Piero laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahva teenrid alustavad ning tänased rahva teenrid on Postimehe kontserni maakonnalehtede pealik Margus Mets, tere päevast. Ja Peeter Kaldre Eesti televisioonist perimeeter ning saatejuht Lauri Hussar, selline siis tänane kolmik Lauri Teder. Alustuseks peaks ütlema, et ta vastu võidupüha seisab Tallinna sadamas juba mitmendat päeva briti lennukeid kandja ei lasteaias ja nii võime siis kaudselt öelda, et seisame briti ründelennukite kaitse all. See on siis on märk sellest, et kuulume NATOsse, aga märk NATO solidaarsusest oli ka neljapäeval 1000 laevale kutsutud külalise ees esinenud Briti mereväe kapteni bänkisi kõne, kes avaldas sügavat kaastunnet veebel alla Rico hukkumise pärast esmaspäeval Afganistanis ja kapten Keys lubas ka ise siis Allandikko matusetseremooniast osa võtta, mis toimub just neil minuteil. Lingiga selline kaotus on korvamatu ju. Paratamatu tekib küsimus selliste missioonide mõttekusest. Kuid seekord ma isegi ei näinud, et keegi oleks sellekohase küsimuse esitanud. Jah, no kahtlemata on iga selline selline hukkunud eesti sõdur, suur traagika ja mitte ainult Eestis, vaid kõik sõdurid, kes kes teenivad välismissioonidel, olgu nad siis Suurbritanniast või Ameerika Ühendriikides. Aga mis on tõepoolest sellise sümboolse või märgilise tähendusega, kui sa rääkisid siin britti laeva kohalolekust, siis tegelikult et oli ju samamoodi väga märgiline see, kui USA president Barack Obama plaaniväliselt kohtus Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ja samuti avaldas suurt tunnustust Eesti panusele Afganistanis. Mulle meenub, et pärast seda kohtumist ilmus The Economist is artikkel, kus väga kiitvalt räägite Eesti rollist ja Eesti panusest NATOsse ja viidati just sellele kohtumisele Obama Obamaga, et Obamal on ju niivõrd palju tegemist, ta on hõivatud Iraani küsimusega Põhja-Korea küsimusega ja nõnda edasi. Ja ta leidis selle momendi ja ilvesega kohtuda. Et, et see on nagu selge, selge sõnum Eestile ja selge sõnum ka Venemaale, näiteks et tulevikus suvi on tulekul. Venemaa on ikka armastanud suvel igasuguseid ootamatusi ette võtta, et jätke poisid, NATO piiriäärsed riigid rahule ja mis teele Economist välja toob, on see, et Eesti üksuste koosseisus Afganistanis on ju tegelikult suhteliselt väike võrreldes paljude teiste suurte riikide omadega. Aga samal ajal eesti sõdurit osalevad väga ohtlikus piirkonnas. Patrullides on siis Helmandi provints, kuhu näiteks sakslased ei tihka üldse oma jalga tõsta, nemad eelistavad, nagu öeldakse, valla emissioone kuskil rahulik. Aga Peeter, see väikses on ka suhteline, sellepärast et kui me vaatame riikide rahvaarvu, siis on Eesti missioon võrrelduna rahvaarvuga Afganistanis kõige suurem. No see selleks jah, muidugi, aga ütleme nüüd isikkoosseisu mõttes on ta ikkagi ju väikene. Aga mida me võime öelda praegu seoses nüüd selle presidentide Ilvese ja Obama kohtumisega Eesti-USA suhete kohta ja arvestades, et see kohtumine tuli ootamatult ja ja kui ja kui hinnata ka seda, et see sõnum, mis, mis nagu on, on kõlama jäänud on ikkagi ka märk sellest, et, et see Barack Obama oma välispoliitiline joon on, on, on ikkagi võrrelduna sellega, millest siin räägiti veel pool aastat tagasi oluliselt muutumas. Mis puudutab ka näiteks suhteid Venemaaga ja suhteid Venemaa lähinaabritega Nojah, me ju kõik mäletame, millise hurraaoptimismiga Obama alustas, kui ta püüdis korraga parandada suhteid väga mitmel rindel rindel, Venemaaga pakkus sõbraga tiraanile Põhja-Koreale, Venetsueela-le ja nõnda edasi ja paraku on aeg näidanud, aga nendest sõbrage pakkumistest suurt midagi välja pole tulnud. Käsi on lihtsalt vastu näppe löödud väga paljudel poolt. Ilmselt on see mõjunud, kaob avapoliitikale kainestavalt, nii et. Ma loodan väga, et see kohtumine ilvesega oli, oli märk sellest ja, ja ma loodan, ma ei tea täpselt, mida ilves Obamale ütles, aga ma tahaks loota, et ta öeldakse esitas talle ka mõningaid väga selliseid kainestavaid seisukohti mõne riigi suhtes. Tõenäoliselt tuleb siis loota, et või arvata ja oletada, et USA tuleb uuesti selliste klassikaliste transatlantiliste suhete juurde tasapisi tagasi. Aga tuleme Eestile lähemale, lõppev nädal oli siis poliitiliselt kuum ja tõi meile päris märkimisväärsem maksutõusu riigikogu otsuste näol, uue töölepinguseadusel jagab streigi ning valusaid otsuseid riigikogu saalis. Kas siis üle poole saadikutest, lisaks valitsuskoalitsioonile tulid vajalikud hääled ka veel roheliste ridadest ja seda uut nii öelda vähemusvalitsuse toetus. Koalitsiooni on hakatud nimetama ka roheliseks koalitsiooniks. Ja see võib küll kõlada pisut irooniliselt, aga ikkagi küsin, et kuivõrd püsiv selline kooslus teie hinnangul on? No esiteks ei ole tegemist koalitsiooniga, on ikkagi tegemist vähemusvalitsusega kooslus kooslus ja keda siis rohelised eelarve vastuvõtmisel on toetanud? Siin ei saa küll mürki võtta, et see, et see toetus nüüd mingisuguseks pikaks perioodiks edasi kestma jääb, sellepärast et siduvaid leppeid ju ei ole. Kui ei ole salaprot välja, mida ma ei tea, eks ole. Aga mis puutub nüüd rohelisse koalitsiooni, nagu sa ütlesid, et see kõlab irooniliselt, siis natukene kõlab see vähem irooniliselt, kui oleks tegemist olnud majoneesi koalitsiooniga. Ehk siis vähemuskoalitsioon pluss Jaan Kundla. Mina olen kuulnud seda, et et härra Kundla öeldi viisakalt, et tema teeneid ei vaja. Ma ei usu, et ükski poliitik tegelikult julgeks praegu väga nii kindel seisukoht, kellegi teeneid ei vajata, et ei ole välistatud, et mingil hetkel tuleb ikkagi see karka taskust välja võtta, nii et. Nii et seda, et keegi välistas praegu täielikult mingisugust muud arengut või kokkulepped tulevikus, ma arvan, nii õrna valitsuskoalitsiooni puhul seda teha ja tegelikult ei saa, et oma eesmärk või tahtmise ellu viia, sellest tuleb vahel teha selliseid otsuseid, mille võib öelda, et vahendeid valimata. Sest sa ise enam valida ei saa, valikuid ei ole palju. Aga noh, mind, Mind häirib selle asja kuidagi see, et ma ei tea, kas te olete tähele pannud, et et