Tere päevast ja rõõmsalt kaasaelamist oma perekoolilastele. Isegi kui teil parajasti pole sugulastest kooli, üldse on esimesel septembril ikkagi jääv tähendus meie kõigi jaoks kunagise pika konarliku koolera ja on aeg lihvinud parimaks teeks su elus kõige rangemadki õpetajad paistavad tagantjärele peaaegu Hinglitena ning oma hallipäiste klassikaaslastega kohtudes olete omavahel ikka poisid ja tüdrukud. Panustame meiegi täna siin päevade ees sügishooaega, lootes oma kuulajaile muu jutu sekka tarvilikku õpetussõna poetada. Meil ei ole kõik meie autorid suvest tagasi, aga küll nad tulevad. Seni võiksite toimetusele teada taanda, mis teid huvitab. Nagu ikka, püüame ka edaspidi seda saadet teiega koos teha. Aga et õige peatselt seisab meil kõigil ees väga tähtsa otsuse tegemine, siis on tänases jaga järgmises päevade ees Euroopa Liiduga liitumise teemadel pikem arutelu. Mina olen linna, kus ma muusikat valib saatesse virve Kulver ja kohe annab kolleeg Tõnis. Mul on teile ülevaate seekordse päevade sisust. Kooliaasta alguse puhul on meie esimene jutuajamine Tallinna Pedagoogikaülikooli professori taimi tulvaga. Rubriigis Elujõud vestleb Peeter Hein näitleja Meeli söödiga. Ja seepeale tulebki Euroopa Liidu teemaline arutelu professor Janno Reiljaniga. Saate lõpuosas tervitab proviisor Kaljo Mandre kõiki loodussõpru. On ka videviku tutvustus ja mõistatuspäevade toetatakse ravikindlustuse eelarvest. Tere tulemast laevade saatesse, Tallinna Pedagoogikaülikooli professor, taimi, tulva täna on esimene september, seetõttu kõigepealt palju õnne teile uue algava õppeaasta puhul. Aitäh, ja ühtlasi soovin kõikidele kuulajatele tänasel tarkusepäeval ja teadmistepäeval ning üleilmsel rahupäevade väga suurt teadmistejanu meelekindlust ja kahtlemata rahu südamesse. Teie olete Rile ellusuhtumise suur eestvedaja poolt ja mis soovitab inimesele eluaeg õppida ja ma arvan küll, et teid pooldajaid on veel palju teisigi, kuid olen seda eluaegse õppimise ideed kandnud iseendas ja seega võin täiesti kogemuslikult öelda ja seda propageerida ka kõikidele inimestele, kes siis elu esimestest päevadest kuni niikaua, kuni, kui meil vähegi seda võimet on võimalusi antud. Ka üsna hea näide selle kohta, kuidas inimene tõepoolest õpik eluaeg ja mitte lihtsalt seda elutarkust, mida me niikuinii õpime, vaid ikka tõeliselt uusi asju siin elus tegema. Kui nüüd vaataksime tagasi teie ametiteele, siis esimene samm pedagoogikarajal oli teil päris väikest. Ja ma olen pedagoogikaülikoolist alustamas nüüd 30 kolmandat õppeaastat ja alustasin tõepoolest kõige väiksematega, sest ma ise olen lõpetanud sama ülikooli tookord siis tudi nimega küll algõpetuse, pedagoogika ja psühholoogia erialal ning tulin ka tööle sellele erialale. Esialgu olin pisut, tookord sai nimetuse all tunnitasu alusel algõpetuse erialal ja pärastpoole juba koolieelse kasvatuse valdkonnas ning olen olnud 13 aastat. Tere selle eriala juht ja edendaja ja arendaja, nii nagu ma seda olen osanud heaks pidanud ja olen saanud oma võtmistesse tuge oma tublidelt kolleegidelt, sellest on nüüd siis 12 aastat tagasi, kui pedagoogikaülikoolis avati sootuks uus eriala ja jälle olite teie sealjuures. Sedapuhku juhtus küll, et nagu nüüd öeldakse, et õigel ajal peavad olema õiges kohas ja kui see eriala avati, ega see mulle erilist rõõmu ei valmistanud, kui paluti mul hakata seda eriala juhtima, sest ala oli ju täiesti tundmatu, too, ei olnud selle kohta olemas ka mingisuguseid Ta kavasid ega kogemusi välja arvatud muidugi kodumajanduse instituudi poolt alustatud sotsiaalassistentide koolitus Eestis alates 35.-st aastast, sealt nende vilistastelt ja too kordsetelt õppuritelt oli siiski ka üht-teist võimalik kõrva taha panna. Jutt on meil. Erialast, mis algselt kandis siis nime sotsiaalpedagoogika ja aasta pärast ikkagi sotsiaalteeks muutus, kuivõrd sotsiaaltöö hõlmab endas laiemaid põhimõtted kui üksnes sotsiaalpedagoogikaga. Te peate olema julge inimene, kui te sisse tallatud, mis teile ju täiesti selge oli, eks ole, see eelmine töö võtsite ette. Nonii, uue asja, mille puhul ei olnudki õieti palju kuhugi vaadata ega millelegi toetuda, meil Eestis oli ju neid inimesi väga vähe alles jäänud, kes sedasama Ki eriala siis eesti ajal olid õppinud, nii et kusagilt peab see julgus tulema, on see kodust, on see teie iseloomust? No ei oska seda kohe öelda, sellepärast et niisugust riskivalmidust ja võib-olla ka seda uuendusmeelsust on olemas ja mis puutub kodusse, mis kahtlemata igale inimesele tema eluks vundamendi loob, siis olen küll oma väga armsast ja väga kõrge vaimsusega kodunt saanud kaasa niisuguse teha tahtmise ja võimalik ka, et töökuse ja võimalik ka selle, et kui arvatakse, et sa oled selleks suuteline, et peaks julgema võtta. Ta vastutust minu meelest oli, nagu see kõige suurem väljakutse praegusele uue eriala loomise juures, teiste inimeste usk toetab meid palju. Ja kahtlemata ja väga tähtis on, mida ma kaalun kodunt kaasa saanud sellise suhtlemisjulguse ja tahte uskuda ja usaldada oma kolleege ja selline tubli võrgustik on mul kogu aeg olnud ümber ja on olnud õnn töötada tõesti niisuguste tublide inimestega, kes on ka samamoodi innustunud, nii et eriala alustajatestasi ole nüüd eriti palju enam järgi jäänud, kes on läinud nendele erialadele ja kohtasime ju väga suuri raskusi ja kõik ei pidanud lihtsalt vastu, nüüd on eriala päris kõvasti laienenud ja Ta on tulnud uusi kolleege, kellest suur osa on minu Ta õpilased. Sotsiaaltöö erialal on pedagoogikaülikoolis olnud juba mitmeid aastaid ka hästi suur