No nii, selge, siin pole enam midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma selge tähelepanu köita. Nardoderne SUP modell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu. Tere hommikut ja perepildi kuulaja. Mina olen Andres Noormets. On väga kena, et olete saanud tulla perepilti kuulama. Uskuge või mitte, aga kell on praegu sel ajal, mil ma seda intervjuud teen. S neli, ma panin oma kella küll. Kolme Meil on neljaks helisema, aga hommikul ärgates selgus, et näpud pole harjunud nii varaste tundidega ja ja see asi oli natukene teistmoodi häälestatud. Nüüd lõi tornikell reeturlikult pool viis ja ma olen tulnud Ennu juurde, et vaadata, mida ta nii härra teeb vaatonile tema aia ja näen, et Toas on tuli ja näen, peremees väga usinasti toimetab. Ja mul ei jää muud üle kui sisse astuda, et siis. Teiegi kuulda saaksite. Mis toimub ja et saaksime teada mis selle toimumise mõte on? On sulaaeg, purikad tilguvad, isegi seda tilkumise häält ei ole nii tihti kuulda kuulata. Selline kevade tulemise hääl aga maastan sisse. Ei olnud liiga varamu lihtsalt pole harjunud kell õigel ajal helisema panema ja ärkasin ise üles ja nägin, et olin kella pannud. Kolmveerand viieks. Aga mis sa teed siis? Leibade leivaga, leivategu, mis enne selle hommikul toima kell neli öösel üles ja hakkan asju väga väikselt kokku sellega, mis on vaja segada tahtlikuna. Rava paned leiva juba varem ja kui seda täpselt teada seal, nii et paned kindla koguse veega sooja veega sooja kohta hapnema, siin on umbes neli liitrit vett ja siis sinna sega näiteks kaks kilo jahu, see sakslast seal soojas kohas ja siis hommikul vara, ei pea tingimata olema hommikul. Kui juba tahad teha, et sa tohutava päeva kati sellega tee, siis siis tõuseb üles ja hakkad siis ülejäänud jahu siis mis võib-olla noh, võib-olla neli kilo sellel juhul sinna sisse saad veel soola sokku natuke köömen enesele jahvata veel linnas linnasejahu siis köik lisad sinna potti, sammukene mass, midagi siis vaikselt, võtke oma ja aeg-ajalt niisugused käsi, käed niisutad siis taigen sulle nii tohutult käte külge kinni mis ei tähenda, et valge jahuga. Kui taigen valmis sõtkutud, siis ta lihtsalt enam käte külge kinni ei jää. Nii või naa, aga rukkijahuga on teistmoodi, ta reageerib teistmoodi, ta tuleb käte küljest lahti sellepärast et on valmis. Kui sa mitte niisuta, siis saan aru, et millal ta valmis on. Ja tegelikult sa saad aru, et, et on valmis võib-olla korjamas vaatajatele natuke. Vägeme vaikselt-vaikselt muutub seda teed nagu aset on pool tundi ja siis, kui ta sõtkutud siis läheb jälle sooja kohta, kus seda siiski hakkima võib olla. Kas tund sellel ajana, pagan, leivaahvidel tule. Ja kui tuli kindlas staadiumis, siis jaotan taigna klassideks ja paistsid, panen raudselt vannidesse, mis mul on siin. Mida peale paljudes veel natuke kerkib, siis leivaahi on täiesti valmis, läheb mul termomeetri järgi. Ma vaatan seda niikaua, kuni vaatasin, et nüüd on õige panna leivad sisse. Sinna lähevad umbes. Et vähihaige ahju temperatuur on õige asi, hoiab temperatuuri õieti näiteks seal ei jaks talvel kaks korda