opositsioonipoliitikud on muutunud veidi selliseks veidi vaid kuidagi avalikult parastavataks needsamad eriti Eesti Televisioon intervjuud, mis sageli kus poliitikud kommenteerivad nii-öelda siis päeva jooksul või öö jooksul trumpe saalis juhtunut, siis küll Nestori küll teiste palgelt loeb sihukest salairvitust nagu välja. Ja justkui nagu soovi, et anda hästi negatiivne hinnang, et toimunule ja tundus nagu ette juba hea meel selle üle, et noh, mingi asi hakkab väga halvasti minema, et et see opositsiooni ja nii-öelda siis valitsuskoalitsiooni omavaheline intriig tegelikult minu arust ainult süveneb. Aga Margus, kuidas siis sinu hinnangul opositsioon sellisel juhul võiks ja peaks käituma. Minu meelest oleks opositsioonil, et nemad on öelnud, et nemad läheksid tulumaksu tõstmise teed, vähemalt selliseid hääli ja ettepanekuid on opositsioonist kostnud korduvalt. See, mida meie nägime, on see, et valitsuskoalitsioon läks käibemaksudest. Mis kuidas kaks inimest, kes on erinevatel seisukohtadel, olgu kas või abielus mees ja mees ja naine kuidas nad selliseid olukordi lahendavad? Jah, on, tegelikult on kolm varianti, kas mees annab järgi, naine annab järgi, leitakse kuskil see kompromiss et meie valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni puhul järgi andmist tegelikult ei ole kummaltki kummaltki poolt, mis on siis ülejäänud variant, variant on see, et leppida kuskil keskel kokku aga seda tahet ma ei näe. Tegelikult ka opositsiooni poolt. Et oma seisukohtadest ollakse kinni, tuleb öelda muidugi, et Ansipi valitsus täpselt samamoodi oma tulumaksu maksu omast. Mina ma natukene oponeeriks sulle, mulle tundub, et nendest oma seisukohtadest kinni hoidmine, see on ka sümptomaatiline valitsuskoalitsiooni sees, sellepärast et kui me vaatame näiteks Reformierakonna positsioonis, Reformierakond ütleb, et meil on kolm püha lehma, meil on tulumaks, meil on vanemahüvitis ja meil on pensionid nendega tollal ei, me ei lähe ja vaadake ise, kuidas te, kuidas sealt kõrvalt nii-öelda võib-olla on võimalik veel midagi midagi teha ja kuidas see asi kokku panna, et aga nende kolme asja kallale ei minda. Aga täpselt ma ütlesin seda, et, et see järeleandlikuks peaks olema mõlemalt poolt, ma ei öelnud seda, et seda peaks opositsioon tegema. Et kuskil peab mõlemalt poolelt järgi andma, aga just seda tahet mina ei ole näinud kummagi kummagi silmis või, või tegudes. Et pigem pigem on see, et valitsuskoalitsioon on leidunud ikkagi mudelile roheliste, millega ta saab koalitsioonist üle sõita, nii-öelda sama seisukohtadel Õdempofessioonist üle sõita. Ja opositsioon ei ole hakanud ju lihtsalt valitsus toetama, aga põhimõtteliselt ega riigikogu poolt toetama selles küsimuses, kus ta isegi oleks nagu nõus et ta püüab blokeerida mis tahes otsused näidata tegelikult seda, et tänane koalitsioon ei ole lihtsalt enam tegutsemiskõlbulik. Ja ma arvan, et nende jaoks on ikkagi see kompromiss rohelistega oli nii Mõõdukate kui Keskerakonna jaoks ikkagi paras paras löök. Ja nad mina olen küll aru saanud seda, et, et nad tunneksid siiras teadmetele leiduks vahendit, see tasakaal nagu lõhkuda. Ja nende opositsiooni ja koalitsiooni kardinaalselt erinevate seisukohtade puhul on ju kõige rumalast rumalast olukorda sätitud see eesti rahvas, kelle peale need otsused nagu öeldakse, kõik langevad. Ma enne saadet ütlesin ka, et kui ma kuulan opositsiooni esindaja väiteid eelarve küsimustes, milliseid makse tõsta, nelised mitte või ma kuulan koalitsiooni esindaja väiteid, siis mul tekib tunne, et ma elan nagu kahes erinevas riigis. Et, et mis, mis majandus meil siis nendega on, et, et kas ma usun siis nagu ühte seisukohta või usun teisse ei sokuta seisukohta, sest vaheseisukohta ei ole sama. Samas on ka niimoodi, et kui ma loen ühe majandusanalüütiku arvamust lehest või loen teise majandusanalüütiku arvamuslehest, siis ma mõtlen jälle, et ma elan kahes erinevas riigis. No ütleme, nii-öelda majandusanalüütikud välja ka, siis on huvitav võrrelda. Risti vastupidi, eks ole, kui analüütik Arrak ütleb, et käibemaksu tõstmine oli õige, sest muidu oleks eesti riik läinud omadega põhja, siis tuleb analüütik Rosberg, kes ütleb vastupidi, eks ole. Käibemaksu tõstmine viib riigi põhja, oleks pidanud tõstma tulumaksu ja mina see loll, eks ole, kes ma neid artikleid loen, ei saa aru, mis toimub. Ja Margus, võib-olla saad aru, et oled majandusinimene. No ega ei saagi, sest et ega nii nagu poliitikud on erinevat meelt, on ju ka kõik suud, teadlased, kõik sõda, analüütikud tegelevad ka väga erinevatel seisukohtadel, nende vahel toimunud täpselt samasugused dist puudid nagu poliitikute puhul ja ega sellist suurt õnne toovate majandusmudelit ei ole suudetud ja maailmas mitte kuskil rakendada. Ühes seltskonnas natuke fantaseeriksime seda, et noh, milline oleks selline hea on Eesti heaoluühiskond, mis tooks kõigile osapooltele õnne. Et kas see oleks selline, kus inimeste palk oleks kõigil 25000 krooni kuus. Pension oleks vähemalt 15000 krooni kuus. Kui kõigil inimestel oleks korter, maja, milleni lasuks pangalaenu, kõik sõidaksid sellise odavama keskklassi autoga kuni 250000 krooni ja mis ei ole vanem kui viis aastat. Et kas selline asi oleks tegelikult kõiki osapooli nagu rahuldav kompromiss. See on utoopia tegelikult ja mina ootaksin just miks ma siin tõin Sotside Nestori tegelikult sisse, et et mind häirib see teatud klassiviha tekitamise maania, mis on, see ei ole muidugi mitte ainult Eestis on ka leidnud praegu Ameerikas kus rahvastik arutatakse, nende endiste ekspankurite ja juhtide väga suurte sissetulekutega tuuakse välja nende koju ostetud prügikasti hinnad, et näed, see maksis 1400 dollarit ja nii edasi. Et see on mingis mõttes sellise noh, ütleme klassivaenu või või tekitamine on tegelikult ühiskonnas väga-väga ohtlik, sest ega sotsiaalsed rahutused. Ja ma tahan jälle Nestori nime, nime, nime, nime sisse. Et ma arvan, et sotsiaaldemokraadid ei tohiks tegelikult Te oma nii-öelda panust teha klassiviha õhutamisele ja selliste sotsiaalsete rahutustega hirmutamisele nende esilekutsumisega. Et tegelikult see ei oleks