Rahva teenrid Tere hommikust, rahvateenrite stuudiost, rahvateenrite kolmik täitsin sellisel. Natuke sombuse maal, Londoni taolise ilmaga Eestimaa hommikul tervitab. Täna on laua taga Heidit Kaio, Eesti Ekspressi hingekirjas, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja, ja Sulev Valner, Maaleht. Et ma siin saatejuhi rollis ja ühtlasi tervitame, soovime jõudu Lauri Hussarile noore isa rollis. Et millest me siis täna räägime, meil on päris päris tihe nädal olnud ja, ja kui ma siin teemasid arutasime, mida kõike võiks sel nädalal nal rahvateenrite rääkida, siis neid kindlasti on mitme saate jagu. Aga midagi vast ikka ikka jõuab rääkida, et see nädal on olnud väga tihe ja tundub, et suve algusest hoolimata Eestis poliitikaelu küll kuidagi vaibumise märke ei näita. Võib-olla pärast jaanipäeva läheb siis rahulikumaks. Aga see nädal muidugi on olnud siis eurovalimiste järgne nädal ja ja et, et need valimised meil väga ruttu meelest ära ei läheks, selleks on kõva panuse andnud ka kõik need, kes tahavad aina uuesti uuesti hääli üle lugeda. Et minu jaoks täiesti üllatavalt on häälte ülelugemine muutunud äärmiselt loominguliseks tegevuseks, viimasel ajal. Et ma mõtlesin, et tegemist on nagu valimiste tulemust mehhaanilise kokkulugemisega. Aga paistab, et on hirmus tõlgendamine lahti läinud ja ja huvitaval kombel isegi noh küll, ütleme, statistilises mõttes väikesed, aga siiski siiski tekivad nagu erinevused algse tulemusega. Et kuidas teile tundub, kas häältelugemise nädal kui nüüd see esimese teemana üles, et kas see nüüd on olnud mingi kiusuvärk või et ongi hea, et ikkagi võimalikult täpse tulemuse teada saime. Ma ise mõtlesin ka, et kas me peaksime leppima sellega, et, et öelda, et ah, mingi statistiline nagu viga on sisse programmeeritud või siis, või siis saame aru sellest, et tegelikult iga hääl võib otsustada, nagu me siin oleme näinud siis sotsiaaldemokraatide kohta europarlamendis sai, sai kätte, nad said selle koha kätte ikkagi siiski noh, väga väga minimaalse häälte arvuga. Nii et ma, ma saan aru, milleks need häälte häälte ülelugemisi vaja on. Ja, ja tõesti, me ei saa öelda seda, et ah, mingi statistiline viga on, on siis sisse kodeeritud, aga tõepoolest, see on läinud naeruväärseks ajatel ülelugemine. No tegelikult peaks vaatama, kust see üldse 100 häältelugemise asi nagu alguse sai tegelikult alguse sellest, et et kell 11 teadis justkui kogu Eesti rahvas, et tulevad valimistulemused. Ja kuskil pool tundi enne seda minu andmetel hetked hetkel, kui kogu sellesse valimissüsteemi sisestati e hääled. Sest neid oli vist kokku 60000 jooksis kogu see süsteem kokku, mis hääli nagu väljapoole pidi pidi näitama. Jaa jaa, seetõttu kell 11 välja öeldud andmed või, või need, mis, mis, mis justkui üles läksid, olid ju seisuga, kui oli loetud 60 protsenti. Ja aga samas kõigil oli justkui eelteadmine, et see nüüd lõplik tulemus. Ja, ja Keskerakonna peopaigas tekitas see suure Juvastuse, kui nad kolme ajal teada said. Sotsidele valitses täielik vaikus, ühtegi kommentaari olnud? Reformierakonna peol karjuti, ei, ei. Rahvaliidu peol olevat hea meel tuntud, et sotsid ja nõnda edasi. Et ja siis üsnagi pea kuskil pool tundi pärast seda tulid siis need tasustatud tulemused, mis olid juba siis, kui oli loetud üle 90 protsendi häältest ja need andsid siis sotsidele ühe mandaadi. Et vaatame siis alati on valimistel olnud ju üks märgiline koht, Edgar Savisaare kõne mõnedel valimistel on ta jätnud isegi selle kõne pidamata, kui, kui tulemused on olnud halvad. Seekord oli jõudnud Edgar Savisaar kõne ära pidada. Ja minu meelest oli minu teadaolevalt oli esimene inimene, kes ta ja sebra kohe vahetult pärast kõnet seal ja teada, et et tegelikult on see kolm kahanenud kaheks ja ja selle teate vist, ütles talle Aktuaalse kaamera toimetaja Tiina Jaakson, kes, kes läks taga intervjuud tegema. Ja, ja eks ta loomulikult tekitab mõnes mõttes sellist trotsi ja ja soovi nagu hääli üle üle lugeda, et selles mõttes mina saan sellest nagu esmaste häälte nagu ülelugemisest, nagu aru, et see esimene kontroll toimus, kas oleks väga vaja olnud, teist kolmandat, neljandat kontrollivad see on juba on niisugune kummaline et seda enam, et see muutis tegelikult ühel hetkel naeruväärseks, et ei lastud üle lugeda enam enda hääli vaid lasti üle lugeda näiteks Martin Helme hääli. Miks? Põhjus on väga lihtne, kui Keskerakonna nimekirjanumber oli 104 ja helmel oli 114, siis keskerakonda enda nimekirja hääli üle lugeda, sellepärast et äkki siis kukal midagi ära. Aga Helme omasid sellepärast, et äkki on mõnisada neli 114 hulka kukkunud, siis läks juba selliseks trikitamiseks. Et see sellest hetkest muutuks asi nagu naeruväärseks. Aga see, et lasti esimest korda üle kontrollida, ma arvan, see oli täiesti mõistetav. No ilmselt jah, tulevikuks on, siit võib arvata, et ka edaspidigi, kui tulemused saavad olema napid kas või sügisestel kohalikel valimistel või järgmistel Riigikogu valimistel, siis nagu häälte ülelugemine, kui üks võimalus äkki tulemust enda kasuks muuta. Ilmselt osutub lihtsalt selliseks, isegi rutiiniks võib olla. Kusjuures seekord seekordne häälte lugemine tavapärasest erinev, me oleme ju harjunud sellega, mismoodi läbi tundide me jälgime, mismoodi sambad tõusevad ekraanil ja langevad, et nüüd sai Keskerakond, ma ei tea, Ida-Viruhääled teada ja need kollane tulp roheline tulp tõusis paari protsendipunkti võrra ja nii edasi, et selle, selle seekord olid need natuke teistmoodi. Et, et me saime hääled teada kõik ühe korraga ja selgus, et, et see oli saatmise viis osutus, osutus. Pea, selles oli vea risk liiga suur. Et võib-olla hoopis seda, seda mõõdetakse, seda, seda ütleme seda teavitamise meetodit uuesti. No aga siis peaks seda muutma kogu Euroopas, sellepärast et see oli ju kokku lepitud Euroopas avaldamisviis, et et punkt punkt sel kellaajal, kui Portugal lõpetab Portugali sõbrale hääletamine ehk see oli siis viimane kellaaeg meie aja järgi oligi see kell 11, tol hetkel võib tulemused avalikuks teha. Paljud riigid tegid varem, et oleks näiteks soomlased, ma vaatasin, oli juba kuskil kolmveerand tundi enne seda, kui olid ametlike häälte avalikustamine, oli, olid juba esmased tulemused Soomes, olid nagu olemas, üle näitas, et