Päevast tali tulnud kinnitas täna hommikul esimene pilk aknast välja. Mis siin imestada, mullu samal ajal sõitsid saanid, sõitsid reed. Imestama panevad hoopis teised tõsielu tõigad. Kasu see, kuidas rahvusvaheline puuetega inimeste aasta on aidanud kaasa meie puudeliste ime tabasele tervenemise ja nimelt on tänavu paljudel senise puudeastme asemel määratud kergem. Samas on tekkimas üks uut nägemispuue, mis võimaldab näha ainult helget tulevikku ning jätab vaateväljast kõrvale oleviku, kus samuti leidub inimesi. Sealjuures tuhendati viisi lausa imetlusväärseid inimesi. Juba seitsmendat aastat tulevad toime 500 krooniga kuus ega tee märkamagi, et kõik hinnad on kerkinud. Ju pole nad hinnatundlikud. Aga mis puutub tulevikku, siis oleks. Selle tarbeks viisakam võtta sealt, kust võtta annab. Mitte kõige väetimatet, pealegi on prii. Hakkamisega juba piisavalt rahva meelt pahandatud ning suuringi kannatlikkus pole lõpmatu. Riigieelarvest räägimegi täna kõigepealt kommentaari palume härra Peeter Kreitzberg elt. Mina olen Liina, kus ma muusikat on valimas Kätlin Maasik. Ja kohe annabki sireli ülevaate tänase päeva tee sisust. Rubriigis Elujõud vestleb Peeter Hein ühe kunagise tuntud lauljaga. Oma elukäigust räägib proua Asta kiita ning kuuletega proua Astrid puu mälestuste lõpuosa. Doktor Peeter Mardna, räägi eriarstidest ja kardioloog Ülle Siimann annab Eluviisialaseid soovitusi südameklapirikete all kannatajaile. Saate lõpuosas on loodusravi minutit proviisor Kaljo mandrilt videviku tutvustus ja üks teade ja mõistatuspäevade toetatakse ravikindlustuse eelarvest. Alustame võidulauluga eelmise mõistatuse kiiremale lahendajale, härra Heldur Tuulemäele. Kui kodust kord laine, jah, ma. Ma, ma astusin sügise Q pisara, siis paisus mošee, nii. Ma kurb oli, minu sõda ja me mane ei tookord olid siin oma. Maastan tasa, siis värises rinne. Ja praegugi kosta mul kõrv kui laugusuks. Armastantsin. Ma ei tookord hoitsiin oma ma aastal tasa, siis värises rendi. Ja praegugi kosta mul kõrvus kui lausukest arr armastan sind. Mu jalg laias ilmas. Ta mõndagi ka juveeli, Supo hullem mu igatsus läinud, ta ihkab sinu. Ma kuulan siin söögiviilu kui lausuks, armastan sind. Mu neiu, küll sa ilu. Kui tasa värisev rinn. Mat kuulan siis viis viilu, kui. Veelo ta mune ei, ma ei näe. Küll õnnevärin, sõbrin. Või Ale, õrn, armas naine. Sol Õiscana armastan sind veel ootamas. Oma. Palusin ühiskonnaelu kommentaariks taas saatesse riigikogu asespiikri Peeter Kreitzbergi. Tõenäoliselt peaksime täna esmalt rääkima sellest riigieelarve esimesest lugemisest. Kuidas see riigieelarve nüüd teie silme läbi. No riigieelarve on üks kõige tähtsam dokument, mida riigikogu alati arutab ja see tekitab ka hästi palju kirgi. 100 protsenti on kindel see, et iga kord koalitsioon kiidab oma riigieelarvet ja seekord kiitis teda taevani, pidas väga tõsise paatusega kõne, kuidas aitab kõiki Eesti inimesi, vanureid, lapsi, töötavaid inimesi aitab Eestit arengus kõvasti edasi ja nii edasi ja opositsioon leidis, et, et see on kindlasti kõige viletsam eelarve, mis iialgi tehtud on, aga see on alati kordub niimodi. Eelarve puhul on kindlasti väga oluline tuua esile paar tähtsat muudatust. Esiteks see, et üksikisiku tulumaks on planeeritud 26 pealt 24 peale ja siin minu esimene vastuväide on kohe see, et miks kõrgepalgalistel peab hakkama langetama üksikisiku tulumaksu, kui meil on niivõrd palju raha vaja sotsiaalprogrammidesse Me tervishoid käib alla, ma ei arva, et need riigikogu liikmed Nad peaksid maksma vähem, kui nad praegu maksavad. Ja riigikogu liikmed ei ole muidugi kõige kõrgemapalgalised, neid on palju rohkem. Hiljaaegu võeti Eesti Posti 50 kaheksatuhandelise kuupalgaga inimene tööle. Noh, jah, aga on 200 tuhandese kuupalgaga inimesi ja veelgi kõrgemate palkadega, nii et tahakski teada. Jah, ei, see on nagu võõras võõras mure ja teine asi, mis nüüd uudne on see, et eelarvesse on sisse kirjutatud üle viie miljardi krooni abiraha, mis peaks tulema meile Euroopa liidust ja paljud vaidlustasid, et kuidas me saame selle kirjutada eelarvesse sisse, kuivõrd see sõltub ikkagi projektidest, kas me suudame kirjutada selliseid veenvalt projektid, millele antakse raha õigustatud etteheide ja see on õigustatud etteheide kindlasti ja kolmas moment, mis on ülitähtis, kindlasti on see tulumaksuvaba miinimum, tõuseb 1000-lt 1400 kroonini, mis on muidugi väga meeldiv jällegi, aga mina väidan jälle sama, mida ma ütlesin tulumaksu kohta ega kõrgepalgalistele ei oleks nagu vaja, seda tõsta ei ole vaja riigikogu liikmetel ja ei ole vaja isegi professoritel ja teistel, et me peaksime mõtlema ka selle peale, et riigieelarvesse siiski rohkem raha laekuks ja laekuks ikkagi nendest allikatest, kus nagu midagi eriti tunda ei anna, mingit kahju ei tekita, me ju teame väga hästi, päästeamet, tema rahalised võimalused vähenevad ühe kolmandiku võrra, kiirabil tõmmati raha maha, puuetega inimestel on raha maha tõmmatud, igal pool summad võib-olla polegi nii suured 10 või paarkümmend miljonit, aga seda enam oleks õigustatud ikkagi see, et me ei oleks kõikidelt maha rebinud seda üksikisiku tulumaksu. Peale selle näitas see ikkagi üsna selget suhtumist ka võtta sealt, kus on niigi vähe, kus on niigi õnnetud, tähendab