pikaajaliselt ei sotside huvides ega ka ei reformiga Isamaaliidu omast, see on seesama asi, et meie, et see mängitakse rahva nagu tunnete ja kõige sellega, aga samas ega rahvas ei ole ka kõik ju tegelikult nii rumalaid saadakse aru, et et selles mõttes poliitiliseks mängu kanniks nagu muutunud. Aga sa rääkisid siin sellest, et tuleks kusagil kokku saada ja mingisugused lahendused leida. Ma olen kuulnud ühte ettepanekut mis on ka olnud praegusel keerulisel ajal laual ja mille üle on natukene aru peetud, aga mis on siis kõrvale jäetud ja see nägi ette seda et kõike maks tuleks tõsta üks protsenti sotsiaaltoetuste vallas tuleks läbi viia solidaarne kärbe 10 protsenti ja, ja sellega oleks nii-öelda nagu see riigieelarve nagu korralikult tasakaalu saadud ja ei oleks tekkinud ka tõenäoliselt suuremaid probleeme, arvestades, milline see olukord praegu on, et see oleks olnud selline nii-öelda keskpõrandapõrandale kokkutulemine, aga, aga tundub, et selliseks keskpõrandale kokkutulemiseks kellelegi nagu tahet ei ole, sellepärast et et kõige rohkem kardetakse pensionide 10 protsendilist kärbet ja, ja siis ka ka teiste toetuste, toetuste kärbet. See arutlus matemaatiliselt nagu sa ütlesid, et ei maksa tõsta üks protsent, vaata matistan ta tegelikult väga kena, aga jälle, et me ei tea ju seda, et mis olid ühe või teise poole argumendid, miks sellele kesklaule nii-öelda kokku ei tuldud. Aga mul on ka tunne, et see kesklaud on tegelikult olemas ja reformi teeks tegelikult väga valesti just oma tulevikuperspektiivi vaadates, kuidas sellest nii-öelda kolmest kolmest muulast või vaevast ühe ühe loovutaks. Et kui tõesti see tulumaksu madal protsent ja tulumaksu ettevõtte tulumaksu lavastus on, on temal see põhiline, siis tuleks selle alles jätta ja teha kompromissi näiteks tõesti pensionite peal. Ma tean, et see, mis ma nüüd ütlen, vihastab kindlasti väga paljusid pensionäre, kes meie saadet ka kuulavad, aga ütlen ausalt, et ma ei saa aru seda, et miks miks pensionärid peavad saama nii pensioni kui ka töötasu. Ja seda seda nagu ühel ühel ühel ajal. Ma saan aru, et meie lugupeetud eks saadikud, tõsi, Siiri Oviir on, on ka uuesti valitud Brüsselisse nemad andsid selles mõttes nagu sele poliitikute õnnistuse, nemad võtsid täpselt samad ival välja Brüsselist saadiku palga ja Toompea pensioni. Ja see oli küll ühe erandiga Tunne Kelam, kes oli, oli erand, aga Toomas Savi Siiri Oviiri niimoodi käitusid ja tegelikult käitub meie ühiskonnast võib öelda kümned tuhanded pensionärid tänasel hetkel täpselt sama sama samamoodi. Ja tänasel hetkel, kus noortel on üldse töökohti väga vähe. Ma arvan, et, et see asi tuleks tänasel hetkel ära lõpetada ka pensionärina, valida see, kas ta saab töötasu või, või saab pensioni. Aga siiski ma sinuga päris nõus ei ole, arvestades et pensionäride sissetulekud ei ole kõige suuremad ja reeglina nad lihtsalt saavad mingisugust palgalisa, kui nad, kui nad oma tööd teevad niimoodi, et, et töötavale pensionärile pensioni mingis osas maksmine oleks põhjendatud ja, ja, ja kindlasti nagu ei saaks niimoodi ütelda, et võtame need kogu pensioni ära. Küll aga on küsimus selles, et kui me vaatame, milline on töötava inimese tulumaksuvabastus ja milline on töötava pensionäri tulumaksuvabastus, siis siin on käärid tegelikult 2000 krooni suurused ja see ja see on nüüd küll nagu koht, mille üle tasuks nagu kaaluda, et kui töötaval pensionäril on tulumaksuvabastus üle 5000 krooni samas töötaval inimesel on see. Ma ei tea isegi, palju meil praegu on tulumaksuvaba miinimum, see on nüüd muu 3000 krooni võrra kuskil jah, seal sealkandis, siis on ikkagi käärid olemas, et, et see võrdne kohtlemine võiks siiski olla sellisel juhul seal seal kusagil kusagil vahepeal või, või selgelt selgelt võrdne kõigile inimestele, et kui on töötaval inimesel tulumaksuvaba miinimum, siis on kindla suurusega. Et ma tahtsin seda öelda, et me räägime kogu aeg sellest, et noh, on hirm nii-öelda, et kärbitakse, pensioni, pensionärid kardavad seda ka, aga sedasama pensionisüsteemi korrastamisel, aga needsamad muud variandid oleks nagu rääkisin see tulumaksuvaba miinimumist või töötavatel pensionäridel veidi ütleme, sissetuleku kärpimisega kui kõik muud, sest ma arvan seda, et ega see ikkagi päris normaalne tänasel hetkel meie ühiskonnas ei ole, me ei ole, ei ole selline heaoluühiskond veel. Et oletame, et inimene, kes on 65 66 aastat, et vana et ta saab pensioni riigi poolt, ta saab korraliku sissetuleku mõnest ettevõttest ja ainuke võimalus tegelikult see inimene ka viisakalt pensionile saata on see, et tegelikult läbi koondamisesse tähendab seda, et pikaajalise staažika töötaja puhul on see neli pluss neli ehk kaheksa kuu hüvitise maksmist ka veel. No tähendab, see on üks, üks nendest me räägime, aga mõtlen neid kärpevõimalus on siiski veel. Ma olen rääkinud väga paljude inimestega, kel on ka elu eluasemelaenult peal ja nad ütlevad seda, et see kaart on aeg-ajalt lauale toodud, et noh, milleks on siiski vaja nii-öelda tulumaksutagastusintresside pealt, okei, heaoluühiskonnas, kui kõik on korras, riik võib sellist asja teha ühesõnaga selliseid kärpekohti, millest, mille millegipärast valitsuskoalitsioon on loobunud. Ma ei saa aru, mis sa teinud on, et neid asju tuleks teha palju, kindla käega tähendab käega ja jätta needsamad oma vaalad nii-öelda esialgu puutumata. See, millest nüüd ka ütleme, kolmas selline pisem kohti üliõpilased, kes lubavad siin Eesti riigi vastu kohtusse minna. Paika on pandud sellised siis, et ülikoolis õppelaenu võtnud tudeng, kes läheb tööle, avalikku sektorisse, siis temal see õppelaen kompenseeritakse. Ma ütlen ausalt, mina ei saa aru, miks avalikku sektorisse suhteliselt hea palga peale minevatele inimestele kompenseerida. Kui sa meenutad, kuidas see otsus tekkis, siis see otsus on ikkagi päris päris ammu tehtud. Jah, ja selle põhjus oli toona lihtne, kuna erasektori palgad olid nii palju kõrgemad, siis selleks, et saada avalikku sektorisse hea kvalifikatsiooniga spetsialiste, võeti vastu selline otsus, et nii on võimalik inimesi kõrgkoolist saada avalikku