sellisel juhul tuleb seda kogukorda muuta, noh ja mis oleks väga mõistlik, seda enam, et paljud riigid ju tegelikult sõitsid sellest korrast üle. Kusjuures on see, et, et siis võib avalikustada, aga see, et seal seda kruttida, pinget võib veel paar tundi, et no ütleme, et täpsustada andmeid ja, ja et öeldagi, et kell 11 on meil nüüd esialgsed Ja minu meelest nagu järgmisteks valimisteks tuleks nagu taolisteks valimisteks, kus on näiteks no tõesti on ainult nagu siis ütlevad mingeid erakonna või üksikkandidaadi valimised. Nii tuleks täpsustada ikkagi seda, et, et mis on siis korrektne hääletamine või, või mis on see korrektne asi seal seal seal kastikese sees, et, et noh, näiteks seal oli, noh, ma toon kaks näidet, et ühe korra oli, oli reforme maakonna Nimekirjanumber ja juures oli Urmas Paet ka veel juurde kirjutatud. Kas selline hääl läks arvesse, mitte? Teisel juhul oli olnud selline kurioosne näide, kus oli olnud kirjutatud üks inglisekeelne f-tähega algav ropp sõna ja siis nimekirjanumber ma ütleme siis nimekirjanumbris oli ja taaskord tekkis nagu et vaidlus, et kas seda peaks arvestama, mitte terve mõistus ütleb, et mitte, onju, aga selle erakond selle, kes kes olin, tema ütles, et tuleks ikka arvestada, et et noh, selles mõttes peaks ikka väga selgelt paigas olema, et et kas Eesti inimene võiks nii palju nagu mõistus peas olla. Et kui ta kirjutab, kui on ette öeldud talle, et kirjutaksin ainult numbri, siis lähevadki arvesse need, kus on see konkreetne number on sinna juurde kirjutatud f-tähega sõna või on sinna juurde kirjutatud Paet, sellised tulemused oleks kõik nagu elimineerida. No ilmselt küll jah, et praegu ongi huvitav just näha ka, et, et see asi muutuski kuidagi üllatavalt loominguliseks, et lihtsalt tavamõistusega mõeldes oleks pidanud olema see kõik palju selgem, et on sellised reeglid ja ja see reeglit vaadatakse reeglist järele või reegleid, õigemini lugejad teavad peast ja ja on selge, et nüüd on nagu selgus, et ta on tõlgendamisruumi üllatavalt palju noh, mitte küll nii palju, et see tegelikke tulemusi muudaks, et ütleme nii, et me tegelikult tulemused saime ju ikkagi pühapäeva õhtul teada, see, see, selline niisugune küll jah, see see kohtade jaotus, et kas sinna ütleme siis isikute poolest, et kas saata Brüsselisse Padar või ratas, et, et see nagu oli nagu dilemma, aga teisest küljest ma ütleks, et ega see nüüd nende valimiste põhidilemma ilmselt inimeste jaoks tegelikult ei olnud nii väga. Mis see siis on, et kas, kas Padar või ratas ütleme nii, et, Kombed, et toredad inimesed mingu, eks ole, emb-kumb, et noh, mis seal siis nii väga vahet. Aga, aga pigem jah, et huvitav, huvitav tulemus oli muidugi ikkagi see tarandi-efekt. Me sõime, sinuga ju sulab ju. Pühapäeval olid valimised reede õhtul Selveris kokku ja mul olid just värskelt käes Emori viimase uuringu andmed ja, ja mis näitasid väga selgelt ära, et, et Indrek tarandil tuleb väga kõva tulemus muidugi enam nii kaua. Aga selles mõttes minu jaoks oli täiesti positiivne sel korral see, et kõik need küsitlusfirma EMOR Turu-uuringud tegid üsna üsnagi täpse valimisennustuse, et et EMORi ennustas rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel tehtud uuringus ju ette täpset mandaatide jaotust, aga ka seda, et tekib piiripealne situatsioone Keskerakonna, kolmanda ja sotside ühe mandaadi asus asjas. Et selles mõttes oli väga nagu hea, et, et need uuringutulemused täpselt, et et üsna tihti, kui mõnele poliitilisele jõule ei meeldi tema erakonna toetusuuringutes, siis ta alati ütleb, et hakkab kritiseerima meetodit ja valimit ja nõnda edasi. Ja on olnud ka näiteid, kus on kritiseeritud ilusat ilma või halba ilma et et selles mõttes see oli väga hea, et et need uuringutulemused täpselt. Aga ma ütlen ausalt, et Indrek Tarandi nii suured oli, oli minule küll nagu üllatus. No see vist ikka läks natukesega üle, igasuguste uuringu tulemuste uuringu tulemused näitasid tendents, aga vähemasti need avaldatud tulemused. Noh, see viimane uuring ei läinudki, eks ole, nii konkreetselt avaldamisele. Aga need avaldatud tulemused ikkagi näitasid, et Indrek Tarand on enam-vähem võrdne seal kuskil Reformierakonna, IRL-i ja sotsidega või noh, natuke võib-olla kriipsukene ees, aga, aga mitte mitte nendest kaks korda või kolm korda ees. Kas uuringutes on olemas ka nii-öelda terve mõistuse koefitsient, et on, tehakse uuring, sealt tulevad mingisugused numbrid ja siis vaatab, vaatab see uuringu tegija sellele otsa ja siis nii-öelda tervis terve mõistuse koefitsiendiga natuke korrigeerida. Arvestatakse alati statistilist viga, mis on tõlgendajal, võiks olla seal terve mõistuse. Elas aga jah. Selles mõttes on nagu minu meelest nende valimiste üks kõige suuremaid ja põhilisemaid järeldusi võiks olla küll see, et, et see tulemus võiks nüüd vähemalt pikaks ajaks üldse igaveseks võtta maha kogu sellise nuttu ja hala, et valimas pole mõtet käia, sest sinu hääl ei loe nagunii midagi. Eks see ole ükskõik, kuidas sa hääletad, parteid teevad ikka sellise tulemuse nagu tahavad ja, ja see kõik on juba ära otsustatud ja pärast neid valimisi võiks küll täitsa kindlalt öelda, et et noh, valijad näitasid, et kui nad tahtsid, saavad siis nad oma häältega teevad sellise tulemuse, et mitte keegi ei tea, mis seda nii-öelda. Ja et selles mõttes on ta nagu isegi mingi järg minu meelest sellele endale viimase kas või aasta aktsioonidele alates prügikoristusest. Et kui inimesed ikkagi otsustavad midagi teha, et ühiselt otsustavad kümned tuhanded inimesed, siis nad ka teevad. Ja sellel on väga suur mõju, et antud juhul võime polemiseerida, kas see oli hea või mitte. Hea, et, et mida, see nüüd näitas need nii suured poolt, et, et seda on nimetatud protestikandidaadiks ja nii edasi, kuigi siin võiks ka polemiseerida mispoolest ta siis nüüd nii väga rohkem protestikandidaat on, et et mille poolest nüüd? Ma ütleks, et kasvõi tema välispoliitiline pädevus peaks alla jääma mõnele mõne teise, mõne partei nimekirja esikandidaadile. Et ei, ei pruugiks nagu, et ses mõttes ei ole sugugi vähem vähem nagu õigustatud, et miks tema ei võiks noh, nii-öelda saadikuna Euroopasse Eestit esindada täpselt sama hästi kui Siiri Oviir või Ivari Padar, eks ole. Kusjuures selle