konkurss, kuidas elastel, sellel aastal oli ka päris suur konkurss ja, ja siin näiteks, kas oli see neli või viis aastat tagasi, kus oli 35 inimest ühele kohale, mis oli kõige suurem konkurss kogu vabariigis? Eriala on kahtlemata populaarne ja tänavu võtsime vastupäevaõppe üliõpilasi ja võtsime vastu kaugõppesse magistrante ja doktorante, nii et kui alustasime sellega, et võtsime vastu ainult 20 üliõpilaste tookord ei olnud veel riigieelarveväliseid kohti, siis praegu oleme ikka väga kõvasti laienenud edenenud ja ma arvan, et, et sellest on kasu kogu Eesti sotsiaalsfääri edendamisele tervikuna, et me oleme suutnud hakata koolitama sotsiaalsete töötajaid mitmel erineval tasemel ja küllap see annab lootust. Meie saate kuulajaile ja vanemas eas inimestele üldse, sest eks see Mismoodi me elame, kuivõrd me abi vajame, seda me täna ju ei tea ja kui meil on olemas inimesed, kelle poole pöörduda, asjatundlikud inimesed, väljaõppinud inimesed, siis ei tundu võib-olla see eesootav aeg ka nii hirmutav ja üleüldse olete teie ju püüdnud oma töödega küll raamatute näol, küll esinemistega mujal süstida inimestesse süda, et ega see vanapõli ei pea olema mingi mingi vilets ega vaevaline, igas eas on omad rõõmud ja mida aktiivsem inimene ise on ja mida rohkem on ta valmis sellest elust ise võtma ja andma ka, muidugi teistele siis seda rõõmsam see elu on. Teil ongi nüüd üsna hiljaaegu ilmunud selleks uus raamat. Ja selle raamatu pealkirjaks sai väärikas vananemine, müüdid ja tegelikkus ja selle raamatu kirjutasin koos oma kolleegiga, kes on tütar, intiira, Wiiralt, kes on teinud ennast ka nende küsimustega heaks asjatundjaks, on valmistunud sotsiaaltöötajaks meelia õppinud tegevustele pead veel Soomes ja päris hästi orienteerub praegu psühhiaatrilise sotsiaalvaldkonnas ja see on just see valdkond, mis inimesi siiski vanemas eas võib hakata vaevama. Siin on mäluhäired ja siin võib olla mitmesugused muud vaimse terviseprobleemid ja nii edasi, nii kahtlemata meie eakad on ju väga rasket elu elanud ja sellepärast on nendele probleem aga väga palju. Ühelt poolt vajavad nad tõesti väga palju abi, kuid teiselt poolt on nad ressurssi ühiskonnale. Nad on aktiivsed toimekad, õpivad vanemas eas veel juurde, uusi asju hakkavad tegelema sootuks uute aladega, nii et tuleks näha eakate inimeste nii-öelda kaksikrolli, et ei ole põdurad abivajajad, vaid võivad olla ka tegusad. Kahjuks ühiskond, Eesti ühiskond seda veel õieti mõistnud ei ole. Minul on ka selline tunne, et sellepärast ma nagu natukene välja kutsuvadki, arutasin seda ka kolleegidega, et milline see pealkiri võiks olla, et just rõhutamaks seda väärikust ja teadupärast liiskonna psust näitab just see ja tema eetilisust, kuidas suhtutakse vanematesse inimestesse ja meil on ikkagi päris palju seda tõrjutust ja hoolimatust ja eemale tuss nähvad vananevate töötajate puhul töökollektiivides, aga ka täiesti meie ümber igapäevases elus, sest tööelus on juba üle 45. eluaasta ka raske töökohta saada, kui juhtub nii, et on töölt koondatud või millegipärast on jäänud ilma tööta inimene ja sellepärast on need tõsised probleemid. Seda võiks kohe julgesti nimetada ealiseks diskrimineerimisega, mis meil siin toimub. Jah, meie ise veel ei oska seista nii väga enda ees nagu muu maailm, seda on õppinud tegema ka ju meil see rada tuleb ikka ka läbi käia ja paistab, et meie eakad aga siiski juba hakanud võitlema omaenesemääramise eest ja nende minateadvus on kasvanud, nii et ma usun küll, et siin seisavad paremad ajad ehk ees ja tuleb olla lootusrikas tuleviku suhtes, et ei saa arvata, et kõik aina halvemaks läheb. Tulva-d ja töö tulemused on tõesti märkimisväärsed. Te olete tegelikult kaks korda doktorikraadi saanud ja see teine sotsiaaltöö alane on pärit mitte Eestist, vaid hoopiski Soomest. Te olete jõudnud hästi palju teha, kust see jõud kõik pärit. Ta on nii raske sellele küsimusele vastata, sest et ma ei arva, et siin midagi erilist on, sest kokkuvõttes on ju inimeses kõik tempereeritud tema omapärast ja see vundament, mis saadakse kodunt, see elu jooksul areneb edasi ja ma arvan, et mida rohkem inimene teeb, seda rohkem ta suudab. Ja kui arvata, et me teeme vähem, siis seda vähem hakkame edaspidi hakkame ka leppima. Ma olen alati püüdnud endale küllap kõrgeid sihte seada ja enamuse neist olen ka saavutanud. Kahtlemata on ka minul olnud ebaõnnestumisi, nagu kõikidel inimestel meie ümber on, aga olen püüdnud olla toimekas ja ma veel kord rõhutan, et see ei ole võimalik ainult üksinda, väga tähtis on ka niisugune kodu ja pereelu ja väga tähtis on see, et kolleegid on toeks ja nende ideedega kaasa tulevad. Üksinda ei tee tänases maailmas enam mitte midagi, vaja on ikkagi niisugust suuremat jõudu, kui palju on teie saatuses osa teie lapsepõlvekodul kurenurmes? Sellel on kahtlemata väga suur osa, kõigepealt muidugi on see kodu seal kurenurmes olnud väga kaunis looduslikus kohas kahtlemata. Ta on ta olnud väga rahulik ja turvaline. Minu ema on olnud minu esimeseks õpetajaks. Ta on hästi suure vaimsusega, hoolimata sellest, et tal tõesti kuus klassi haridust on, ta õpetas lugema, õpetas huvi tundma kirjanduse vastu, õpetas hoolima inimestest ja arvan, et see on väga suur olnud väga suured väärtused, mida ma olen oma kodunt kaasa saanud, nagu ma ikka ütlen, et ema kaotusega lõppes minu lapsepõlv ja isa kaotasin alles tänavu kevadtalvel ja isa suutis siiski elada üheksakümneaastaseks tehes ka kogu elu väga tublit tööd ja ma arvan, et need minu mõlemad vanemad on selge talupoja mõistusega läbi löönud ja väga rasketest