Algab lühikuuldemäng, vägev vähk ja ahne naine. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ainetel seadnud ja lavastanud Mihkel Kumari. Juba varahommikust saadik heinamaal juba noore lõunani tööd tehtud. See saamine püüa jões mõni vähke kalake, mis sulle kätte juhtub. Kõrvas saaksime. Väsinud ei tohi ma vastu hakata. Õõne saaki esimesest urkast labakindasuurune takjas, suuremat sõrakandjad ei ole minu silmad veel elupäevil näinud. Kulla vehnike, lase mind lahti. Mess. Inimkeeli kõnelema hakanud, võimlesin palaval päeval uudistesse kogemata tukkuma, niiet siniliginemise varem ei kuulnud näpud juba kõrgedest kinnisasised. Minu rohkem kui 100 aastani, mis visam, kui hundil ei saaks sulle maitsema. Mis koguse minu surmast saaksid? Peale selle olen ma kurjal nõiduse väel vähiks moondatud inimene, Bay vähivend ära pahaks pane, kui ma sinu palvet kuulda võtta ei tohi. Mina omalt poolt laseksin sind sedamaid valla. Kui mul Tiige naine ei oleks, kes mulle liiga teeks, kui ma tühjagi käega koju läheksin ja pealegi tunnistaksin, et suure õnne saagi käest ära lasksin minna seda tarvis naisele kuuluka. Oh, kus sa, vennike minu naisega avalust teaksid, kuidas tema, minu hinge tagant kõik saladused oskab välja kiskuda, siis räägiksid sa teisiti. Mis ta libedam eelitustega välja ei saa, seda kisub Takkigedustega. Nõnda, et minul iial võimalik ei ole midagi tema eest varjul pidada. Narmaskülamees üldse nende seltsis tuledki naise pilli järgi tantsima peavad ja kahetsen sind selle pärast kõigest südamest. Aga paljas kahetsus sinule midagi, näiteks tahan ma selle eest et sulle minu lahtipäästmise ees amm toon viskas naise tigedust, võid lepitada. Ehk ma küll sinule väikenein olevat. Siiski olen ma vaev pooles sinust palju vägevam. Niisugune asi sul võimalik peaks olema, et mul naisega sinu pääsemise pärast tüli ei tuleks, päästaksin ma sind silmapilk valla. Missuguseid kalu su naine kõige enam armastab? Seda ei tea ma isegi. Ja, ja iseenesest ei ole minu arvates ka lugu, kui mullaga värskeid kalu temale viia oleks, et ma tühja käega ei peaks tagasi minema, kõne oma mütsi ja jõekaldale maha. Kübar, kalu täis. Nõimet ongi kübar, guug jaanikaladega täidetud. Sellest pisikesest tükist näed seal minu väge ja võid nüüd nimetatud käsu abil iga päev oma küla täita. Peaks mõni muu soovimine meelde tulema, siis pead mind asjatalitusele abiks kutsuma, süüa jõkke, vähk vennike, urkast must mees kõrkest, siis olen ma seda võid sinu kutse peale seal. Siiski kinnitan sulle või sa kaval mees, tahad olla, siis arvake mehele tänasest juhtumisest oma naisele, mis sule enam kahju, kui kasu saaks tooma ja proovin nii pikalt kui võimalik saladust naisest maju hoida. Tänan sind rähk kalade ja lubamise eest. Ruttan nüüd koju. Oo, kus sul on tänarhke kalasaak olnud. Vaata, kullake, mis hea õnn sul on, kui minu soovimis täidavad. Mees beer Kelly lugu, see on paremat toitu mulle enam ei jõua lauale tuua punnid, kalaraipeid. Mulle Leilaks läinud süda ei taha enam toeta juba nädal aega ainult kala ja kalaga. Mis sa siis kalade asemel istud? Värske lihaga keedetud leem ja sealiha oleks mul ikkagi geen ammuka mööda. Peab püüdma Su himustumist toita. Vähk lenniki urkast, must mees kõrkjast. Mis sa tahad, vennike? Ei, mul omalt poolt ei ole küll midagi tahtmist. Aga minu naisele ei maitse enam värsked kalad, ta igatseb teist toitu. Toitisi naine siis igatseb värske lihaga keedetud leent ja sealiha. Mine koju ja koputa igal hommikul kolm korda väikese sõrmega söömalaua külge ja ütle keskides värske lihaleem ja sealiha lõunaks lauale siis peatse soovitud rooga saama. Palun sind, ära lase ennast naise himude sulaseks teha, muidu viiksid sa hiljem kahetseda, kus kahetsus enam ei aita. Värske lihaleem ja sealiha lõunaks lauale. Ei tea, kas vähilubadus seekord tõesti tõeks läheb? See aeg, mis meil täna laual on, küll sa oled ikke kullatükke. Kes sindrinahk iga päev värske kögaleen ja sealiha