Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head raadiokuulajad, täna jutusaate külaline, kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe, tere hommikust. Tere hommikust. Raamatu esitlus sattus mitte juhuslikult, ma olen selles päris kindel just nimelt. Sünnipäevapäevale, kas saades ise 47 aastaseks ei ole, vala autobiograafiat avaldada. Selle raamatu eesmärk tegelikult ei ole niivõrd vaadatagi vanust ja, ja kui autobiograafiat tegelikult. Raamatu eesmärk on palju laiem Ma olen siiski jõudnud selles sellisesse vanusesse, kus see kirju elu, mis on olnud, on aeg kokku võtta ja, ja seda on tehtud juba vene veik sarvega, seda praktiliselt kolm aastat. Kolm aastat, kui võtnud ja päris kukkuda tegelikult täielikult ei olegi saanud. Ja mul endalgi on üllatus selles mõttes suur, et kui palju ja kui kirju on olnud siis isend elu. Ja selles mõttes ma arvan küll, et see raamat praegu väga õiges ajas, kuigi jah, Megami vaadanud küll, et ta tuleks nüüd sünnipäeva aega, nii ka juhtus, et ta jõudis nüüd ja praegu valmis, ju siis need märgid nii näitasid, nii pidi see olema. Aga Mul on öeldud, et noh, et ikka raamat või mingi asi selline tehakse juubeliks, aga ma ei leia, et see peaks nii olema, sest ma arvan küll, et iga aasta sünnipäev kui selline päev päev on inimesele väga oluline, et kas ta peab seal rõngas taga olema nulliga või viiega, ma arvan, see ei ole üldse näitaja. Minu arust on see väga oluline, et jälle aasta oled sa vanemaks saanud, targemaks saanud, kogenumaks saanud midagi jälle, mida wanna nagu enda ajalukku. Nii et see kokkusattumus on, ma arvan küll seekord, et ta on just sünnipäeval, sai. Teadmiseks siis kuulajatele, et Ene väik saare kirjutatud Erika Salumäe jääda ellu. Selline raamat ilmus just nimelt möödunud neljapäeval, 11. juunil, täpselt siis Erika Salumäe sünnipäevaks. No te olete tegelikult klassikaliselt ühte paremat autobiograafiat vist mitte kellestki ei saa selline elusaatus, et see on nagu, kui ta isegi loetasid, võtab üllatama teate pärit lastekodust olnud erikoolis sellest kõigest välja rabelenud, saanud mitmekordseks olümpiavõitjaks suundunud poliitikasse ka lahkunud ja kõik kohtunud omakasuemade vendade emadega. Kõik see on hämmastav, kuidas ühe inimese elu elusaatus on nagu kujunenud, et ma arvan, et ühtegi teist inimest, kellest veel nii värvikat biograafiat kirjutada vist vist polegi pole pole ka olnud, et olete te ise ka mõnikord imestanud, et kuidas minu elusaatus olles tõesti alles neljakümnendates eluaastates võis nii kirjuks kujuneda. Jah ma arvan, et aastaid-aastaid tagasi, kui ma hakkasin sellele mõtlema, et arvatavasti ikkagi, kui elus ühe etapi läbinud näiteks tippsportlasena on ju tema elu saavutus, Ani olümpiamängud ja selle võitu eriti et siis ikka mõtled järgi, et mis siis edasi, mis siis tehtud on ja siis ikka tuleb aeg-ajalt nagu paned ritta, et mis siis on olnud ja, ja tõesti see. On kummaline, et tegelikkusele elu väiksesse aega on mahtunud tohutult erinevaid, siis eluetappe minu elus. Ja, ja see on põnev ja, ja, ja samas on see ka mõtlemapanev, et ja tõesti palju arutelu enda sees nõudev, et kuidas nendest asjadest välja on tuldud. Ja see raamatu eesmärk ongi see, et just sellised noored, kes hakkavad, on kooli lõpetanud ja astuvad ellu ja järsku on ka niimoodi, et kooli ukse taha võetakse ja mis siis edasi saab? Et näidata selle raamatu läbi, et elus ei ole üldse olemas takistusi, kui sul on pea, käed-jalad otsas mind, mingisuguseid takistusi pole jääda ellu. Mitte mingi teete tõesti õige inimesest rääkinud praegusest masu tingimustes inimesed kurdavad, et jäävad võib-olla, noh, osast oma sissetulekutest ilmaga teil vähe sellest, et polnud sissetulekut, teil polnud, peredel polnud kodu, polnud absoluutselt mitte midagi. Ei saatel vist küll hea inimene, kuidas, kuidas sellistes tingimustes nagu ellu jääda ja kuidas mitte kokku kukkuda. Kindlasti inimesel. Peab olema omad eesmärgid ja, ja need eesmärgid saavad olla ikkagi tavaliselt inimesel, et saada parema elujärjele. Kui on raske elu või siis ikkagi jõuda paremasse. Noh, elujärge, et selles mõttes siin on kindlasti selles raamatus palju välja toodud, et kui tähtis on tegelikult järjekindlus ja, ja eesmärgi nagu julgus minna lõpuni, et, et noh, miks minul