed jäävad alles, tai Ta ei tee ennast välja, aga kui te olete ahjuküttega majas ja siis ei hakka mässama nüüd eraldi sellega. Siht, pange potitäis kas kaanega suletud anumasse ahju või kasutage küpsetuskotte, mis on ka ühed väga head asjad, kõik lõhnad, maitsed jäävad sisse ja eriti need nooremad ja vanemad härrad, kes ei armasta pärast pate puhastada, siis kõik nõud jäävad ju puhtaks, kõik jääb paberisse. Ja nüüd on ka viimane aeg juba hakata jõuluvanale kirju kirjutama. Ja Öelge kohe julgelt välja, et sel aastal sussi öösärki ei taha, tahaks midagi asjalikumat saada, noh, kas või näiteks seesama hea kartulikoorimise nuga või õigemini võib öelda koorimisnuga, mis on tera liikuva teraga, nii et teda saab kasutada nii vasaku kui parema käega on üks asjalik abimees köögis üks hea riiv, kus on just suur tükk seda pool peenikest riivi, kus saab oma head salatid riivida. Noh, ja, ja neid samu küpsetuskottigi võiks ju kodus olla. Mõelge veel järgmisel nädalal mõtleme uued kingitused välja, kõike head teile. Ja nüüd on siin üks murelik küsimus, inimene kannatab juba päris tükk aega lahtise troopilise haava tõttu, mis tal on siis säärel, see on märg ja ei parane sugugi. Inimene on ise üle 70 aasta vana, käib küll võimlemas ja liigub, aga on ikkagi mures, mis edasi saab? Ja see on kahjuks on vanematel inimestel on väga paljudel veenihaavandid, eriti nendele inimestele, kes on võib-olla korpolentsemad ja verevarustus on häiritud eriti piirtellidesse, jalgadesse ja südamepuudulikkus on siin juba kindlasti üks näide, ma olen aastaid neid selliseid haavandeid näinud, inimestega vestelnud ja ole neid tagasi sidemeid saanud ja tahaks teisti andadele. Sellist nõu kavandeid ei maksa eriti salvitada, 24 tundi sall peal igast antibiootilised. Mida rohkem teda salvitate, ta ei saagi paraneda. Mina olen tähele pannud, et need inimesed, kes on oma haavandi saanud kinni kasvatada, on hakanud tegema niiviisi, et öiseks panevad väga õhukese kihina eriti ja mis kõige parem Eesti on andnud tulemusi, on saialille salv saialille- ja kummelisalv. Need on kaks, mõlemad loodusliku, siis ta pannakse marliribale hästi õhukese kihina ja pannakse siis õhtul sinna haavandi peale. Muidugi eelnevalt tuleks seda puhastada puhastamiseks. Ma ei soovita teil mingil juhul mingist keemilisi puhastusvahendeid, isegi mitte, stab Birma granaati, isegi viinaga puhastamine ärritab liiga palju kõige parema kummelitee teeluses klaasi peale jahutakse tee maha, kurnaks korralikult ja siis võite seda haavandid puhastada ja isegi panna talle väikese lapikese peale ja hommikul tuleb see salv kindlasti, mis ta ööseks voodi peale vanad tuleb ära võtta, puhastada päevaks las haavadele päris õhu käes. Äärmisel juhul õhukene malle side koos kummeli väikese lapikesega ja kui ta nii puhtalt ja korralikult teete ja siis tunned, et ma iga päevaga Avanti ümbrus hakkab nagu kokku kasvama ja ärritus on väiksem ja teiseks kindlasti tuleks hakata kasutama ka, mis verevarustust parandab. Need tuleks hakata kasutama selliseid, nagu olemegi rääkinud Mailase tee kibuvitsamarjatee. Seda võid pidevalt juua, see on ka niisugune asi, mis teie südant tugevdab, ta jälle mesi ja mõnel on vastunäidustatud, aga kui teil ei ole, võite tarvitada rohkesti mett ja neid meesegusid, mis tulevad müügile eriti võilillelehtedega ja need on kõik, mis teie haavandid kiiremini aitavad kokku kasvatada. Ja ole muidugi täitsa intuaalses, kuidas kellelgil on. Vanematel inimestel on muidugi asi vaevalisem püsivust ja kannatust. Selle nädala videvik on võtnud sotsiaal ja muudki eakatele omased probleemid seos Eesti ühiskonna üldise sotsiaalpoliitilise seisundiga, eriti teravasti luubi alla. Hiiumaal pensionäride ühenduse esinaine luule Saar aga manitseb nii eesti pensionäride ühendust kui ka pensionäride liitu senisest leplikumale jeviljakamale omavahelisele koostööle. Kee Sõrve kandi mehe Leevi hängi sihikindlatest töödest-tegemistest kirjutab videvikus Elvi Vaher. Põlva mees Enn Esko kirjutab oma kand eakate traagilisest ettevõtmistest kirja saatja Elvast, Jaan aga oma kaaslinlasest Heldur karrast. Mõistagi leidub videvikus ka juristeeri Pätsi vastus lugeja pärimisele. Loodusraviveer ning nõuandeid ja lihtsate, kuid maitsvate toitude valmistajale, telekavadest ning kraavi sassi vestest kõnelemata. Räägime mõistatustest nädala eest kuulsite esinemas luuletaja Betti Alveri, kes saanuks tänavu 96 vastaseks. Aitäh kõigile, kes meile helistasid. Savilaulud on täna proua Tiiu askile proua Reet sinikule proua Alma Maarile vahelgi raadikule proua liilianurgale, proua Õie roovelile raa hilja Elis mäele, proua Talvi viinapuule proua aitamooritsele, proua Ülle Reinsalule ja härra Lembi tseeringule. Kohe kuulete uut mõistatust ja vastuseid ning ka küsimusi. Saate Jääle ootame telefonil kuus 11 42 59 kuus 11 42 59. Nii aadress, päeva tee. Raadio Gonsiori 21 15 null 20 Talv. Uues mõistatuses on kaks küsimust, kes on kõneleja ja kui vanalt ta meie hulgast lahkus. Kas 57. Tammsaar ütleb kuskile armastuse vastu saab ainult surm või veel suurem armastus. Ei võiks öelda ka Tammsaare enda kohta. Ja üldse kirjanikkude kohta. Kui armastama hakkad, siis saab nende vastu ainult surm või veel suurem kirjanik. Aitäh kuulamast, saate tegid Liina Kusma, Virve Pulveria Tõniste Irel ilusat vaikset lumist advendiaega Teile. Aga äkki alase vastu? Kisub kalduv vägisi võsa poolele. Regi raskelt tarule.