tingimustes suutnud ka lapsi koolitada, nii et ega see kerge ei olnud, olite ka ju ise väga tubli, kui te õppisite ja tudeng olite, siis samal ajal töötasite ja ma arvan, et praegu tänapäeval ka väga paljud töötavad, sest et ei ole võimalik lihtsalt toime tulla teisiti ja, ja kuna mul oli omandatud ka meditsiinialane haridus, siis mul oli tõesti võimalik töötada laupäeviti ja pühapäeviti. Valveid ja, ja niisugused paindlikud graafikud olid tol korral küll ka täiesti võimalikud, nagu ka praegu ja see on mind väga palju aidanud elus hoida, andnud ilmselt usk oma jõusse. Nähtavasti Kased, küsin teilt lõpetuseks veel, kuidas kujutate ette oma pensionipõlve? Ma arvan niimoodi, et tuleks mõelda nagu niiskusele liivale üleminekule pensionipõlve, need vähendada töökoormust, sest ma olen kogu eluaeg väga palju töötanud ja ei ole ka eriti hoolinud puhkustest. Aga ma olen sellise elustiiliga ja, ja see kuulub minu juurde ja ma ei tee sellest mingisuguseid numbreid, aga ma arvan, et mul on kirjutamata veel väga palju mõtteid, mida võiks ehk kirja panna. Ja meil on väike suvekodu Laulasmaal. Ma kujutan ette, et. Mulle on see uus ala minu jaoks just maal tegelemine ja aiapidamisega tegelemine, millest ma küll praegu eriti väga suurt midagi ei tea, aga ma armastan loodust ja armastan inimesi, ma loodan, et nad käivad minu juures ikkagi, nagu nad praegugi on käinud ja samuti tunnen väga suurt heameelt ja rõõmuga oma õpilastest, sest näiteks kasvõi uue eriala avamisel me õppisime koos õpilastega, nii et ma Ta on sellele kui loomulikku eluetappi ning usun, et ma suudan olla tegev ning aktiivne ka sellelt täiesti loomulikul eluperioodil. Inimese elu kulus. Ja aitäh päevadesse tulemast, proua taimi, tulva ja jaksu ja jõudu teile edaspidiseks, aitäh. Päike loojub meil läände, loojub läände, ei põhja läände. Nixon viie. Mul säärde. Nii mitu naela on kui kartul, Eretud, kartul hõre, kuid paar, miks talvel Sontar? Päevad. Ta ei taha ju rohkemgi. Kuivati ei vastanud, leina ei saa. Sest kõik see on palju vaatamata. Plaati saab muuta ainult preilid. Küllap tuleb aegrida Oskar ju neile vastandada. Mis? Ta, mis ta ujuda Miks on aga? Ta jõuab Tiina ju rohkem kui paati juhatust leida, hoida, et mitte, on paat. Mis ta nimi on taevas? Taevas vinni on taevas, pitsati karud ei idalaevas. Miks on nii? Võivad temast ei ta miks? Vaatamata? Ja nüüd head kuulajad, on teie külaliseks näitleja Nely sööt. Tere tulemast päevadee stuudiosse. Kas me alustaksime võib-olla millestki kaugest ja ilusast ja, ja noorusest? See oli 61 või kui te astusite professionaalse näitlejana lavale? Ja see oli 61 ja siis ma lõpetasin Panso kooli esimese lennu ja siis alustasin Draamateatris. Ega te vist ei kujutanud algusest peale ette mingit muud elukutset? Jah, see on naljakas küll, et, aga kuna ma olin selles keskkonnas ja, ja siis ma tõesti ei kujutanud ette ja minuga juhtus niisugune asi, et ma esimesel korral ei saanud sisse sinna teatrikooli ja siis siis ma mõtlesin elu läbi, et ega enam kuskile mujale no ei kujutanud, et praegu ma mõtlen, et nii palju huvitavaid kohti on ja elukutseid ja kõiki, et aga kuidagi oli nii klammerdunud sinna suurune vanaisa ja ema, mõlemad olid näitlejad ja nende sõbrad. No see oli niisugune nagu suletud ring kuidagi näitlejatel nagu on tänapäeval võib-olla natuke lahtisemat, aga on, on ikka ikka puutud kogu aeg selle ühe ringiga kokku ikka ainult näitlejad, näitlejad ja, ja siis kujutabki ette ainult ainult seda, seda elu. See oli huvitav. Tegelikult kui te alustasite kuuekümnendat aastat, siis oli ühiskonnas nagu vabanemine ja. Noh, sellest ma vist tookord ei saanud midagi aru saada, aga huvitav olid või teatris selles suhtes, et, et väga tugevad näitlejad olid seal, et lihtsalt nende kolleegidega koos töötada, see oli ikka väga õnnelik aeg selles suhtes hirmu nahka ka. Arva ei osanud nagu hirmu tunda, lihtsalt vaatasid suu lahti ja, ja imetlusega ja tundsin ainult rõõmu sellest, et niisugused näitlejad on ja muidugi see ka, eks ole, et, et kui ma olin selles keskkonnas, siis ma hakkasin väga varakult käima teatris ja siis ma peaaegu et kõik etendused ikka 10 20 korda sai ära vaadatud ja, ja nautida. Teil tuli selle pika karjääri jooksul ette küllalt palju väga suuri rolle, olulisi rolle, mida neist tasuks meenutada praegu. Mis mul lemmikud on olnud muidugi väga õnnelik olin ma selle üle, et me kohe päris alguses sain Pansoga teha inimeses ja jumalas rammil tantse ja see on mu üks lemmikjäänud jäänud kogu eluks ja, ja siis noh, väga huvitavate lavastajatega on elu mind kokku viinud shopiiroga, ma olen teinud lavastuses kolmes ões. Jaa, jaa, elavas laiba asja kahekesi kiigel on aga mulle südamelähedane olnud. Puhastuses tegin esimene kord mängisin Leo Kalmet lavastas ja teinekord Raivo Trass lavastas, nii et see, see oli tore ja oh, ma ei oskagi praegu niimoodi meenutada. Nii palli õnnelikku ilusat tööd on olnud. Aga see film pihlakaväravad või et see jäi teil nagu episoodiliseks Ja selle kohta heina mandri kogu aeg tegi nalja, et sa teed kaks filmi korraga, esimese ja viimase. Ma olen niimoodi natukene mingisugustes episoodides ka kaasa teinud, aga aga see oli jah, niisugune suurem töö välja Käsper ikka. Aga tema lahkus meie hulgast ja ja nii ta jäi. Selle kõrval mahtus teile väga palju jutele esinemisi ja ja raadius. Ja ja seda küll eriti alguses, noorusaastatel oli see, siis oli hästi palju tehti telelavastusi ja seal ma päris tihti mängisin. Kuidas pensionile jäämine teile tuli, oli raske? Vahet selle pensionile jäämisega nii nagu eesti