teenistusse, arvestades, et vahepeal on palgatasemed ühtlustunud ja, ja võib-olla mõnes sektoris on isegi riigisektori palgad ülemäära konkurentsivõimelised, siis siis noh, tõepoolest, et ma olen sinuga nõus, et tänasel päeval sellisel kujul selle õppelaenu hüvitamine võib-olla ei ole kõige mõttekam. Et miks me nagu hirmutame inimesi, nende pensionite vähendamise, maksude katastroofilise tõusu ja mille mille iganes, kui samal ajal tegelikult selliseid kokkuhoiu kohti on tunduvalt, tunduvalt rohkem ja millegipärast ei suudeta neid väga kindlakäeliselt muuta. Vaata, ega vabatahtlikult ju loomulikult keegi ei läheks pensionide kallale, sest noh, nagu siin korduvalt teiega ütlesid, et pensionärid ei ole meil suured, keegi ei kipuks ka töötava inimese rahakoti kallale, küll maksutõusuga või tulumaksutõusuga ja mida iganes. Aga milles on küsimus, meil lisandub ju iga nädal üle 2000 töötu. Ja neid on noh, ametlik statistika on üks, aga siin paljud ütlevad, need on juba üle 100000. Et, et mis nendega peale hakata, nendel ei ole varsti enam mitte mingisugust sissetulekut ja siis ütleme aasta pooleteist pärast oleme täpselt samas olukorras, kus Lätti, kus tuli teha väga radikaalseid otsuseid, kui õpetajate palku vähendate viskas 40 protsenti või, või oli see 50 protsenti, isegi eks ole, kas hakkavad 3000 krooni saama? Muuseas, Läti näide pensionäride kohta on väga huvitav nimelt Läti seimi otsuse kohaselt töötavad pensionärid kaotavad pensionist 70 protsenti ja kui nende tavapension väheneb veel 10 protsendi võrra, siis töötava pensionäri pension väheneb 80 protsenti. See on, see on läti. Teie pooleteist aasta pärast, kui me ei tee õigeid otsuseid õigest kohast ei kärbi. Kui palju valutama, kärpida? Just nimelt praegu ära teha. Aga samas on küsimus ka selles, et kas see kärpimine aitab. Aitab, kui meile. Miks, miks ta aitab? Miks raha juurde ta ei, ta ei saa jagada raha, mida tegelikult ei ole, et ma ilmselt nende mikrofonide juures oleme aastate jooksul mitu korda nagu, nagu öelnud, et oma oma pere piires on asjad suhteliselt nagu lihtsad, et noh et sa saad kulutada nii palju, kui sul raha on. Ja kui sa tahad tõesti üle kulutada, siis inimesed on teinud katseid SMS-laenud, mis, mis iganes ja me peame ka, kuhu, need, kuhu need viivad. Aga riigi puhul usutakse millegipärast sellised on kuskil mingisugused kompromissid, rahaaugud kust saab raha juurde, mitte kellelegi haiget tegemata. Mina olen küll täiesti veendunud ja ma arvan, nii. Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, reform peavad väga hästi seda, et sellist teed olemas tegelikult ei ole. Ükskõik millist maksu sa muudad, kas käibemaksu üks protsent või kaks või sotsiaalmaks, tulumaks, ettevõtte tulumaks, mis iganes kellelegi täitsa tegelikult selles mõttes ikka ikka haiget. Keegi on nagu ikkagi rahulolematu. Et. Aga Margus, võtame nüüd teistmoodi, kui oleks tõstetud tulumaksu, siis siis ei oleks löönud ühiskonna ühiskonna kõige nõrgemaid, aga kui tõstetakse käibemaksu sisse, lööb ikkagi väga valusalt just neid, kelle sissetulekud on väiksemad ja kelle kelle tarbimise harjumused. Ma ei ole kuigi rikkalikud ja kes peavad iga krooni lugema. Ja nüüd nad peavad arvestama, et et ja krooni pealt läheb meil maksuks veel lisaks kaks krooni maha 1000 krooni pealt 20 krooni ja nii edasi. Aga kui täpne olla, siis läheb 100 krooni pealt 17 krooni, tas Postimees on tegelikult noh, päris päris head näited selle selle kohta, et mis palju see käibemaksu tõus siiski hindu mõjutab. Tavalise piimapaki hind on seni olnud viis 60 siis pärast käibemaksu tõusu hakkab see maksma viis 70, ehk see tõus on reaalselt siis 10 10 senti. Ja noh, ega ma ei saa ka kaupmeestest, ütlen ausalt, arvavad minu meelest hetkel on ka nende poolt aga väga paljusid põhjendamatut hädaldamist, justkui see, et käibemaksu tõus kahe protsendi võrra tooks tarbimistäielikku krahhi, mõjutaks midagi väga olulised. Oleme ausad, käime aeg-ajalt kauplustes ja näeme neid hinnasilte, kus kaubad on alla hinnatud miinus 30 40 50 60, isegi miinus 80 protsenti. Kui nii suured hinna alandused ei mõjuta otseselt tarbimise kasvu, siis hinnale lisandumine niimoodi kaks protsenti, see peaks tooma siis täielikku krahhi. Nii et tegelikult on, on seesama asi, et noh, selle valdkonnaga kuskil natuke tehakse haiget või liiga, aga see on, see on üledramatiseeritud hetkel käibemaksu tõus täiesti kindlalt. Me vaatasime isegi seda, et, et kui palju tuli selle 10000 kroonise plasmateleri puhulasse lisahind, oli vist mis me saime 100. 169. 69 krooni, noh, ma ei tea, terjeri kaupmehed tulevad vist tänaval, ütlevad keegi osta nende kaupa nüüd selle lisa 167 krooni pärast, see ei ole õige. Kui sul on see 10000 krooni juba olemas, seal liialt ka selle, selle nii-öelda lisa lisa lisaraha. Aga noh, need samad, et ma mõtlesin, et ega maksutõusud ja raha vähenemine on alati emotsionaalne, see on emotsionaalne nii riigis kui perekonnas. Kaupmeeste muredest keelega aktuaalne kaamera ühe loo, kus, kus selgus, et nende põhimure oli hoopis see, et nad nii lühikese ajaga ei jõua uusi hinnasilte kleepida, et mingisugusel perioodil peavad nad kandma lihtsalt kahjumit. Et oma firma peab kinni maksma selle, kui ei ole jõutud. Ja samas on mingil kaupmehed öelnud, et aga võib-olla hinnad ei tõusegi, et nad võib-olla selle selle järel argatavad hinnaralli, öeldes, et nende kaubad on kaks protsenti odavamad. Tänasel hetkel on tegelikult hinnad kõigis suuremates kauplustes, arvutisüsteemides, kus selle muud hinna muutmiseks läheb aega tegelikult maksimaalselt kolmneli minut. Margus, see on õige, aga sa pead kõikidele toodetele paneme lööma peale uue hinna ja see on, see on puhtalt füüsiline töö. Kui arvestada veel seda, et siia tulevad vahele riigipühad. Ja kui riigipühadel inimene teeb tööd, siis tuleb talle maksta topelttasu, seda vaevalt, et kaupmehed tahavad teha ja nii edasi, need puhtfüüsiliselt nad ei suuda neid hindu, pealegi. Lihtsam oleks tõesti, kui öeldakse, et see muutus toimub esimesest septembrist niimoodi, aga see ei ole taas nii ülesaamatu asi, seda enam, et kauplustes on