on need eluetapid lõppenud ikkagi nii-öelda positiivselt, ongi see, et Ma oskasin endale seada sihti ja ma oskasin endale teha arvestusi, milleks ma võimeline olen. Et igal asjal nagu on, et kui täna ja näiteks ma mäletan, pühkisin seal koristasin, sain seal ühe kopika. Ma panin selle taskusse, aga sellest pühkima, sest nädala sees tulime kokku viis kopikat. Et ma olin juba saanud endale, tähendab söögipoolise ja nii edasi, aga nii vaikselt hakkas minema, aga sellest tekkis ja kujunes välja ka teatud osas iseloom. Ja, ja sellest väikestest võitudest hakkasid vaikselt tulema järjest suuremad võidud. Aga seda kindlasti oma nagu elujärjekindlust pidev vat julgust tõestada ja, ja pidevat tegelikult optimismi, et ja teadmist mõttega teadmist, et pole võimalik, pole võimalik. Et ei saa minna paremaks. Et tegelikult seda on väga raske ühe või kahe lausega isegi lahti rääkida. Võib-olla see, kes raamatut loeb, et siin on nagu rohkem seda välja kirjutatud, et ei ole ju mõtet, sime, jõuaksid arvama. No kindlasti kindlasti olete te mõelnud ka niipidi, et kui teil poleks olnud nii rasket elusaatust, kui te poleks lastekodusse sattunud ja sealt Kaagvere erikooli ja nii edasi nii-öelda ripakile sõna otseses mõttes ripakile jäänud ja pidanud juba lapsest heast nagu eluga tõesti sõna otseses mõttes rusikavõitlusesse astuma. Et kindlasti olete, aga kas teistest siis oleks olümpiavõitjad olnud? Raske öelda, et niukesed oleksid minu jaoks elus, on väga halvad näitajad olnud ja on ka et. Selles mõttes peaksin jääma ikkagi vastusele võlgu, sest ma saan rääkida täna sellest, mis on ja mis on tehtud ja milleni olen jõudnud. Et me ei saa, oleksite ka rääkida ja see on ka minu elus olnud üks väga olulisi asju, et oleks teinud. Niisiis ma oleks olnud juba neljakordne maailmameister, aga need oleksid, ei mängi siin rolli, ma olen see ja olen teinud selle. Arusaadav, ma räägin natuke tänasest päevast, tegelikult paljud inimesed ei tea üldse millegi Erika Salumäe. Momendil just tegeleb koolisport, on küll see mille, millest ilmselt Erika Salumäe et seostatakse, aga mis on see igapäevane, kust tuleb igapäevane leib Erika Salumäe koju täna aastal 2009 suve. Ma olen Eesti Koolispordi Liidu president ja nüüd juba siis neljandat aastat ja õige pea. Meil on tulemas hästi-hästi suured mängud Eestis. Maailmameistrivõistlused koolinoorte maailmameistrivõistlused kergejõustikus, kuhu siis oodata on, Eestisse on oodata üle 30 võimalik üle 30 riigi 600 siis eri rahvusena Mart, mis tuleb vastu võtta ja viis päeva siis pakkuda neile suurvõistluste kultuuriprogrammina üks suurem üritus. Ja sellega ma tegelengi, et ma tegelen Eesti koolispordi juures siis presidendi rollis ja ja mis on siis Eesti koolispordi liit, ta ei tegele võimlemistundide seal koordineerimise või tegema, siis me anname ja pakume siis koolinoortele. Pakume tunnivälist sportlikku erinevat tegevust, meil on väga palju siis sarjasid 50, üle 50 sarja kooli aastaringselt ja samuti pakume seda õpetajatele, nii et see on ju minu. See on, see on see, kus ta teeb nii-öelda palkade palgast palgani nende põhimõtteliselt te olete saavutanud nii palju spordis olnud kahekordne olümpiavõitja, siia lisandub 16 maailmarekordit, maailmameistritiitlid, Euroopa meistrit, kolmandad kohad ja nii edasi, nii edasi, nõukogude liidus meistritiitli, aga see ei tähenda sugugi seda, et, et seal rahaliselt nagu kindlustaks, et see ei tähenda, et, et teil on niivõrd edukas sportlaskarjäär, et te saaksite ilma tööta ülejäänud oma elukest veeta. See ei ole üld, need ei ole üldse omavahel seoses. Need asjad. Jah, Eestis ei ole see võimalik, mujal ollakse kindlasti olnud, aga, aga aga ma ei, ma ei saa, tahakski vist elada, et ma saaks jalad seina peale ja naudin siis loorbereid on sugugi mitte, sest see ei ole minu elustiil, et ma olen väga närviliseks, kui ma peaksin juba kaks päeva kodus istuma ja ja ei, see ei ole oma elustiil. Ma arvan, et jaa, Ghana raha on oluline, aga ta ei ole noh, nii suures väärtuses minu elus küll tähtis, et et selle eesmärgi midagi teha, sest kooli sporditasandil siis ma teen, siis ta on ikkagi minu hobi ja minu töö, et ma olen minu rikkus, ongi see, et ma saan seda teha, mis mulle meeldib. Minu jaoks on tähtis vabadus. Tahavad siis koolisporti