Tarandile antud häälte puhul on hästi rõhutatud seda, et, et see on selline rahva protestijääle, valimissüsteemi vastu, et üksikmandaatide vastu siis ma hindaks nii, et seal on sama palju ka seda protesti selle hiljutise valitsuskriisi suhtes, et mida, mida on ka öeldud, et, et paljud kolmikliidu, kolmikliidu valijad hääletasid tarandi poolt just nimelt protestiks nagu selle hiljutise valitsuskriisi suhtes. See, mida ma tahaksin nagu õppetunnina loota, on see, et selle valitsuskriisi kokku keevitajad näeksid arvestaksid seda, et, et selline noh, kuidas nüüd öelda, simuleeritud valitsuskriis või mängitud ilma erilise põhjuseta valitsuskriis ei pruugi anda üldsegi mitte häid tulemusi. No minu meelest on juba juba liigagi palju ka sellega arvestanud, et neilt populaarseid eelnõusid tuleb kui Vändrast Vändrast saelaudu, et paar päeva pärast valimisi juba andis Reformierakond, kes veskis ju tegelikult koos Keskerakonnaga siis avatud nimekirjadega Europarlamendi valimised põhja andis sisse just samal teemal nagu seaduseelnõu, et Isamaa ja Res Publica Liiduga, et mis mõttes juba natukene naeruväärselt, et. Minu meelest selle nädala kõige toredam nii-öelda meelemuutus reformierakonna poolt seal oli see, et nad otsustasid toetada Pika Hermanni signatuuri muutmist, mida nad varem ei tahtnud jutukski võtta, aga nüüd ilmselt vaadates valimistulemusi, mõtlesid, et kultuuriinimestele peaks kuidagi meele järgi olema. Et see oli nii selles mõttes söödaks kummaline märk sellest poliitikataevas isenesest võrreldes kõigi muude muidugi riigikogus arutlusel olevate teemadega, noh tõesti, 25. tähtsuselt aga, aga lihtsalt See oli väga huvitav märk. Õigs annab märku sellisest teatavast meeltesegadusest, et siin on öeldud ka, et, et meie riigi tervis sõltub sellest, kuivõrd hästi Reformierakond oskab hinnata nagu rahva meeleolusid ja ja praegust reaalsust ja nende valimistega näitasid, et nad väga hästi ei oska seda hinnata. Nüüd on märgata selliste teatavate meeltesegadust, et joostakse mitmele poole ühekorraga. Kusjuures mulle meenutab see veel kord Res Publica sellist hävimise algustata. Et Res Publica kukkumine sai ju alguse Euroopa Parlamendi valimistest, noh, neil läks ju tegelikult väga halvasti, vaatamata sellest, et pandi kümmekond miljonit kampaaniasse, saadi null kohta ja sellele järgnes kohe Lihula sündmused. Aga kui mäletad, sa viitad Vabadusristi avamisel äkki vä? Ei otseselt broneeringutasu tuur, seda. Et ka Res Publica mäletan, toona hakkas tellima valitsuse tasandil väga palju arvamusuuringuid mingite päevapoliitiliste küsimuste valikute kohta et langetada selles mõttes nende otseselt langetada, oleks nagu avalikkuse toetusega see teps mitte ei aidanud nende toetuse ja usalduse taastamisele nagu kaasa, pigem vastupidi, et. See on tegelikult väga huvitav paralleel. Pigem sellise peegli kiirema kukkumise. Ja ma mäletan, et seal oli enne sõda ja Res Publical on väga kindlad hüüdlaused, vali kord ja, ja et vajame kindlat kätt, mis, mis kindlasti apelleerisin ka mingisugusele seltskonnale ja, ja võib-olla ka toimisid. Aga pärast just need europarlamendi valimisi oli selline noh, tõesti tekkis selle meeltesegadus, et nad hakkasid loobuma kõikidest senistest eesmärkidest ja jooksma siis nagu mitmes suunas ühekorraga, mis, mis tõesti nende lagunemise tõi kaasa. Et seesama asi mulle natukene meenub, kui ma selle nädalani populaarseid eelnõusid nagu nagu lugesin ja kuulasin, millest rääkisid noh, ennekõike Reformierakonna poliitikud, et, et on näha siis kas kas, kas ajalugu kordub või, või, või on ühiskond nagu ka muutunud, võib-olla sel korral asjad hoopis teistmoodi, aga mis puudutab Indrek Tarandi seal saatvat häält, siis siis mina ühes asjas nagu meie ühiskonnateadlastele nagu, nagu ei nõustu. Et mina ei usu, et need 100000 inimest, kes kõik tarandi poolt hääle andsid, olid sihuke homogeenne mass, kes läksid valima, et justkui protestiks praeguste erakondadele valimi valimissüsteemi vastu, et, et ma arvan, siin olid väga erinevaid põhjuseid, miks, miks, miks, nagu tarandit valiti, et et. Ma ei usu, et selle tagavad mingit sellist keskmist valijat, et ma arvan, et seal oli väga erinevaid Kui Marju Lauristin ju ka toonud välja, et, et ilmselt Tarandile tarandit valis ka noorem seltskond internetti interneti ja televisiooni armastav seltskond, et kui siin räägitakse sellest, et tarandi eelarvekampaania oli väga väike, siis tegelikult arvestades seda, et tal oli peaaegu viimsepäevani võimalike populaarset telesaadet televisioonis juhtida, siis, siis tegelikult on see üks võimsamaid reklaami võimalike reklaamikampaaniad, mida ühelgi teisel kandidaadil ei lasta teha. Kuigi ainult selle arvele, seda sellist võitu kaasa Ei, kindlasti mitte, noh, läheb nagu väita veel, et Aktuaalse kaamera toimetajad käisid tegemas ühte küsitlust valimistõeliselt nagu Vox Populit kuskil kuskil poe taga. Siit Raplamaal oli see vist ja poe taga õlut libistada. Me mehed kõik lubasid hääletada nende poolt, et miks nad ei teadnud eriti. Et noh, seal nagu noh, neid põhjuseid võib olla väga-väga nagu sihukseid. Omapärasid. Rein Taagepera ütles ju ka, et lihtsalt eurovalimised ongi see koht, kus eesti valija ilmselt instinkt instinktiivselt tunneb ära, et siin võib natukene rohkem eksperimenteerida, et midagi nii kohutavalt selles elus ei juhtu, noh täpselt see, et kas sinna saadetakse Indrek Tarand, Padar või ratas või, või Oviir, et, et tegelikult noh, see on selline, mõnes mõttes see osa sellest asjast on nagu selline intellektuaalne mäng. Et sellest, see ei ole nagu eksistentsiaalne valik, et minu elus kohe muutub kohutavalt palju sellest, et et pigem see on nagu mingi eksperiment, et anname talle võimaluse, äkki sellest tuleb midagi huvitavat, aga noh, kui ei tule, pole ka hullu. Kuigi samas on ju sellised protesti või sellised eksperimenteerimishääled Eestis olnud juba mõnda aega ju mängus, et Res Publica oli kindlasti selline protestihääl, siis tulid rohelised olid täiesti kindlalt selline mäng. Kui ma tegelikult ma arvan On Eestis olnud ju tegelikult mingi uus jõud, on ju, et 92 Isamaa 95 oli Reformierakond 99, oli siis see nii-öelda mõisa ka isamaa tagasitulek on ju? 2003, oli Res Publica ja siis viimastel rohelised tõesti nagu