kütma, üks kord ketsi neile ööse õhta hilja ja siis need ära sõtkutud, kus jälle kütan naat. Vorstide hommikul. Rastamasinad maksavad, aga ma uurisime, et 30000 palju mõnusam kätega teha siis seal ikka puhas kätetöö. Isegi kui ma aega kokku Näiteks praegult Nõgena majanduslangust, kui sa leivad saba, mingit langust, leib, kerkib nagu alati ja me oleme lihtsalt nii kaugele sellest eemale läinud. See on ikka natuke tülikas, et me parem palun töötame kuskil, kas leivakombinaadis sellises kuskil muul keegi muu nagu sendi ülal peab ja see ongi, et, et seda kellelegi Muubjani tohutuid lootma või keegi muu võib olla mingi het, vaatab, et ta nii hästi ei lähe. Ja enam neid, need plass jubinat keegi, võib-olla jumal, nälg majas siis leiva ja mitte plastmänguasju või midagi ja siis ongi, et kihvtid töökohad hakkavad ära kaduma. Mul on meeles näiteks Ameerikas inimesed, aimanud nii kihvt töökoht, ma päev otsa peame, ütleme tegema seal sisse kihvt koht. Ja ma seda tegin ehitustööd ja ma vaatasin, issand, ma lauas nagu hingehinna eest ja siin keegi seletab, et küll on hea töökoht, et Lemetti tegema. Aga sa ei tee seda ka, mitte midagi ei saavuta ja töötada. Ma ajudeldavast oma kehale vastu ja kõik need asjad Seal on see, et me paneme rõhku selle peale, et need asja, mis siia sisse lähevad oleksid ökoloogilised. Jahu on. Sool, köömned on kohalikud köömned, mis Malawi apteegi tellin. Suhkur on ökoloogiline, seal rohkem lubjastuda, zoofiline asi, kas vaheti? Võib-olla sa kasutad asju, mis kangelased võib-olla maitse on sama, kes seda teab, aga tunne on kindlasti teine. Kõige parem on, kui sa kasutad oma vilja, meie aeg tagasi kasvatasime veel ja see on nagu teistmoodi sa vaatad leiva hammustada, sa nagu tead, mis on. Tavainimene läheb poodi, võtab leivakiles välja ja ma saan oma hakkas juba täiesti õudne. Elavad asjad nagu, üldiselt ei tähestik kyljes olla. Sa võtad oma vilja maha lõburslasele leiva siis nagu seal elutsükkel on sul nagu hõkisklasse kasvas, see on meeles, kuidas ilmad olid, kas oli halb tal päiksele. Tuhandeid aastaid kestnud ja Essusse, seda siis nagu tunned, et aeg on nagu mingitmoodi yhened mingisuguse, hingelise vaimse asjaga, mis ma saan nagu e vähemalt teinud ja olla, ise kannad seda traditsiooni natuke edasi. Sa saad aru, et kleit ei ole mitte ainult et sa võtad käe all kuskil poeleiba, vaid sa ka hinna sees on, ütleme köik see tohutu aeg, mis sinna sisse läheb, tohutu kus ja piin ja lootus on kõik, mis läheb, kuna ütleme vanasti, siis õieti, kui ei õnnestunud saak, siis oli ka väga vägagi asjasse leib oli eriti hinnas, kuna leivast saab peaaegu täiesti ära. Jalaga ütlesime, muud süüa ei ole, aga sul on hea leib, just paar päeva tagasi tegi, keegi tuli külla. Rääkis, et seal Venemaal. Ma arvan, et üks mees olnud ligi 100 aastasega ja tema elas selles, et ta sai musta leiva ja sibulat. Siis teda stati terve oli ja kõik ja siis kahe uurima saadeti Ameerikasse. Asja Hewes surnud Neymar taanuse siiapoole. Kindlasti maitses oli kõik väga ilus ja tore ja maitses hästi ja siis oli sellega elu kiiresti läbi, aga on huvitavad mõtelda, et