teha ja kui tahavad, siis sportimisport on kõige kuumem hetkel. Oo jaa, väga tahavad teha ja sport on üha popimaks minema, sest kui mina tulin Eesti koolispordi liidu etteotsa, siis need arvud on ikka sadade võrra muutunud. Nii et noh, ma ei saa öelda, nagu öeldakse, et kas noored on niuksed kehvad ja spordisiis, see on täiesti vale, väär et pigem on sportlik nool läheb üha popimaks ja nende seas on see popim, kui oli varem, et hoiti seal pissipudelit või purki või nii või, või siis suitsu. Eks, eks neid musti lambaid on loomulikud ja neid on nii kogu maailmas, eks. Aga tendents läheb ikkagi paremuse poole. Nii et selles mõttes ma ei saa midagi kaevata, et ei, noored ei, ei armasta liikumist ja kui vaadata tänavapilti, siis on näha rulluiske rattaid ja sporti, vaid niisama noori ja. Muidugi trekiratturit küll näha pole vist elu äkilise püritud rekkam, viljutage, viskasin pilgu peale, see on päris sellises seisus, seal vist ei saagi sõita. Ta saab sõita ABC tunde võib ju seal teha, aga loomulikult ta ei sobi rahvusvahelisel tasandil ja edasi noh ütleme niisuguse tippsporditasandile sportlasele et niukesed, et noh, hädatreeningud võib seal kindlasti ära teha ja, ja ta ei saa, Eesti nagu ei sobi selles mõttes juba välitreki jaoks, et ta on vihmane ja vihmaga ei saa sõita märja ilmaga. Ja tänapäeva velotrikid on kinnised ja puittrikid ja loomulikult see trikk ei ole enam kõlblik. On teil kahju ka mõtet seda küsida muidugi on, aga aga kui, kui tekib mingi siin Eestis olümpiavõitja, siis tavaliselt selle spordiala harrastajate hulk Eestis kasvab igal pool maailmas, mis on üsna loomulik, et et te olete mitu korda olümpiat võitnud ja nii-öelda tippspordi tipus olnud, aga ühtegi, mitte ühtegi sellist, vähemalt mina küll ei tea, trikiratturid, et Eestist nagu praegu silmapiiril küll üldse. Aga samas on ikkagi jalgratas, jalgratas, teda seotakse ühisena nii treki kui siis maantee sõitu, et mind võetakse ikkagi kui jalga tuurit, olümpiavõitjat, et noh, kes seda trikki nii väga noored nii väga ei teagi, eriti Eestis, kuna ei ole ju tuntud ja trikki pole kus treenitakse. Et aga võetakse ikkagi jalgratturid ja selles mõttes jalgrattureid on, meil on kogu aeg et selles mõttes ei saa öelda, et maanteesõitvaid ju noori on ja tuleb peale ja on praegugi sõitjaid, tipptegijaid. Aga mis puutub Trekisse jah, ega niikaua, kui kus ei ole treenida ja kus ei ole neid võimalusi antud ega sealt ei saagi tulla midagi ja trikki on suht kallis ega ei saa öelda, et ta on odavala. Me kuulame vahepeal muusikat, jutusaate traditsioon on see, et külaline on valinud muusika ja Erika Salumäe laulutana kõlavat. Sa tegid sellise täiesti klassikalise eesti muusikavaliku, miks sellise? Aga sellepärast, et mul endal endal kaasa ümiseda ja laulda. Selline kitarr on sind tegelikult terve terve elu saatnud, tegeleda. On ikka kitarri ja kodus südikas ja ikka vahest. No kuulame siis eesti muusikat Kurvaks emis läinud. Mul on üks päev, mis meelest ja iga Kui murdsin silus õlled Pürks? No ja siis me ei Näe ei saa, alles jääb üks. Tund. Ja meesroog juba. 100 eeki seisma lööklav silla. Hakkame jutusaadet ja tänase jutusaate külaline on Erika Salumäe. Millal te viimati sõna otseses mõttes tõesti jalgrattasadulasse viimatistest? Oo, see aasta olen sõitnud ja ma olen läbinud vist 50 kilomeetrit, võin öelda tütrega metsa rajadel. Et natukene ikka liigutan, et võib-olla jah. Ma ütleksin kolm aastat tagasi ma ikka võtsin ikka ette uuesti ratta ja võtsin tõsiselt treeningpäevi, tegin seal 30 päevas ja, ja niimoodi 40 kilomeetrit. Aga paraku niuksed vigastused, seljavigastus pani piirid peale ja, aga nüüd lihtsalt niisuguseks tervise jaoks ja et koos lapsega ja käia ja teda viia. Kuidas teie tervis on, eks tippsportlastel on see mure, et nad võivad oma tervise ära rikkuda. Ühel hetkel ma saan aru, et tantsud tähtedega andis selja, läheb paraja viimane tango. Saatuslik taanlane tegi kamade. Ei no tegelikult ei teinud seda oma tööd ja identse tantse, mingit oma tööd, lihtsalt see tants andis siis selle lõppotsus, et nad nüüd on ikkagi aega ära käia ja selg natukene nagu korda teha korda sättida, et eks ma selle seljavalu all ja selle sodise diskiga ikka aastaid olen kannatanud. Et eks see tantsud tähtedega ju ma tantsisin