talvedega, et, et sa tead küll, et ta tuleb ja, aga kuidagi käes on, siis on ikka väga ootamatu asi ja eks ta niimoodi kuidas võtta, raske, et ma olin ju üle 40 aasta ühes asutuses draamateatris mängisin ja, ja kogu aeg selles ringkonnas ja selle kõrval olin ma koolis teatrikoolis õpetaja 13 aastat nihukest väikeste vahedega. Ja siis noh tead küll, et eks ükskord lõpeb see asi, aga kui ta lõpeb, siis no eks ta ikka raske on küll niisugune ootamatu, et äkki ise tunned ennast, et oled veel täiesti võimeline tööd tegema ja tahad tööd teha ja ja siis äkki saad aru, ega sind ikka vaja enam ei ole ja sa oled vana ja ja las noored teevad ja, ja muidugi see see koju jäämine noh, peaasi, et inimene ei jääks niimoodi koju nukrutsema. Alguses, ma mõtlesin küll, et, et, et küll ma lähen siis ja kui ma kuskilt ikka mingisugust tööd saan ja, ja niimoodi, et võtan ennast kokku, aga kui see aeg käes on, siis kuidagi oled käed rüpes ja noh, eluaeg ei ole käinud, kuskil ei ole olnud vajadust või, või noh, ei ole, ise on ka niisugune läheks ennast pakkuma või nii nagu praegu on moodne ütelda, et ennast müüma või, või niimoodi ja et, et siis on väga raske, aga ega siis siis ühel hetkel võtad ennast kokku ja mõtled, et mis siis on ja tutvusringkond on ju suur ja kellega läbi käid ja, ja siis lihtsalt teed suu lahti, ütled, et ma tahaks nagu veel mingisugust tööd teha ja küll siis õnnestub ka peaasi koju nukrutsema ja nii palju on noh, nii nagu ma enne ütlesin, et, et oled harjunud ainult ühe ringkonnaga ja mõtled, et ainult see üks, et see, see teater on ja kõik, aga kui silmad lahti hoida, see on niivõrd palju, palju toredaid asju, mida saab elus teha ja niikaua, kuni tervist on ja silmanägemine on veel niimoodi, et prillide kõne lugeda ja televiisorit vaadata ja ei ole abitu ja iseendaga hakkama saad, siis, siis ei saa ju tõesti mitte millegi üle kurta ja kui kodu on ja kui lähedastega ei ole midagi halvasti ja, ja siis siis on ju kõik väga hästi. Mõni kuu tagasi istus täpselt sama tooli peal Aarne Üksküla, kes ütles, et teda praegu üldse teatrisse ei tõmba. Tema tahab remonti teha ja süüa teha, raamatuid lugeda. Ja, ja ma arvan ka, et ega ma noh niimoodi ei, ei taha, et ma neid ilmtingimata peaks minema teatrisse või no kui ma, ma tahaksin, siis ma tahaksin tõesti, et oleks ka huvitav lavastaja ja väga huvitav materjal, aga niisugust ette, et ma ükskõik, mida läheks tegema, seda ma nüüd tõesti ei taha. Ja kodus remonti teha ja raamatuid lugeda ja, ja see on noh, kodu on mul üldse väga tähtis ja ma väga naudin seda, et, et ma seal saan jälle midagi värvida ja ümber teha ja, ja see asi on niisugune täiesti, täiesti minu hobi, nii et ma tunnen ennast väga hästi selle, selles suverbegib vatt, värvitakse ja värvisin muidugi minuga on niimoodi, et ma olen niisugune rahutu vaim. Oma koristada ka muidu eriti ei taha, kui ma siis mööblit ümber ei paiguta, et siis on ju palju huvitavam kaak midagi tegema. Ka suvel juhtus niisugune asi, et nii nagu ma teile ütlesin, et ma tegin suu lahti ja ütlesin, et ma tahaks nagu veel midagi teha, siis äkki juhtus niisugune asi, et siinsamas klassikaraadios olid head inimesed ja kutsusid mind siia nagu asendama, et väga paljud läksid puhkusele ja et ma siis teeks diktoritööd ja kui ma siis olin väga suure rõõmuga nõus, siis selgus, et ma pean ka operaatori tööd tegema ja kui ma siis mõtlesin, et no et miks mitte ja kui ma siis nägin pärast neid masinaid ja neid nuppe ja värke tuhanded asjad, see ikka ootavaga. Aga ma püüdsin sellest läbi murda ja, ja see asi oli väga huvitav muidugi minusugusele, kes üldse tehnikast mitte midagi ei tea. Ma mõtlesin, et ma pean ikkagi, kui ma juba ette võtsin, siis ma pean jagu saama sellest. Nii, et ma siis olin seal klassika, raadiost tegin neid hommikuprogramme. Ei, aga seal on väga mõnus töö muidugi. Et oled toredate inimeste seltsis ja toredat muusikat kuulad ja vaat seda ma tahan veel ütelda, et pidu on ju ka väga tore, et noh, välismaalt ma olen kuulnud isegi üks vanadaam hakkas 85 aastaselt klaverit õppima, minu meelest see on nii tore. Et lihtsalt see protsess või õppimise protsess, see on, kui sul on aega ja see on väga tore. Minule rääkis üks tuttav, kes annab inglise keele kursuseid ja ütles, et suurem jagu on seal. Nendest õppijatest on kuskil 70-l. Ja, ja just eks ma püüan ka siin korrata oma inglise keelt ja, ja otsisin igavese hunniku õpikuid ja, ja tegelen sellega, asi aga ka ja tuleb otsida omale siia siis mis on väga-väga hea stressimaandaja või depressiooni vastu, on pintsel kätte võtta, hakata midagi, kas noh, maalima kakas või pudelite peale klaasi peale või see on jah, imestusväärne, kuidas na pintsli võtad kätte, siis on kohe nagu maandab seal? Jah, nii palju pensionist kokku hoida saade pintsli ja värvipurgi hastaja siis läheb. Teil tuleb nüüd mõne nädala pärast sünnipäev, ma tahaksin teile õnne soovida. Teie külaliseks oli täna näitleja Meeli Sööt. Minu nimi on Peeter Hein. Õnnitlen teid veel kord ja kõike head meie kuulajatele. Ei siin ilmas mis kõik son, sell. On. Ta ei. Toonud. On seen? Suu siin. Silm. Kuid mees täna veel ei ole. Mees söödale. Väikse ta suure Rööka vaada jäid mõne hädas ja see märguta. Oh. Aegu ta tõi päi meist vooloosi ja Tuut. Toonud. Muide, CEO-d ja näeme, et Eestil Kui ta veel ei ole Tänaseks ühiskonnaelu kommentaariks ma palusin saatesse riigikogu liikme professor Janno Reiljani kõigepealt tere tulemast ja kuidas suvi läks? Tere päevast lugupeetud päevade kuulajat, suvi on olnud kuum nii päikese kui poliitika koha pealt, nii