Algab kuuldemäng, suur ja väike Peeter seadis ja lavastas Marko Sepp. Oi, oi, oi oi. Nüüd kukkusin vist kõhupaigast tahambarvest. Kuule, väike Peeter ja aeg on laulad pidada. Ega jah? Tööd juba tehtud, küll, väike Peeter, sööme kõigepealt sinu leivakoti tühjaks, siis võtame pärast minu oma käsile. Eile ei too mulle oma kotist mitte leiva kur, kes. Seal kännu all mesilasepesa mine ja tühjenda see. Mis mis ega ta täna ometi niisugune kelm ei ole Mis aunistad, tee aga leivakott lahti. Aga kui sa jälle valetad? Hale Vetta. No olgu pealegi, mis me ilmaaegu siis mõlemad kotid korraga lahti teen. Ta ei. Käikari lolle. Ka. Et. Mitte. Küll ma selle kuuse ja Kuusa Võtan vot selle väiksema Viilaka väiksema, tead, väiksema otsa ühekuuse kallal. Aga sa ju enne lubasid, et kui sa mind rahule ei jäta, siis ma loen siin ka. Mis ma siis vaata, seal kuuse otsas on varrega pesa. Ega neis söönuks. Jäägu pealegi siia, kus nad on. Väike-Peeter sööme täna jälle kõigepealt sinu kotist, siis võtame minu omaette võtta kamakotist, mis sa teise omast tahad, kui sa ei anna, saab, näed, mis ma sinuga teel. Otsin. Talle suurest pääsemist. Helle muretsemine on ju täiesti võimatus. Kella ei ole mitte kusagil maailmas. Ja kui olekski kasvõi seitsme maa või mere taga, mis kasu sellest mulle oleks, see peab juba homme siin olema, muidu käib mu käsi Alvast. Ma tean, et juba on üks niisugune. Kell seisab ema magamiskambri pl ja niipea kui keegi temasse puutub, häkker ei valjusti kõlisema ning vanamees olnud kohe vaatamas. Kui sulle aga julgustan Ja kohe minu selga ning siis lähme õnne katsuma sõrmul üks, kus mu surmasoon Hathy v murrad sellel sirelil üks oksake. Ja näed, pead, saad liivatera. Kas sa mõtled seda liiva, türa, siin see häma ja võta kivi pealt ka see veetilk kaasa Jablistab õue, neid võib meil vaja minna. Vöötseen roninud selga. Kui need linna juurde jõuame kilpvaluutale kelle kyljest lukule hoiaga seal selle hinged sõnakestki ei räägi, muidu võib siis suure õnnetuse kinnitada. Loba nüüd nagu sõitsime, jäädi, Tuligi sülm laht. Kalla loometi Peetrice noorem neist kella kallal. Tellijal on nii ruttu selga ja tulen, tulen. David. Kohe. Viskasin vagu toorme, mille verd keegi mööda Ka nüüd liiva Rama. Vihkasin A kuus mägi, mille üle ega ümbert keegi täis Saabus suur meri, mille üle ega ümber Külmade kätesaal. Tühjaks. Baari sööma ütlesin härrale, et Suur Peeter lubas veel suurema ime ära teha, kui mina. Vaat seesama juhus magada kuusel ta poid sees ära põleta. Kuuldemängu suur ja väike Peeter tegid 2001. aastal üheskoos Tallinna Pedagoogikaülikooli raadiorežiitudengid ja Eesti raadioseade ja lavastus Marko Sepp. Osades Ain Lutsepp, Lauri Nebel, Anne Paluveri ja Kalju Oro.