Tere tulemast originaal ja koopia 18.-sse saatesse MINA OLEN Jaanelbula saade on alanud. Vot nii pidulikult siis olen saanud jälle huvitavaid muusikalisi leide tänu iseenda nutikusele. Ja loomulikult on mulle abiks olnud ka raadiokuulajad ning eriti suured tänud Orkuti eesti muusika kommuuni külastajatele. Veelgi viimasest tänust aru ei saanud, ei hakka seda ka lahti seletama, loodan, et asjaosalised ise teavad, kellest jutt on. Neile, kes eelnevalt seitse teistkümmet saadelt pole kuulnud, nii palju, et kohe kuulete ligikaudu 50 minuti jooksul palju toredaid laule nii meilt kui mujalt. Kell on aga internetivõimalus, võib minna viker raadio kodulehele ja seal on kõik eelnevad saated järelkuulatavad. Nii, tänase saate juurde siis täna vaadates ka külaline, aga mitte kui originaali või koopia esitaja, vaid hoopis kui keelespetsialist, aga sinnani on veel pisut aega. Esimese laulu paari juurde. Horoskoobiaegseid laule olen saates kasutanud küll, aga täpselt ei mäleta, kas Toomas jõesaarest on juttu olnud või mitte. Igal juhul oli väga populaarne 60.-te lõpul või 70.-te alguses tema lauldud optimistlik lauluke. Hästi. Mul on siiani kõrvus Tiid Vartsu mängitud ühe huvitava instrumendi meloodika kõla. See oli küll tsipake häälest ära, aga mis siis ikkagi välismaine pill saksa tee veest. Originaalis on see lugu aga pealkirjastatud okei ja esitanud olete, nimistu on pikk Davdee tõusi, pikki Mik, Antiš kuulamegi siis samas järjekorras, kõigepealt on kõik me vahel hästi, hiljem aga okei. No. Kui pole ka kindel, et ta ei ei ole Tallinn. Oligi. Ausalt öeldes mina selle DVD tõusi, pikki Micentishi varianti polnud mitte kunagi ennem kuulnud, nüüd siis olen väga tore. Järgmise koopia laulis Jaak Joala kuulsaks, aga 70.-te teisel poolel. See laul polnud mingi naerata, sugune ballaad, vaid sinna oli sisse mängitud Distorsoniga kidra oli kohe selline, noh, Rockilik lugu kindlasti tantsusaalides oli see kõva hitt omal ajal. Jutt käib laulust tooli kõrval, tool. Selle laulu nii kirjutas kui ka esitas originaalis Raymond Eduard, usalvivan iiri laulja, laulukirjutaja, kes aga laval kandis esineja nime Silverta. Salliv on selle loo, mis kannab nime tahun, sünniaastaks tuleb kirjutada 1973. Nüüd siis eelmise saate uuenduse juurde. Nimelt mängin igas saates ühe väljamaise laulu paari sellise laulu paari, kus pole Eestiga mitte midagi pistmist. Aga need lood peavad olema väga erinevad. Täna on plaanis eriti võimas tandem. Arvan, et igaüks on kusagil spordivõistlustel kaks korda jalaga vastu maad löönud ja siis plaksu teinud ning täiest kõrist karjunud või, või uuel rakk q. See legendaarne lugu on kui nii, 1009. 77. aasta albumi News of the World avalugu. Ma arvan, et kõigile meenutab see lugu midagi suurt, rasked, võimast maskul liinset. Kohe purustan selle arvamusel hinda Ronstati versiooniga sellest samast loost, mis ilmus tema 1996. aasta laste unelaulude plaadil. Kui ise ei jaga matsu, siis on väga tore, kui on olemas sellised head kolleegid kes tulevad alati appi ja mul oli probleem ühe originaali koopiaga, nimelt orkutis eesti muusika kommuunis on olemas foorum, mille nimi on originaal ja koopia ja üks Orguti külastaja pani sinna väikese märke ühe toreda Ta eesti laste laulu kohta. Aga kuna see on prantsuse keeles, siis mina ütleme olen kergelt öeldes nigel prantsuse keeles, aga meil on Maian Kärmas, kes prantsuse keelega saab hulga paremini läbi kui mina telemajja. Tervist. Tere saatesse küll me oleme natukene