blokaadisüsti najal ja, aga lihtsalt see täpselt see jälle sama jonn, et kui juba võtsin, siis tuleb lubadus pidada, nagu oli kokkuleppes lepingus vähemalt nii palju ära teha, kui et endale on südametunnistus, et jah et ma jätnud nagu asja, no oleks võinud ikkagi ära kannatada. Et tippsport loomulikult ei. Selle tarvis on ju ja see tervisevaenulik sport see seljahäda ja tippsport mull sinna vahele võib võrdusmärgi panna selja pärast. Suna tips for kindlasti jah, kindlasti võib panna, et eks need on ju tegelikult igapäevaselt üleloomulikud pingutused, mis ei ole tavainimesena, on tippsportlasele. Ja noh, oleneb spordialast muidugi et siin on, oleneb, mis, mis treeningute jaoks, kuna sprint tere ja minu ala nõudis väga palju jõutreeningud ja jõusaalitreeninguid ja eks need kõik omamoodi oma jälje jätavad, sest teatud vanuses noh ütleme täna ma ei jõua, ei hoida neid seljalihaseid nii tugevaid, mis fikseeriks ära ja ja, ja annaks seda valu niimoodi tunda või, või takistaks elada normaalselt. Et selles mõttes jah, tippspordil on omad miinused, aga see ei räägi sellest, et ma ei tea, et kui ma ei oleks näinud, et kas siis siis ei oleks seda Seda ei oska keegi öelda. Seljavaevused ja jalgrattasõit võib kõrgelt seostada omavahel, aga infarkt ja tippsport on neid asju nagu paar aastat tagasi elasite sellise kergem kuulsin infarkti läbinud neid asju, tegelikult keegi ei seostu. Inimene, kes on eluaeg sporti teinud, harjutanud tavaliselt Se infarkti ei saa. Kuidas, kuidas teiega juhtus? Ma arvan, et ega see inimene on üks kummaline olevus ja, ja me me ei saa panna ju nagu kõik ühte ühe pulga peale, et need näiteks nagu mulle tee testi südamekontrolli jaoks, et ma pean seal sõkuma ratast või, või, või jooksma jooksma, siis geto või selle raja peal, et selle järgi vaadata siis mu südame tööd, no ei ole võimalik seepärast, et ta on niivõrd treenitud, et Ma ei saa panna 80 aasta inimese, mis on pandud siis masinatele omad nagu kindlad normid, et siis on see normist väljas, on südame, midagi seda ei saa teha ja täpselt sama üllatus oli ka minusse infarkt ja ja eksarstidelegi jäi see küsimus, et kuidas see nagu, nagu on, aga noh, see võib olla pärilik kusest ja, ja see, see ei pruugi üldse olla spordist, et seda on väga raske öelda, kust või mis nüüd tuli. Aga noh, hakata oma elu kokku võtnud, siis eks neid vintsutusi olnud ju küll, aga ka ja ja on neid ju olnud eluetapp noorest peast, kus oli nälg ja, ja kõike muud, et eks iga väike asi on kuskilt mingisuguse jälje jätnud. Aga ma ei, ma ei, ma ei paneks sellele infaktile erilist mingit rõhku, ta oli ta lapiti ära, ma tunnen ennast hästi ja ei ole viga. Te olete suurepärane välja, ma panen raadiokuulajal kirjeldama et sa oled endiselt väga sale, sportlik, nagu, nagu üks sportlane peab välja nägema. Kas nüüd te peate ka selleks mingisuguse jõupingutusi tegema või nüüd, peale aastaid tuleb see iseenesest mihuke pika vaatama, mida su suhu panna ja. Palju likult ütlen ausalt, et jõupingutused sai ära siis tehtud, kui oma tipsordi lõpetasin. Et ja õigemini, siis kui mul tütar sündis et peale seda sai tehtud nagu kindlad, kindlad nagu programmid võib nii-öelda enda jaoks selgeks, et et mis on, kui ei enam ei saa teha sellist sellist sporti, nagu varem sai tehtud, et energiakulud on väiksemad, siis on selge see, et mis on siis inimese esimene oht, on see kaalutõus? Et niisugused ainevahetuse probleemid hakkavad tekkima, need tuli kohe toiduga paika panna ja need sai paika pandud ja see on nüüd minu tavaline elu ja täiesti normaalne. Ja, ja ma ei tee absoluutselt praegu mingeid pingutusi, vastupidi, ma toitun, jama, toitun väga tervislikult ja, ja see on minu hea enesetunne, see on minu hea enesetunne ja ma ka mõõdukalt ikkagi liigutan, ennast avastanud olen nüüd peale seljaoperatsiooni, kuna tõesti palju liikumis, harrastusi ma ei saa teha jooksmine või, või Sõrkimine või, või või noh, on asju, mida, nagu pean, pidin loobuma, siis vabastasid nendel näiteks jooga, mis on väga hea asi ja noh, neid võimalusi on erinevaid, erinevaid ja ja minu jaoks. On väga oluline, et ma tunnen iseennast hästi. Mis see tervislik toitumine tähendab, see tähendab ikka putru ja juurikaid. Hommikul putru, õhtul juurikad. Sugugi mitte, on täiesti erinevaid, aga kõik