iga kord on olnud mingi selline uus. Ja nendel on kindel koht olemas tõesti, et nad leiavad oma häälele. Kuidas see Res Publica paralleel Tarandiga ilmselt sobib sama hästi kui kui mõne teisega kuigi Reformierakonna suhtes jälle ma võib-olla oponeeriks nagu Urmeti väitele, et ta sarnaneb praegu Res Publica ka olukorraga eelmiste eurovalimiste järel, et Reformierakonna tulemus oli siiski nagu võrreldamatult parem või ütleme, nad pääsesid ilmselt ka tänu sellisele et mingis mõttes jälle ülimassiivsele kampaaniale, et see, see ilmselt on üks põhjus, mistõttu ei saa öelda, et Reformierakonna miljonid, mis nad sellesse tohutusse kampaaniasse panid et see päris vett vedama läks, Nad ikkagi saavutasid tänu sellele noh, hädapärast keskmise tulemuse, et ilmselt ilma selleta me võime oletada, oleks nad võinud nii mutta tampida, et tõepoolest noh, valitsuspartei, eks ole ja ja võib, no ei tea, eks ole, mis nad oleks saanud ilma selle kampaaniate või mis oleks keskel Kont saanud ilma selle tohutu kampaaniata, mis nad tegid, noh, see on ainult oletused, aga, aga, aga pigem noh, nad päris tühja ikkagi tõenäoliselt ei läinud. Kuigi kuigi seda efekti ei saavutanud, ütleme Keskerakond selles mõttes isegi öelda, et oli nende valimiste näiline võitja aga tegelikult, et noh, mitte võit ja et, et selge eesmärk nagu Reformierakonnale koht kätte näidata, jäi saavutamata. Et kui kuna kampaania eesmärk oli nagu selgelt näidata, kuidas nemad suurelt võidavad ja kuidas siis praegune valitsusliit selgelt kaotab, siis siis see efekte nagu saavutamata, et saavutasid nad küll mingeid teisi efekte ja ja endiselt ma ütleks Keskerakonna kiituseks seda, et et keskel osakond ilmselt oma tulemusega võtab ära endiselt pinna näiteks Klenski sugustest, mis näiteks võrreldes Lätiga on, on väga hea. Kahtlemata Eesti pole võrreldav. Tiga saadav Eesti Euroopa Parlamendi ikka väga head tegijad, olgem ausad. Et ruubiks seda nokaga, nagu võrreldes on meil noh. Noh, ütleme nii, et kui keskerakonnal ei oleks seda toetuspinda, siis tõenäoliselt oleks see toetuspind venekeelse valijate seas kellelgi teisel ja sinna oleks sel juhul noh, mõni seda noka sarnane, noh, me võime oletada, eks ole, Klenski või või Maardu linnapea nimekiri või keegi, kes oleks siis kes, kes siis võtaks selle koha, sest tõenäoliselt seda kohta ei hõlvaks ei reformierakond ega IRL ega, ega isegi sotsid, eks ole, venekeelse valija silmis. Ma ei saa aru, milles asi, millest ma aru ei saa, on see, et, et me näeme järjest selgemalt, et, et venekeelne elanikkond mängib väga olulist rolli valimistel ja need on nad, nende käitumine on natuke ettearvamatu, aga samas nad on siiski noh, Keskerakonna toetajad, aga see, millest ma aru ei saa, on see, et et me oleme varsti 20 aastat olnud muide, taasiseseisvunud ja Reformi, Isamaaliit sotsid ei ole suutnud teha venekeelse elanikkonna seas mingisugust olulist või arvestatavat toetust ja nad ei ole suutnud seda koguda. Kui nendele seda küsida, et nende käest küsida seda, et noh, mis, mis sa oled teinud, kuidas teil on nagu õnnestunud on meil siin mõni kandidaat on, ütlevad nad ja tõepoolest mõni venekeelne kandidaat neil nimekirjas on, kes siis mõnikord ka kohtub vene venekeelsete valijatega, aga siiski sellist põhimõttelist tööd venekeelse elanikkonnaga. Üritatud on, et üritas Reformierakond mingi aeg, kui, kui erakonnaga liitus Sergei Ivanov, kes nüüd vist on vist on juba lahkunud sealt või on veel alles, aga igal juhul täitsa nagu tegijate seast kadunud üritas ka Res Publica, kes just Ida-Virumaal ja Narvas taga palju venekeelseid liikmed sai, aga, aga aga kelle liikmed praegu paljuski ei tea, et, et nad üldse erakonda IRL kuuluvad. Et et aga ei ole mingil põhjusel lülitanud sotsid, et, et kui on neid erakondade toetusi, mis igakuiselt EMOR teeb siis sotside toetus venekeelsete valijate seas on null kuni kaks protsenti, mis on äärmiselt kummaline. Sest ühest Marju Lauristini tehtud uuringust tuli välja, et, et siinsed mitte-eestlased kalduvad olema rohkem Vasakpoolsetele vaadetele aldid kui kui, kui eestlased. Aga sellest hoolimata nagu sotside toetus venekeelsete valijate seas täiesti nagu olematu ja ja siin on nagu sotsidel küll nagu selline nagu noh, asi, mille üle tõsiselt peale mõelda, et miks see nii on läinud ja ja noh, Reformierakond mängis oma oma nagu võimaluse, nagu ilmselt väga pikaks ajaks maha. Vähemasti selle erakonna esimehega seoses selle pronksi sündmustega hommikul. Kusjuures ma ei saa sellest ütlemisest ignorantsuse seda enam aru, et, et tegelikult on venekeelsed hääled need, mis otsustavad kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna Tallinna valimistulemuse ja selle valimistulemuse nii-öelda korrigeerimiseks ollakse valmis seadusi muutma, selle asemel, et minna sinna Lasnamäe turule ja üritada inimestega. Et rääkida valijaga just nimelt, et leida endale see elektoraat, selle, selle ütleme vene keelt rääkiv, aga eestimeelse elanikkonna seas. Aga see on väga sümptomaatiline, on minu meelest sellele kogu käitumismustrile, mis praegu nagu ütleme, valitsust juhtiva erakonnana käitumismuster on olnud, et et selle integratsiooni suhtes ju tõesti mõnes mõttes võib öelda, et sellele olekule isegi väga sümptomaatiline on just sel nädalal siis uudis nagu lõplikult kaotada rahvastikuministri ametikoht ja jagada see siis muude ministri mitte vahel ära ja selle juures öelda sisuliselt Andrus Ansip ütles välja, et põhiline, selle tulemus on kokkuhoid ehk tähendab, et mille, mille nagu kaudne sõnum on, et me nende asjadega tegelikult ei tegele rohkem. Eks, et, et mis, mis ühest küljest võib olla õigustatud selles osas, et, et tõesti see kase, sotside olematu toetus venekeelses elanikkonnas, mõeldes, et nende minister Urve Palo ometigi selle teemaga on nüüd kaks aastat tegelenud, näitab, et ilmselt sellel tegevusel ei ole eriti tulemust olnud. Ma tahaksin sulle vastu ja ma arvan, et ma tahaksin väita, et Urve Urve Palo on üks üks rahvastikuministreid, kes on on olnud üks tegusamaid, et temasse temasse suhtumine temasse ei ole olnud avalikkuses millegipärast väga soosiv. Alates sellest, et Mihkel Mutt nimetas seda musi ministriks koos ja Laine jänesega, aga, aga mulle näib siiski, et, et tal on olnud erinevalt