keegi saab näiteks elada leivast ja sibulatest. Ma usun, et see on kindlasti võimalik, kui võsa, väga loodus, legeene köik köik asjad, mis on kuuluvad leiva, siis on veel sisse jäetud. Näiteks kui ma lähen poodi, mis on aeg-ajalt, kui näiteks on vaja leivas osta, kuna oma leivatangid ära kingitud või müüdud. Jah, ja siis soni, ise lähen poodi leiba ostma, vaatan alguses, et siis seal leivas on, ikka kiidetakse rukkileivast panev asi maailmas ikka seda keegi asjani ilusat leiva teha ja siis ma vaatan, et vaatan, vaatan ja vaatan ja loen, mis seal sees on, ikka avastan, et absoluutselt ükski nendest leibadest ei kõlba, kõik on täis igasugust sodi, mis leiva sisse kuulu. Ja täis rukkijahu ei ole econd. Roki Groovidia. Ma tean, mis igasugused imelikud jahud, et see, mis üldse leivale jõudu annab, seal enam ei ole. Ja ma usun, et kui sa selles rõivas tahaksid elada seal poes on, siis aga mitte kaua elaks võib-olla kuusk, Uudvani annetes mudeleid. Needsamad tekkinud, kes nüüd. Ja ma peaaegu on sõltlaseks muutunud selle leivasõltlased alati katsed inimestele nagu julgus ise hakkavad tegema leiba. Me oleme Nendele nagu juuretist muretsenud. Juuretisega ongi niisugune asi, et kui sa ükskord oled juuretise kätte saanud, siis ja seda enam enam pole vaja iialgi osta, kus asi õieti teed. Ja üldiselt võsa raamatust loed, siis alati öeldakse, jah, paned juuretise, võtad natuke Tigendavalt külmkappi. Ja inimesed, kes seda üldiselt teevad, avastavad, et et kui nad nüüd poks on valmis leiba tegema juuretis, vana hallitama läinud, toovad tagasi, tahavad uut juuretist. Ja mida meie teeme? Üldiselt kasutame sedasama, nõu meil veel ei ole, me pole lihtsalt jõudnud sinna Puškov leivamahu osta ja meil on üks suur raudkatel ja peale peale leivategu alati jääb äärtesse jääb taigna, et mis me siis soojas kohas seda külge kuivatama veda. See peaks sinna külge. Ja siis, kui alustan leiva tegemist, ma lihtsalt panen katlasse jälle sooja väsitjases juurutades, mis seal külgedel saalses kraavingon sisse ja ongi iialgi mitte juuretisega juhtub. Ainukene asi, mis, nagu see inglise keeles, Stefan nagu üks niisugune elu olulistest asjadest, millest sa saad praktiliselt täiesti ära elada. Ja kui need paremad tähendab ahjust laskmist, taas siis leivalõiked ja paned võitlejale, said Õiga ja ongi kõik. Ja ainuke asi, mis vaja on, või midagi muud. Võib-olla kui tahad natuke sibulat ja peale, kui tahad, eriti kaua. Muidu muidu haigi käik. Juuretis on siis see asi, mis leiva Kirkima või, või hapnema paneb. Ta paneb ta elama, mingis mõttes. Ma just hiljuti vaatasin, üks väike niukene sõlmegi oli mees, seletas seda nagu keemiliselt ära juuretis on kuivanud, kas nagu magab. Ja siis, kui, kui ta paneb käima taime sooja veega, siis ta hakkab elama, sest ta nagu ise elab edasi ta nagu kerkib. Ja siis lõpuks. Ma teda ahju paned, siis sa mingis mõttes sa peatad seda elusa, mingis mõttes tapad selle elu ära. Aga mingi teine elude tekib, kui sa nüüd seda materjali sööd ära tapmine pole mitte selles suhtes, et ta nüüd enam edasi ei lähe, kuna, kuna jälle seesama taigen annab