nagu teed, võib kõike süüa, ainult et. Jah, ma ei ole kunagi olnud rasvase sööja ja see tuleb ka raamatus põhjus välja, miks ma ei ole seda olnud ja see ongi, ma arvan mulle kasuks. Aga iseenesest jah, ma toitun väga palju küll noh, nii-öelda juurikatest salatitest ja nendest ja mulle see meeldib ja aga Ma siiski olen harjunud ja ma jälgin tegelikult, mida ma suhu vanemate inimese keel on ju selline, mida ta räägib ja mida ta sööb, öeldakse, kas vaenlane või sõber. Eks ta, nii on ka. Raamat ilmus alles mõni päev tagasi, aga juba nagu mitmeid nii esikülje kui ka teise külje uudiseid sellest välja välja sepitsetud nii suhetes savisaarega, kui neid, ma arvan, neid tuleb möödunud päevade päevade jooksul veel, et kui avameelne see raamat on, kas siin on nagu avameelset kõikide kohta kõik südamelt ära öelda? See raamat, kuidas öelda, avameelne, ausalt öelda, kui palju siin isegi, ehkki on tegelikult minu räägid toodud siia tulnud seda, mida mina olen rääkinud, on siiski ene väikse autorina hästi palju tööd teinud taga tööd, ütleme teiste inimestega ja faktidega ja seda tööd on selles raamatus hästi palju. Tegelikult on siin selliseid lugusid ja näiteks jalgratta riidu ja Barcelona teema, mida näiteks mina ei teadnudki, et asju, mida mina üldse ei teadnud, tuli päevavalgele ja et noh, niisuguse enda jaoks üllatavaid asju, aga mis puudutab siin nagu minu lugusid, siin ka armastuslugusid ja daam paraval parajalt, et avalik, nii palju, kui ma pidasin seda vajalikuks. Mina ei ole selline inimene, kes räägiks oma eraelust väga ja ma mina pean küll seda õigeks, et isiklik sõna isiklik ongi isiklik elu ja aga sellised kenad lood, mis siia mina nimetan sisse on toodud, on see on ainult julgustas inimestele julgeda, armastada, julgeda, omada sõpru ja siin nagu mõnes kohas võib-olla mõnes ajaleheveerus nagu teravalt välja tuuakse ei tasu võtta seda seepärast, et noh ausalt öelda, nagu Edgari lugu, SL õhtulehes. Ma lugesin seda pealkirja mulje, mulje selline, et sellest raamatu Paar palju ei puudunud, et oleks abi. Ei no muidugi jah, aga ei noh, see on täpselt nii, nagu keegi tahab seda välja lugeda ja. Ma arvan, et see on selles mõttes väga aus ja sõbralik raamat minu sõprade suhtes ja, ja usun ka sõbrad minu suhtes, et eks nemadki on mina, lon, endaski väga palju seda, mida nad mulle võib-olla ei ole öelnudki ja mul on hea meel, et sest. Kriitika on ka selline asi, mis ikkagi on ka see, mis aitab ellu jääda ja kui sa oskad seda võtta, mis aitab ellu jääda, see on väga oluline täpselt nii nagu on, et osata kaotada ja kaotama, peab kindlasti. Lihtsa iseloomuga tüdruk ta kindlasti ei ole, ma arvan. Ei ole, ei ole, aga noh, kas peab? Et kuidas see raamat sündis, et et mitu korda te jõudsite autorile mikseriga tellimine või mul ei ole mingeid andmeid selle kohta, ma lihtsalt küsin. Ma arvan, et 125 korda kindlasti. Raamat on ikka ilmunud stsenaliga, enesin ukse peal vastassõbralik tervest tõrva. Et hetkel ei ole tülis, ma saan aru, et hetkel on, kõik on hästi. Noh, eks me, eks me neid selgitusi teeme omavahel ikka siin vaikselt, aga aga meil ei ole nagu selles mõttes tülitseda. Lihtsalt. Me oleme väga-väga head sõbrad ja, ja ma arvan, ta on üks parimaid lähedasemaid sõpru. Nii et see on hea, kui sõbrad saavad omavahel. Parem on ikkagi võetakse ju, läheme inimene igavesti. Kui tahad südamest ülistada, öeldakse kõige kallima, lähedam inimene või hea sõber, eks ole. Noh, eksis, ene on see siis, kui minul näiteks mingi emotsioon läheb üle. Aga ei, me tasakaalustame, teine. Sest ma saan aru, et te olete inimsuudetakse. Kui, kui abielu lõpeb, siis ei annagi märku, tõstad kellelegi ühe ühe oma asjad ukse taha ilmade jaoks midagi paha aimanud kui kaheksa, kus on abielust möödusin ja nii ongi, et enam mingeid selgitused ei aita. Noh, sa ütled küll, et mul on nüüd abielus, on neid nii palju, on hulkaga, tõstan ukse taga ei tegijate ega need asjad nii nii väga nii hullud. Aga ma olen küll kindlasti selline inimene, et mulle meeldib hästi konkreetne ja selgus. Mulle ei meeldi selline sullamulla ja ja, ja võib ja ehk ja ja oleksid, ja noh, see on minu elustiil ja ma olen selle elustiiliga, järelikult ma selle elustiili olengi oma elu nagu üles seadnud ja selleni jõudnud, kes ma täna alanud. Nii et