see juba inimlikult ei kaunista seda riiki. No siin ma nõustuksin Eiki Nestoriga, kes ütles, et õnnistus Reformierakonda järjekordselt, et see on nende eelarve ja, ja rahvaliidu eelarve ta minu meelest küll ei ole. Res Publica kohta ei oska midagi öelda, sest tal nagu oma käekiri esialgu veel on üsna niimoodi paaritäheline. Me ei tea, kes ta õieti on, nii et tõesti probleeme nüüd sarvega tekib, tuleb teine lugemine, tehakse muudatusettepanekuid, kas nüüd võetakse arvesse ka opositsiooni ettepanekuid? Mul on väga raske ütelda kombeks üldiselt kombeks ei ole Eestis kuigi siin aeg-ajalt Neid juhuseid ka olnud, nii et eelarve protsess võetakse, on noh, suhteliselt tavaline, nagu ta alati on olnud, aga Eesti eelarve ju erineb ikkagi selle poolt, et tahetakse võimalikult minimaalseks maksud viia ja see tähendab, et võimalikult vähe raha jääb sotsiaalvaldkonnale ja selles mõttes ma saan väga hästi aru, miks Rootsi peaminister Persson hiljutisel diskussioonil, kus osalesid meie peaminister Juhan Parts ja Soome peaminister Vanhanen ja Rootsi peaminister Persson kritiseeris väga tugevast Eesti maksusüsteemi. Nimetades meid ahneks väikeriigiks? Jah, ja mina saan sellest suurepäraselt aru, ma isegi imestan, et Euroopa Liidu riigipead ei ole siiani meie maksusüsteemile reageerinud ja põhjus on ju ilmselge, kui Saksamaamaksud on väga kõrged, soomemaksud on väga kõrged, Rootsis on väga kõrged Nad, korjavad need maksud kokku ja maksavad sealt Euroopa Liidu eelarvesse ja Euroopa Liit maksab Eestile. Mida teeb Eesti, Eesti, teeb seda, et viib oma maksud hästi väikeseks ja küsib hästi palju raha Euroopa Liidust ja nüüd hakkab Euroopa kodanik, ütleme kuulge, miks mina pean maksma nii suuri makse selleks et, et aidata Eesti kodanikku, kes üldse ei pea midagi, eriti maks kahtlemata siin ootavad meid ees päris tõsised diskussioonid Euroopa liidus ja ma usun, et see ei olnud päris õige samm tõmmata kõikidel maha, tegelikult madalapalgalistel oleks võinud võtta mitte 26 pealt 24 peale oleks võinud võtta 26 pealt ka 15 peale nende palkade juures ütleme, 3000 ringis, 4005 alla, keskmiste palkade juures, aga üle keskmiste palkade juures või näiteks üle 10 20000 palkade juures. No miks on vaja vähendada, see on ju selge, et see hoob tuleb tervishoiule, tuleb sotsiaalvaldkonnale, haridusele. On see kogu seadus mõeldudki nii et suure palga saajad maksaksid vähem. No võib-olla tõesti on ja nii see kahtlus tõesti Eesti kohta on, meie näiteks oleksime tahtnud, et me oleks koolitoiduraha tõstnud võrreldes eelmise aastaga oluliselt kõrgemaks. Praegu on ta 103 miljonit, millega me katame ära riigi poolt koolitoidu, ütleme esimesest, neljanda esimesest viienda klassini aga oleks vaja esimesest üheksanda klassini ja miks on see väga hea, see on sellepärast hea, et see raha läheb tõesti kõik lastele. Räägime natukene ka sellest ühiskondlikust kokkuleppest, mis on takerdunud, ma ütleksin, et tõenäoliselt saab see alla kirjutatud, aga mis seal taga on? Tähendab seda, et kui osakondi kirjutas kunagi alla rahvusliku kokkuleppe memorandumiga, mis nägi ette, et see lepe tehakse ja siis ka alla kirjutatakse, siis ei mõelnud päris lõpuni, et hakata noh, üks asi täitma tuleb hakata, aga ma kardan, et siin taga on autorluse probleem väga tugevasti, sest selge on see, et on kaks inimest praegu, keda seostatakse sellega, see on meie president Rüütel ja see on ärimees Aadu Luukas. Kui see lepe saab tehtud, siis vaatamata sellele, et kumbki mees pole kindlasti kõige suuremaid higi pisaraid valanud selle leppe koostamise juures siis rahva mällu võib ta tõesti süüvida kui kahe mehe ettevõtmine ja see võib minna lausa ajaloo õpikut. Kellel sellest küll kahju? No kindlasti on, on teisigi inimesi, kes tahavad õpikutesse pääseda ja endale maitsma. Aga võib-olla võiksid nad teha muid tegusid siis, et autor oleks ikkagi sinna, kust see pärit on. Ja no tegelikult me võiks talle alla kirjutada küll kõik ja leppida kokku, kui, et see on meie ühiste tulemus ja tegelikult seda ta on, rahvas üldiselt ja ka paljud ajakirjanikud ei ole juures olnud ja ei tea, et ta teda on ikka väga palju arutatud ja seda lihvitud heidetakse ette, et ta võiks olla palju konkreetsem jumala pärast kirjutada 10 aasta peale mingisugune äärmiselt konkreetne leping, see, see, see ei ole tark tegu ja kui me vaatame näiteks strateegiaid, mis tulevad Euroopa Liidust või ka Eesti valitsuse poolt, ega need ei ole ükski konkreetsemalt, mis on pika aja peale ette planeeritud, aga seal on alati võimalus ju võtta seda lepingut tõsiselt ja igal valitsusel on ju võimalus teda proovida ellu viia, niipalju kui antud tingimustesse on võimalik, ei saa ju ainult loota sellele, et kirjutame hästi täpse numbri, mis on meile kõigile, siis piitsaks me seda tingimata ellu viima ja see eeldab seda, et ega me nagu head tahet muidu üles näiteks, kui meil mingit väga tõsist vihast välist survet ei oleks selle konkreetse numbri näol, mis seal leppes kirjas oleks. Minu meelest see vastuseis ikka ikka näitab niisugust, mitte väga tõsist suhtumist meie demograafilist olukorda, tegelikult see lepe ju mingil määral kajastab mingit karjet, et me oleme väljasuremise serva peal, meil on ikka sündivus, tohutult väike kihistumine, meeletult