paljudest teistest rahvastikuministritest ideid, mis, mis tasapisi läheb, lähevad ellu ja millest võib abi olla. Ei, ma olen sinuga nõus, et Urve Palo tegelikult on olnud minu seisukohalt vaadates tõesti sümpaatne inimene, minister ja kõik, aga objektiivselt hinnates sellel asjal ei ole olnud tulemust mida suuresti ei ole ilmselt olnud just ka selle tõttu, et seal valitsuses tema oli selline noh, tõeliselt nii-öelda portfellita minister, keda kile, kelle tegevus ei huvitanud ülejäänud valitsuses mitte kedagi, eks ole, ja selle tõttu noh, lihtsalt ta oli nii üksi, eks ole. Ja, ja ta ei saanud selles mõttes saadagi väga suurt edu. Aga nüüd ütleme selle koha ärakaotamise ja ütleme sellise signaaliga, et me nende teemadega ei tegele, noh, on ikkagi noh küll antud kummaline, võib-olla hoiak, et kas meil tõesti nagu rahvastikuprobleem pluss kodurahuläbi integratsioon, et kas need tõesti on nagu Eesti ühiskonnas teemad, mis, mis ei ole olulised. Et, et kuidas me nagu, et minu meelest võiks vastupidi öelda, et et vastutustundlik lähenemine Eesti riigis oleks, et need teemad tuleks tõsta nii-öelda kõrgemale tasandile. Et võib-olla rahvastikuminister sellise üksiku eraldatud saarena ei saanudki seal edu saavutada. Palju kõrgemal tasemel tuleks mingit edu saavutada, aga noh, see on, see on kuidagi nagu sümptomaatiline tõesti sellele, sellele valitsusliidule, mis tal on igasuguseid nimesid püütud panna majoneesi ja mis koalitsioonid, aga mina nagu ütleks, et võib-olla üks nimi on ikkagi, mis sel nädalal ka sellest tegevusest läbi kõlab, on selline, et noh, selgelt selline noade allolev koalitsioon on selle asja nimi ikkagi. Et üks päev saavutatakse mingi õhkõrn kokkulepe kellegagi. Ja siis teisel päeval see võib-olla enam väga ei toimi, kuigi tundub, et see esimene nädal lagunenud, et selle valimiste järgselt noh, riigikogus nad ikkagi enam-vähem vist said oma tahtmise. Tänu tänu rohelistele nende soovidele väga konkreetsetele soovidele vastu tulles, et keskkonnatasude tõus on siis selle hind mis ilmselt avaldub ka mitmete teiste hindade tõus Kõik sellega on vist ka niiviisi, et, et ma saan aru, et Mart Laar Riigikogus nüüd rohelistega on nagu mingit diili tegemas keskkonnatasude koha pealt. Samas Andrus Ansip oli eile vikerraadio saates öelnud, et, et tema on sellesse veel väga kahtlev. Jaanus Tamkivi keskerakondlane on seda toetanud, aga jah, et selles mõttes on ka sihukene huvitavat erinevad signaalid, võib-olla need on taktikaliselt signaalid, see hea ja paha politseinikku küsimuseks, alati mängitakse seda mängu, et keegi tuleb halva sõnumiga, siis keegi teine teeb näo, et tema seda ei toeta. Aga see natuke võib-olla signaliseerib ka seda siiski, et, et eks me veel ei tea, kas see ikka nii läheb. Üks on selge, et mis on jäänud peaaegu kaks aastat, veel on jäänud järgmiste riigikogu valimisteni, et vähemusvalitsus kahte aastat Eesti riigis nüüd küll nagu võimul ei ole, et, et küsimus on, oled valmis kihla vedama ja haigla? Ei, ma ei, ma ei taha väita vastupidist, aga mõtle huvitava huviga, lihtsalt küsinud, et mina arvan, et tõehetk saabub juba pärast kohalikke valimisi, mille järel vaadatakse, kuidas mingite erakondade toetused on liikunud ja ja ma arvan, et Keskerakonnal tekib pärast kohalikke valimisi väga suur šanss, seda enam, et veidike ütles, et kohalikel valimistel erinevalt Europarlamendi riigikogu valimistest saavad hääletada ka mittekodanikud ehk venekeelsete valijate kaart on palju, palju jõulisem kui, kui teistel valimistel. Aga kas see tõehetk ei peaks palju varem saabuma, et seni on ikka väga pikka aega? Tala varem saabuda, et noh, minu meelest ongi nagu kaks nagu kaks nagu varianti siin tekkimas üldse, et ja need mõlemad, kui see praegune vähemusliidu asemele midagi uut teha, et ma väga ei usu, et et tekib siin selline praeguse kahe pluss pluss keegi kolmas, tuleb juurde näiteks rohelised, et ma arvan, et et see uus valitsusliit saab tekkida Keskerakonna osalusel ja et on nagu kaks varianti, et kas, kas siis Keskerakond, IRL ja keegi kolmas või Keskerakond ja Reformierakond, et tõenäolisem on see teine, kuna kuna see on pragmaatilisem valitsusliit, aga nad on seda juba teinud, seda teinud. Aga üks asi on muidugi selge, et, et ma arvan, et et kui ka sünniKeskerakonna ja Reformierakonna valitsusliit, siis peaminister selles valitsuses Andrus Ansip enam olema ei saa, et ma arvan, et see on nagu Keskerakonna üks peamisi tingimusi, et et see uks läks siin 2000 seitsmenda aasta aprillikuus nagu lukku. Noh, ja kui vaadata siis reformi erakonna siis ta pinki või ta inimeste ambitsioone, siis, siis ega sealt peale nagu Urmas Paeda paati polegi nagu kedagi nagu tulemas, et et noh, ma arvan, see on üsnagi loogiline asjade käik. Ma arvan ka, et, et Reformierakonna ja IRL-i valitsuse kukkumine ei ole väga ebatõenäoline, pigem on see tõenäoline sodovitš? Jah. Et eriti näiteks olukorras, kus, mida me nägime nüüd möödunud nädalal, kus, kus riigikogu ette tuuakse kõmm, mingisugune Reformierakonnale väga oluline, oluline küsimus, näiteks nagu oli seda emapalk, mis võibki läbi minna, et emapalk vähendatakse poole. Ema, emapalga ülempiir vähendatakse poole võrra. Reformierakond peab tähtsa näoga istuma valitsuses selles valitsuses, mis, mis emapalk on vähendanud. Aga ma arvan, et nad ei oleks nõus sellega, et nad peaksid oma nägu säilitama ja, ja kuidagigi vastu, but but põiklema, et et nendel jah, et oma nägu säilitada, kuigi tulles selle emapalga juurde tagasi, siis, Kas neil on mingi selline nägu, mida peaks? Paari asjana. Märgilist asju. Ning ettevõtete tulumaks, siis üksikisiku tulumaksulangetus ja ja vanemahüvitised PS3 asjadele. Ja pensionärid ka nüüd jah, nüüd sellest kevadest on nende asjaks saanud, aga selle emapalga puhul mindi, üllatus, tõsi küll, see, et ma arvan, et see oleks isegi võib-olla läbi läinud, kui kui Keskerakond oleks, oleks seda asja ajanud natukene mõtestatum alt ja mind üllatas see, et, et Keskerakond et Keskerakond, kes on üks suuremaid parlamendierakondi, kus võiks olla tõsised ajutrustil, käis seal emapalga ülempiiri muutmise otsuse välja nii läbimõtlematult, et lihtsalt lõikame pooleks. Et see on küll sõnumina on see võimalik, lõikame pooleks, aga, aga selles selles puudub