et sain naha pruuniks ja ka poliitikas saanud huvitav olla. Ja huvitavamaks läheb, eriti need kaks ülejäänud nädalat nüüd 14. tuleb ju Eesti rahval otsustada ei või jah, Euroopa liidule ja mul ongi siin ees ülevaade Euroopa Liiduga ühinemise mõjudest. See raport, mis oli läinud esmaspäeval riigikogus osutusel, võtsin sealt välja mõned küsimused, mis võiksid meie kuulajaid huvitada eeskätt sotsiaalküsimused. Minule jäi mulje, et see on nüüd küll üks valdkond, kus Eesti riik ei ole veel õieti oma sõna ütelnud. Eesti riik on kogu selle iseseisvusaja järginud liberaal, reaalset või isegi minu hinnangul teenikkond, võltsliberaalset poliitikat, kõik on pandud majanduse ja nahateenistusse ja inimene on jäänud sellest vaateväljast välja. Me oleme ennast harmoniseeritud Euroopa Liiduga. Majandusliku seadusandluse koha pealt me oleme päris võtnud üle paljud euroopalikud põhimõtted, aga sotsiaalvaldkonnas oleme praegust väga sarnane Ladina-Ameerika riigile, aga mitte Euroopa Liidu riigile, nii et siin on Eestil sisuliselt liitumisettevalmistused tegemata. Aga kuidas on võimalik siis niimodi liituda? Ega siis Euroopa Liiduga liitumine aitabki meil nüüd edaspidi seda sotsiaalvaldkonda arendama hakata. Kui palju on seda siis võimalik Euroopa liidu raames suunata veel seda sotsiaalpoliitikat, mis on justkui antud meie riigi kätte ja, ja on kirjas siin sotsiaalhoolekandeosas, et sotsiaaltoetuste ja pensionide suuruse osas Euroopa Liiduga liitumine iseenesest midagi kaasa ei too. See tähendab, et kõik jääb ikka siia meie endi otsustada. Päris nii see ka ei ole, on muidugi loomulikult OPA liidus regulatsioonidele erinev tase, üheton, direktiivid, mis kohustavad meid üle võtma neid norme täitma neid neid seadusi. Sotsiaalvaldkonnas on soovitusliku iseloomuga lepingut, see Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks, sotsiaalharta Ta on Riigikogus ratifitseeritud 2000. aastal juba kahjuks kaks eelmist valitsust, sotsiaalkindlustuse koodeksit, kus on juba kindlat selget normatiivid sotsiaalelu valdkonnas riigikogusse ratifitseerimiseks ei toonud ja selle tõttu on ka jäänud täitmata. Ja nii me kõlbame Euroopa Liitu ikkagi. Ei, me peame selle ja see meie valitsuskoalitsiooni üks punkt või koalitsioonilepinguks punkt, meie võtame ratifitseerime ka sotsiaalkindlustuse koodeksi hakkame järgima sotsiaalpoliitikas euroopalikke põhimõtteid kunagi, aga nüüd tuleb. See tuleb hiljemalt siis, kui me astume Euroopa Liidu liikmeks, kui haavas hääletab 14. septembril Euroopa Liitu astumise poolt ja meie esimesest maist 2004 saab Euroopa Liidu liikmeks, siis peame neid järgima. Püüame juba nüüd natukene järgida ja teatud mõttes Eestit. Normatiivid aitavad sel lihtsalt põhjusel, et Eestis on sotsiaaltoetused näiteks kas või vanaduspensionit allpool Euroopa liidu poolt määratud piire ka myya, näiteks miinimumpalka, kui on allpool seda piiri. Niisiis Euroopa Liidu Need normatiivid hakkavad sundima meil seda tõsta ka selle aasta esimese juuli. Pensionitõus tuli ju tegelikult Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuskoodeksi toel, see 100 krooni võimaldas hetkeks täita ta selle miinimumnormatiivi, tõsi küll, septembrist palgad tõusevad, ei täida enam venelased, tormatiivisi sunnib meid uuesti jälle, just nimelt selle koodeks sunnib meid uuesti tõstma, meie ütleme siis niiviisi liberaalseid poliitikuid, kes muidu leiavad, et pension võiks ka väiksem olla, nii et väga paljudes valdkondades need Euroopa Liiduga soovituslikud lepingud, mis me peame alla kirjutama, ratifitseerima. Need hakkavad siiski meie inimesi aitama ka sotsiaalvaldkonda. Tuleme korraks ka tervishoiu juurde, siis on mitmed sellised lauset kirja pandud, mis tekitavad küsimusi näiteks on, eks selline lause, et Euroopa Liiduga liitumine kindlasti kiirendab mõningaid tendentse, sealhulgas raviteenuste kallinemine. Praegu juba ollakse meil meditsiini abiga üsnagi hädas ja meie vanem põlvkond on ka suhteliselt haige ja, ja suure ravimitarbimisega. Siin on ka selline mõte, et ilmselt pärast Euroopa Liiduga liitumist meil teatav uus tasakaal tuleb leida tervishoiukulutuste vajaduste kasvu ja ravi kättesaadavuse vahel. See on keeruline lause, mida see tegelikult tähendab. Esiteks, raviteenuste kallinemine ja navi teenuste hind inimesel ei ole üks ja sama mõiste. Riigi osa vahepeal ja see on see, mis meist oleneb, kui raviteenuste hinnad mingil põhjusel Euroopa Liiduga ühinemisel peaksid kallinema, ma ei oska. Ma ei ole selle valdkonna spetsialist ja ma ei oska öelda, mis peaks neid kallimaks tegema, aga seal tunnustamisega seotud kulutused kõik langevad ära, kui me Euroopa liitu läheme. Abid saavad siia vabamalt sisse tulla, nad ei pea tegema kulutusi meie turule tulekuks. Sellisel juhul peaksid kulutused vähenema, mis alati võimaldab ka näiteks ravimite hindu alandada. Haviteenuste puhul, mis muidugi võib hakata mõju avaldama, on see meie arstidele tööjõu vaba liikumise tingimustes tekib võimalus ära minna välismaale ja selleks ka teevad ja selleks neid, et neid kinni pidada, tuleb neile kõrgemat palka maksta, paremat palka maksta Telemisse, kes olevat väga kvalifitseeritud ja hea tööjõud, et nad Soome, Rootsi, Taani ja mujale ära ei läheks, neile rohkem maksma hakata, kes ei tähendab tõepoolest selle kallinemist. Kuid see on väga hea, kui meie inimesed hakkavad saama paremat palka. Nüüd on testi riigi osa või riigi ülesandeks hoolitseda selle eest, et raviteenused oleks k euroopalikul tasemel saadavat. Loomulikult tuleb arvestada ühe asjaga, kui ravitehnika on kõik