sulle selle juuretise, mida sa vajad. Ikkagi saad seda jälle ellu ellu tuua. Mingit moodi, see tähendab seda, et siin siis ei pea olema mingisugust niisugust asja nagu pärm ei kanta, sest ta on tekkinud hiljem tööstuslik materjal, mis ka paneb käärima ka ütleme, kui sa pärmiga teed nii palju on selge, et sa pead iga kord pärmi ostma ja kui sa oled, ütleme, maal elad päevi ei pruugi alati kuskil ligiduses olema ja ega, ega talus need asjad nii toimunudki. See ongi nüüd valmis sõtkutud. Ma vaatan, et pool tundi on sõtkutud selle peale Need tagasi soojasse kohta. Siin. Rätikuga kinni hoiab soojust näiteks. Järgmine osa on see, et ma lähen ahjule, kallan aia, päris mõnus, soe isegi vist niisama, et julgelt käsilane süte peale panna. Tere, kas kas ei tahtnud mulle midagi? Ja leivategemise langenud, peaasi et me oleme seda nüüd kindlasti vastu teinud. Ja igal pool olevat teinud ja igas ahjus elektriahjudes ja gaasiahjudes ja teatel tuleb välja küll, aga ka ikka palju parem, kui on õige leivaahi. Kas see ahi on sul enda ehitatud? Esimene leivaahi, mis ma ehitasin muude laeva, mõtlesin alati, et ei, tead ja on hea pottsepa leidma, et ikka siis ei julge teha, aga siis läheb osa pottseppa seal kellelgi aega ja siis muud ele freese tegema. Sa ehitasid halval ajal siis kui kõik ehitasid ja kõikidest said ehitajad ja kõik läksid Eestist ära igale poole ehitama ja tegema ja siis pidi siin kohapeal kõiki asju ise tegema, sest pottseppadele käed tööd täis kelge käsi, asjad aitavad, on raske? Jah, keegi muuseas seda ära teha, et ise ei pea selle üle muretsema. Ise teen, siis ma lugesin, päris kallis on asja ja kui sa oskad selliseid nano, ta saab ainult kivi kivi peale, niimoodi. Jätad barbar tühimikku ja sellest siis kujunevad jälle leivaahju keset osa. See kõlab nii lihtsalt nagu värvitelevisioon, et võtad lihtsalt kivid ja paned õigesse kohta ja ongi ahi valmis. Ei mingit muret, oota, ma pean siibri lahti tegema. Mis asi on see, mida leivaahjus kutsutakse? See on just nagu noh, nagu päris ahi, ainult suu on meetri kõrgusel maast. Niisugune lai suu ja madal ladus ahju paksult puid täis. Pani selle põlema, muidugi muud erinevust ma ei näe mingisuguse muu ahju leivaahju vahel, kui ta on maast tükimat, kõrgemalt on lai ja ta madal. Ma tahan ja siis nüüd ta, kel on viis jahi peale kella kuueni. Ja siis siis kell kell kuus, ma hakkan siis neid pätse vormima ja siis ütleme niipoolseid, need on valmis ja siis need jäävadki ootama ahju valmisolekud, umbes kaheksaga kaheksa paiku, ahi on valmis. Et see temperatuur on õige ja siis läheb siis see kaheksa, üheksa pool 10 hilimalt tulevad ahjust välja, et aega on. Nüüd algab leiva vormimise ettevalmistus enda väljanurgast, suure graniitplaadi nisugune. 