jõuaks ja mul ei ole see küll võimalik, sest süda seda enam ei taha vastu võtta. No mida sa siis himustaks? Hanepraadi ja magusat? Mis siis nüüd saab? Tuleb jälle vähki paluda. Mähkme vennike, urkast, must mees kõrkjas. Mis sa tahad, vennike? Ei, mulle omalt poolt ei olegi midagi tahtmist. Aga minu naisel ei maitse enam värske liha keemiasealiha, vaid ta himustab teist toitu. Mis naine siis nüüd himustab? Hanepraadi ja magusat kooki? Line koju? Naise soovimised peavad sedamaid väide minema, ilma et sinul sealjuures midagi suuremat oleks tarvis teha. Kas tõesti läheb vähilubadus tõeks, ilma et mina midagi tegema peaksin? Lõuna juba käes, laual pole veel midagi näha. Ko imelik praad ja magusad koogid laual. Ei, need viimasel haaval kogunisti aed, road laual seisavad. Ei, kollane, ainukene võimas olemegi mõelda. Muidu läheb veel kõik hea. Mis. No ja küll vaatan su ühelegi hingelisele küssa. Ma püüdsin mõne nädala eest jõest suure vähi kinni. Ja tema rääkis inimkeeli ja lubas kõik minu soovid täita. Uima ta ainult ette tagasi laseb. Tassidest, mis meil siis nüüd enam viga, kui sul niisugune abimees on? Ühte hanen paremal viisil elama hakata. Mina põlgan juba ammu neid talurahvariideid ja sooviks. Sooviksime endale uhkemat emanda ülikonda, millega Mulle emanda riided. Ei, ei, seda ma ei või. Muidu hiva kiigob tülitada minema, ütlesin sulle. Vähk veinike urkast, must mees kõrgiast. Mis sa tahad, vennike? Ei, minul omalt poolt ei ole midagi tahtmist. Aga minu naise soovimistel ei paista lõppu. Ehk tal küll iga päev hanepraad ja magusad koogid laua peal seisavad siiski leppida enam heade roogadega. Mida ta siis tahab? Uhkeid emanda, riideid, endiste hilpude asemele. Mine koju, sinu naise soovimine peab täide minema. Tänan sind, vähk ma hakkan kohe kodu poole minema. Ja talitus nii hõlpsalt korda läks. Ei tea, kes uhke müsti rahvas küll olla võiks, kes sealt tuleb. Temal, meil see Darrasse võiks olla. Oo see luu endo emondaks tõusnud, ma olme. Eks ole meil nüüd õnnepõli käes iga päev hanebraadio magusad koogid laual ja sul endal uhked emanda riided seljas. Nojah, vaata, ma olin lugu igapidi järele mõtelnud ja leidnud, et meie elu sedaviisi pikemalt edasi ei või minna. Uhked emanda riided, praad ja magusad koogid ei mahu enam talupoja hurtsikus. Rääk peab meile mõisa muretsema, kus ma iga päev proua viisil elada võiks. Kas sa tahaksid, et ma kohemaid jälle vähile sinu soovimist läheksin pajatama? Seda ei võima mitte mina, olen nüüd emand ja sina pead minu soove täitma. Vähk, vennike, urkast, must mees kõrkjast. Mis sa tahad, vennike? Mul ei ole küll midagi tahtmist. Aga minu naine ei ole hea emanda riietega enam pikemalt rahul. Mis uudist? Naine nüüd, iga naine igatseb proua nime ja uhked mõisad. By vähivend. Ma pean sinule ausalt tunnistama, et ma oma naisele ühel õhtul jutustasin sinuga kokkusaamisest. Maise soovimised ei andvad nüüd sinna enne rahu, kuni teised kõik senised õlle olete ära kaotanud. Siiski võid sa sel korral rahuliste koju minna. Maised tahtmine peab täide minema. Puhkemõis seisab rohuaeda uhke ema. Siis riides nüüd oli minu soovimised täidetud. Ma tänan sind ja sinu abimees. Mu enda laulatatud abikaasa ei juhtu, et ei tea kohe, mis teha. Mul on nüüd armas kallis, naini roogade pärast pole ka enam. Murret kuule meheke, minu süda ei anna ikka maa, tahaksid sa mu vägeva vähiabiga? Jumalaks, tõstaks? Peast jumalaks vat tõmbab rattale. Rebi võid. Mina dünaami õele ei lähe. Küll. Ma käsin sind. Lähklenice urkast must mees kõrklast. Vähk männike urkast, must mees, kargiast. Mis sa minust tahad? Ei, minul ei olegi midagi, tahtmist jah, aga naine ei anna mulle kuskil rahu. Metrodossis veel himustab naine või naine, naine. Naine. Kuuldemängu vägev vähki ahne naine tegid 2001. aastal koos valmis Tallinna Pedagoogikaülikooli raadiorežiitudengid ja Eesti Raadio seadis ja lavastas Mihkel Kumari. Osades Helene Vannari, Tarmo Männard ja Raivo E. Tamm.