kuskil on ta raske kindlasti mõnedele inimestele, võib-olla ta on ka mittemõistetav kuskil osas olnud. Aga ma võin nagu väita, et minu jaoks on ja on väga oluline, et ma saan iseendale peeglist ilma ja otsa vaadata ja tunda, et ma teen kõike ausalt. Me kuulame vahepeal jälle muusikat Jätkame juttu saadet ja jutusaate külaline on Erika Salumäe tütar noh, on, on 10 10 ringis ongi kümneaastane. Et kuidas augustis saab augustis kümmet, kuidas tema tütart kasvatada, seal on nagu selline raske situatsioon, et ühelt poolt, et oleks õudne ahvatlus olla väga hea ema, et see kõik nüüd tagasi teha, mis teil omal ajal puudu jäi. Ma olengi hädaima ja, aga samas on tiksub, peaasi et peaks ikka natuke karm olema. Et lapselapsest tuleks tulevikus selline tütar, kelle üle uhke olla, et kuidas ta neid pooluse moodi jagata. Eks ole, mõistusega pean jagama, et. Ma arvan, et ma olen piisavalt karm. Ma olen piisavalt karma ja seda ma näen, et noh, ütleme juba juba nüüd kümneaastase lapse iseloom on siiski teatud osas välja kujunenud. Ja ma võiksin öelda, ma olen sellega rahul. Ja nüüd on juba raskem osa on tehtud. Võiks öelda küll, nüüd väga palju loeb kindlasti sellest, et nagu elus ikka, kes su teele ette tulevad, kuidas sa siiski suudab nagu ise üksinda mõnes osas otsuseid teha. Ja, ja ma arvan, seal kasvatatud kasvatuse tütre kasvataja juures, ma olen ikkagi enamalt proovinud anda talle vabasi ise enda otsuseid teha. Et kus on vaja, et ja niivõrd, et ta ise tahab tulla küsida, küsima, kui ta ei suuda neid teha. Et ta suudaks aru saada, mis on hea, mis on halb. Et ma tänase tänase tema vanuse tüdruku suhtes olen küll väga rahulik, rahul, mis toob elu edasi, eks see nagu öeldakse, õige puberteet on nagu ees, kõiki väga ehmatavad mind sellega, kuigi millegipärast mina väga ei karda seda. Aga väga palju loeb sellest, kes avatu sõbrad olema tulevikus mõjutavaid asju on, aga, aga eks minul oli täpselt samuti ju, et mina ju tegelikult ju elus kasvaks. Kasvasin üles läbi headele ja tegelikult valitutele sõpradele. Et ma loodan, et ka tema elu kujuneb nii. No üks huvitav peatükk elust on muidugi olnud ka poliitiline poliitiline elu, et te olete kõvasti sellist seda peavalu poliitikas tekkinud paljudel erakondadel, et te tulite, nagu tegite karjäärile alguses, keskele on asjaolud, kas põhimõtteliselt kolme, kolme järjestikuse riigikogu liige viimases koosta küll küll loobusid, aga ühes olen, kahes loobus, kahest loobunud, suisa. Nii rahaline töökoht, seal on kogu aeg ikka üle Eesti kõva keskmise palkunud ja te ütlete, et oh, ei ma ei lähe riigikogusse, et istun Tallinna linnavolikogus tasuta koha peal edasi ja tegelen sellega, aga see on ka ikka seal läheb ka selline Erika Salumäe selline. Kuidas öelda kreisi kreisi iseloom. Kreisi iseloom välja. Et iga teine inimene oleks istuvad riigikogus ja seal mehkeldanud Tallinna linna. Aga uskuge, maa kindlasti tunnen mitmes seal 10-st riigikogu liikmest täna ennast palju paremini, et ma seal ei ole ja, ja ei saa seda. Nüüd peaksin saama seda kõrget parke ja istume täiesti jalg üle põlve, halvasti kõrge palga peale. Et jah, et ma ei, ma ei tahaks nagu vastu võtta seda kõrget palka, kui ma seda ei vääri, nii et siin tähendab küsimus isegi ei ole selles, aga mulle meeldib hommikul ärgata, üles teha silmad lahti ja, ja vaadata peeglisse vaadanud oled tõesti hea päev, mis siis, et vihma sajab ja sihukene sünge. Et aga tuleb hea päev, sellepärast et ma lähen jälle sinna kohta, kuhu ma tahan minna ja mida ma tahan teha. Et elu on nii üürikene ja ise me ju kõik inimesed, teeme ise oma teed, loome. Mitte keegi ei saa kõrval seda meie. Ma mõistan ka seda kõvasti ärevust tekitavat poliitilisel maastikul ka isetegevuse oma isetegemised teda, kütte, keskerakondlased, te läksite skandaaliga, siis te olite rahvaliidus vahepealt, sealt te läksite ka minema, peatasin peatasite ja siis ta lõpuks sotsiaaldemokraat ei olnud, aga aga noh, sisuliselt tegutsesid ja nendega koostöös. Tegutsen nendega koos, aga me meil oli ühine, Tallinnas oli ühine ju tegelikult erakondade ühine nimekiri, sest me loomulikult rahvaliit üksinda ei oleks siin Tallinna linnavolikogus saanud kohta ja oli ka sotsidel sama probleem. Et see oli ainukene lahendus, et Tallinnas kas toimetada, siis oli