50 sentimeetrit korda 70. Teavitas noaga seda paberit küpsetuspaberit lõikama õiges mõõdus pannpannide peale panna. Lihtsalt malmpannid ja tema mehega kaasa. Mulle üks tuttav oli garaazis need vedelased ja siis ütles mulle, kas tahad ära roostetanud ja panin kõik seljakoti, tead. Roostetanud vastsed pannid. Tolliinimesed, käed ei tea esitega, sa lõikad valmis paberid, mis jäävad pallidele. Kui kasutada see paberiga, on ütleme, lihtsam. Laena tere hommikut. Asuneri. Kell saab viie pärast kuus Maanon ärganud äratuskella ma igatahes ei kuulnud ka ma teda öelda, aga mina mõtlesin, et lihtsalt ootan alati ideede alati mind üles ja hommikul on nii, et saaksime natuke kauem magada. Kuigi ma ka pole nii hull, mano, kolmessakene hommikuinimene. Nüüd ma silmaga ärge võtan, ütleme, mingisuguse suuruse seda Tigendasid välja. Ja nüüd ma teen palli. Siis see pall läheb nüüd. Me oleme täiesti valmis, aga hiljem, kui ainult KEK pannidesse saame, siis ma pean, et märgade kätega siluma, et nad jäävad ilusaks ja. Saavad täis et midagi üle jääks. Mis samana sellest leiva tegemisest arvates? Ei tea? Tavaliselt ma magan, aga mõnikord ma näen ka. Aga alguses seal, kunagine mina tõusme alles kell seitsme paiku Kas sa kujutad seda ette, et sa saaksid ainult leivast söönuks? Sinu äratuskell ja ja kel oleks don hiljem? Ei ole, küll, saab oa ja oleks jah. Ma ei tea, võib-olla siis äkki saaks, kuidas sulle meeldib leibu süüa. Mulle meeldib süüa leiba või, ja vorstiga ja sibulaga. See on kõige parem hommiku süüksid. Võib-olla vahest mitte midagi, aga vaesputru siis pooleli saan kaasa. Õige iva. Autokoolile välja nad midagi kella 10 paiku Angela 10 paiku teevad tee, juuakse teed ja siis sa see põlema. Mis seal võileiva peale. Ei tea igasuguseid asju, mõnikord on juustu, männi, kordan varsti mõnikord sibulat. Mõnikord muusika polnud. Ei pane. Tegelikult võiks olla ju päris maitsev leiba moosiga, süüa meega. Meiega. Amised ja nemad elavad kõik need tõusud ja langused väga ühtlaselt läbi. Kui teistel väga hästi läheb, siis nemad, teised vaatajad, küll nende läheb halvasti, et need peavad nii rasket tööd tegema. Aga kui asjad halvasti lähevad, majanduses kõik vaatavad, nendel läheb küll väga hästi, Nende, mitte jääd, ei, ei ole muutunud, Nende, pangalaenu see ei ole, autos ei ole, autosid, ainult vist ei kasuta hobustega, kui bensiinihinnad tõusevad, nad ikka lähevad oma hobusega künnavad ja teevad oma asja samamoodi, nagu olen alati teinud ja mingi nõuga niukene atraktsioon seal on, et ainuke asi, millest sõltuvad nad loodusest, ilmast, mis on ka päris karm, võib-olla, aga polügarmemon, kui sul on perekond ja sa tõesti ei tea, mis tuleb pangalaenud ja juba vaatad, et jälle kuu lõpp on juba jällegi iga iga kuulab tundub, nagu kiiremini tuleb, mida raskem olukord, seda kiiremini aeg nagu liigub. Kõlberes rasked tingimused inimestel omale, ütleme osaliselt vabatahtlikult peale võtnud endale kohustused ka neid ära maksma. Kriis on ilmselt hea aeg selle äratundmiseks, kui palju sa ennast teistest sõltuvusse pannud. Nii üksik inimene saab seda tunda ja riik moodi tunda, kui riik on palju teistest sõltuv või mingisugustest niisugustest asjadest sõltu, mida ta ise nagu reguleerida ei saa, seda sügavamale kriiside satub. Tundub jah, aga alati on mõnus mõtelda, et kõik oleks pidanud tallu jääma ja nii edasi, aga vanasti seal probleem oligi selles, et talumaja jäi väikseks, palju lapsi oli, oli seitse poega, üks sai talu ja ülejäänud