hindadel on koodid triipkoodid peal, kust võetakse enamik, enamik, enamik hindu ja ka päris suurtes kaubanduskettides tegelikult ikkagi kleepida need ka olemas hinnad hinnad üle? Mina ütleks seda, et see on kahe-kolme päeva, et mitte mitte rohkem sant, taas tegelikult hädakisa tegemine selle poole pealt, kus ei mõisteta tegelikult olukorra tõsidust piisavalt. Hästi, aga kui sa ütled, et käibemaks on marginaalne käibemaksu kaheprotsendiline tõus on marginaalne hinnatõus, siis me ei saaks küll seda ütelda kütuseaktsiisi kohta, mis tõuseb ikkagi märkimisväärselt diiselkütuse puhul isegi kuni 12 protsenti ja lisa veel siia käibemaks ka kaks protsenti, siis kütuse kallinemine on, on märkimisväärne ja kui näiteks inimesel võtab auto 10 liitrit 100-le kilomeetrile, siis ta peab arvestama, et 1000 kilomeetri kohta on tema kulu automaatselt 100 krooni suurem. Siia tuleb veel lisada see, mida kütusemüüjad ise siin iga nädal vabatahtlikult tõstavad, põhjendavad seda maailmaturu nafta hinna tõusuga. 60 protsenti viimane 60 senti, viimane tõus, kui ma ei eksi. Noh, ma ütlen, kui ausu, auto, ma ei ole põhimõtteliselt tegelikult ei kaitse hinna hinnatõus ja kui selliseid, et, et ma saan aru, et see peab alati kedagi. Aga noh, kui sa auto võtad 10 liitrit 100 peale, siis mina soovitaks võtta auto, mis võtab viis või kuus, vahetad auto, saad vale vale valiku, täitsa kokkuhoid on hoopis hoopis suurem. Ja nüüd ongi seesama, et kui me aktsiisitõusu peame sellist eestit aunitavaks, siis tegelikult ju see kütuse tegelik lõpphind sõltub hoopis rohkem seal samast maailmaturuhinnast, mida kõigutavatega OPECi maad, Ameerika Ühendriigid, Venemaa, kes on väga jõuliselt püüdnud läbirääkimisi pidada selle osas, et tema jaoks on lihtsalt tänane või nafta hind liiga madal. Vene riigil on raha otsa saamas ja ainuke võimalus seda juurde hankida on nafta hinnatõusust ehk nii-öelda mustast mustast kullast, kes aritmeetika on selles mõttes nagu väga, väga, väga lihtne. Nii et kui tegelik põhjus on minu meelest selles samas ikkagi nafta maailmaturuhinnas, mitte niivõrd jälle sellest aktsiisist, kuigi jah, olen nõus, ega see kroon kroon juurde mõjutab taskut küll. Aga kui me nüüd vaatame seda, et millised need hinnatõusud ees seisavad, kas bensiinile ja diislikütusele veel ka maagaasaktsiisist on juba pikalt räägitud ja nii edasi, et et kui siin on ühelt poolt üheks eesmärgiks praegusel masu ajal seotud seotud ka Maastrichti kriteeriumide täitmine ja eurole üleminek 2911. aastal, siis kes, kas need hinnatõusud ei pruugi teie hinnangul seda plaani uppi lüüa lihtsalt ainuüksi põhjusel, et inflatsioon võib uuesti üle kolme protsendi tõusta ja, ja sellega on see see kena plaan euro kasutusele võtta siin pooleteise aasta pärast luhtunud. Ma ei tea, mina olen väga jõhker. Ma ei ütlekski seda, et kas üldse ongi väga kena plaan eurole üle minna võimalikult võimalikult kiiresti. No kui sa siin laureaadid reformierakonna pühadest lehmadest, siis see on nende kõige püham lehm, eurole ülemineku plaan, tegelikult mitte siin vanemapalk ja nõnda edasi see see, kui nad sellise otsuse langetavad, no ma eeldan, et neil on mingisuguseid majandusajusid taga, võib-olla ei ole ka, ega ma ei tea, et kui see on nende kõige suurem püha lehm, siis nad peaksid sellega arvestama, kas aktsiisitõus viib seda eurot kaugemale või lähemale. Hästi, aga kui me vaatame nüüd seda eelarvepositsiooni parandamist, siis siis lüües need numbrid kokku, me saame 5,6 miljardit krooni, aga mulle meenub, et kärpida ja parandati, lubad, lubati siis kuus miljardit, et sellekohase veksli on vist siis rahanduskomisjonis käinud välja ka rahandusminister Jürgen Ligi, et 400 miljonit on ainuüksi miinimumprogrammist puudume? Me võime ju kui järeldada, et ega ega see kärbe ja eelarvepositsiooni parandus ei jää tal viimaseks, et tõenäoliselt siis võib paari kuu pärast oodata juba juba uut sarnast sammu. Eks seda ei välista selles mõttes keegi, kui mõeldakse seda, et sel suvel hakatakse väga tõsiselt. Rahandusministeerium juba tegeldakse tegelikult järgmise aasta riigieelarve koostamisega ja tänasel hetkel on jälle analüütikute hinnangul järgmisel aastal riigitulupool selle aasta omast veelgi veelgi väiksem. Nii et valikuid on täpselt samamoodi. Et siis tuleb kärpida nii või teisiti, järgmise aasta eelarve. Osta või tõsta mingeid makse, maksta veelgi. Et ega noh, me oleme mitu korda nimetanud seda, et Reformierakonnale on need nii-öelda pühade lehmadega reaalsus. Raha lõppemine riigikassas tegelikult paneb ikkagi väga paljudest pühadest lehmas reaalses olukorras. Ma arvan ka tagasi muutma. Sest ma ei välista üldse seda, et, et neid suuremaid maksutõus tuleb teha äkki hoopis järgmise aasta alguses või selle aasta aasta lõpus. Seal on need, mis meil täna veel ei veel ei räägi või, või kuhu vaatame Me oleme kõrvutanud Eestit kogu aeg nagu Lätiga, et ja öelnud, et Eesti on oluliselt paremas positsioonis, jah, olemegi. Ja kui Läti jaoks on küsimus see, et kas IMF annab talle täiendavat laenu või mitte, see on hetkel tegelikult Läti päästerõngas, kas laen antakse või mitte, sest raha riigikassas on juba tegelikult lõppenud, meil veel hetkel ei ole, me ei peaanum ain effilt laenu ja ja tegema mingeid erilisi ponnistusi, et seda laenu antaks. Aga mõtleme ka seda, et laenud tagasi maksta. Ma räägin seda, et IMFi laen võiks justkui Läti tänasel hetkel päästa. Tegelikult on ta natuke sarnane sedasama SMS laenu, et Sa saad laenu kätte, intressid on seal oluliselt odavam. Aga see laen antakse võib-olla viieks, võib-olla 10-ks aastaks step by step tegelikult tagasi maksma. See raha päts jällegi kuskilt võtma ei ole kingitus. Täpselt sama samamoodi, nii et seda meelt, et et me ei tea tegelikult tänasel hetkel reaalselt, milliseid valikuid me peame langetama sügisel, aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Aga see on huvitav nähtus, et väga paljud riigid on hakanud ju oma majandusega jälle ülesmäge minema. Meie läheme pidevalt Kallas suunas, väga mitmed Euroopa riigid on hakanud juba tõusu suunas liikuma, samamoodi Lõuna-Korea näiteks Ameerika