suur rahad kipuvad minema suurtesse linnadesse, see on ikka määral selline kriisidokument, see, see ei ole ju selline asi, et viskamine kõrvale ja, ja mõtleme 10 aastat ja harime ennast siis tulema ta juurde tagasi pole lihtsalt neid inimesi, kes seda asja edasi teeksid, need, mul on meil seda teha ja mul on tunne natukene mingisugust edevusest ja autorluse taotlusest alahinnatakse selle asja tähtsust. Kui me tahame ikkagi mõelda tulevikule ja hoida seda Eestit tulevaste põlvede jaoks alles siis oleks nagu aeg sellest küll kokku leppida, kuidas seda teha? On vaja ju, et väga paljud inimesed võtaks osa, et võtaks selle sisemiselt omaseks ja aitaks lõpuks selle elluviimisele kaasa. Ütleme kõige paremat ja aitäh saatesse tulemast, härra Peeter Kreitzberg. Head kuulajad, täna tee külaliseks, laulja Rein Tuus, tere tulemast päevade saks. Tere. Tere. Mis sa arvad, kui alguseks soojendaksime ennast sinu kuulsuse paistel, see oli vist 60 või 70 aastat või? No mis ta nüüd nii väga kuulsus oli, aga võib-olla ma hakkaks kuskilt aastas 67 peale siis kui Felix Mandre, kes oli tol ajal filharmoonia estraadiorkestri dirigent, kutsus mind sinna sisse, katseajaga tööle. Esimene pikk reis Sri kahe Kesk-Aasia, mis kestis üle nelja kuu, mina olin siis nagu õpipoisina kaasas tolleaegsed solistid olid siis Kalmer Tennosaar, Uno Loop, Heli Lääts, akrovory truus, Fatkin, Jüri Pärg ja Richard Mölder trompetisolist. Alguses olin ma seal esimese osa, teine solist, et noh, niukene soojenduseks sinna. Aga siis hakkasin ikka selle reisi jooksul kogu aeg kerkima. Lõpuks lõpetasin juba esimest kontserdiosa, see oli juba niisugune ajas mul juba niimoodi turri, asjata. Tehti sinust praeguses mõistes või noh, ei tea. No eks ma olin niukene noor, no siis ma mäletan, tol ajal oli Twister hirmus moel seal, kus ma olin spordipoiss ka olnud, mitut ala teinud ja muidugi seda distima taoskasine. Rahvas oli siis see, et ükskõik kui kõrge see lava oli, et naer kargasin sealt alla sealt lavalt ja pärast laval üles ka kõik imestasid, et kuidas ma nii kõrgele hüppan isegi kätekand ääre peale, noh, see niisugune efekte ja siis mul oli seal niukene, üks lugu ka, kus ma panin nagu rahvas laulma, käisin rahva vahel ringi ja nii pikalt, vaat ulatus tol ajal lid traadiga mikrofoni, mitte nii nagu praegult pärast lagunes see suur punt ära ja siis tehti niuke Rootsi koosseis ja sellega siis põhiliselt ansambel Laine ja meie olime siis need kollektiivid, kes käisid Eestist väljas põhiliselt üheksa kuud aastast, olime mööda suurt kodumaad Kamtšatka, Sahhalini, nüüd niimoodi Kesk-Aasia ja Murmanskisse vintsked ja niimoodi üheksa aastat, nii et Nõukogude Liit sai kümned täiesti otsast lõpuni viiekordselt läbi sõidetud. Tol ajal oli väga raske välismaal aastate ise aganad, meiliga õnnestus, nii et korra aastas või kaks või kuskile mingi sots maakovi poisi Karena laine olin natukene õnnelikumas olukorras, meederi vähem ana, eriti kui meil see suur koosseis oli, siis meil oli ikka 35 inimest seal kokku ja siis oli muidugi tsensuur ka, et mida sa laulad. Kolm lugu pidid laulma, eks ole, siis üks pidi olema kindlasti Nõukogude lugu, üks pidi olema kindlalt eesti lugu, no üks võis olla sotsmaade luu. Muidugi pärastpoole läks lihtsamaks, kui ma juba sain teha seal nagunii-öelda punase joone pealt, et ma võisin juba seitse lugu laulda lõpu viimased aastad, kui oma lauset terve teise poole soolutava, juhtisin ühtlase kava kaanega Conference, no siis ma sain peaekraane, mis ma tahtsin, seal olid siis tõesti tipul. Aga miks sa siis ühel hetkel lõid käega ja ütlesid, et aitab esiteks tüütas mind ära see hirmus mööda Venemaad sõitmine, sellepärast et Venemaa sõitudest jäi kolm kuud järele, siis oli ju vaja Eestis teha ringreis ka, see oli ka kuskil kuu aega ja pluss, eks ole Raadios lindistamine ja televisioon, sest muidu nii harva, kui mind raadiost lastakse, kana polekski neid asju olemas, eks ole. Ja muidugi see oli hirmus pinge all ja iga asi ükskord praegu ikka nii üheksa aastat järjest, eks ole, siis ma jäin niimoodi maisemaks ja hakkasin laulma, varienteedas põhiliselt varietee Tallinnas Harju tänaval ja siis samal ajal Ervin Aabel tegi mulle pakkumused kuulata, hakkame tegema väelast soolakava. Kolm aastat tegime Ervin Abeliga soolokava selle momendini, kui ta jäi haigeks ja siis ühel heal päeval mõtlesin, aitab nüüd küll, et igal asjal on oma aeg lahkuda, lihtsalt, mitte nii, et sind ära näiteks kõige hoolitseda siis juba tuukriasjandusega kursis hoo ja tuukrite kooli ma lõpetasin nii Tallinnas kui ka Sevastoopolis Sevastoopoli sõjaväeline tuukrite kool, kõrgem tuukrite koorma, lõpetasin selle juba kuskil kuuskümmen üks või kaks nimetatud, nagu tuukripaberid olid mul taskus suvel, siis kui mul vähegi vaba aega oli, siis selle, kui mingi veterlast jaamaülem ütleme, Pirital või Kloogal läks puhkusele, siis alati ikka kaubeldi mind asendama, neid ka teeks. Aga siis ta niimoodi läkski, et ma sain ka niimoodi, kui ma Ervin Abeliga sõitsime varjet teede- ja kõik, ma sain seda asja settida niimoodi ajaliselt ka ja siis ma juba hakkasin vetel vastas ka tööle. Üheksa aastat olin ma vetelpäästeühingu Tallinna komitee esimees, Tallinna vetelpäästeteenistuse ülem ja vetelpäästeühingu