maailmaturult ostetud ehk sama hinnaga nagu lääneski. Kui ravimit tulevad maailma suurtelt KaPoatsioonidelt ja sama hinnaga nagu kõigile teistele riikidele, siis Eestil jääb alati raske ülesanne kuidasmoodi kooskõlasta, see ravivajadus ja teiselt poolt see võimalus, meie majanduslikud võimalused, kuid Euroopa liidus need võimalused suurenevad, mitte ei halvene ja kui me Euroopa liidust välja jääme, siis havi tehnika sellest odavamaks ei muutu, ravimid odavamaks ei muutu. Me ei saa vist lohutada ennast sellega, et me maksame õdedele ja arstidele ebanormaalselt madalat palka ka selle peale me Kristoga riik üles ehitada, nii et siin tuleb täiesti tasakaal leida, siis raportis on välja toodud palju selliseid raskeid probleeme, kuid raskeid mitte selles mõttes, et me ei peaks Euroopa liitu minema ja Euroopa liidus on nad raskemad kui väljapoole jäädes. Kuid siin on nimetatud seda, et mõnedki probleemid muutuvad teistsuguseks ja tuleb leida uued lahendused. Kindlasti tuleb leida uued lahendused ja võib-olla, et need ei ole ka ainsad, mida teie siin näinud olete, sest kui ikka inimesele on valida haigel inimesel on valida, kas ta võtab, saab odavat ja mitte nii kvaliteetset rohtu või peaks ta võtma seda kallist, mida ta endale üldse lubada ei saa, siis sel juhul valiks ta ju selle odavama ja võib-olla ka aparatuuri osas on, on seesama lugu, Te pole väga järsult ei saa ka siin niimoodi üle minna, et me viskame nii nagu põllumajanduses kõik üle õla ja hakkame otsast peale ja hoopis uute, ilusate asjadega, kellele on see jõukohane, kellel ei ole ja terve inimene võib alati otsustada niimoodi, et külme tasapisi, saame kõigi nende asjadega hakkama ka see, kellel on täna abi vaja, läheb ka selle peale mõtlema. Nõukogude liidus oli meil näiliselt ravimeid piisavalt, nii isegi nii piisavalt, neid lausa raisati Nõukogude liidus oli meil näiliselt piisavalt voodikohti, istuti tihti haiglas, mitte kolm päeva nagu nüüd või kaks päeva või vaid kaks nädalat selle sama haigusega kõik nagu oleks pidanud kindlustama meie inimestele väga hea raviteenuse ja pika aja nähtuseks, oli ka Nõukogude liidus Euroopa üks madalamaid eluga, eriti meeste puhul 64 aastat, naiste puhul 75 aastat tähendab näilisus kättesaadavusest ja tegelik kättesaadavust. Need on kaks täiesti erinevat asja. Paraku meie süsteemis on palju organiseerimatut läbi nähtamatust, inimestel ei ole kohad selgeks tehtud ja kas see annab sellise negatiivse hinnangu? Tähendab, kui me Euroopa liitu läheme, siis me samamoodi inimesi teadmatuses hoides või, või neid informeerimata deskogu sellest kohast, kuidas, mis midamoodi toimib. Sellised me edasi minna ei saa. Euroopas ei ole probleemid sugugi väiksemad ei kättesaadavusega hinna ja kõige selle koha pealt kuid seal on suudetud inimesele selgeks teha, kuidas ja misasi toimib. Ta arvestab sellega ja rahulolu on suurem. Kui tal on võimalik arvestada, kui ta haigus lubab sellega arvestada, kui tal on nii palju tervist ja nii palju eluaastaid, siis ta võib selle kõige peale loota. Aga ma räägin praegu meie saate kuulajate seisukohalt kellust, tänane abi vaja ja kellele see on kättesaamatu. Aga mis on viga või näiteks kasvõi meie tervishoiusüsteemis, arstid räägivad ju selgelt praegusel momendil tänu sellele, et õigel ajal või, või selle tõttu õigel ajal ei ravita ühte haigus, siis kui ta algusjärgus, siis kui ta on veel välja arenemata, jäetakse ravimata, ta lükatakse kuhugi edasi, lõppkokkuvõttes jõuavad need haiged, kes peaksid normaalselt vastuvõtule jõudma, kelle ravimine ei oleks kolm-neli korda odavam, jõuavad lõpuks haiglasse. Ja siis on nende labi juba laatasite ja kallis, kui lootusetu ja kallis see tähendabki seda, et selle süsteemi organisatsioonis ja põhimõtteliselt midagi viltu, kõik edasilükkamised teevad asja ainult kallimaks, loomulik ja sellepärast võtangi nyyd nii sellepärast raportisse fikseeritud. Me peame leidma selle tasakaalu. Aga see kõik võtab aega ja seda nüüd arvata, et meie vanem põlvkond ihkaks eriti tagasi nõukogude liitu ma ka ei usu, aga tuleme nüüd põllumajanduse teema juurde, ei tunne ma ennast küll selles väga tugevalt, aga ometi hakkas mulle silma selles samas raportis niisugune lause, mis tegi ettevaatlikuks. Pehmelt öeldes, siin on juttu sellest, et meil on läbi rääkimiste käigus omal ajal fikseeritud need baaspinnad, mis saavad toetust ja selle põllumajanduse baaspinna suurus ei luba kasutusest väljalangenud põllumaad taas kasutusele võtta. See on nüüd küll üks niisugune kuri lause, et kui me mõtleme selle peale, mida me näe, Lähme mööda Eestit ringi sõites, kui palju on seal haritud põldu, aga kui palju on jäänud sööti maad ja kui on lootusetu seda enam uuesti kasutusse võtta, siis küsiksin, mida nende maadega peale hakata ja, ja mis siis ikka sellest Eesti põllumajandusest. Ja võib-olla ma tuleksin siiski tagasi veel eelmisesse Te jõuate, tähendab nimetada kõiki oma vastaseid vana nõukogudekoha tagasi igatsedes, see on tõesti häbematus, niiviisi me kaugele ei jõua, et kui see, kes milleski kahtleb, on kohe stalinistliku koha tagasi ei igatse ja siis juba siltide kleepimine euro-vastasus tuleneb paljuski hirmust elu hammasrataste vahele jääda. Praegusel momendil on jällegi kuidagi, kas halvemolgi viisil on nagu elukene Air basse saadud pärast seda 10 ta väga rasket aastat. Nüüd kardetakse väga, et see Euroopa liitu astumine hakkab sarnanema selles samas Nõukogude Liidust, väljatulekuga ja kogusse nende muutustega. Siin tuleb siiski selget vahet teha nõukogude liidus me tulime välja, kõik kukkus kokku, kui