pidime muud tegema. Need on käike kõik olemas, et siis üks sai paga eksiks vihunikuks, üks sai ehitajaks see veel veel mingil moel ta veel funktsioneeris läbi, kes aega siis siis lõpuks lõpuks kõige suurem hea asi, mis tekkis, oli, et avastati maailma väljaspool ja Ameerika oli üks koht, kuhu siis hakkasid inimesed nagu liikuma ookeani, et kui maad enam ei olnud, siis mindi sinna ja seal oli lõpmatult maad ja ma usun, et see ongi tegelikult kuidas üldsegi kapitalism nagu alguses ei võtnud selles, et see kasv oli nii metsik ja nii piiramatu. Üks, seesama, mida sa tegid nagu lõppu ei olnud ja kui, kui oli üks osa, ütleme, kas armeega asustatud, siis mindi lääne poole kanalisega Aadivet täiesti nagu nii-öelda tühi, loomulikult ei olnud tyhi ka seal edasi, et teised rahvad, aga neid seal siis eemale lükatud kui mingit moodi ütleme, said mingid otsad kätte ja need otsad olid, kas hakkasid rongirööpaid panema või siis hiljem teid ehitama lõpmatult rahakas sisse voolama mõnel inimesel ja siis noh, mis sa selle rahaga ikka teed, raha, mingit moodi paned teenima ja nendes kogudes ma ei tea, sa oled nagu omaette riik, kui sa nendes rahades funktsioneerida, need, need rikkad ameeriklane, Rockefelleri melonid ja Shreki kaanegid, need kõik hiljem süümepiinades hakkasid seal raha nagu Ottama annetama fonde tegi ta, kus nad annetasid seda raha, kuna nad lihtsalt ei saanud seda. Võta ta lihtsalt, mis sa ikka teed, kui palju raha sa ikka saad ära kasutada, kui palju sul praktilise elu jaoks on vaja ja kui sul on liiga palju on siis kõik väärtused lähevad kuhugi kuhugi mujale sa leivatee, kus mitte midagi ei aima. Ja praegu langenud ja situatsioon, et kui ütleme nii halb ei ole, aga kellelegi on leiva vaja ja leiba ei ole ja tuleb selle kullakotiga, et kuule mõõgad, jahu, vanasõnaga, kulda, siis mõtled selle üle ja mõtlen, et võib-olla, et tegelikult ma ei taha seda koti kulda, kuna ilus küll vaadata, aga ma tahan siin perekond, keda ma pean söötma kullaga seda ammuisa toita ja ongi nii, et see vaene mees läheb kuhugi igale oma kullakotiga. Nii need asjad siis ongi selleks võib-olla võib-olla mitte see tootja või mitte, järgmine kord, aga kes teab paremasse leiva teha, siis sai ühte. Kott jahu maksab praegult 400 krooni, sellest saad igatahes kõvasti. Täna mul tuli just nii välja, et viimane kibujahu läks, läks ära, nii et kott on jälle läinud. See nädala jooksul saan jälle uue koti jahu mõtelda. Äkki see ei olegi, mis sa teed, kui kui jahu ei ole, lähed siia, lähed sinna, pole kuskilt saada jahu üldsegi, kes siis eelmine aasta oli halb, nii et see rukis, mis annan üle-eelmise aasta rukis on head aastad ja sa suudad neid asju nagu õieti paika panna, et sa mitte kõik kõik maha, nii et kiiresti raha saada siis jätkub ja võib-olla see aasta parem aasta, aga ega siin Eestis eriti kerge asju kasvatada ei ole ja vähem ja vähem inimesi kasvatavad asju. Ja kui maailmaturul nõudlus on madal, siis kasvatatakse vähem, tuuakse sisse odavaid asju, odavamad omad vilja, odavamad käik. Sellega mingil moel. Sa siis tapad oma selle põllumajanduse ära ja lõpuks