Ühendriikides on tõusu märgata, et kas, kas me oleme jälle sammukese maas, nii nagu me olime sammukese maas, siis kui majandus kokku hakkas kukkuma? Selle kohta on öeldud, et et riigid, kes on tugevalt panustanud sisetarbimisse ja, ja suured turud Soome samamoodi saavad seda endale lubada, siis nendel on see oluliselt lihtsam. See on hea küsimus, kas, kas Eesti puhul oleks, oleks saanud seda rakendada, meie puhul öeldakse, et, et ressursid on nii väikesed, et, et see asi süüakse läbi niivõrd kiiresti. Et sellest nagu suurt efekti ei saa tekkida Soomes ja ei ole tegelikult me ei ole tegelikult selle sellekohast põhjaliku analüüsi ja mitte kusagilt Eesti majandusest seda kuulnud, et mida sellised noh, reaalsed majandust elavdavad sisetarbimisele suunatud meetmed võiksid endaga endaga kaasa. No aga Soomes rakendati vastupidiselt meile käibemaksu ju päris kõvasti alandati just selleks, et siseriiklikku tarbimist suurendada ja mul puuduvad andmed, kas, kas see, kas see parandas nende positsioon, aga ilmselt siis parandas, kui on alanud tõus? Ma ei saa aru, miks siis meil nagu see vastupidine suunduma. Sinna avalik ütlevad seda, et võib-olla ka tegemist tehnilise ajutise tõusuga. Et seda on ikkagi natukene nagu vara öelda, et kas kogu see maailma majandus on tõusule pööranud, ei ole seda tõusu, indikaatorit või esimesi märke otsitakse praegu nii paaniliselt, et vahel võib seal ka nii-öelda hälbeid olla, tõlgendatakse midagi, midagi, midagi valesti, soone pessimistid arvavad seda näiteks, et, et võib-olla just need euroop tugevamad riigid, räägime siin Saksamaa näiteks, et võib-olla Saksamaa ei ole tunnetanudki veel nii-öelda tegelikult seda tõsist langust. Mul oli ju oma valdkonnast, oli, olid laual paberid, mis näitavad tegelikult reklaamid, turgu, ütleksite reklaamiturg meedias on just see, mis näitab väga palju seda, millises seisus see majandus ja tarbimine ja niimoodi on. Ja me teame seda, et Eestis on reklaamid tulu, et trükimeedia langenud võrreldes eelmise aastaga, kui me võrdleme selle aasta esimest kvartalit ja eelmise aasta esimest kvartalit kuskil miinus 35 miinus 40 protsenti erinevate väljade erinevat, aga see on nagu keskmine. Ja ma mäletan seda, et kui aasta alguses me küsisime siin kas skandinaavia maadelehtede liituda, kas ka sellist andmeid siis nendest õieti ei, meil on väga marginaalselt muutusid, et ei, mingit drastilist küll ei ole, siis tänasel hetkel on koos nende esimese kvartali tulemused ja reklaamiturg langes Taanis, Poolas, Rootsis, Soomes kõigil kuskil 25 protsenti, mis on nende jaoks tegelikult täielik traagika, mida te ei suutnud prognoosida veel ka selle aasta jaanuaris veebruaris ja see näitab tegelikult väga palju seda nii-öelda majanduse tegelikku tervist. Et see ei ole parastamine, aga ma kardan seda, et meie heade naabritena, nii Soomel kui Rootsil on veel raskemad ajad tegelikult ees. Sest ega nemad väga kardinaalseid samme ei ole ju pidanud tegema oma eelarvete kärpimisel. Tõesti see käibemaksu alandamine ja nii edasi, aga need on suhteliselt väikesed muudatused. Samas soomes töötus kasvab väga kiiresti, isegi Inglismaal ületas ta nüüd juba 10 protsendi piirini. Inglismaal ei ole käibemaksu alandamine suurt effekti andnud, nii et et see on nagu võrdlusena sellele soome sammule, aga. Nii et sel ajal, kui Eesti hakkab oma majandusega nagu öeldakse, mäkke jõudma, siis on Soomes on neetud IMF-ilt laenu. Aga ma tahaksin ühe, 5,6 miljardi kohta veel öelda niipalju, et selles on tegelikult kolmandik kärbet, kolmandik riigivara müüki ja kolmandik maksutõusu. Ja, ja huvitav on see, et, et rohelised on, ei tea, kas endalegi teadmata, aga, aga nad on selle sellele riigieelarve muutmise eelnõule oma häält andes tegelikult kaudselt lükanud hoo sisse ka tuumajaama rajamise projektile, sellepärast et sellesama eelnõuga nähakse ette, et Pakri saar müüakse Eesti energiale ja mille jumala pärast Savisaar küll Eesti energiale müüakse ja mitte sellepärast, et Eesti Energia kinnisvaramahtu veelgi suurendada, vaid ikka sellepärast, et et sinna ühel hetkel hakata hakata siis tõsiselt kavandama tuumajaama niimoodi, et, et see on üks väga reaalne samm, mis on juba tuumajaama suunas astutud. Ma arvan, et rohelistel on ühel hetkel väga keeruline sedasama hakata oma valijatele põhjendama. Veel see, et saastetasud, mis tõusevad, ju, viitavad ka kõige selgemalt suhteliselt puhta tuumaenergia suunas. Kommenteerida väga keeruline, et. See on, see on nii, et 10 aastat aga puhas olla ja siis tuleb nii-öelda 11. aastal osutub väga-väga räpaseks. Nii et eks ta teatud Et risk on, et ma ei tea, Ma jälle püüan vahel uskuda neid eksperte ja ka Soome eksperte, kellel, kes Soome tuumajaamad tõesti suhteliselt väga ohutud olnud, kuigi aeg-ajalt on mingisugust, ma räpast vett meil ikkagi merre või jõkke jõge sealt voolanud. Et need uue põlvkonnajaamad on väga-väga ohutud ja risk, on tohutult väike, aga risk, mis on alati ka nii-öelda poliitiline inimeses kinni olev olev olev risk, et ega me ei saa ju. Ei saa ju täielikult välistada seda, et tuumajaama satub ka tööle nii-öelda selline väike islamiterrorist või vähemalt nendega koostööd tegema, nii et ta on igal juhul ohtlik. Ei no me ei saa välistada midagi, kui on räägitud kogu aeg. Tuulik, mis energiat toodab, on üks kõige inimesesõbralikum asi, mis üldse välja on mõeldud, siis hiljutine tuulepark, mis üles selgub, et see 10 kilomeetri raadiuses inimesed ei saa öösiti magada, sele lähevad peast hulluks, eks ole. Suure mürina ja mühina peal. Aga ma tuleks ikkagi nende seadusemuudatuste juurde tagasi, et mind hämmastab tegelikult ettevõtluse organismid katsioonide seisukoht näiteks käibemaksu tõstmise küsimuses. Suurettevõtjad on sellel teemal olnud täiesti vait ja Eesti väikeettevõtete assotsiatsiooni seisukoht. Ta kuulsime alles siis, kui seadus oli juba värskelt vastu võetud, et kuidas teile tundub, et kas ei ole siis põhjus selles, et nad ootasid hinge kinni pidades uue, töölepinguseaduse vastuvõtmist, et seejärel nii-öelda ka öelda oma oma sõna sekka, et enne seda nad ei julgenud nagu nii-öelda üleüldse