Euroopa liitu me läheme, kokku ei kuku midagi, küll tuleb aga toetust ja abi meie elu ülesehitamisele. Tähendab, need on kaks täiesti erinevat asja. Need hirmud, tihti ülepaisutatud, kuigi nad tulenevad sellest väljatulekut, aga tuleme selle põllumajanduse juurde tagasi ka Riigikogus. Arutelul küsiti, et kas läbirääkija, et äkki oleks saanud paremaid tingimusi. Euroopa liit, too astumise ettevalmistamine ei olnud mitte läbirääkimiste küsimus, vaid see oli meie majanduspoliitika küsimus Eesti soovist saada Euroopa Liidu liikmeks, siis järelikult oleks pidanud 10 aastat kogu meie poliitika suunama sellele, et valmistada Eesti ette rahvaliitu astumiseks, et ta saaks seal kõige paremad tingimused. On teada, et enne liitumist on tootmise tase on see, mida hakatakse Euroopa liidus toeta, muud tootmist ei toetata ja see tähendab 10 aastat oma põllumajandust ei toetanud. Kui me lasime ehk 10 aasta jooksul siia sisse subsideeritud riigi poolt kinni makstud toodangu Lääne-Euroopast. Kui me selle tulemus on asi enam kui poole oma põllumajandustoodangust põhja, siis ei masse pärast imestada, miks tingimused meie liitumiseelsest tasemest lähtudes need kvoodid nii väikesed on. Läbirääkijatel ei olnud siin midagi teha, see oli meie niinimetatud liberaalse võltsliberaalse poliitik, ka suur möödalaskmine, mis läheb meil tõesti palju maksma näiteks kas või suhkrutehase ehitamiseks, suhkru tootmiseks. Suhkrupeedi kasvatamiseks oli 90.-te aastate alguses Eestis kõik ette valmistatud juba kahel 1000-l hektaril kasvatati suhkrupeeti siis riike leidnud seda miljarditelt investeerida suhkrutootmisse. Nüüd tuleb meil igal aastal maksta pool miljardit teiste riikide suhkrupeedikasvatajatele suhkrutootjatele, et need on lühinägeliku ühepäevapoliitika vead, mis tõepoolest meie tingimusi Euroopa liidus või meie olukord Euroopa liidus ei lase olla nii hea, kui ta võiks olla, kuid siin tuleb teha ühel asjal vahet. Need on kõik meie poolt tehtud vead, mis on senini tehtud ja nyyd ei muuda. Tahtsingi küsida, tähendab, mul on kaks küsimust selle asja kohta, esiteks, kas seda olukorda on võimalik muuta ja teiseks, kas siis ei ole meil liiga vara astuda Euroopa Liitu, jätkaks läbirääkimisi. Aga mis me jätkame, kas miski viitab sellele, et meie põllumajandus hakkab rohkem toetust riigilt saama, kas miski viitab sellele, et keegi suudab kehtestada tollid Euroopa liidu vastu? Miski ei viita ka sellele Euroopa komisjon seal otseselt hinnangut ja ma ütlen niiviisi olen selle hinnanguga täiesti nõus. Juhul kui me Euroopa liitu ei astu, on 2007.-ks aastaks veel 14 15 protsenti meie põllumajandust kadunud. Kas on võimalik seda Euroopa liidus olles muuta seda olukorda? Tähendab, vaadake, siin ongi seesama küsimus, et seal oleme meie juba asja juures otsustamise juures. Eesti mured ei ole ainukesena meie puhed kõigi liitujate riikide puhul, et 2007.-ks aastaks 2007 2013 hakkab pihta uus eelarveperiood, me oleme uue eelarve formeerimise juures kõik 10 liikmesriiki, põllumajanduspoliitikat arutatakse Euroopa liidus. Me oleme selle kujundamise juues mitte üksinda tundelised. Eesti pisikene Eesti oma mõne häälega ja mõne ametnikuga teeb 10 riiki on seal selles protsessis samade huvidega tähendab, on võimalik muuta ainult tõsi, selleks on vaja. Kust sa pead leidma põhjendused. Ja need põhjendused on ka olemas, millega hakata nende eest võitlema. Sul peab olema visadust, järjekindlust, sul peab olema võimet lobitööd teha, mõttekaaslased kokku koguda ja õnneks näiteks kas või tuleviku kondendi, küsimus, kas 16 väikeriiki leidsid 11 ja oma huvid ilusti ülesse ja tegid suurtele selgeks, et nii see asi ei lähe. Kui me oskame oma huvide eest järjekindlalt targalt seista, siis on Euroopa liidus sees olles võimalik midagi muuta. Ta Euroopa liidus väljas olles ei ole kindlasti võimalik midagi muuta, sellepärast poliitikat kujundavad teised. Meie oleme eemal. Lõpetuseks selline küsimus, meil käisid nüüd hiljaaegu just ju ka Euroopa Liidu vastased Inglismaalt ja mulle jäi kõrvu seal üks selline väljend, Euroopa Liit kutsub meid justkui titaanikule, kuidas seda. Alati on poliitikuid, kes tahavad millegi silma paista ja võib-olla ka kodumaa saared viienda järgu poliitik siis siia tulles võid, sa ei ole alati mängida või koguni loovat kantslerit, sellepärast ma ei imesta, et on sellised inimesed olemas. Euroopa liit ei ole puhub ammugi mitte katastroof ja Euroopa Liit on praegusel momendil väga kiireid ja jõulisi arengusamme tegemas. Laienemine annab Euroopa liidule uue arengu impulsi ja on kahtlemata riiki, kes sellest võidavad rohkem, kes vähem, tuleb tunnistada, Suurbritannia võidab sellest laienemisest vähem kui näiteks Saksamaa. Võib-olla seal on see muhe inglise Lordidel Euroopa liidus nagu üldse maailmas, nagu üldse elus peab tundma oma huve, et huve tuleb kaitsta. Muidugi püütakse, kõige parem oleks, kui sa oma huve kaitsta teiste kätega. See tähendab, et mitte, sai ässita Inglismaad laienemise vastu, vaid sa tuled, räägid siia eestlastele, et olge head, ärge tulge Euroopa liitu, minul sellest midagi kasu ei ole, mina pean hoopiski maksma, Saksamaa saab sellest suurt kasu või nad ei räägi sellest, nad räägivad uppuvast titaanikuste muudest selliste asjadest. Need ei ole tõsiseltvõetavad argumendid. Palusin saatesse taas proviisor Kaljo Mandre. Kõigepealt tahan küsida, kuidas teie suvilaid. Tänan küsimast, suurepäraselt, kõigepealt tervitan teid, lugupeetud ja armsad sõbrad, tõesti peab ütlema, et suvi läks nii ruttu mööda, ei saanud arugi juba september sügise kuu