nagu sisuline suhtlus, et mida teha või et kuidas teha, miks 15000, mis, mis missuguseid muutusi see kaasa toob. Ma tunnistan, et ma, ma arvasin, et, et Keskerakonnal on olemas kusagil mingisugune paber, kus nad on valmis juba valmis mõelnud alternatiiv emapalgale. Vot selline meie ettepanek. Ja see selgub, et seda ei ole, see näitab muidugi seda kuivõrd-kuivõrd väheks. Nad tegelikult pakkusid selle poolena vähendamise välja kui täiesti noh, sellist mis, mis ei saa ju läbi minna ja nad ise ka imestasid, et kuidas selle komisjonis korraks nagu läbi läks, et et tegelikult opositsioonierakondadele ülekaal kuus, viie vastu, et loogiliselt kui tahta sellises küsimuses saavutada mingit mõistlikku kompromissi, eks ole, siis ütleme, ühtegi asja siin, Eesti riigis ühtegi sissetulekut ei ole ju ikkagi naljalt kärbitud poole võrra. Et üldiselt, kui me räägime, eks ole, kärbetest noh, 10 protsenti siis noh, ka see minu meelest see tuleks täiesti, võib olla kõne alla, kui me räägime mingist üldisest solidaarsust, kärpest, eks ole, me räägime, et mingit noh, et sellest solidaarsust kärpest võiksid osa saada, ehkki tore oleks, kui ütleme, pensionide vanemapalga võiks rahule jätta, aga Läheme, eks ole, Lätis ei saanud sellest mööda seal seal, eks ole. Et valitsuse tasemel otsus, et 10 protsenti neid asju vähendada ja kõike muud 20 protsenti. Et selline proportsioon oleks nagu noh, kõlaks nagu kuidagi kuidagi noh, kompromissi ettepanekuna, mis äkki võib isegi toimida, et ütleme seal 30-lt 27-le see ei oleks väga tappev, eks ole, vahe. No ma arvan, isegi 30-lt 20-le oleks olnud nagu, nagu mõistlik, aga, aga, aga noh, ütleme poole võrra on niisugune, see nagu teise äärmusesse äärmus jah, ja mis nagu võib-olla ka sisulises mõttes kõige nagu nagu nõrgem koht selle juures oli see, et et see, see raha, mida, mida siis nagu arvati, et sellega säästvat. Et Keskerakond arutas selle 250 miljonit ja ja siis leidis, et selle rahaga saab päästa riigieelarve kärbetest väga paljusid asju, doktorantide toetused, õppetoetused, matusetoetus, koolitoit ja nõnda edasi. Aga, aga siis tehti nagu täiendavad arvutused ja sellised teps mitte 250 miljonit ei ole sama, mis, mis säästetakse vaid 56 miljonit. Et see oli ilmselt ka üks põhjusi, miks rahanduskomisjonis nagu sa meelsus nagu muutused et, et ei läinud läbi, et, et esmapilgul see kolossaalne säästega tegelikult pärast nagu lihtsamaid arvutusi osutus ikkagi nagu oluliselt väiksemaks, aga aga põhimõtteliselt mina olen küll seda meelt, et, et praeguses Eesti ühiskonna nagu sellises seisukorras ei tohiks olla meil päris nagu pühasid lehmi, et kus üldse mitte midagi ei võeta, et vanemahüvitise 30 tuhandese kroonise lae alla toomine mõnevõrra minu arvates õigustatud. No aga huvitav on just see, et praegu nagu valitsusliit on ette heita nad sealt välja visatud sotsidele ja, ja siis vahepeal justkui kampa kutsutud ja siis nagu ikkagi mitte võetud rahvaliidule ette seda, et nendel olid igasugused nõudmised. Aga nüüd selgub hoopis, et Reformierakond ise tõmbab neid punaseid jooni, eks ole, pensioneid mitte mingi vanema, et Taavi Rõivas eksrahanduskomisjoni esimehena teatas ka nagu pateetiliselt sel nädalal, et vanemahüvitisest, mitte üks kroon sealt ülempiirist ei saa allapoole minna. Et vot see selline jäikus ütleme vähemusvalitsuse poole pealt noh, kõlab nagu natuke tegelikult selline selline ette välistamine, et see, et siin ei saa üldse jututeemat olla, et et kui sa oled nagu vähemusvalitsuses, siis sa peaksid nagu mõtlema, et mis on võimalikud mõistlikud kompromissid. Et noh, peaks olema nagu selline mõistlik mõtteviis minu meelest, et sa, sa võtad ikkagi natukese endast laiema ringi ja hakkad otsima nagu seda kokkulepe pinda, et noh, et et mõni protsent nagu alla lasta midagi, eks ole noh, kuskilt natukese midagi otsida, aga, aga, aga mul on ka selline tunne seda nädalat Riigikogus vaadates, et see vähemusvalitsus noh ta, ta on küll selle teerullikangi nagu käest lasknud. Veer taganed peeru, läksin selle teerull nagu. Teerull on nagu seisma jäänud, aga, aga mitte ei otsita nagu nüüd teist liikumisviisi, vaid otsitakse ikkagi võimalust teerullikang kuidagi kätte saada, ütleme siis roheliste või Kundla või kellelegi kaasabil, et saaks sellise mehhaanilise enamuse ja saaks ikkagi üleseid. Aga võib-olla on põhjus hoopis selles, et et lihtsalt tahetaksegi, see praegune valitsusliitnimed nagu lõhkelaiali taganema panustataks, taganema ja ja selle selle juures hiilitakse oma nii-öelda loosungeid ja loosungeid nagu säilitatud või nägusa ja et see, see võib olla täiesti nagu ka üks variant. Reformierakonna eesmärk ei olegi mitte sinna laveerivat vähemusvalitsust üleval pidada, vaid vaid just nimelt. Jah, sädalaveerimist sellel kujul jälle nagu ei paista, eks ole, liiga palju. Et see on nagu pigem ikkagi selline, et ütleme, ei ole ka näiteks sellesama töölepingu seaduse osas ühtegi sellist kompromissettepanekut tulnud, mis vähegi võiks näiteks maha võtta ohu, et teisipäeval ei tuleks meil transporditöötajate streik, nagu me nüüd oleme kuulnud, et et praegu pole sellest palju räägitud, aga, aga tundub ju täiesti tõenäoline, et ikkagi teisipäeva hommikuks inimesed peaksid oma jalgrattaketid ära õlitama ja ja niiviisi arvestama, et teisipäeval tuleb tööle minna kas jala või jalgrattaga, sellepärast et kui ikkagi esmaspäeval töölepingu seaduse osas mingisuguseid arenguid ei ole ja kõigi märkide järgi ju ei ole ilmselt, eks ole, sest midagi vähemasti praegu teadaolevalt ei ole sellist, sellist suundumustki siis teisipäeva hommikul on transporditöötajate streik ja meid võib oodata pilt, mida vist ei olegi nagu sellesse Eestis siin viimasel ajal ikkagi tegelikult elluviidavad, näinud, et ainult on ähvardatud, et, et bussid ja rongid ei liigu. Ma hoian väga pöialt sellele, et streik õnnestuks selles mõttes, et Eesti ametiühinguliikumine on väga nõrk ja ta võiks ikkagi olla tugevam. Et. Valmis ära kannatama selle situatsiooni No mis mul kodusena kannad? Likule tasandile viia aga isiklikust tasandist kõrgemale siis siiski ma toetaksin. Ma ütleksin väga seda, et Eesti, Eesti ametiühinguliikumine kasvõi ühe streigiga saaks hakkama, et meil ei ole siin ette näidata ühtegi ühtegi nagu selliste korraliku