mitte midagi kritiseerida ja et järsku see töölepinguseadus ei võetagi siis sellisel kujul vastu. Puhas selline konjunkturism tegelikult. Ma arvan, et suurettevõtted on Vaitsest, nad saavad aru, et see ei mõjuta tegelikult praeguste protsessi sedavõrd sedavõrd oluliselt, nii et noh No väikeettevõtjad olid nüüd väga mures, et nemad ei saa jälle hakkama ja poed ei saa hakkama ja et hinnaalanduse etteteatamistähtaeg on liiga lühike protsenti. No see on 80 protsenti on, ütleme ikkagi tühjendusmüük, et see ei ole mingisugune 30 40. Need on täiesti normaalne, kui auto, automüüjad müüvad ka nii-öelda miinus 25-ga autosid, mis on praegu üle üleüldine väideldavalt alla nii-öelda selle sisseostuhinna siis probleemid on tegelikult ju kuskil kuskil mujal. Nii, aga töölepinguseadusest tahtsime sõnana natukene rääkida, töölepinguseadus võeti Riigikogus vastu ja tundub, et pärast europarlamendi valimisi enam ei olnud kellelgi nagu nagu jõudu ja väga suurt tahtmist sellel teemal väga tõsiselt piike murda, sellepärast et me oleme riigikogus näinud palju teravamaid istungeid, kui need viimased, need, mis töölepinguseaduse ja sellega lisaeelarve seaduse ümber käisid, aga aga seoses töölepinguseadusega toimus ju ka sellel nädalal streikija ja kui võrrelda, näinud seda meie streiki kasvõi Soomes või Prantsusmaa Saksamaal toimuvate streikidega, siis siis olgem ausad, et ega päris hästi see streik ikkagi nagu välja ei kandnud, kuigi tegelikult, et neid töötajaid puudutas otseselt ja, ja samas oleks justkui nagu oodanud, et see streik oleks omandanud laiema kaalu. No välja ei kandnud pehmelt öelda, sellepärast et kui on välja kuulutatud üleriigiline streik, siis mina oleks küll eeldanud, et vähemalt paariks tunniks oleks kasvõi ühistransport seiskunud siin Tallinnas. Aga kui, kui meil ka ajakirjanikud käisid ringi ja küsisid inimeste käest trolli ja bussijuhtide käest, siis paljud neist polnud üldse kuulnudki mingist streigist. Ja siis käis pidevalt see jutt sellest, et oi, et mina ei tohi streikida, et mind on ära hirmutatud, nagu oleks meil mingisugune suur terrori õhkkond pärssinud seda streiki, sellepärast. No ma ei kujuta ette, et näiteks Itaalias jääb mingisugune streik ära sellepärast et inimesed kardavad oma töökohta kaotada, seal vastupidi. Mida rohkem meil see hirm on, seda rohkem need välja tulema. Nii et selles mõttes oli, oli natukene nadi küll see asi, mis, mis meil siin toimus streigi nime all. Noh, eks muidugi kohe töölepinguseadusega ütlema, et tegelikult riigi ja valitsuskoalitsiooni jäikus selle töölepinguseadusega seoses paneb mind kulme kergitama, et et mõneti oleks ikkagi sotsiaalpartnereid tulnud kuulata ka siis, kui, kui see oli näha, et sellisel kujul seda töölepinguseadust jõustuda ei ole võimalik, sellepärast et kui ikkagi sotsiaalpartnereid ei kuulata, siis võib ühel hetkel ikkagi asi kontrolli alt välja ta praegu on, on tõepoolest ka see streik siin Eestis hillitsetud väga tagasihoidlik. Aga ühel hetkel, kui, kui, kui on näha, et, et olukord pingestub, siis võib väljuda kontrolli alt ja, ja sellepärast tuleb ikkagi rääkida, mitte mitte minna nagu barrikaadidele, isegi siis, kui see toimub sellisel eestlaslikul ja väga tagasihoidlikul moel. Kuigi ma pean ütlema ühte asja ka, et et kui ametiühingu juhid peaksid tegelikult antud juhul peeglisse vaatama, sellepärast et mida nad nüüd nagu selle selga konfrontatsiooni saavutasid, et ühelt poolt nad moodustasid mingil hetkel küll ühisrinde sotsidega sellest ei tulnud midagi välja, oleks nad võib-olla püüdnud läbi rääkida ja leida mingisuguseid kompromisse, oleks praegune heaks kiidetud töölepinguseadus ka olnud olnud ametiühingutele rohkem meele järgi, et seda, seda saate alguses räägitud kokkuleppimise vaimu jäi siin ka natukene natukene väheseks. Samas ma siiski taganeda sellest kriitikast, et valitsuskoalitsioon peaks natukene tõsisemalt mõtlema sellele, et kuidas sotsiaalpartneritega suhteid parandada. Eriti just ametiühingut. Esimene peda tuleb kohe-kohe-kohe meelde see telemeie teleülekanne nii-öelda Riia samast streigist demonstratsioonid, mis oli, mis oli väga emotsionaalne veomasinakastist lauldi rahvuslikke laule ja ja rahandusministrite tahetud üldse kuulata või mikrofoni juurde lasta. Seal osales miitingul viis kuni 7000 Inimest jah, et eks ta oli selline auru väljalaskmise üritus, aga selle kohta võib ka öelda, teades, kui palju on Riias elanikke ja töötajaid, siis ega see streik või miiting ka väga hästi selles mõttes ei, ei õnnestunud. Aga mina olen seda meetodit, et ma ei ole kindel see, et et sellised, need õnnestunud streigid ja suurmiitingut seda asja tänasel hetkel väga väga edasiviivad. Sest ütleme ausalt, sellistest väga suurtest miitingutest on. Ansamblid kaks, tegelikult rahutustel. Ja seda on ka mitmes Euroopa riikides olnud, nii et kujutage ikkagi ette, kui Tallinna keskLinda oleks 40000 inimest miitingulised, sujutaksin siis nii-öelda Toompea ja Vabaduse platsi ja, ja kõik see ja kuidas on siis võimalik, et see mass nii-öelda rahumeelselt nagu laiali läheb. Et selliste sotsiaalse nagu ma juba ütlesin, et selliste sotsiaalsete rahutuste taga kihutamine on minu meelest ükskõik, siis millisel ettekäändel, et seda, seda, seda tehakse. See on mäng ja see on mäng tulega. No Lätis on see mäng tulega muidugi tundlik, tunduvalt ohtlikum, sellepärast et ka sellel meeleavaldusel ju jäid küllaltki palju kõlama sellised ütleme niimoodi Läti riigi vastased loosungid ja hoiakud, kui seal mingisugused tema saundid ja ütlesid, et tooge võimule ruubiksiaalsuse taanoka, sest teatavasti sees on venemeelsed ja valitud nüüd Euroopa parlamenti, et ainult nemad suudavad tööliste õigusi kaitsta ja teades ka Läti rahvusliku koosseisu, kus see on ikkagi venekeelset elanikkonda tunduvalt rohkem, siis Läti on selles mõttes nagu kahe plahvatusohtliku tünni otsas korraga, eks on sotsiaalne ja tenor rahvuslik. Ja kui me vaatame, kes on Hiljuti Riia linnapeaks Riia linnapea on, on seal see nii-öelda üksmeele koalitsiooni või mis iganes erakonna esindaja, mis ilmselgelt esindab venekeelseid valijaid. Aga