auliige ja, ja vabariigivetele siidiaseesimees Vello ska laevu, et küll oli ka. Veel ei noh, mis ma ikka siin loen, momendil olen ma Tallinna tuletõrje päästeametis umbes sama rea peal natukene seal tehnikaga tegelenud. Tegelikult sa oled ammu juba pensionär, eks ole, sa võiksid ju rahulikult nautida praegu pensionipõlve. Laine teenib hästi, kuule, ära nüüd hakka, mängisin solvunut ausalt öelda, pensionär mul jookseb küll juba siin 12 aastates tuukrid saavad 50 aastaselt pensionile ja tuukritel on vaja 3000 veealust tundi ja 10 aastat. Et oleks tööraamatust ukrale kirjas. Noh, see oli mul ammu-ammu täis, aga viiekümnesed ja hakkas pensioni jooksma, jookseb siiamaani, aga praegu veel see niukene, õige pensionär, ma ikka veel ei ole, mul on natuke. No tore ette, kuidas perekonnaelu on, enne olite sina kuulus ja Marika oli sinu abikaasa. Nüüd on Marika tuntud poliitikategelane ja kõik ja sina oled tagasihoidlik päästeteenistuse inimene, kuidas kodusele elule mõjub, praegu tunnete ennast kuidagi ahistatuna? Ei saa öelda midagi selle kohta, ei mingit vahet, kõik on nii nagu vanasti, eks muidugi vahest tema on närviline ja ta on päris aktiivne praegusel riigikogus ka siis ma lihtsalt kaon kodunt, ära lase rahulikult tööd teha ja kirjutada. Marika Tuusi küllat kratsinud, rääkige natuke sinust ta, kas tagasitulek kamp äkki ei ole plaaninud lavale, ma mõtlen, ei, ma lavale ei taha enam aega ka selleks mööduse laumena on nii nagu tippsport pidevalt tegema, muidu läheb ikka roostoja omal ka natukene noh, tunned, et ei ole enam nii palju võimu tagaja ei lavalevast küljedele. Väiksed laadikesena siin tegin, kuul põlve otsas tehtud, noh, siit võib-olla saab mõne looga kuulda müüki ta ei ole veel tulnud, aga loodan enne, kui meil seda lugu sellel plaadil, et kuulame, ma küsin, mis sind vormis aitab hoida või kust see oma elujõudu ammutad, teete kõvasti sporti või sportima, tegin vanasti päris kõvasti, päris noorelt, ju see on siis ladunud ka mingisuguse vundamendi alla, noh, eks ma natukene ikka liigutan ennast, sõidan ratast ja vajas natukene seal kinga ujud, ma ei tea, mul on lihtsalt niisugune asi, et ei kasva mul kõhtu, etega ega rasva, tõesti, ma võin sinu austajatele öelda, et sa näed täpselt samasugune välja nagu ütleme kaheksakümnendatel aastatel, ma tänan. Aga plaadi pealt võiksime kuulata siis jutuajamise lõpuks, võib-olla noh, niisugune huvitav seal on, lugu on seal plaadi peal see, kus Siiri Sisask teeb esimest korda üldse häält, kui laulja, see on aastaid aastaid tagasi ja see on üks kahekesi järvel ja selle sõnad on teinud ka minu abikaasa Marika Tuus rohkem ta ei ole ühelegi laulule sõnu kirjutanud. Ja siis ma mäletan, kui me selle reklaamiklubis läksime Siiri Sisaski seda esitama, siis ütles tolleaegne direktor vööda vajamate, kui sa nüüd selle punkariplikaga siia tuledeta, seda plikat ma uksest sisse ei lase. Olgu ta korralikult riidesse, korralik soeng, peastad, siini tuli kaader nagu vanaema kliitori seljas, niuke bürokraatia allapoole põlvi ja riigi, kus nad juuksed olid kõik nii ära silutud. Ma tänan sind, et sa saatesse tulid ja kuuleme nüüd seda lugu, ma tänane kutsusite, tule teinekordki. Nädala eest alustasime jutuajamist proua Asta kiita miga, täna jätkame. Siis tuli see õnnis gümnaasiumi lõpuaeg oli Saksa okupatsioon, ma tahtsin edasi minna õppima Tartu Ülikooli eesti filoloogiat, aga sinna ei saanud ilmateenistuselt ta Saksamaal Arbalstinst. See oli siis nii nagu meie tüdrukud ütlesid, et sa pead Alta saksa laste pepusid Harjumaa. No seda ma ette ei võtnud, aga ilma selle töö teenistuseta küll karmide eksamitega sisse Tallinna sotsiaal- ja kodundusinstituuti, see asus siis juba oma majast väljas, muidu selle instituudi maja ekstra selle õppeasutuse jaoks ehitatud on haridusse, A8 ja see on Eesti vabariigi ja meie Eesti naisliidu tegemine niuke vajalik ja sinna ehitati ja see õppeasutus olemas on, tähendab, oli mul on küllap sellest perest ja nõnda ja lugemistahtmisest jäänud ikkagi niisugune. Seetõttu, et aega tuleb kasutada. Inimene, mis ta muud peaks tegema, kui õppima ja verenaise tarkusi, oskusi läheb ju igale naisele tarvis, pealegi ega siis noorele inimesi ikka oli paber olemas ja mõtted olid ikka tõsised, et ma lähen, õpin siis üks aasta seda esimene kursus oligi nagu üldkursus, kus anti siis tõesti kõik, noh, laste kasvatamine ja lastehaigused ja toidu tegemine ja maja korrashoidmine ja kõik, kas need asjad olid ilusasti õppekavas ja õppejõud olid kenad ja sai ikka pagasi juurde küll, aga mulle hakkas selles asutuses meeldima, see oli erakordne. Õppejõud olid väga imelised, lendunud pühendunud ja atlas, Karolin on niisugune inimlik, niisugune humaanne, niisugune kaugustesse vaatav ja niisugune avar ja ikkagi nähti inimest sünnist surmani ja oldi huvitatud tema käekäigust. Tead ja et noh, seda elu väärtust tõsta, et oleks selleks teadmisi ja võimalusi, ema lõpetasin seal sotsiaalosakonna, kui kaua see aega võttis kolm aastat aega ja siis viimane kursus oli praktikumide rohkem. Esimene praktikum oli mul. No te kodus mind, ma ei tea, saadite ränkades kohtades, teine oli vendis Panzer. See on naha ja suguhaiguste disbanzer ja noh, seal ma nägin ikka ka teda sotsiaalsed hädad omajagu. Aga siis. Mul oli aasta lõpupoole praktikum haridusministeeriumis aasta siis oli, siis oli 45 juba ja sealt 45.