surve survevahendites surve, surve, streiki, millega oleks hakkama saadud. Mul on kahju aga sellest, et, et selles praeguses Europarlamendi valimistes ja nendesse eelarve kärbete hägus on natuke selle töölepingu seaduse nagu fookus kaotsi läinud, et et siin on, kas, kas see on arutelul, kas see tuleb üles, kes seda toetab, täpselt, kuidas see läheb, et siin on nagu natukene võib-olla see teravik läinud kaotsi, et kui, kui kuu aega tagasi oli nagu selge poolt ja vastu, siis, siis praegu juba on natuke tehtud, kus see, et meil ei ole jah, jah, et mis see, kus see, kus see, kus see koht on, mille üle räägitakse. Ja kas, kuidas sulle, Urmet tundub, või on see streik ikkagi nagu vastutustundetu, et me oleme raskes olukorras, ütleme, et Eesti majanduse tegev olukorda kindlasti ühegi grammi võrra ei paranda see, et, et meil siin mingeid streigid hakkavad toimuma. Ei noh, samas jällegi kujutaks ette, et et et töötaja, kelle puhul nagu kes on kes on võib-olla isegi tööta jäänud, aga või keda ähvardab töötajamine esimesest juulist talle nagu öeldakse, et ole nüüd hea mees ja mõte Eesti riigi või ettevõtete ettevõtluskeskkonna peale tervikuna, et ära tule streikima. Et loomulikult selline asi oleks nagu ei tööta, onju et et noh, muidugi võib öelda, et kas, kas praeguses situatsioonis see streik on nagu vajalik või mitte, aga aga noh, ma, ma ütlen, et teie kui meie ametiühingud praegu meie väga nõrgad nagu täpselt ja nõrgana ka sellepärast et nende liidrid on äärmiselt nõrgad, nad on olnud sellel kohal juba väga pikka aega, nende taust on väga omapärane, kes vot Moskvas või Leningradis Väga omapärase hariduse ja nõnda edasi, et see on ka põhjused. Ametiühingutel on Eestis sellise nõukaaja märk nagu küljes, et et, et ma, ma ise arvan, et et ega see streik võib küll toimuda, aga ta ei ole nagu niivõrd massiivne ei saa olema, et see kuidagi nagu midagi, nagu väga oluliselt muudaks. Muidugi, siin on nüüd väheke erand ilmselt just sedasama transpordi ametiühing ja Peep Peterson, kes sellise sotside noor noorsots väga noor enam ei ole. Nojah, ütleme võrreldes ütleme kolme päeva ja, aga noh, ma mõtlen võrreldes nende vanade ametiühinguliidritega nõukaaegse haridusega, ütleme nendega võrreldes on ta nagu Uuspõld. Kuid siiski, ma ei, ma ei, ma ei tahtnud isegi nõukaaegset haridust, öeldi, et nõukogude ajal sai ikka inimesed nagu noh, väga paljud on samas asendis, ehk et ma pidasin silmas seda, et parteilist nagu asja inimene läks õppima. No mina, mina nagu ütleks küll nii, et et kui nüüd toimuks selle asja ümber mingi adekvaatne arutelu, siis, siis jälle nagu võiks nagu soovitada ametiühingutele ja siis ütleme ka nendele üle mõju omavate erakondadele, et äkki nagu hoiate tagasi. Aga kuna see, kuna see arutelu tõesti ei ole, kuna valitsus tõesti ei suvatse selgitada, mida ta kavatseb teha ja mis toimub, ütleme nii töölepinguseadusega kui eelarvekärbetega kuidagi selline avalikkuse selgitamine ikka väga puudulik küll, et ma just lugesin eile, kus Swedbanki analüütik maris Lauri ütles ka umbes sedasi et valitsus võiks nagu suvad seda selgitada natuke rohkem avalikkusele, mida nad teevad, et et isegi ütleme, panga analüütikuna on raske aru saada nendest eelarve kärbete menetlemise nagu asjade seisust ja taotlustest, et et seda enam mingil lihtsal kodanikule, et nad seal midagi hirmsasti punnitavad seal Toompeal ja sa ei saa ju ette heita tööd, tehakse palju ekse, istutakse varahommikuni koos, eks ole. Noh, silmad rähmased ja noh, tõesti ütleme, et väga raske nädal on neil seal olnud. Aga see kõik kuidagi ei päädi sellise mõistliku selgitustööga avalikkusele, et me teeme seda sellepärast, et valikud on sellised. Ma hakkasingi mõtlema, et kas ma olen kuskil arvamuskülgedelt lugenud mingit põhjalikku selgitust, et meenus ainult üks artikkel, et mille Postimehes kui mitte nagu suurelt, vaid seal kuskil veeru peal oli, oli Rein Langi artikkel kui oli tegelikult üsnagi nagu nagu noh, ütleme Reformierakonna seisukohalt see asi nagu lahti kirjutatud, mis oli nagu, nagu mille kohta võiks öelda, et see oli nagu puust ja punaseks noh, nagu see töölepinguseaduse muudatuste nagu põhjendus ära. Aga rohkem ma pole küll kuskilt kuulnud, et ma mäletan, et kui seda töölepinguseadust üldse nagu tegema hakati siis tollane sotsiaalminister Maret Maripuu ju isegi julgenud aktuaalsega kaamera stuudiosse tulla, seda tutvustama, rääkinud, miks seda tehakse ja, ja saadeti kas siis krimiametnike või siis saad justiitsminister Rein Lang jälle, et see näitab ka seda, et ega võib-olla ka kõik poliitikud ise pole sellest töölepinguseadusest nagu väga täpselt aru saada. Nojah, üks asi on arusaam ja teine asi on see, et see hakkab väga paljude inimeste elu esimesest juulist mõjutama. Et ma olen kindel, et siin meie raadiokuulajate seas on palju palju perekondi, kes, kes ootavad noh, kas nüüd on paslik öelda huviga aga hirmuga, et esimesest juulist ja mis, mis mis pärast seda nagu toimuma hakkab, seda enam, et ka tööandjad pole varjanud, et nad soovivad pärast esimest juulit inimesi seda seadust kasutades lahti lasta. No muidugi, mina viskaksin väikse kivi, võib-olla isegi ka selle firma kapsaaeda, kelle stuudios me praegu istume. Et näiteks rahvusring link on ka kenasti läinud suvepuhkusele, eks ole, oma saadetega, et ei toimu selliseid debatisaateid näiteks, eks ole, et ütleme, vikerraadio eetris on töölepinguseadusest küll väga põhjalik pikki saateid. Ma mõtlesin pigem televäljendit, et mis oleks nagu ju loogiline näiteks praeguses olukorras kas või esmaspäeva õhtul teha tõsine debatt, et selle üle töölepinguseaduse üle, et mille üle nagu nagu et mille üle vaieldakse ja mille tõttu näiteks teisipäeval võib-olla streik tuleb. Eks praegu nagu sellist otseselt sellist eesmärgipüstitust nagu isegi ei ole, et kui hästi see õnnestuks, on veel teine küsimus, aga aga, aga et võib-olla jah, et seda, seda püüdlust võiks isegi rohkem olla, et minu meelest võiks, Läti õppetund on ka see, et kui me vaatame sel nädalal Lätis toimuvad siis me oleme kogu aeg harjunud nagu ülevalt alla vaatama lõunanaabritele mitte ainult geograafiliselt ülevalt poolt, vaid et ka niiviisi, et ikkagi nemad seal on nagu meist mingisugused sammud taas, et, et noh, ma arvan, et täna me võime öelda, et Läti on paar sammu Eestist ees, otsuste poolest läheb olukord on kehvem, aga mingid otsused on ära tehtud. Kärpeotsused, kuni selleni välja, et isegi eks ole, haldusreformi koha pealt on teinud nüüd ära juba ühe sammu, eks ole, mis kindlasti on pool rehkendust, kindlasti on väga poolik reform aga pärast eelmise nädalal koos eurovalimistega toimunud kohalikke valimisi, mis on Lätis poole vähem omavalitsusi kui Eestis. Et see on toimunud Lätis reaalselt 100 omavalitsust, ütleme ja, ja said 500 pealt sajalasele alla, kuigi see tõenäoliselt viimases maalehes Peeter Ernits kirjutab põhjaliku loo, käis Lätis uurise. Et seda segaduste hullupööra ja see reform tõenäoliselt ütleme väga õnnestunud hulka ei kuulu, kuna nad on erineva suurusega hästi palju infopuudust, hästi-hästi, selline tarvinistlik reform ilmselt jälle nagu kuskil 90.