teises võtmes, tavaliselt külalised on rääkinud oma lauludest, aga Maian on täna minu abiline. Näed, ma jään loe, mis selle prantsuskeelse laste laulu nimi on. Ja see tähendab see on siis üks suur põder, suur põder, jah. No ma arvan, juba nutikamad raadiokuulajad mõistavad, mis laulust juttu käib. Nimelt. Meil on laul põdramaja, mille kunagi omal ajal Jan Roosaar väga popule praeguseks meie laste hulgas ja ka nende vanemate hulgas laulis. Aga mõned ei ole võib-olla näinud, et seal selle põdra maja laulu all on väikeselt kirjas prantsuse lastelaul ja nüüd siis selle koha peal tahakski demonstreerida seda prantsuskeelset laste laulu mis räägib suurest põdrast. Ja Maien äkki loed siis need sõnadega siin sõnu rohkem häälega õngin. Nagu nagu eestikeelses versioonis on seda, no ta üsna sama palju hästi ilusad on minu meelest kuulata, kuidas lauljad prantsuskeelses ja väriseda laulja moodi kohe prantsuse keeles prauhti ei oska, aga kui ma tohin lugeda see väike luuletus sellest transamees kuigi nad epalasse, need elata seni hall. Kuule sõrme tša-mata näeb mis erineme, sisulised Brexit, see on täpselt seesama järjestus, mis on põdral maja metsa sees. Aga, aga kõik see, nende dialoog on täpselt sama. Eesti vastab meie versioonile. Mõtlen mõte on sama ja ja, ja lihtsalt on tehtud eestikeelne tõlge sellele laule toredale lastelaulule ja meil laulab, seda hindas jah just. Ja ma arvan, et Me ei hakka selle laulu originaali päris otsima, sellepärast et vaevalt et keegi teab, kes Aulogile esimesena laulis, võib olla Prantsusmaal mõni samasugune muusikaajakirjanik, äkki teab, aga meie vähemalt siin küll ei tea, et siis hea meelega kuulaksime selle laulu Enriideszi versiooni ja inimesed võivad laulda kaasa siis meie eestikeelsete sõnadega põdral maja metsa sees. Sel aastal üks tore plaat ilmus eesti artisti Kerli Kõivuplaat, Olavi teed, minu meelest oli see mõistmine ja seal on ju seesama armas prantsuse lastelaul ka sisse miksitud kas mitte kriipsu nime, kriipsu ja kriipsu nimelisse laul on see ka vahvalt sisse miksitud ja tänapäeval nüüd see originaalide ja koopiate, ütleme, piir, see hakkab täiesti ähmaseks. Summad kõik siis võtavad sämpleid, ehk siis noh, ma ei oskagi eestikeelsed sõnad sellele. Jah, jaa. Samas kui seda peent kirja lugeda plaadiümbris teil siis ikkagi õnneks väga palju ollakse ikkagi ausad Champlid kõik, et võetakse, need kirjutatakse väga täpselt lahti. Et kui on, esiteks väga paljudel välismaistel poplugudel on Terre jada autoreid isegi Kerli plaadis on ühel lool kolm, teisel neli ja kui võttasin musta muusika ja souli artistide hiphopi artistide lugusid, siis neil on kuni seitse autoriteni kord ja sinna juurde siis veel, kus need igasugused äikesed Champlidel. Et jah, mis on need originaalteosed olnud lihtkuulaja tegelikult võib-olla palun jällegi, eks ju, aga autorikaitse on juba selline, et kõik on ajakirja panna, mis on kasutanud, no võib tulla kuri onu kohvriga, võtta sealt välja väikse paberi, ütelda, et neid on kutsutud kohtusse. Kõik ära, näiteks ju siin eelmise aasta lõpus või selle aasta alguses madonna ühe loo eest ju maksis Ulveos Andersonile siis päris hea kopsaka summa, et sai selle apa. Kui sinna oma laulu ette panna narratiivid ja teenis sellega tagasi, aga loomulikult see sai ülemaailmseks hitiks, ma praegu ei oska öelda, mis loost juttu veel, aga igal juhul mul tuli praegu meelde lennult meelde see ja muide jah, nüüd hipomuusikud on väga palju kasutanud ka