-st aastast siis ma läksin praktikumide lastekodudesse ja minu diplomitöö siis osutus nagu pedagoog loogika kaldega ja ma jäingi siis haridusministeeriumile ja just nagu selle sotsiaalpedagoogika peale ja pärast lõpetamist jäetigi mind haridusministeeriumi tööle, töötasin seal kuus aastat, kuni hakkas tulema minu poeg ja siis ma läksin ikka kaks sammu edasi ja üks tagasi tööle, kui ta oli kolmekuune, aga minu ämm tuli teda hoidma, sellepärast läksin nagu rahulikuma südamega algul poole päevaga, aga ma hakkasin vedama seda hakkasin toimetama pedagoogikat ja tervishoidu, emade ja lastekaitset kodundust, kosmeetikat 200 ajakirja Nõukogude naine toimetus ehk siis ikka veel Eesti naine, nii nagu ta praegugi on eesti naine ja sisuliselt on ta ju kogu aeg eesti naise huvide ja ja tarkuste eest seis ja olnud, kuidas te sattusite ajakirjandusse, siis oli nõnda, et ma ei tea, ma millegipärast ikkagi tahtsin oma sõna vahel ka kirjasseka ütelda ja kirjutasin siis Nõukogude õpetaja ja ka noorte alles ja nad tähelased said ida kukkuma. Vodka huvita, teid oli palju ja neid oli palju ja igas vanuses. No väga tore või on nende vanade kolleegidega korda rääkida, see on ikka väärtus. Ja vot see on niisugune väärtus, mida meilt keegi ära ei võta, ei saa, kui oleme kenade inimestega kohtunud ja meil on olnud õnn nendega teha seda kõige suuremat seal tööd. No nõnda seal toimetuses ja ma vedasin ka ikkagi seda emade ja laste probleemi ja võib küll öelda, et Meie Eesti naine oli esimene, kes hakkas rääkima selles omamoodi Nõukogude propagandas perekonnast inimlikel teemadel inimlikel teemadel ja. Ajakirjandusega on ju nii, et kui sellele kuradile sõrme annad, siis ta võtab käe ja su tervenisti ja teiega läks ju täpselt samuti oligi nii. Ma ju läksin sinna nii kõhklemisi ja jäin sinna, tule taevas appi 35-ks aastaks ja hiljemgi veel, ega ma ei ole sidet nendega kaotanud ja noh, nad on kenad Nad surusid mulle oma tähtpäeval isegi selle vana hõbe, et ta selle oma toimetuse sõle rinda. Mul oli muidugi sellest pisarateni hea meel, sest no see on ikka teatud tunnustus ja meelespidamine, ta oli huvitav, see minu ja ta oli ka ilus töö, me suutsime ikkagi naistele ühte kui teist nõu anda ja nad tulid meilt ka väga palju nõu küsima ja ta oli huvitav, kas selles mõttes, et see töö ei langenud rutiini, kuna tegeleda tuli ikkagi järjest uute ja uute inimestega. Uus inimene on ju uus, uus maailm nimelt. Proua Astrid puu on üks neid inimesi, kes kaks korda Siberisse saadetud. Täna kuulete tema mälestuste lõpuosa. Minul see elu siis niimoodi seal, eks ja viimased kolm aastat siis sain Tomski linna, siis juba oli see asi kuidagi lõdvemaks, nii et alguses oli meil end rajooni keeld, võisime rajooni piirides liikuda, aga siis luueti oblastis ja ma ei mäleta, kes hakkas mulle rääkima, et kuule, eestlased olid Tomskis. Katsu sinna saada, ei leia, ma sain sinna õde Peremiseks, haiglasesid haiglasse, ma sain Tomski meditsiinilise instituudi naha- ja suguhaiguste osakonda sai nõude pesemiseks. Teate siis ma tundsin üle seitsme aasta, et ma olen inimene, kuidas minusse seal suhtuti, kuidas need professor, professor Veyräholi, mõlemad olid juudid ja vuttagin, Beira kutsus mind oma kontorisse ja ütles niimoodi, et kui keegi saab teada, et seal olid mõned Anin sanitarid, kes oli mitukümmend aastat juba olnud vanad, kui keegi hakkab teile ütlema, viskama ette, et te olete väljasaadetu, siis on minuga tegemist, keegi ei pea sellepärast midagi treileril. Ja tõesti, mul oli seal hea. Ja kui ma siis sealt kasvatasin ära tulema sealt kliinikust, siis teras ütleb mulle niimoodi, et aga ma ei lase teid ladvus anda teistele, te peate, otsime eestlase. Kuulge meile kõik ära, siis oligi seal 58, hakkasime vabaks. See oli niisugune lugu, et laps jäi haigeks, ükskord see oli aastavahetusel ja tal oli äge kõrvapõletik ja selles ehituses oli kuus kliinikut pea ja kirurgia ja kõrva ja nina ja siis infektsioon ja Veera sokutas ta kohe meile sisse sinna haiglasse, ütles, et midagi, et siin on vaja ikka korralikult ravida ja tulema teda jõulupühade ajal. Tal oli 23. sünnib, jõutakse ikka veel ja tulen vaatama ja temal on viinamarjad laua peal, siberis raskel vene ja vein, marjad laua peal, mõtlesin, kus need prillidega onud ei olnud, see oli meie dotsent ja siis meil oli juba lubatud, meil üks vanem õde läks printsile ja läks siis oma sugulaste juhtumeid, oli kahetoaline korter, nad otsustasid selle minule. Aga siis oli juba niimoodi hästi, paljud juba ikka sõitsid ära ja mõtlesin, et ei, ma sinna küll ei ikkagi. Teate, ma olen vahest mõelnud, et ega mul ei oleks seal olnud. Isegi niimoodi, sest alguses oli, siin oli ka ikkagi küllaltki raske. Ma ei kahetse, millega siiski kõik oli nii-öelda asja eest ja elukool oli, mis ma sealt Siberist sai, raskelt tuli see, nojah, hind oli ka, kas käele ja mul on isegi luuletust olete ise teinud. Kas on olemas, käepärast ei avaldanud. Vahepeal on siukesed ajad, kui sa tahad nagu oma mõtteid maandada ja siis tuleb niisugune väike vaim peale. Ja siin on nüüd üks s tasahilju minevikku ootanust, et korrakski veel osa saada möödunust, sealt särad mulle