-te alguses, et et teeme mingi asja ära ja vaatame, kuidas nad sellest välja Kõige negatiivsemad ennustused Läti kohta selleks nädalaks olid ju eelmisel nädalal need sel nädalal võidakse Läti latt devalveerida. Sellele andis ennekõike alust siis eelmise nädala algul toimunud riigivõlakirjade müügikatse, mis, mis täielikult luhtus. Keegi ei soovinud neid osta. Ja siis läks eelmisel nädala keskpaigast lahti selline selline nagu Lätis ja, ja, ja mille tõttu Rootsi krooni suhe eurosse nagu kõvasti kukkus, kuna Rootsi majandus on väga selgelt nagu nagu Baltikumis toimuvast mõjutatud. Et mistõttu just rootsist hakkas tulema väga tugev selline, et Läti lati devalveerimise jutt. Ja, ja ma olen ka kuulnud, et näiteks väidetavalt Swedbank viis igaks juhuks Eesti lõunapoolsetes asulates täiendavalt Täiendavalt kroone rahaautomaatidesse pankadesse, et kui tekib hädisse paanika, võidab päris devalveerimine, et siis on ju tõenäoliselt see maskis valgub Eestisse viimasel hetkel oma oma oma sääste, nagu ükskõik mis valuutas kaasa arvatud ka siis Eesti kroonidesse ümber vahetama on üsnagi suur tolli, nagu tegelikult olid pangad selliseks võimaluseks ikka täitsa reaalselt nagu valmis. Aga, aga üsnagi selge oligi see, et Läti valitsus üritas nagu teha kõik, et, et see, see samm oleks nagu selline viimane, mida nagu teha, et oli, oli ju tegelikult laual, et et et eelarvet tuleb kõvasti kärpida ja algselt kärped olid ju Läti puhul selliseid, mis oleks jätnud eelarve defitsiiti üheksa protsendiga. Euroopa Komisjon ja IMF-i soov oli ju, et see oleks viis protsenti, et siis avanevad Lätile rahakraanid ja, ja Läti võttis ennast kokku. Praeguseks hetkeks on plaanitud Eesti rahas 11 miljardi kroonine suurune eelarve kärbe. Pühasid lehmi selle sees ei ole, on, minnakse ka pensionide vähenemise teed mis muideks järgmiseks neljapäevaks Lätti Riiga on planeeritud juba meeleavaldus, selle vastane. Et ja see eelarve siis defitsiit on nüüd juba vist väidetavalt alla seitsme protsendi. Jaa jaa, et ta on siis nii-öelda Euroopa komisjon kui ka IMF-i laeva noh, nagu selles mõttes aktsepteerinud seda täiendavat ja rahakraanid nagu Lätiline avanud, et, et meil on siin IMF-i nagu loodud selline nagu arusaam, et IMF on mingi kole vastik asi, kes tuleb ja otsustab ja teeb halbu otseseid ja nõnda edasi, et aga vahel on mul tunne, et, et võib-olla oleks ka Eestis midagi sarnast asja vaja, et jäämegi siin kemplema oma oma väikeses konnatiigis ja meenutame kasvõi ka seda, et tegelikult ju IMFi missioon oli ju Eestis ju sees ju ka ka siis, kui oli Mart Laari teine valitsus võimul ja kui tuli teha teha eelarve kärpeid sellise ennekõike Vene majanduskriisist tingituna ja ma mäletan, et toona päeval, mil IMF-Eestist lahkusin, sul lõpetas, olid just Eesti eelarve kärped nagu lauale, et et ka toona, nagu nad andsid päris nagu palju nagu nõu ja soovitusi ja mida nagu järgitajat, et vahel nagu võib-olla selline välissurve on isegi väga kasulik, et kuna, kuna see kuna jõutakse nii kokkuleppele kiiremini Nojah, et meil on pigem see olukorda, et ah, meil on parem kui Lätis, meil on parem kui Lätis, eks ole, et meil pole midagi nii radikaalset vaja teha, et võib-olla võib-olla see on natuke liiga roosa ilusat. Et Läti sai ikkagi ilmselt küll väga dramaatiliselt, aga aga isegi huvitav on ka vaadata lugeda seda, et mitte ainult seda, et mida Läti valitsus otsustas, vaid kuidas ta otsustas, et valitsuse istungil olid ka kutsutud president olid kutsutud ametiühingutega. Sa oled tegelikult president, oligi see, kes selle initsiatiivi nagu aarsesse Saatlers juures esmaspäeval toimunud kokkusaamine oli tegelikult kus need poliitikud ja erinevad sotsiaalpartnereid kohal, see oli puhtalt nagu presidendi initsiatiiv täidis. Nojah, aga just see on see, mida meil on puudu, et räägiks kellelegiga, et mitte ainult ei prae omas mahlas, vähemusvalitsus ei püüa siukest väikest diili teha seal mõne Parlamendis mõne hääle juurde võitmiseks, vaid et noh, räägiks laiemalt. See on see, et ma ütlen, et see on see Läti eeskuju, mille kohta tahaks öelda, et Ansip, millal saani kaugele jõuad? Samas on, me peame tunnistama, et on Reformierakond mängivad olukorda, kus nad teatavad, et nad ei tõsta makseilane pensionitega emapalka ja neid valikuid juba jääb järjest vähemaks, et pigem ikkagi veel kord, siin on taganemispasunad juba hõikavad, et kalt hakatakse uuesti. Segame mingeid eeliseid meil Läti ees kindlasti veel on, et ma ei ütleks, et Eesti kuidagi kehvemaks jääb, et noh, kas või võtame selle, et et Läti majanduse struktuur on hoopis teistsugune kui, kui Eestis, et seal on sellist klanni majandust ikka väga palju ja ja, ja näiteks noh, Lätis üksikisikute tulude deklareerimist kui sellist, kui ei toimu, on ju, et et noh Näiteks varimajanduse osakaal on tõesti uskumatult suureks. Kuigi Indrek Tarand ütles, et Eestis peaks ka erakondade rahastamine riigieelarvest kaduma, siis ma ütlen, et see on väga ohtlik. Et Lätis on erakonnad, ei saa riigieelarvest ühtegi senti raha, mille tulemus on see, et need erakonnad on kõik nagu mingite majandus klannile, nagu käepikendused. Nonii aga sellega me ei jõudnud tänases saates rääkida ei Delfist ega Tsahknast. Aga mida toob järgmine nädal ja soovime siis meile kõigile jõudu ja häid tarkust aina paremini edasi minemast. Stuudios olid Urmet Kook, Heidit Kaio, Sulev Valner. Ilusat laupäeva.