see ühine nimekiri, et see, see oli ainult selle näol. Aga Keskerakonnast oli ju teada, miks ma lahkusin. Põhimõtted, see oli, miks ma tulin üldse poliitikasse, oli ju noortepoliitika ja sel ajal oli rohkem ikkagi rõhk pensionäride Keskerakonnal ja nagu Siiri Oviir ütleb siin raamatus välja väga ilusti, et et siis kui mina tulin, siis noorte pensioni, Pensionäride poliitikud tehti nagu koos. Et mina olin see, kes ju tegelikult Tallinna linnavolikogu tegi ettepaneku luua lastekaitsekomisjon ja eraldi üldse sellega tegelema hakata, sest probleeme oli küll, aga, ja on tänaseni. Et ma arvan, et see, et ma sellist probleemne poliitika olin, siis täna kindlasti mitte, sest paljud võivad öelda aitäh, et tegelikult noorte ja tervise liikumisega. Tallinn liigub ja kõigiga tegeletakse neid. Ja küsitakse ikka minu käest, kus need rattateed on, on ju, et aga mina selle kunagi käivitasime ja ka mina neid tegema ehitama ei hakka, et need sellega tegeleda. Mis need inimesed? Et, aga eks see saab alati peksu, et üks esimene roll pole ju esimene olema ja aga kes on see julge, et pärast on Tarvutavaid ju küll järgi. Tillu huvitav seik juhtus ka sel aastal 2007, et ma saan aru, et te saite mingisuguse ähvarduskirja, kus teid ähvardati, vägi, ma ei tea, mis seal, mis seal vägivald täidab, maha lüüa. Noh, eks seal oli ähvarduskiri jah, selline ebameeldiv, aga see oli siis, kui, kui ma nagu lahkusin Keskerakonnast Te saite sõna otseses, mis seal ähvarduskirjas siis seisis? Nii üldsõnalised üldsõnaliselt, eks ta esimene ähvardas, oli küll, ja muretse politsei poole, kes on teada, kes seal kedagi. Eks ma pidin selle anna politseile, sest noh, kuna seal ähvardati mu tütart ja see see, kui ennast, siis ma arvatavasti ma ei oleks seda teinud, et eks, aga hirm oli tütre pärast küll selles mõttes, et ega midagi ei ole teha, ühiskonnas on haigeid inimesi ja seda tuleb arvestada, et kui olekski midagi või midagi tõsist, siis miks ma siis ei pöördunud? Minu kohustus on oma tütrest seda teha, et see oli sellepärast, mis su suhted teil praegu poliitikaga On sellised suhted, et kuna ma tegelen ikkagi noorte noortepoliitikaga, võib ikkagi öelda, sellepärast et sport ja noorteliikumine ja kõik see on siiski seotud ka väga palju poliitiliste otsustega. Et on ju spordiliiguvad väga suured ju finantside rahad, eks ole. Nii ka noorte muude teemadega, et ilma poliitika poliitikuteta ja ilma poliitikata siin ei saa. Nii palju ma siiski olen seotud poliitikaga, aga ütleme, sihukese poliitika tagaustes ja sellisest avokaadinates mind ei huvita ja ma ei käi ja tegelenud ei huvitanud mind mitte kunagi, sest tegelikult minu. Mul on oma eesmärk, mida ma olen seadnud selleks, et miks olla poliitikas ja miks seda teha on see, et teha siis seda noorte teemad ja, ja sporditeemat viia edasi. No kui hästi ma aru saan, et ühelt poolt olete küll sellise otsustava iseloomuga ka, samas kui te tõstad kotid ukse taha, kas see otsus lahkute erakonnast suure pauguga, aga samas ma saan aru, et nende inimestega suhtlete edasi, et te olete ka lepiv inimene, nagu ma aru saan? Aga mul ei ole kunagi vaenlasi, ega ma ei lahku selleks, et endale võtta vaenlasi. Ma lahkusin selleks, et inimestele anda mõistvat, kui vajalik see on, ja see tegelikult. Selleni jõuti lõpuks et ma arvan, et see oli õige. Et ma mõtlesin, et kui, kui mõni endistest abikaasade abikaasa vastu tuleb või kes elu elu Theo pauguga lahk lahku läinud, kas Savisaar teab vastust, kuidas te tänapäeval tänaval näiteks suhtlet teretatavate paar sõna juttu või teete nagu ei näeks? Ma suhtlen kõigiga, kes on minu elu elus olnud mingis osas väga tähtsad inimesed või head sõbrad, kõikidega suhtlen, aga ega mul on näiteks sõpru, keda ma ei näe mitu aastat ega ei räägi sellest, et mu sõber ei ole ja, ja ega me ei pea iga päev ninad koos olema. Et neid paugutamise, eks neid paugutamise ikka tuleb, et see on ja mitte ainult minu poolte tuleb ka teiste poolt, ega siis see on loomulik, et et kuskil noh, ütleme arusaamatutesse asjades ja vahest ka väljaütlemistest tulevad mingid vajalikud tõed välja ja, ja seda on vaja, isegi neid raputusi on vaja. Lihtsalt on oluline see, kuidas sa oskad pärast olla sellega edasi kui lepliks oskad olla, kui, kuivõrd sa oskad endale nagu mõista