vastu päikene. Ka seal alles väikene ja ema-isa hoole all on hea mal murestega vaevast veel ei tea. Siuke kooliteed lapse samm ja ihuliikmest noorusjõud ja siis tundus, see on tõesti paradiis, kus sõpradega nautisime siis oma ümber, mis nii ilus mu kodumaja kauni aia vilus ei osanud me siis küll halvata ränkrasket hinda, et meil tuleb tasuda kõrt selle eest, et õnn kõrvale käis ja et kõik loomulik ja õige näis tasahilju ukse jälle sule. Ja oli, kui tagasi tulen. Sest see, mis on seal teispool ust on hoopis kauge kallis mälestus ja tagasime seda iialgi ei saa maid enesega hinges Gazaskanna kui kallist aaret kaugelt muinasmaalt. Doktor Peeter Mardna, räägime eriarstidest ka siin on tulnud üks selline kurtmine, et silmaarst ei kirjuta ise prille välja ja suunab prillipoodi, et küll seal silmaarstid, kirjutavateline prillid. Välja võib-olla niukene pikantne juhus, kui see juhuslikult silmaarst, kes riigi või munitsipaalhaiglas suunapellywoodia, kui ta juhuslikult töötab ise selles prillipoes, siis natukene pikantse lugu, aga ma arvan, et selline juhus ei ole, sest ma tean, et kole küljehaamer juures silmakliinikus tema kolleegidest seal prillipoodides keegi tööd. Siin võib olla probleem selles, et see prilliväljakirjutamine, selle klaasidega õiendamine on küllaltki pikk protseduur, noh kusagil 20 minutit läheb vähemalt aega ja tal on see silmahaigustega, ütleme, mittenägemise häiretega või ütleme, silmahaigused, põletikud ja muud asjad, eks ole, on arstil pikad järjekorrad ja reeglina kõik prillipoed on varustatud nüüd Okto meetristidega, kellel on õigus grille välja pandud, meie meditsiinirakenduskõrgkool laseb neid nüüd välja, neid on välja lastud juba üks, 60 tükki, siin vabariigis aga väga paljud pensioniealised silma tohtrid on ennast maandanud, prillid poodides, aga ma arvan, need kodanikud, et see küsimus hakkab laabuma, sest ministri määrusega on eriarsti visiiditasuks määratud 50 krooni, mida kõik kodanikud peavad maksma free poes ainult pisi aprilli poes. Jah, see silma nägemisteravuse kontroll küll, noh, olenevalt prillipoes vabaneb, mina täpselt ei ole käinud, aga ma nii nagu informatsiooni kaudu kõigub kusagil 70-st kroonist 120 kroonini, nüüdse käia selle riigi eriarsti juures sedasama eriarst, kes poes vastu võtab, on vahe, on ainult 20 krooni ja kas sellega 20 krooni pärast need kolm-neli nädalat tasub sabas seista, ma arvan, et sellega on riik väga targalt asja paika pannud, et ilma rahata enam kusagil isa ja valikuvõimalust enam ei ole, aga noh, küsimus on ka selles, ega selle prillimääramise juures inimene nüüd iga kuu ja, ja iga aastaga ei käi reeglina iga paari aasta tagant või ta ise tunneb, kuna nende pillidega enam ei käi. Ega see nüüd nii kiiresti vahetu, nii et ma arvan, et see, see probleem on suhteliselt väiksem probleem, sest ma arvan, et järgmises küsitud Ja seda on palutud ka küsida, tundub ju see poliitika üsna lühinägelik, mis kõigepealt selle hambaravi väga tasuliseks teeb, ja hiljem siis, kui inimene ei jõua neid hambaid endal parandada, tuleb ikkagi arsti juurde minna juba muudel põhjustel. Tahan just seda öelda, et siin on nüüd oluline vahe, et tõepoolest, et kui vene ajal ütleme niimoodi ei parandanud oma hambaid lihtsalt lohakad inimesed, siis praegusel ajal on ka korralikud inimesed ilma hammasteta, sellepärast et nende palgast ei tule välja käia hambaid parandamas, rääkimata siis veel tsoonide paranemisest ja muust. Ideoloogia on muidugi see ideoloogia, mille peale me oleme lähtunud, on põhimõtteliselt õige. Me oleme lähtunud sellest, et nullist kuni 19 aastani Eesti vabariigi kodanik saab tasuta hambaravi, selle maksab kinni riik. Jah, aga ülejäänud on ka kodan. Ei, seda ma ütlen, eks ole, ja nüüd selle ideoloogia järgi, eks ole, me siin kusagil viie-kümne aasta jooksul saame tervete hammastega populatsiooni anda, aga ülejäänud asjade juures on niimoodi, et inimene kompensatsiooni kumamisi, veto vist 150 krooni aastaseks hambaravikäimiseks. Jah, teie teate hindu ja ma tean hindu muidugi proteeside juures on vist niimoodi, et 2000 krooni kolme aasta jooksul on proteeside peale võimalik saada, siis need olid pensioniealised pensioniealistena. Mis sellega siis teha? Hambaravi on suhteliselt kallis, arstid elavad suhteliselt hästi, kõige huvitavam asi on see, et kui üldarstide arv on meil 10 aasta jooksul liigud 1000 vähenenud, siis hambaarst oli aastal 92, kui me Eesti vabariik tekkis, oli natukene üle 800 860 ja aastal 2002 lõpus oli neid ligi 1100, neid oli umbes 10 protsenti juurde tulnud ja muide, sest see oli 25 kuni kolm protsenti vähemaks jäänud. Tähendab, kui hambaarstid nii halvasti elavad ja oma tööd ei ole, oma ots-otsaga kokku ei tule, siis need ei tekiks juurde, tähendab see eluala on äraelamist väärt veel tasuber, mis riik peaks tegema, tähendab, minul on üks niisugune, kuidas nüüd öelda, niukene, natukene sadistlik ettepanek või et võiks harutada meie lugupeetud valitsuskoalitsioon, kes võttis jutuks kokku, panid ennem neid valimisi, et inimesed saaksid tulumaksusoodustusi oma tervise eest hoolitsemise eest. No see oli väga umbmäärane asi ja minu tervises. Vaat, hoian jalad soojad või lähen lõunamaale, kannab joosta suusad, vastan jalgratta või aknaremonti, eks