ja tahaks küsida teie käest, et kuidas teil siis ka Row kapid, kas on juba kuhjaga täis ravimtaimi, mida pika sügise ja talve jooksul kindlasti vaja läheb. Endale ja sõpradele on veel muidugi kuukene isegi poolteist ees, et võiks veel täiendada. Ärge unustage Sis Kibuise marju, mida sel aastal eriti palju tundub olema, pihlakamarju paistab, ei ole, aga katsume siis vähemalt kibuvitsamarju rohkem korjata. Muidugi igasuguseid juurikaid veel, ärge neidki maasise, jätke need aga väga vajalikud. Meie tervise parandamiseks on ju tegelikult ees pikk talv. Hädasi on, tuleb uksest ja aknast, ravimid on kallid ja ma usun, et siiski meie loodusannid ei ole mitte halvemad. Mina tahaks väga loota, et olete tervise juures ja loodus on see alus, mis võimaldab seda, katsuge siis ikka ise olla oma õnne, sepad järge siis külmetage ja olge siis tublid, et see aasta tuleks väga meeldiv ja tervislik. Tahaks väga, et nüüd, kes tunneb huvi eriti jälle ravimtaimede vastu, et võite minult küsida, mina olen jälle alates teisest septembrist tööpostil, see on punaendale 18 ravikeskus Pallo hommikuti teisipäeviti ja neljapäeviti olen seal üheksast 11-ni ainult sel aastal kaheksast. Kaheksas need tund aega juba tõmbasin tagasi ja tahaks, et me saaks selle paari tunniga natuke juttu ajada, kes huvi tunnevad, sest on viimasel ajal väga palju helistatud ja küsitud ja isegi kirju on tuld ja et kas ma ikka veel räägin inimestega ma hea meelega siiamaani igatahes on tervis vastu pidanud ja tahaks, et see uus hooaeg tuleks samaväärne, et inimestele tahaks ikka nõu, sest meile millegipärast ravim ta väga halvas tuntakse. Ma see suvelgi käisin mitmel pool ringi, oli siin mitmesuguseid koosviibimisi tõrvas, oli see loodusfestival Augusti kalur seal terve nädalpäevad olid ja seal tunti väga muret looduse pärast. Jäägu veel üks mets, oli see pealkiri, me teame juba mujal Euroopas on tõesti metsadega probleeme. Enam ei ole, meil veel on nii, et tuleks neid kaitsta, samuti on ka igasuguseid loodusande ravimtaimi, inimesed ei tunne neid ja hävitavad neid lihtsalt sihitult. Ma tahaks väga, et ka eelolev kooliaasta koolides loodusõpetus oleks, mitte viimases järjekorras, et noored õpiksid tundma meie loodust, meie ravimtaimi, meie tervishoiu, tahaks väga, et meie tervishoiuorganite haridusorganid, et need mõtleks sellele, et see ei ole mitte mingisugune viimane ala, vaid on siiski väga tähtis lõik meie enda huvides, nii et ma soovin teile meeldivat kooliaastat ja meeldivat terviseaastat kõikidele. Olge terved ja rõõmsad, sest rõõm tuleb meist endist. Ega me siiski ei saa rõõmu osta ega müüa, nii et palju jõudu teile, kallid lood, sõbrad ja kõik meie noored ja vanad. Videvik küsib, kuidas suhtutakse Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ja nagu oodata ongi, vaatab iga vastaja asju oma mätta otsast ning suhtumisedki on seinast seina. Ants Tamme juht. Kirja teemaks on omavalitsused oma vali juttu linna pensionäride ühenduse probleemidest Saaremaal asuva kõrkvere küla 550.-st aastapäevast ning Kaarmale peetud Aino ja Oskar Kallase päevast. Lapsepõlvemaalt on pühendatud Heino Kiige liigutavale mälestusteraamatule Kuresaapad. Jätkub kaaste võistlusele saabunud kirjutiste avaldamine. Seekord meenutatakse valimispäeval Venemaal 50 aastat tagasi. Eesti Draamateatri kauaaegse direktori ihuga murre teatrijutud on jõudnud Moldaavias ja Soome. Puuetega inimestepäevaga seoses on jutuni vastavateemalisest ümarlauast kui ka ratastooliklubipäevadest Võrumaal Rõuges. Asjatult mängijad annavad huvitavaid seenetoidu retsepte. Räägitakse taimede aedviljade raviomadustest ning gladi koolide paljundamisest. Meenutame, et toimetus ootab lugejaid kaasta võistlusi hindama. Alanud on videviku tellimuste vastuvõtt tulevaks aastaks. Ja ongi tänased jutud räägitud, kuulata jääb veel vaid mõistatus. Esitame teile pildi ühest väga tuntud koolist, kus algas palvusega. Küsime, mis kooliga on tegemist. Vastuseid ootame telefonil kuus 11 40, kas 59 kuus, 11 42 59 nagu ikka tunni jooksul pärast saarte lõppu. Ühtlasi ootame ka teie mõtteid ja ettepanekuid saate asjus ning küsimusi meie nõustajaile. Meie aadress on päevatee vikerraadio, Gonsiori 21 15, null 20 Tallinn. Lühike paks köster liigub kuulatale pinkide vahel. Nii äärmiselt lapsukesi. Nüüd oleme issandat oma jumalat laulus kiitnud nüüdanemiga palvetada. Kõigevägevam Jehoova annab ikka iga meie keisrihärrale ja keisriprouale. Mõisahärra leiab mõisaprouale praosti härrale ja praosti prouale joogi ja saada neid meie eluteel, et me oleksime usinad ja kasina, et me alati jääksime sõnakuulelik, eks oma leivavanemate vastu ja oma päevad mööda saadaksime hoolsasti tööd tehes jumalat paludes. Anna meile Annandlikumi. Aitäh kuulamast, tänase saate tegid Liina Kusma, Virve Pulveri Tõniste Irel. Ilusat suve lõppu teile. Udu vilmaadega. Kinni uks ei keegi, seega istun kambris, käin seega muremeheli, vaata põlevasse tulle. Läänemerd sõitnud meie ebakokku kogu kuudeks. Ja ta ajanurme, kool. Mälestuste. Meirma kokku kogu kimpudesse ja töö ja teineteise ritta. Suvi neist suid suvi eeskätt pärast kindlaid kimbu kastmeid sügissadul. Sagedane. Veel pisar pilgu halliks oleks siin tekiksid ka selle veel silmas ära. Ajanurme koitu. Mälestuste. Kaupu kogu impudeks natuuriga teineteise järel Ta heina, Hormeegoldu mälestuste märg seikleja. Meie oma kokkupuudet töö ja teineteise. Aja kultuurimälestistena. Mehirma kokku kogu impudeks teineteise järel ta ajanurme koltu hääles. Meil oma kaupu kogu tippudeks nad teineteise kallal. Nurme. Mälestistele. Ikka.