anda, et et misjaoks ja, ja milleks on vaja on olnud. Et minu Ma ei saaks öeldagi, et kas mul on nagu öeldud, kas sul on vaenlasi? Ma küll ei oskaks endale ühtegi maailmas nagu ette kujutada. Kui nende jaoks ma olen siis nende nende mure ja probleem, aga mina nagu endale sellist probleemi tahakski. Et kui mul, kui meie nagu inimese omavahelised mõisted ei klapi ja ei sobi siis minul on tavaliselt kõige lihtsam käib on see, et ma lihtsalt ei suhtle ja ei tegele ja minu jaoks on nullkoht ja ongi kõik. Mis teid puhkama paneb või missugune on Erika Salumäe puhkus? Ei ole. Pikalt, mõtlesite sellele? Jah, mis oma uhkusega päris raske küsimus, uhkus ongi töö tähendab ta ikkagi on see, mille, milles ma elan ja olen ja teen ja toimetan Sangima puhkus, ainult et kas ta on võib-olla mingi aeg, et ma sõidan Eestist ära, kuhugi? Ongi, et et puhkuse, et ma olen teises keskkonnas, Teie see ühiskonnas teise kultuuri juures. Et aga see töö või tegemised ja kuna ma minu nagu töö on täna ka ikkagi uute projektide ellu toomine ja mõtlemine välja, kuidas ikka asju järjest paremaks teha, siis see genereerib kogu aeg peos pidevalt. Et ilma selleta ma vist ei ole päevagi. Aga iseenesest nagu sihukene, väline puhkus ja välja minema uude keskkonda, see vast on ja. Kuhu siis peaks tulema, kui inimesed tahaksid koolinoortele Erika Salumäe poolt korraldatud maailmameistrivõistlustele, mis sel aastal toimub siinsamas Eestis kaasa elada, kus see, kus see, kus see põhirõhk on. Põhirõhk on Kadrioru staadionil siis ja 25.-st kuni siis 30.-ni 26. on siis suur suuava defileel, kus siis riigilipud tuuakse, kõikide riikide lipud tulevad välja poolteist tundi, siis on etendus väga ilus, etendus tuleb ava defileel ja 30. on siis lõpetamine, lauluväljak. Ja see on ka väga hea 100. sellepärast, et siis on kindlasti Tallinna hästi ilusa kirju just rahvariietes, sest siis juba käivad ju peaproovid tantsu ja laulupeole. Et ma usun, et pealtvaatajaid tuleb palju. Seal ei mahu, Kadrioru staadionil on suhteliselt, no Eestile kohane selline väike Narva staadion, kuigi tehnilises mõttes siis väga heal tasemel staadion. Jah, ja, ja ma usun, et hästi hästi vahva saab olema, sellepärast ka, et tegelikult need võistlejad, kes tulevad, on hästi kirjud, mustad, kollased, valge trassid sellised koos, et tuleb ju Aafrikast ja Aasiast ja et ma usun, et see on hästi põnev. Hästi põnev, saab olema ja meil on ju sees seitse kultuuribloki, et üks on siis kindlasti on vabaõhumuuseumis siis ma arvan, et, et ma olen seal käinud oma tütrega erinevatel üritustel, aga temagi näeb siis esmakordselt, kuidas kogu vabaõhumuuseum siis on avatud Eesti elu. Et alates siis loomadest ja taludest ja õppimistest ja kõikidest, et kõik need siis mujalt tulnud riikidest noored näevad. Ja samuti on siis Pirita kloostris on sugune õhtu, kus siis kolm minutit iga riik peab tutvustama oma riiki lava peal. Nii et see ei ole ainult koolispordiüritus, see on tõeline rahvaste sõprus. On teil oma oma selline lemmika sportlaste hulgas, kellele kellele kaasa elada mõtetelt, ah, vot kihvt. Kihvt. Noorsportlane on tulemas peale tema võiks võita, tal võiks väga hästi minna. Eesti koolispordivõistlused ei olegi individuaalalana Nathan võistkondlikud mis on selle nagu väga suur erilisus, et sellega me haarame kaasa just neid lapsi, kes ei ole veel näpandud tervisliku liikumisel spordile ja kellele ma kaasa loomulikult. Ma elan kaasa Eesti koondisele Eesti Eesti koondisele, et seal individuaalselt nagu ei saagi eriti välja tuua, kuigi jah, ma usun, et neil on, tuleb noori siin kõrgushüppajad ja et kes tegelikult võivad teha siin ka rekordeid. Et need, need asjad tuuakse kindlasti välja, kui tulevad sellised rahvusvahelisel tasandil, kõrgemad tulemused. Aga iseenesest on võistkondlik, et ma elan ikkagi ja tulge teie kõik elama kaasa. Eesti eesti noortel. Aitäh selline oli meie tänane jutusaade. Aitäh külalisele Eerika Salumäele. Marko Reikop ja järgmine jutusaade täpselt nädala pärast. Vahel mulle meeldib, kui ma aega surnuks Veidi aega meelt lahub. Tol ajal veidi aega veel Planud. Ajad selja sirgu dekaadil. Verd läks siis, su seljas on meistrite. Igaühe hing laulab sama laulu. Tol ajal veidi aega meelt lahutan. Vajan veidi aega meelt lahutan. Kindlasti ma leian endale