ole, tuuletõmbust ja see võib kõik, mina teeksin niuksed paranduse sinna juurde, et saab tulumaksusoodustust, kui ta esitab litsenseeritud tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja arve lühidalt inimesele arstiabiarve, sellelt arstid, kellel on õigus Eestimaa arstide ja sellest saab siis maksusoodustus ja see võiks laieneda just nende asjade peale nagu hambaravi. Ja kui ma saan sellest makstud rahast ütleme seal kasvõi pool tagasi, siis teine pood on mul nagu suhteliselt kergem välja käia, eks ole, et see oleks üks minu meelest võiks lahendusvarianti ja praktiliselt antud situatsioonis ainukene lahendusvariant, sest hambaravi maksumus vist palju ei eksi, ma arvan, hambaravikäive meil Eestimaal on ligi miljard krooni ja kui me ütleme, et see maksusoodustus oleks 2000 krooni aastas maksumust, maksjaid on meil umbes 600000 sisse annaksid meile selle miljardi, eks ole, siin peaks üks klausel veel juures olema. Et seda soodustust ei saa mitte ainult maksusumma, kas ja vaid tema lähisugulased tähendab need, kes maksu ei maksa, lapsed ja ütleme, pensionieast vanematest muidu ligi kaks kolmandikku elanikkonnast sellest asjast ilma ja see lahendaks praktiliselt selle küsimusega. Muidugi, küsimus jääb nendest, kes on ilma tööta ja kus maksu ei maksa perekonnas üldse. Aga võib-olla selle Euroopa Liiduga siis meie tööga hõivatud inimeste Tase võib-olla tõuseb ja keegi selles maailmas alati rataste vahel 100 protsenti, aga ma arvan, suurel osal inimestel, see variant oleks abiks ka, ütleme muu erameditsiini juures võiks olla abiks, kus inimene ise maksab. Aitäh täna saatesse tulemast, doktor Peeter Mardna ja lootkem siis selle ilusama tuleviku peale. Ütleme, nagu ütleb üks vanasõna, et lootus kaob viimasena. Kardioloogile Siimann jagab täna eluviisi kohta soovitusi neile, kel südameklapirikked, mis puudutaks. Ütleme klapirikete ravi täpselt seesama kehtib tavaliselt klapirikete puhul ikkagi turselisusele, patsiendid kalduvad ja tarvitavad nemad teoreetikume, sellest tuleneb ka soovitused. Keedusoolapiirang on oluline, alkoholi koha pealt ei saa keelata tervisenapsuvõtmist, see ei ole sugugi asi, mis nüüd ütleme see kaks, aga, aga rohkem ka mitte ei saaks lubada. Suitsetamine on südamehaiguste puhul, olgu nad siis klapi, riket või südame isheemiatõbi või müokardi töörütmihäiret igal juhul vastunäidustatud, see on selge asi. Koormuse kani. Kui lõikus on tehtud ja lõikusest on vähe aega möödas, siis on selge, et linna kastan ju alles hell ja valus ja selles mõttes, et need õmblused tehtud. Raadid, mis siin sees on, et inimene ei tohiks nagu väga aktiivselt alustada sellega, aga tihti on nii Täpse rinnakast selliseid torkivaid valusid pärast lõikust annab päris pikka aega ja patsiendi füüsiline aktiivsus on juba selle tõttu piiratud, et tunneb sellist ebameeldivust, Sid rinnakastist ta ka pärast öeldakse niimoodi, et ikkagi kuskil kuus kuud kuni aasta läheb aega, enne kui see rinnakast siis niimoodi muutub tugevamaks kõik need õmblused siin ikseeruvad ilusti ja siis ta võib alustada sellist kätega toimetamist rohkem ja nii, aga mis puudutab kõndimist ja sörkjooksu ja jalgadega toimetatavat tegevust alles? Jah, see ei ole absoluutselt vastunäidustatud, nii et loomulikult nii palju inimene tunneb ennast pärast seda konkreetset koormust hästi, et tal ei pikaks ajaks süda peksma. Et Dale'i teki pärast seda koormust, rindu, valu või tal ei teki mingisugust niisugust ebameeldivustunnet või isegi iiveldust, siis see näitab, et vähe on veel möödas kõigest sellest asjast, et ei tohiks ennast ikkagi niipalju veel koormata. Aga klapirikete puhul ei ole tegelikult füüsiline koormus sugugi vastunäidustatud. Südamehaigustega. Tähendab, siin see limiit tuleb tegelikult patsiendi enesetundest nii selgelt, et siin on väga raske öelda, kui palju keegi võib, üldjuhul inimene ikkagi tunneb, kõige rohkem on nagu probleeme olnud selliste patsientidega, kes on olnud endised tõsised tegevsportlased ja on siis eluaeg hirmsasti ennast treeninud ja siis ka vanemas peas tahetakse nagu hästi tugevalt jätkata. Aga samas on südamega mingeid probleeme ikkagi olnud, et üsna raske on neile selgeks teha, võtke natukene auru maha, et tuleks nagu seda numbrit vaatamisel passis on, need enam nii palju ei saa, kui varem keegi keelata tegemast tagant seda asja peaks ikkagi mõistusega võtma, sest et inimesed, kes on väga tõsiselt sporti teinud, nendel tekib täpselt siuke samasugune sõltuvus, ütleme siis sellest asjast ja seda ei taheta nagu mitte raasugi siis tagasi tõmmata. Küla on käinud selliseid vanahärrasid, kes on siis olnud endised jalgratturid ja koormustesti tegemas ja nad on väga pettunud olnud, kui see koormust teist ei ole, ütleme nüüd näidanud siis kõike nii väga tipptasemel ja sellega on siis nagu tekkinud selliseid probleeme, et noh, raske on inimesele öelda, et vaadake, ma vanuste järk tehke endale liiga, ei tee enam südamele head, te teete oma südamele just nimelt liiga. Nojah, see on see, et kui hing on noor ja vaim on valmis just täpselt, aga mõtlen just nimelt enesetunne on see, mis dikteerib selle füüsilise koormuse ulatus. Just eriti kehtib see värske infarkti või noh, ütleme vähemaga, infarkti möödas olnud siis vererõhukriis, mis on alles