ongi nii, et siis istusid seal kuskil ja mõtlen, et kuidas, kuidas edasi minna. Sest need asjad ju lähevad suht kiiresti paar inimpõlve ja, ja unustatakse oskused ära ja siis võib ju olla ja suvi või mistahes tingimused, aga kui inimene ei oska seda enam kasutada, siis ta ongi lihtsalt ilus puhkamisel periood. Kõik praegult ongi Nõgene inimestel tekkinud ettekujutus, et kuhugi kiiresti jõuda ja, ja ka paremini ja kõik see, mis seda määras, on raha, et ikka kuidas saab rohkem ja rohkem raha. Sellega see elukvaliteet inimesel pole üldse tõusnud, on tegelikult alla läinud? Vaatan, poed on ainult nii hästi halva kraami täis, ma ei tea, kust ja miks seda tohutu toodetakse ja sisse tuuakse, aga, aga õigeid asju mõisa poest kätte otsin taluniku, siin taluniku, seal kasvada ise natuke ja asju, mida ütleme Eestis saadavad, no hea küll, täitsa pead sisse ostnud, väljaspool ta, kui sa lähed poodi, vaatad, et SS üldse ei ole, mis seal on piimatooted, vorstid, mis on täis keemiat, mida niikuinii ei kõlba siia singid, midagi ei kõlba siia leivad, mida ei kõlba süüa. Nii et mis jääb, eriti ei jäägi. Ja see on siis nagu inimesed oma suurte rahadega saad osta, seal on palju raha ja saad osta lihtsat asja, mis eriti head ei ole nagu niukene absurd. Ja kui, kui see pole hea, siis mis veel on, mis on hea kuulsama tahad, paned, mida sa nüüd tohutu suure pingutusega oled saavutanud, kuhu sa paned need rahad, auto, mitu autot sa saad osta? Vaata tasast, sa saad sõita. Ja kui kallis see auto peab olema, et sa nüüd töösse näitad oma naabritele sõpradele, et sa oled kuhugi jõudnud. Imelik asi veegias elades, ma olen alati tähele pannud, et rikastel inimestel oli tihtipeale hästi nihukesed, tagasihoidlikud autod roosteplekkidega tihtipeale ja ise nagu üldse ei pane tähele, et see on keegi rikas päris rikkad inimesed ümberringi ja vaata lihtsalt tavainimene Stotte viisakas, sõbralik ja siis avastasid hiljem, et ta on jälle ütleme, kohe täiesti rikas, aga kui räägid, siis on niukene täiesti sõbralik, vastutulelik inimene. Ja siis võib-olla see, see lõikus on küllaltki kaua olnud juba perekonnas pruugi kellelegi mitte midagi näidata ja see ongi, see võib olla niukene eelduslikkusega reisida, kohtad veel teisi inimesi, teise rohkem nagu austama saad, võib-olla see lõikus ja võib-olla siis hakkad aru saama, et tegelikult see rikkus ongi selles, et lihtsuses ja lihtsus on loomulikult tööga seotud, seal lihtsam saavutada, kui sa laisk oled, see laisk oled, siis on raha vaja. Aga muidu lihtsalt maatükk ja hakkad seda harima, saangi lihtsus. Tunne tekib, mitte kui sa seal, ütleme seal poris ringi askeldavad, siis väga ebamugav, keegi sättedes on mõnus, kui sa seal sääskede vahel nopin umbrohtu või vihma käes, mingi külm vihm seal ja mudas ringi kännid, väga ebameeldiv. Samal hetkel, kui sa oled siis need asjad kasvatanud kartuleid ja nii edasi siis sööd talv läbi, siis kõik see on jälle unustatud, uskevatav jälle uued ideed ja uued jõu ja nii see käib edasi ja edasi ja edasi, ja kui sa ennast sellest ringist liiga eemaldad, siis ütleme, need vanud ja vot selle