selles mõttes on, Margus on muidugi õige, et me siin laua taga olime ka siin hetk tagasi natuke nostalgilised, et miks, miks neid streikijaid nii vähe oli noh, alla 2000, et oleks võinud ikka võimas olla. Aga tõepoolest, kui hakata mõtlema, et kui ta siis võimsaks paisub, et mis, mis siis sellest järgneda, võida, mis sealt tulla võib, nii et selles mõttes on igal juhul nendel inimestel, kes Toompeal istuvad, ei tasuks ennast väga muretult tunda, et sõidame rulliga üle, eks ole, et noh, palju neid ikka välja tuleb, mingi 1800 lahendama olukorra ära. Ükskord võib see karikas minna ikka üle ära küll. Tänases Postimehes on väga värvikas artikkel Läti peaministrist Valdis Dombrovskis, sest ja sellel on üsna kõnekas pealkiri, et mees on maailma halvima töö tegija, sellepärast et ükskõik, mida ta teeb tal on ainult sunnitud otsused ja need on äärmiselt negatiivsed otsused. Kui vaadata kas või seda, et milline on siis Läti avaliku sektori palgakärbe sissetuleku kui kuskil 40 protsenti ja selle puhul tuleb muidugi teada, et viimase paari aasta jooksul on Läti avaliku sektori palgad tõusnud kuskil 30 40 protsenti ja, ja samal samal ajal on töötajate juurdekasv olnud sellel perioodil siis 50 protsenti niimoodi, et tegelikult on olnud, on olnud Läti avaliku sektori kulude tõus praktiliselt 80 90 protsenti märkimisväärne arv ja, ja see on ka tõenäoliselt põhjus, miks see, miks see avaliku sektori kärbe neil on niivõrd jõuline, aga, aga millegipärast mul on selline tunne, et me oleme, me oleme peagi jälle silmitsi selle sama asjaga, et ka meil nii-öelda avaliku sektori kärbe tuleb ja ja siis siis räägitakse suhteliselt sarnast juttu jutu Lätiga, et et ka siis sellisel juhul ükskõik, kes meil sellel hetkel peaministri toolil on, on ta, on ta maailma halvima töö tegija. Dombrovskis muidugi tuleb tunnustust avaldada, sellepärast et mina ei mäleta, et ühegi raskustesse sattunud riigijuht oleks niivõrd avalikult ja avameelselt tulnud rahvete ja vabandanud oma rahva ees poliitikute pärast, kes on riigi sellisesse olukorda viinud, nii et riigimehelikkust sellel mehel Lätis on neid vabandusi sellel nädalal tulnud ridamisi ja kas või ekspresident Freiberga ütleb, et poliitikutel tulebki vabandada ja tuleb vabandada selle eest, et nad ei kogunud reserve või nad ei kogunud piisavalt reserve tegelikult Lätti ei kogunud ju üleüldse reserve, sest et nad püüdsid nii-öelda kõik maksutulud suunata maksumaksjale mõneti ka iseendale hüvede hüvede tegemiseks ja, ja see on ka põhjus, miks on, miks nendel neid reservi ei tekkinud, mis Eestil praegu veel on olemas, kuigi need kahanevad meil ka siin kohutava kiirusega. Siiralt kahju, et sellel sügisel on kohalikud valimised. Et see on kindlasti üks üks asi, mis mitte kuidagi ei paranda nii-öelda nende lahenduste leidmist tänases tänases hetkes, vaid lisab just seda hagu nii-öelda tulla. Et kui mina kujutaksin ette, et meil võiks Eestis ka istuda koos nii-öelda ekspertidest koosnev ümarlaud, kes võiks justkui oma autoriteedi ja sellega töötada välja siis nii, et hästi mõistuslik poliitilistest kirgedest vaba, nii et arengukava mida nemad siis nii-öelda võiksid välja pakkuda sellesama meie valitsuskoalitsioonil ja opositsioonil ühise tasapinna leidmiseks. Mina ei tea, et selline ütleme, kogu ümarlaud kuskil tööd teeks ja sellest ma ei saa aru, miks kaasama küll, nii, ma saan aru, et koalitsioon on kaasnenud mitmed eksperdid Tartu ülikoolist ja Tallinna ülikoolist. Aga sellist ütleme suuremate teadlaste kogumit, kes tegelikult võiks minu meelest sellel suvel juuli ja augustikuus ka tööd teha, sest olukord on tõesti Eesti riigis keeruline. Võiks olla, et Peetrile teada, selliseid teadlaste kogumeid on olnud ka Ameerika Ühendriikides tõsine, ta on vist presidendile esitanud nii et oma arusaamise USA välispoliitikast ja kui palju tegelikult Obama neid reaalses elus kasutama hakkab, see on iseasi. Aga tänasel hetkel me loeme küll ühte või teist artiklit mõnest ajalehest, mis pärineb nii-öelda akadeemilise poole pealt, aga see on ta tegelikult kõik sellist mõistusliku programmi nende poolt ju ei ole. No aga mis programmi sealt siis oodata on, kui üks teadlane ütleb, et käibemaksu tõstmine on hea ja teine teadlane ütleb risti vastupidi, et ühisnõule nemadki jõuavad? Noh, ühisnõu mina kujutaks ette, et see tuleks ikkagi modelleerida nii-öelda lähiaastate majandusmudel ja näiteks olla tõstis A, B ja C erinevate variantide puhul, et kui me tõstame käibemaksu, siis juhtub nii puhtalt matemaatik, matemaatiliselt mina neid arvutusi näinud ei ole. Saade hakkab jõudma lõpule ja järgmisel nädalal räägime kindlasti vabadussõja võidusamba avamisest mida on juba hakatud kutsuma ka jääskulptuurid. Seoses sellega on tänases Eestis. Päevalehes ilmunud ka üks, üks lugu, mis sest. Just nii-öelda kõnnu noh, kuidas ma ütlen noh, tegu on pisut iroonilises toonis artikliga taevas. Tegu ei ole iroonilises toonis artikliga, sest surnud on vabariigi valvur. Ehk siis Ivan Orav, kes on Eesti vabariigikaitse olnud 100 aastat ehk siis sama palju kui tema vanust on ja ja suur tunnustus Andrus Kivirähu-le, kes on selle Ivan Orava meile meile kirjandusse toonud, sest meil on tema näol olemas ma võrdleks teda oma Schweigiga ja puhuti, kui lugeda Ivan Orava memuaare, siis minul on küll jäänud mulje, et seal on kirjas Eesti ajalugu vaata ehedamal kombelgi, kui see ajalugu klassikalistes akadeemilistes raamatutes kirjas. Aga loodame, et ta kirjutab veel põrgust edasi, nagu nagu Andrus Kivirähk lubab Siin Andrus Kivirähu artiklist võime lugeda, siis Ivan Orava matused Harju mäe jalamil algavad 22.-le juuni õhtul kell kümme-ülehomme, siis? Jaa, järgmises rahvateenrite saates saame siis rääkida, mis muljeid ja mis mõtteid see vabadusesammas, mis inimestes on nii palju kirgi kütnud, mis muljeid sellesamas nendes tekitab. Aga rahvateenrite saade tänaseks lõpetab ning tänased rahva teenrid olid Peeter Kaldre, Margus Mets ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusat võidupüha algavat võidupüha siis juba teisipäeval, jaga jaanipäeva, 24. juunil, kolmapäeval. Kohtumiseni.