hiljuti olnud või siis on suht suhteliselt vähe aega tagasi lõigatud mingid südameklapirikked, stenokardia, mis ei ole veel infarkti üks jõudnud minna, tähendab nende puhul just nimelt kehtib see, mis te ennist ütlesite. Ju siis ikka neid mehi on raskem keelata või kuuletuvad nad raskemini, sest eks me ju tea. Nüüd vanemas eas mehi on tükk maad vähem kui vanemas eas naris, kui ta on, aga nii ta on ja südamehaigused on üks suur osa viietest. Jah, Eestis on südame-veresoonkonna haigused, surmapõhjuste seas on ta esikohal, see on selge. Jätkame saadet loodusravi minutitega, taas on saatesse palutud proviisor Kaljo Mandre, kuulaja küsib, mis võiks leevendada kaela- ja seljavalusid. No need on vist väga paljudele inimestele tuttavad, valud. Ja kaela seljavalud, no tõesti, ma ütlen, et see on õnnelik inimene, kelle neid ei ole, aga isegi noortel, see on niisugune asi, et see kaelarätiku liit ja seal tekivad juba ogad, siis ta surub need veresooned kinni, tekivad peas vaevused ja eriti seljaajupiirkonnas ja ta on kuidagimoodi väga tüüpiline Käspetsiifilise valu inimestel soovitanud, et siin tuleb kõvasti soojendada, aga kuidas soojendada muidugi me pea peal ei maksta, panna, aga just kaela piirkonda, meie esivanemad panid ju kuumad kaerad panid soolakotte kuumalt kõige kätte saada, liiv sõelu ära mere Liiver, ehk kui ta on niisugune puhas ilma Savita, siis panni peal ajage ta kuumaks, pange tihedast riidesse, kotid. D ja pange siis kaela peale, seal kiirgab väga hästi ja on abi saadud. Nii et miks mitte proovida ja selja puhulkuid, selg valutab, see võib ka muidugi panna, aga sinna sobib väga hästi näiteks imerohu, alkolahu, võtke kloostges poolide viina ja pange sinna sisse ja 100 grammi neid varemerohtu juurikaid laskis paar nädalat seista seal ja valuvaigisti ja seda määrige õhtuti määrige oma selg kokku ja jälle oma valust lahti. Kui tohin küsida vahele, siis need esivanemate ravimid ilmselt on tõhusamad, aga tol ajal teatavasti ei olnud elektrit. Kas need praegused soojenduskotid, mis elektriga käivad, võiksid asendada näiteks seda soojendatud liiva ja soola? Tal on niisugune asi, paljud ei talu elektrit, isegi elektrikott on, ma usun, kui te panete kuhugi puusa peale või kõhu peale, siis las olla, las ta olla, aga kaela peale pea peale mina elektrikoti ei taha panna. Anname ülevaate selle nädala Videvikust. Tallinna linnakantselei sotsiaalnõunik Raivo Allev kirjutab linna murest kodutute eest hoolitsemisel, mis Põhja-Tallinna linnaosas on sattunud vastuollu era- ja ärihuvidega. Arstil Helle Mäeltsemehel läksid sügistuules jalgrattasõitude ees mõtteti nende eakate peale kes vajavad kas lähedaste hooldajate abi ja mõtiskleb, kuidas ühiskonnal tuleks hooldusabi paremini korraldada. Kuressaare korrespondent Harri õnnis kirjutab kohtumistest ja juhtumistest Parema külalistega, kes kasutavad sealse ühisgümnaasiumi hosteliteenuseid. Ka eakatele pakub palju võimalusi Eesti Rahvusraamatukogu, kus raamatuhuvi rahuldamise kõrval saab praegu kunstielamusi koguni 14-lt. Huvitavalt näituselt. Lõppenud kaastia võistluse, see pole ununenud, avaldamata tööd pajatavad kaasinimeste headusest raskel hetkel abi andmisel ja nende austusest lahkunu vastu tema viimse soovi täitmisel. Haapsalus asuvat raudteemuuseumi tutvustatakse nii sõnas kui pildis. Jätkub Harry Paldiski maanteel ehk omaaegse mitmekordse Eesti poksi meistri järjejutt oma elu ja sportlaste eest. Mina olen võitnud. Tohtrid, kus tutvustab taruvaiguga mett, selle toimet ja kasutamisvõimalusi. Aednik soovitab toa kuuske ehk araukaariat jõulukuuseks ja nüüd tähelepanu omaste hooldajad. Järjekordne kokkusaamine on kolmapäeval, viiendal novembril kell 15 Tallinna Kesklinna sotsiaalmajas aadressil Liivalaia tänav 32. Kõik huvilised on oodatud vestlusteemad. Täpsustame nädala pärast jõudsime mõistatusteni, eelmises kuulsite esinemas näitleja Mari Möldre. Aitäh kõigile, kes meile vastasid. Soovi laulud, on proua salemitile. Proua Nadežda Allale, proua Lia ärakule. Proua Tiiu Ivaskile. Proua Ülle Reinsalule. Proua aitamuuritsale proua Magda Krossile, proua Maie tugale, troo ester lossile, proua Vilma Arumäele pro Lindale Arukülast perekonnanime ei lugenud kahjuks välja härra Helmut Karinile ja härra Karl müürsepale. Uues isatuses küsime taas esineja nime, vastuseid, aga ka küsimusi saate nõustajaile. Ootame telefonil kuus 11 42 59 kuus 11 42 59. Meie aadress on päevatee viker raadio Gonsiori 21 15 null 20 Tallinn. Üle saabus talv. Mu hilissuveaeda üle kaotasid värvi mu lembuse leeklilled koondusid maadligi unistuste kirkad, kuldvihmas agarad muutusid mure mustaks, lootuste eresinised elulõnga õied. Olen raagus leinakask. Oma loobumist aia üksildases nurgas. Oksad laotumas üle mälestuste kaevu. Talv. Talv, ära kaaneta mu kaevu niipea. Mul on kohustus joota mõnd matkajat, kellel suur osa teest alles ees. Kohustuste rahutud rähnid. Koputage kõvemini mu tüvele, et ma üleni tarduks lõdisema panevas pakases. Aitäh kuulamast, tänase saate tegid Liina Kusma, Kätlin Maasik ja Tõnis tihel. Ilusat sooja nädalat teile ja jälle kuulmiseni. Tuleval esmaspäeval. Kui soovin, et meie luksid sul Valmis on essweeweetseenega. Kaspar mudel on meil siis palju? Jabe, keegi kuumen, kui muinas. Koltunud lehti.