kaduma. Ja seda elu elu jälle natuke vaesem. Et siin laua peal vannidesse kuus platsikest, mis sa teed nüüd ma joon selle leiva, ta väljanägemine, val niukene ässi, ühtlane kuna ta niikuinii kuumuse käes ta reageerib ja ta iialgi ei tule nii välja, ta iialgi pole sile nägu sisse panessade nõgesed lõigud sesse, et ta nagu ei plahvata, vaid et ta nagu pahaselt saab küpsedes hingata. Jah, umbes nii on liikumisruumi, kuna ta kerkib edaspidi ka küpsemise ajal. See on nagu niisugune skulptori töö ja see on nagu kui ma ülikoolis võtsin pool kunsti, seda kordades, tegime keraamikat ja seal nad natuke sarnane sellele. Savi on ka sarnane selle taignale umbes sama konsistents samamoodi märgade kätega, seda nagu saad ilusasse siluda, võibki mõelda, et mis oli ennem, et kas hüva silumine või savi silumine. Jumal tegi ka inimest nagu leiba võib olla. Töödelt tehti savist seeme, hiljem, mis hakkas tegema leiba leivategevustele. Ja see huvitav, kuidas leivategevus on avastanud, kes inimesed üldsegi on selle peale tulnud, on täiesti kummaline, kuna see protsessor ja nii nii keeruline, et see pole mitte, et keegi istub seal ja leiutas niukene asi, mis on nagu juhuslikult, et toimunud maa, emaid pilli, seal. Ta harjutab oma seal metsa all. Sa tahtsid täna hommikul nii harjutades teisilase jätkata. Sa näed, siin on need pätsid ilusasti läigivad. Ja enne ahjupanekut võta praegult mad ahvalduses noaga jooned sisse, siis ma teen vesti moodi jooned peale ja nii, aga nüüd. Ja ma vaatan ahju. Põlemisruumi on siin veel päris palju, parim ahi on see, mis hoiab temperatuuri, et ta jääb ühtlaselt. Kui ma panen leivatsesse, siis ta kohe kisub temperatuuri alla, läheb sisse, kuskil 300 kraadi pealt vähem, ütleme 275, ütleme nii, siis ta tõmbab alla, võib olla 225 peale ja siis läheb jälle natuke üles, 250 aeglaselt läheb alla ja siis jääb kuskil 200 peal pidama. Teale 200 225 vahel, umbes seal ta jääb pidama, seda ta hoiab siis kuni lõpuni. Põhimõtteliselt nendega kurdidega saavad ka elektripildid toime, gaasi tuleval seal teistmoodi lihtsalt kuigi saab igasuguses ahjus leiba teha põhimõtteliselt, kes ikkagi kodus tahab teha, saab proovida oma ahju. Sa pead arvestama, et see oli esimesed leivad, lihtsalt ei tule välja. Võib juhtuda, et esimesed tulevad välja ka teised ja kolmandad ei tule. Nii et aga alati tasub katsetada ja see köige parem ongi, kui sa ise teed saan perekonnale hea käik, lapsed, siis saavad lõhnaga leib ahjus välja sõnaga kodune see ajabki, see tunne ei saanud üldse osa sellest protsessist väga tähtis. Siin istuvad pannide peal, ootavad ahi, köeb. Maana mängib metsasarve. Lähen salamisi, kuulen ukse tagant. Maalat. Järgmisel laupäeval läheb leivategu Ennu juures edasi leivameistritele, lisaks ärkavad pere teised liikmed ja jutud saavad aina hoogu juurde. Saate tegid Andres Noormets, Tiina Vilu emaristomba kuulmiseni ja jätkuleib. Nonii selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Perefilm, mida kuulata teine kuulamist. Laborandid rollis palun kogunev kus ema on oma selge tähelepanu köita. Nardavad hernesupp, modell ei mõjuta loni emakat.