igasuguseid muid šampleid muudest lugudest, Kenny Rosjasid näiteks, ma tean, on ja mina teen ka, näiteks et Oliveri muusikalist on kasutatud ja kõiksugustest täiesti ootamatutest kohtadest ma seda. Nii et originaali ja koopia piir. Ähmastub tänasel päeval aitäh, Maiened tulid mulle appi. Kuulame siis kõigepealt meie armast Jan Roosaare versiooni sellest põdra maja laulust, siis kuulame Henri tassi kuidas laulu pealkiri on. Kausse suurest põdrast ja siis kuulame ka jupikese Kerli nii-öelda laenatud samplit. Aitäh Maiel. Lähen nüüd oma ajarännakust sinna 60.-tesse tagasi. Järgmise loo laulis eestikeelsena nii-öelda kuumaks minu koolivend, praeguseks hetkeks juba päevastel lavadel laulja Kalmer Tennosaar. Millegipärast oli seda laulu eriti tihti kuulda just enne ja pärast kaheksandat märtsi. Nagu aru saate, käib jutt laulust pealkirjaga lilled. Sinule oli populaarne lugu omal ajal, mis nüüdseks kuuleb, aga seda haruharva. Olekski aeg seda jälle teha, aga nüüd juba koos originaaliga. Lugu ise on pärit aastast 1951 ja laulis seda horvaat ja päritolu laulja Kai-Michael. Passi on tal kirjutatud Alder, Chood, Tšernik lilled, sinule originaali pealkiri, maid, truuli truulifeer, mille on kirjutanud helilooja Bob Merrill. Vaikselt. Ülema. Üla. Ai. Kui on lõpuks käes, leidsonaali päev sulle toob? See kaasa kartellide haaval. Et ta on meil sellest luureaegselt vaikselt iga. Kui sügis alla, kuid elu viib viimsed, astrid, siduja, peenrad, sirel see. Ta. Meil käes ta sellest juures ta vaikselt vaiksel kihiga. Ei talvel aknalt noppida Ove lill. Ta jääb üle aasta alpikann ja seda teenima. Seda selle juures ta vaikselt vestaabiga. Vaikselt pestaabiniga. Vihje järgmise laulu paari kohta sain ma jällegi Orkuti vennaskonnast. See oli tegelikult nii lihtne, et selle peale kohe ise ei tulnudki. Minu arust kõige parem Eesti märgi Welcome to Estonia ära kasutamine on Tanel Padari ja The Suni laul, Welcome to Estonia. Kuigi jah, kas see lugu on ikka Eesti tunnuskampaania osa? No igal juhul on pealkirjad samasugused. Padari Estonia lugu pole tegelikult ju Eesti maine, vaid originaalis kiidab loo esitaja ja James Brown sellega hoopis Ameerikat. Laul kannab pealkirja lõvid Ameerika. Ma tonni ja põlisrahvariie Laulu lähenemine. Evidavana ja tiba taba taba vegan, jätan mikrofoni Teide õllekapa, Põltsamaal, Võrus, Tartus või Tapal kõik inimesed rääkima, hakkan teile Eesti maaelus. Nimelus, mägesid ei ole. Vaadanud kuidagi väga südamedoonorid teile, ma iga päev kirjutajale viiesajakrooniseid alal. Jalutage meile külla. Tulge meile külla. Tulge meile külla. Tulge meile külla. Nüüd aga selle saate viimase laulu paari juurde. George peeker ja temasse lection on teada-tuntud Hollandi punt Hollandist pärit teisigi toredaid esinejaid, nagu näiteks fookus, lumm, Shaking, luu, kõõldumineering, Moussemmek, nii, ja veel paljud teised. Lisaksin siia nimekirja naiste kollektiivi bussikat. Paluks mitte segi ajada praeguse bussikatoorsiga. Need Hollandi pojad laulsid omal ajal palju laule, aga kõige kuulsam, mis Eestimaale jõudis, oli ikka lugu pealkirjaga Mississippi. Kui ma nüüd ei eksi, siis seda lugu eesti keele sõna on laulnud kadunud Tarmo Pihlap palverjand võin siinkohal eksida, parandage, kes täpselt teab. Aga ühte võin kindlalt öelda ja ka mängida, see on ansambel meediumi lugu. Mississippi. Teeme nüüd nii, nagu saate pealkirjas kõigepealt originaal ja siis koopia. Mina olen Jaanelgula, kohtume kunagi tulevikus. Ja mure ka. Oma.